Thursday, November 27, 2008

Leoga süsteemi kõpitsedes jõudsime kunagi äratundmisele, et odavas tsoonis peaks nõrgal NT-l tugeva ees metsikud eelised olema.

Kõigepealt rida triviaalseid asju, mida suvaline bridžimängija ilmselt teab või aimab:

1NT näol on tegemist hea tõkkepakkumisega, röövides kogu esimese korruse (vahel muidugi saab sellega ka iseennast tõkestatud). Kui tugeva NT puhul on väga suur tõenäosus, et jagu kuulub avajale, siis nõrga NT puhul on väga reaalsed kaks varianti

A)vastane tunneb, et ta peab midagi tegema, ja läheb omadega ujuma.
B)vastane ei saa mugavalt sekkuda ja müüb sulle lepingu odavalt.

Lisaks sellele on leht, millega sa avaksid nõrga NT sul käes märgatavalt sagedamini kui see, millega sa avaksid tugevaga – ja mida sagedamini ja kõrgemalt sa avad, seda agressiivsemalt on sul võimalik mängida.

Loomulikult on nõrga NT puhul suurem oht trammi alla jääda või lihtsalt oma leping taha käia, mis tähendab seda, et kallis tsoonis on selle mängimine oluliselt riskantsem.


Hakkasin siis uurima meie stiili nõrka trumbitat (Ranna-Ruutu süsteemi kontekstis, ainult odavas tsoonis, suvaliselt käelt, lubab 10-13pp, kusjuures iga kümnega avama ei pea) võrdluses tugevaga.
Loomulikult on võimalus, et sa ei saa 1NT-ga avada nõrga variandi korral suurem kui tugeva puhul (suurem tõenäosus, et keegi ette avab), lisaks on tugeva NT lehega sageli võimalik jõud ära kirjeldada ülepakkumisega, aga see-selleks, liiga pedantseks minekul ka mõtet ei ole.

Alustuseks hunnik statistikat (tõenäosused on arvutatud wikipedias leiduvate tõenäosuste järgi, aga ma arvan, et neid võib enam-vähem usaldada):

Kui mängida 15-17 NT-d, siis saad sa sellega avada (klassikalise lehega (4333, 4432 ja 5332 viiese odavaga) süsteemselt, igasugused venitused ja leiutamised välja jättes) napilt üle 4% jaotusi (4,025). Kui see piir tuua 14-16 peale, siis protsent kasvab 5,34-le.

Nõrga NT puhul on sul avang käes 11,4% jaotustest (arvestades, et 50% ühtlasi lehti 10pp juures sa avad ja 50% ei ava, tegelikult pigem on see avamise protsent meil 70 kandis). Nuh, tsoonsusega läbi jagades see väheneb küll poole võrra, aga suhe tugevasse trumbitasse jääb siiski samaks: seda lehte tuleb ette oluliselt sagedamini.

Lappasin läbi meie paari kirjed Pekingist ja üritasin saada sotti, mis siis sai nendes kohtades, kus me avasime nõrga 1NT-ga, samas kui klassikalist ranna-ruutut mängides oleksime pidanud avama 1♦.

Pekingis mängisime me 202 jaotust (160 alagrupiturniiril ja 42 kaheksandikfinaalis). Põhimõtteliselt oleks pidanud ette tulema 11-12 jagu, kus me nõrga NT-ga avada saanuksime. Selgus, et selliseid jaotusi oli 14 (tõsi küll – ühes ma avasin offshape lehega ja ühes Leo “balansi säilitamis huvides” 11 tõelise saastaga ei avanud).

Tulemused: kahes jaos, kus läksid imbid liikvele väljamängu või kaitse pealt, saime +23 (st. pakkumine asjasse otseselt ei puutunud), veidral kombel see nõrga NT jagu, kus ma avasin offshape'iga oli üks neist. See jagu, kus Luks passis avamise asemel tõi sisse koguni 14VP-d topeltgeimi näol. Ülejäänud jagudega juhtus siis nii, et 12-st jaotusest kaotasime ainult ühe ja teenisime +26 IMPi.

Et asja ka veidi teisest küljest vaadata, uurisin jagusid, kus me olime sunnitud avama 1♦, kui rannaka puhul oleksime pidanud avama 1NT – seega siis 15-16 NT jagusid (selliseid 17pp-ga ühtlasi jagusid, millega me pidime avama 1♣, ma vaadata ei viitsinud, samuti ka neid 14pp-ga jagusid, kus niikuinii avad 1♦, aga lihtsalt ühtlase vahemik on teine). Selliseid jagusid pidanuks olema 3, leidsin 2. Üks jäi viiki, teises kaotasime 11 IMPi teise toa kaitseeksimuse tõttu (info laua taga ja avakäik olid samad).

Ühesõnaga – sain vähemalt enda jaoks kinnituse, et nõrk NT on võitja.

Sunday, November 23, 2008

Nädalavahetuseks tellis Olaf mu Pärnusse kaarte mängima - nimelt toimus KõVamehe sarja viimane etapp ja Olaf kakles Norsu liikmetega üldvõidu nimel. Asjaolud kujunesid selliseks, et mängisin Lempsiga (kellega ma olen küll paar korda elus paaris mänginud, aga viimane selline juhtum jääb üsna mitme aasta taha), Olafi partneriks oli Sven. Mäng kulges üpris normaalselt - reeglina oli hea teineteisemõistmine ja kuigi sekka sattus ka patserdusi, garanteeris teise toa hea mäng, et pika aja järel õnnestus lõpuks üks võistkondlik "külaturniir" ära võita. Ma ei tea, mis meie pundi viga on, aga kuidagi ei edene selliste võistkondlike mängimine - võib-olla on meil motivatsiooniga probleeme ja teistel siis vastavalt on stiimul kõrgem, et meile pasunasse anda. Kaheksast matšist me ühtegi ei kaotanud ja saime keskmiseks ligi 20VP-d, äärepealt oleks sellest võinud väheks jääda, sest selline kooslus nagu Erika-Indrek, Hendrik-Taavi (Toomere) said ainult 2VP-d vähem (omavaheline oli lõppenud meie võiduga, nii et väike turvavaru jäi). See jääb nüüd küll viimaseks korraks, kui ma kellelegi, kes võistkonda neljandat kätt otsib, telefoninumbreid edastan - saab rahulikumalt mängida (OK, väike nali)...
„Pärleid“ turniirilt: vastane sooritab 1NT ülepakkumise (ilmselt mingi 15-18), partner kutsub geimi. Selle peale tüüp 18pp-ga passib! Otsus oli õige, sest õige kaitsega (mille me ka tegime) läheb 3NT taha. Aga asjal oli ka negatiivseid külgi – esiteks mängis ta suht rumalalt 2NT taha ja teises toas võitis Olavi 3NT ära!
Norsu sai Erika vastu ühest jaost 21 miinust: ühes toas pakuti ära 6♠, teises toas jõuti vabatahtlikult 7♥-sse, kontraga -1100…
Lempsi puhul esines paar korda naljakaid pakkumisi
1♦ - 1♠
2♣ (lubab mõlemat odavmasti)
ja nüüd peab ta leidma taaspakkumise lehega
♠ÄES9
♥xxx
♦ETx
♣KSx
ja selle asemel et pakkuda 2♥ (neljanda masti sund, aga ta ei olnud selles 100% kindel) või midagi jõulisemat valis ta lihtsalt lihteelistuse 2♦ näol. Õnneks oli mul käes 14 väga head punkti:
♠x
♥ÄTx
♦KS98x
♣ÄETx
ja ma tegin veel 2NT, mille ta võis südamerahuga kolme tõsta. Vastane millegipärast ärtukäiku ei teinud vaid küttis pada lauale ja võtsin oma 10 tihi ära (padalõikest loobusin). Ärtu oli neil muidu 4-3, nii et taha ei oleks see leping läinud.
Kui eelmise jaoga midagi halba ei juhtunud, siis teine oli juba märksa karmim lugu (üks kahest jaotusest, mille me esimese turniiripoole jooksul kaotasime): Lempsil on käes (kallis odava vastu):
♠ESxxx
♥Kxxx
♦Exx
♣x
passib sellega teiselt käelt ja vastane avab 1♦, partnerilt tuleb 1♠ ja teiselt vastaselt pass. Nüüd pakkus ta sellega soojenduseks 3♠ (täpne tähendus teadmata) ja avaja pani 4♦. Peale kahte passi ilmus lauale 4♠! Kontraga kaheta, -500 +170 vastu (kusjuures ma pidin veel hästi mängima, et asi 500-ga lõppeks). Minu leht oli:
♠ÄKTx
♥xxx
♦xx
♣ESxx
võib-olla ei tohiks neljase mastiga ülepakkumist teha, kuid ma kahtlustan, et järgmine kord samas seisus pakun ikkagi.

Ise ma puterdasin peamiselt kaitses, paar näidet:
vastane avab 3NT Gamblinguga ja teine pakub 4♣, mis jääb mänguks. Minu leht on selline:
♠ÄEx
♥Äxxx
♦Kxx
♣xx
Avakäiguks trump ja lauda tuleb:
♠Sxx
♥Exx
♦-
♣ÄKE98xx
lauast trumpüheksa, mis võtab tihi ja järgneb väike ärtu soldati alla. Lahenduse panen postituse lõppu.

Teine oli lihtsalt seletamatu kokkujooks: vastane avab 1NT (tugev) ja jääb seda mängima. Mul on käes:

♠ST8xxx
♥Sx
♦K9x
♣xx
käin padasoldati ja lauda tuleb:

♠Exx
♥T9xx
♦Txx
♣ESx
________♠ST8xxx
________♥Sx
________♦K9x
________♣xx
Lempsilt tuleb ♠9 (julgustame väikestega), väljamängija võtab kuningaga tihi ja käib ristit laua suunas, Lemps võtab selle kuningaga ja käib tagasi uue risti, mille väljamängija võtab ässaga kätte ja jätkab ruutuässa-ruutuemandaga. Panin sinna kuninga peale ja Lempsilt pudenes soldat (♦9 minu käes tähendas seda, et laua kümmet ei saanud deblokeerida). Ühesõnaga tekkisid tavapärased küsimused:
A) mis toimub?
B) mida teha edasi?
Ruutu on väljamängijal viiene ja risti duubel (muidu ta ei mängiks ruutut nii naljakalt, vaid võtaks teise risti lauda ja lõikaks), seega jääb kuus kaarti kallismastidesse. Kiire pildipunktide lugemine näitab, et tal on kindlasti 4 ristis ja 6 ruutus ja vähemalt 2 padas. Väike rehkendus peaks ütleb, et ülejäänud neljast pildist (♠Ä, ♥ÄKE) on tema käes tõenäoliselt ainult üks või siis ♥KE – muidu tuleks tal kokku 18 punkti, kuid päriselt seda varianti, et tal on Ä ja E välistada ei saa. Nüüd tegin „mugava“ oletuse, et väljamängijal on kallismastid 3-3, seega on tal padaäss (ja Lempsil singel) ja partneril ♥ÄK, ning käisin väikse ärtu (kohe seletan, miks see on oluliselt kehvem kui ärtu soldati käik). Lemps võttis selle ässaga, käis risti puhtaks, kuid siis sai väljamängija ära võtta blokeeriva ruutu, tulla ärtu kuningaga kätte ja lepingu ületihiga võita – selgus et Lempsil oli padaäss ja väljamängijal 2452 jagu. Tegelikult oleksin ma pidanud selle probleemi õigesti lahendama, vajalik info selleks oli täiesti olemas (ja seda infot oli palju)

A) väljamängija võinuks avatihi ♠E-ga lauda võtta, mitte ei oleks pidanud hakkama ristiga lolli mängima
B)kui tal on padaäss, siis Lempsil on ilmselt ärtu ÄKE ja ta võiks sealt vähemalt ühe tõmmata, enne kui ristisid kokku käima hakkab
ühesõnaga, tuleb valida üks järgnevaist kaitseplaanidest: kas mängida sellele, et väljamängijal on ärtus äss või kuningas-emand või lihtsalt kuningas. Esimesel juhul on ebaselge, kas seda lepingut üldse taha saab ajada, sest ärtulülituse võib väljamängija peetada ja kui uus ärtu käia (et tappa sisekut ruutude juurde) seda operatsiooni korrata, saades nii vajaliku siseku kui ärtutihid. Teisel juhul tuleb käia pada partneri ässa alla, ta saab risti puhtaks lüüa ja väljamängija saab küll ära võtta laua risti, ruutu ja pada, kuid läheb üheta, sest ärtu ässaga sisse saades kasseerib Lemps ristid sisse. Kolmandal juhul töötab hästi ♥S käik – partner saab ÄE-st peetada ja kui ta selle tihi võtab, siis võib ta ruutudega hüvasti jätta. Kui ta aga otsustab peetada, siis jõuab patta lülida – samas võib ka kohe pada käia, efekt on täpselt sama (ainult ei lase väljamängijal eksida).
Nagu siis selgub, tuleb antud kohal lihtsalt loota et väljamängijal ei ole ärtuässa ja tuima näoga pada käia.
Pärast turniiri naasesime Tartusse, kus värske suur meister Luks oma järjekordset sünnipäeva (küll nädalase hilinemisega) pidas. Juua oli, rahvast kah, aga kuidagi sattus nii, et kisa oli palju, villa vähe – töö toimus kuidagi sektsioonides… Ja lahkudes sain hakkama sellise manöövriga, et Kassitoomel astusin kiilasjääle, mis oli kaetud värske lumega. Kukkumine ei olnudki nagu midagi erilist, kuid selle juures lõin oma parema käe nii õnnetult ära, et küünarnukist sõrmede poole oli ta nagu tuld täis. Kooberdasin siis koju ja hommikuks ei olnud miskit muutunud – kätt pöörata ei saanud, sõrmi liigutada kuidagi sai (aga küünarnukist hakkas seda tehes kiskuma). Visiit traumapunkti andis tulemuseks teadmise, et luud on terved, seega pääsesin „kõigest“ põrutusega – aga hoiatati, et valu üleminekuks võib halval juhul nädal aega minna. Ma ei ole oma elus ühtegi luud murdnud, aga ma veidi pelgan, et varsti ilmselt saab seegi arve avatud, kui ma nii jätkan – teel Konsumist koju (ca 300 meetrit), suutsin ka kaks korda kukkuda (vana hea lumekattega kiilasjää + halvenenud tasakaal, kuna paremat kätt ei saa stabilisaatorina kasutada). Talv on küll ilus, aga praegu paneb ta mu küll tuld ja tõrva sülgama.
Pühapäevane päev on siis möödunud sellise tähe all, et leiutada tegevusi, mida haige käega teha annab (oleks see vasak käsi olnud, poleks hullu midagi)… Sõelale jäid ennekõike vasaku käega arvuti mängimine (õnneks championship manageris ei ole vaja hiirega hullult tõmmelda) ja youtube’s ühe laulu eri versioonide vaatamine – Pärnus nimelt tuletas pilk telekasse mulle meelde ühe väga hea vana laulu – Sparksi „The town ain’t big enough for both of us“.

ahjaa – kaitseülesande lahendus: ♥S tuleb teadagi ära võtta ja kuna on võimalik, et väljamängija on ärtut mängides lahti mänginud äravisked, siis tuleb rünnata pada. Seega järgmiseks lauda padaäss. Kui partner julgustab, siis jätkab padaga, kui keelab, siis tuleb ära kasutada info, mille hooletu väljamängija sulle jagas: tal on ristis S10. Kui ta tahaks kiiresti teha äraviskeid ruutule, siis ei oleks ta hakanud ärtut käima, vaid oleks trumbiga kätte tulnud. Kui tal ärtu teeb, siis pole selle lepingu vastu midagi parata - ♠K on ka tema käes ja leping ei lähe taha. Seega tuleb eeldada, et ta ärtu ei tee ja võib südamerahuga trumpi käia. Antud jaos oleks see töötanud väga hästi, sest väljamängijal oli ärtu singel. Mina kütsin asja korralikult läbi mõtlemata aga „tuima näoga“ ärtut ja ruineerisin oma hea avakäigu, sest tekkisid kaks lööki kätte.

Thursday, November 20, 2008

Üritasin vahepeal akadeemilisele puhkusele minna, et saaks rahulikult bridžimängule keskenduda (entusiasm on praegu sees ja niikuinii koolis midagi korda ei saadaks). Läksin siis osakonda asja uurima, anti mulle nõu, et kandku ma parem kümmekond punkti vanast rasvast üle, siis ei puuduta mind enne maikuud keegi. Ja kui selgub, et ma kevadel viitsin koolis käia, siis võib seda akadeemilist võib-olla kunagi hiljem kasutada, kui aga selgub, et ei viitsi, ei ole see akadeemiline kuhugi kadunud ja saan selle maikuus võtta (ja seega poolteist aastat mitte aasta muudele asjadele pühenduda). Öeldud-tehtud...

Muidu on see nädal pakkunud kaks seika tibidega (ei ole minu kõnepruugis halvustav termin!)

Esmaspäeval üritasin vooru vahepeal siidrit tellida, kui jalutas ruumi sisse üks üsna kena tütarlaps. Kui ma teda kõnetasin: "Tere, kas sina mängid torupilli?", oli ta väga üllatunud, aga tunnistas üles et mängib jah ja hakkas huvi tundma kust ma teda/seda tean. Tõde muidugi oli proosaline, mul pole seniajani õrna aimugi, kes ta selline on (kuigi nime küsisin järgi, suutsin ma selle umbes veerand tunniga ära unustada), aga kuidagi salvestasin ära, et ta oli Folgi ajal mingi noortejõugu koosseisus torupilliga lava peal (ta sarnanes ühe teise tibiga, kelle nime ma ka enam ei mäleta, aga keda ma ääri-veeri tunnen). Pärast andis Mairi mulle suurepärase mõtte, mida sarnases seisus tütarlastele ütelda - "suu kuju järgi arvasin". Ilmselt paneks nii mõnegi sügavalt punastama...

Eile vaatasin, et Kertu on Kotka klubisse tulnud. Lähem vaatlus andis tulemuse, et tegemist on siiski kellegi teisega, kuigi väljanägemiselt ja olekult tundus ta väga sarnane. Mu suureks üllatuseks oli see tütarlaps kohal bridži pärast - tegemist vist Piibu seltsikaaslasega - ja selgus, et ka nime poolest ei olnud ma tõest kaugel - nimeks nimelt Gertrud. Sellega küll sarnasused kahjuks lõppesid, bridži mängib Kertu oluliselt paremini (muidu oleks eriti meeldiv üllatus olnud).

Monday, November 17, 2008

Pühapäeval tuli lõunapausi ajal minu ja Tihase juurde Vasja, kes küsis, et mida me passime, väljas juuakse caffe exclusive't. Meie küsimuse peale, et mis imeloom see selline on, saime vastuse:

kohvi võib jagada kolmeks:
A)caffe rusticale - see on see tavaline kohvi
B)caffe normale - kohvi pooleks konjakiga
C)caffe exclusive - caffe normale, millest kohvi on välja jäetud

eilsest Tartu klubist kolm pakkumist:

A)Leo käes on leht:

♠Kxx
♥xx
♦Kxxx
♣ÄTxx

avab sellega 1NT (odavas tsoonis lubab see meil 10-13pp, kusjuures kümnega avama ei pea). Vastaselt kontra, minult rekk - mingi ühemastileht, millega ma ei taha mängida 1NT (tavaliselt lubab viiese masti). Teine vastane passib, Leolt 2♣ (automaat) ja nüüd kontreerija paneb 2♥, mis kahe passiga Leoni jõuab. Ja saades innustust oma "suurepärasest" lehest, võttis ta selle kontraga välja! Ses suhtes point muidugi on aus, et tal on kõigile mastidele hea toetus, aga mu meelest on see ikkagi veidikene liiga karm... Mul muidugi oli ärtumast, aga õnneks hea kvaliteediga (KS8xx), lisaks 8pp ja leping läkski kaheta.

B)Ühe tütarlapse panus pakkumisteooriasse: avada Wilkosz kahe odavmastiga (see ei juhtunud küll meie vastu). Tuletas mulle meelde, et kui ma väike olin ja bridži mängisin, siis juhtus kord selline asi, et lugesin pildipunktid ära, avasin 1♦ ja seejärel tuvastasin endalt 6-5 kallismastid...

C)Seiklusjutte maalt ja merelt, mis kahjuks oma teenitud palka ei saanud. Kolmas käsi avab sulle ette 2NT (odavad, kuna see on kallis odava vastu, siis võib isegi kerge avang olla) ja sul on käes:

♠9xxxx
♥Kxx
♦Kx
♣ÄK8

ja nüüd hull pakkus sellega 3♠. Mina istusin tema taga lehega:
♠ÄKST
♥xxx
♦Exx
♣xxx

ja vaatasin, et nüüd on inimene end küll lahedalt puusse keevitanud ja kontreerisin. Selle peale ilmus lauda kolmas padaemand, ja risti 109 (mis tähendas seda, et risti sai lahendada kadujata ja mis veel tähtsam, pada emandaga kätt ei saanud trumpama sundida) ja leping läks suure surmaga üheta. Ma vist kunagi ei väsi imestamast, miks Suur Segaja selliseid pakkumisi nii kergelt karistab...
Nädalavahetus Tallinnas GP-finaalis pani mõtlema, et kui juba kehva bridži eest makstakse tuhat krooni päevas (kolmanda koha auhind), siis peaks olema stiimuleid küll, et seda mängu hästi mängima hakata. Patserdasime üsna korralikult (peamiselt küll mängisime lihtsalt särata) ja vahel ei vedanud (tüüpvariandid: ebaõnnestunud avakäik peale ebainformatiivset pakkumist või siis vastane võtab kaks ässa geimis pealt ära kui pool saali on slämmi välja lasknud vms.), kuid õnneks suutsid vastased sageli patserdamises meid üle lüüa. Mõned näited (kuna häid jagusid peaaegu ei olnud, siis nendest ei olegi nagu midagi kirjutada):

jõuab vastane kiviaegse pakkumisega väiksesse slämmi padas (1♠ - 4♠ - 6♠):
♠ES865
♥ES65
♦K2
♣S8

♠Ä9432
♥Ä
♦E
♣ÄET653

avakäiguks ärtu ja nüüd väljamängija mängis lauast emanda (äkki katab!). Ei katnud, tuli emand ässaga ära võtta. Lauasisekutega on ka teadagi kuidas, aga õnneks oli abivalmis Vampsi masin ♠K singlisse paigutanud. Seega siis padaäss – pada emanda alla ja risti lõige. See kaotas ja ruutu äss karbiti ka sisse, üheta. Hilisem diskussioon ekraani taga:
- “miks sa selle emanda panid? Sa saad ju võita kui pärast ♥K maha ekspassid”
- “ah, ma tegelikult arvasin, et su partner käis kuninga alt”
- “nojah, aga siis ei oleks ju ka mõtet emandat panna”
maad võttis vaikus...

iseenesest on maksipaarikal selline huvitav küsimus, et kui sa ei pane emandat, tõmbad õnnestunult trumbi ja lähed trumbiga lauda, on sul ristilõikuse õnnestumise korral võimalik ära võtta kõik tihid, samas ärtu ekspass suurendab küll tuntavalt šansse lepingu võitmiseks, aga ka 13. tihi magama panekuks. Antud seisus tuleb talitada vana hea reegli “Sina ei pea mitte liiga ahneks minema!” kohaselt ja üritada kindlustada lepingu võitmine, sest esiteks oled sa slämmis kahe keycardita (mis tähendab, et välja tulnud leping annab juba hea tulemuse) ja teiseks oleksid vastased võinud avakäigul selle ruutu ässa ära võtta, nii et ärtu kuningale tihi andmine ruutu ässa arvel ei pruugi su seisu hullemaks teha.


Kui sulle käiakse avakäiguks väike kliber (3.-5. avakäigud) ja sa vaatad vastu seisule:

ET42

Ä765

milline kaart lauast mängida? Väljamängija mängis kümne ja võttis soldati ässaga ning hiljem elimineeris muud mastid ja käis laua emanda suunas ning eest pandi 9. Tekkis olukord, mille kohta Mollo oleks öelnud “ja Papa Kreeklane kiristas hambaid” - kas avakäik tuli kombinatsioonist 983 või K93 – ning väljamängija eksis, käies lepingu kaheta. Hakkasin sellele mastiseisule mõtlema ja jõudsin sellega sinnamaani välja:
selles mastis on üks konstantne kaduja (sõltumata avakäija ja tema partneri kaartidest), vaja on vältida teist. Avakäik võib olla tehtud ühest järgnevatest kombinatsioonidest:
KS3
K93
K83
S93
S83
983
Emanda paneku tõenäosusi ma ei viitsi arvutada, aga ma kahtlustan, et nad on sarnased kümne paneku omadega, igatahes vaistlikult mul tundub, et lauast emanda panek ei ole väga tõsine variant. Lauast pandud kümme toob maha pildi (va. juhul kui avakäik oli KS3-st, aga esiteks ei ole see väga tõenäoline avakäik ja teiseks ei ole siis kadunud midagi – teisel ringil on võimatu masti valesti lahendada). Kui see oli kuningas, siis on probleemid otsas, kui see on aga soldat, siis tekib ülalkirjeldatud seis. Nali on aga selles, et soldati ilmnemine on tõenäolisem kui kuningas (3-2 vastu): kuningas pannakse siis, kui avakäik oli S-9/8-3st, soldat lisaks K-9/8-3 le ka 983-st tehtud avakäigu puhul. Kui aga lauast panna väike, siis tekib teisel kaitsjal selline seis (tema poolt mängitav kaart alla joonitud):

KS
S9
S8 (ei ole mõtet riskida, et väljamängijal on Ä9 duublis ja partner tuli viienda kuninga alt)

ühesõnaga lahendab see ära probleemid, kus kümne peale tuleb soldat (va. kui avakäijal oli K93, aga siis ei ole sa endiselt hullemas seisus, kui avakäigule kümmet mängides). Nüüd aga seisud, kus kümne panek oleks probleemid lahendanud:

K9?
K8?

kui panna väike, siis ideaalses maailmas mängib kolmas käsi üheksa või kaheksa ja paneb su arvama – seega oleks kümne panek sama hea kui väikse panek (mõlemad lahendavad kaks probleemi viiest). Samas on aga võimalik, et kolmas käsi loodaks, et partner tuli ässa alt ja paneks kuninga – ja see lahendab masti juba kadujata. Nii et kui teine kaitsja ei ole hiromant ja ei mängi S8-st kaheksat, siis matemaatiliselt peaks väikese panek olema sama hea kui kümme ja võib tekitada kaitsele võimaluse väga valusalt eksida.

Ahjaa, antud jaos oli avakäik tehtud K93-st.

Ülesanne (vastuse panen kuhugi postituse lõppu):
♠ÄK
♥S43
♦Ä86
♣E9875

♠S964
♥ÄKT2
♦K97
♣K4

mängid 3NT, West on pakkunud pada ja Ost teeb avakäiguks ♠5. Võtad selle kätte, käid risti vastu kuningat, mille West võtab ässaga (Ostilt ♣3) ja käib tagasi väikese risti. Allah annab sulle inspiratsiooni panna ♣7 – ja Ost viskab krohvi (väikese ruutu kui täpne olla). Seejärel lõikad ärtu näppu ja West paneb lauda uue ärtu. Tõmbad ärtud lõpuni (viimasele viskad käest ruutu), millele Ost paneb masti ja West viskab kaks pada. Jätka nüüd siit:
♠K
♥-
♦Ä8
♣E98

♠S96
♥-
♦K97
♣-


vahepeal minu esitus: panen 3NT hoolimata vastase masti kehvast pidurist (Exx vastu Leo tõenäolist lühidust (oligi singel). Vastane käib avakäiguks väikese, teine võtab tihi ja käib masti tagasi, emand võetakse ära ja lülitakse ümber... phew – kerge amnestia tõsise pakkumislolluse eest – 5♦ on ohutu (ja ma tean seal vähemalt üheksast klappi), ning kuus on ühest lõikest (kuna Leol on täismiinimum), mis seekord küll ei istu.

Ja veel: vastane avab rannakaga ja ma pakun (kõik tsoonis) 2♣ lehega:
♠82
♥ST
♦843
♣ÄK9854

kuigi üritasin edasise pakkumis ajal Leo hoogu pidurdada (tal oli 12pp 5-4-3-1 jaoga), see mul kuidagi ei õnnestunud, lõpplepinguks kujunes 3NT -4. Järgmine kord panen 3♣ (või võib-olla passin).

“Seiklusjutte maalt ja merelt”: tüübil on kallis odava vastu käes
♠92
♥S632
♦K
♣E98632

partner avab 1♦ (rannakas), DBL ja pakub nüüd 2♣ (NAT; NF). Järgmine käsi võitleb 2♦-ga ja kui see kahe passiga tagasi jõuab, siis järgneb pakkumine 2♥! Kui suits oli hajunud, oli asi lõppenud -800-ga (3♣ on väärt -500). Maksi me küll ei saanud, üks persoon saalis passis sellega 1♦ väljavõtukontra läbi ja sai -1400.

“Seiklusjutte maalt ja merelt” VOL 2 (teine vastane küll):
käes on leht (seekord kõik odavas)

♠ES6
♥87
♦T7543
♣ES2

avab vastane 1♥, partner 1NT. Pass-pass ja avajalt 2♣, mille tema partner 2♥-sse parandab. Nüüd ärkas Must Aafrika ja pakkus 3♦, -500.

Ühes jaotuses lasin kontreeritud 5♠ välja: partner tegi avakäigu minu masti (praktiliselt kindlasti singli), selmet talle löök ära anda ja leping taha võtta (mul on veel ♠ÄS6), otsustasin käia ühte tema kahest mastist (lauas oli ET9) – kuna ma kahtlustasin partneril ka trumbisinglit (oligi), siis tundus, et kui tal on seal mastis Ä või K (eeldusel, et vastane lõikab), siis tuleb mängida järjekorras: tihi kotti, löök minu kätte, löök tema kätte, löök minu kätte ja trumpäss. Ei olnud see jagu, väljamängijal oli ÄKSx....

seejärel üritasin õnnetult balansseerida: vastane pakub 1♠ - 1NT ja see tuleb ringiga minuni tagasi. Käes mul (odavas)
♠65
♥74
♦KST74
♣KE53

ja panin 2♦, mis sai tagant kontra. Leo pani 2♥ ja kurjad inimesed kontreerisid selle 3-3ga ära, tuli -500. Õnneks ma ei olnud ainuke, nii et mõned punktid ikka saime. Üldse selle balansseerimisega näib üks kahtlane asi olevat, mingis jaos pakkusid vastased 1♦ - 1♥ - 1♠ - pass ja ma panin 12 ühtlase silmaga 1NT. Pass-pass-kontra, aga õnneks avaja hakkas oma 11pp-ga häbenema ja pani liduma (teine käsi oli 10 pp-ga sellise pakkumisviisi valinud).

Suurim pakkumiskala oli meil jõudmine 5♣ lepingusse 22pp ja 4-3 klapiga (üliheal päeval oleks väljagi tulnud):
(1♦)___DBL___(1♥)__DBL
(2♥)___3♣_____(p)___5♣

tõlge: teise kontra suhtes kontreerija arvas, et lubab neljast pada, partner aga et jõudu ilma padadeta. Sellest tulenevalt tema 3♣ oli mõeldud võitlevana, partneri jaoks aga lubas tugevat lehte risti mastiga. Läks neljata (teadagi kallis, aga vahet pole, teises liinis ei olnud ühtegi tulemust)...

Vastased omakorda suutsid pidurduda 2♠-s (ühepoolses pakkumises kusjuures!)
♠ÄK4
♥S6
♦ÄET86
♣876

♠ST632
♥K743
♦K
♣ÄS9

samavõrra keeruline, kui konstrueerida pakkumiskäik, millega geimi mitte jõuda (seda tegi veel üks paar saalis + üks paar B-finaalis), on ka välja mõelda mänguplaan, millega saada alla 11 tihi (“see teine paar” sai 10), sest pada on 3-2 emandaga lõikes, ruutu on 4-3, kolmas soldat kukub ja ♥Ä on kuninga ees. Meie vastane piirdus üheksaga, mis on ikka eriti vähe, hoolimata sellest et Luks suutis teha superavakäigu – väike pada emanda alt.

“Seiklusjutte Maalt ja Merelt” VOL 3: tüübil on käes (seekord odavas kalli vastu)
♠87543
♥T32
♦T3
♣Ä85

VPV avab 2♣, partnerilt 2♦ ja PPV-lt DBL (väljavõtt). VPV pakub 2♥ mis jõuab ülalmainitud kollektsiooni omale ja lauda ilmub 2♠! pass-pass-kontra ja nähes, et asi on ilmselt paha, taandub aktivist 3♦-sse. Pass-pass-kontra ja -500 (2♠ oleks sama).

Tellisin sisuliselt omast käest (eest oli vastane avanud ärtu poolblokiga ja VPV oli pakkumise venitanud 3♥sse) 5♦.

♠ÄKT8
♥3
♦ÄKT742
♣Ä8

- leidsin nimelt, et partneril võib vabalt olla paar ruutut ja risti kunn ja ta ei tõsta mind elu sees kuhugi. Selle peale kuri vastane kontreeris tagant lehega:

♠E9632
♥ÄE
♦E963
♣97

kuna partneri ainus ruutu oli 8 mitte näiteks 4, läks see asi kolmeta (muidu läheb üheta, kuna lauast laekus mulle pool tihi). Oleks lauas olnud ♣E ja ♦S5 asemel olnud ♣K ja ♦S8, siis poleks see leping vist taha läinud :(

Ülesande lahendus:

♠ÄK
♥S43
♦Ä86
♣E9875

♠S964
♥ÄKT2
♦K97
♣K4

mängid 3NT, West on pakkunud pada ja Ost teeb avakäiguks ♠5. Võtad selle kätte, käid risti vastu kuningat, mille West võtab ässaga (Ostilt ♣3) ja käib tagasi väikese risti. Allah annab sulle inspiratsiooni panna ♣7 – ja Ost viskab krohvi (väikese ruutu kui täpne olla). Seejärel lõikad ärtu näppu ja West paneb lauda uue ärtu. Tõmbad ärtud lõpuni (viimasele viskad käest ruutu), millele Ost paneb masti ja West viskab kaks pada.

♠K
♥-
♦Ä8
♣E98

♠S96
♥-
♦K97
♣-

VPV-l on käes 5-5 mustad (väljamängija ütles, et ta arvas, et äkki on 5-4 mustad, aga see ei muuda lahenduskäiku). Kui kaks ruutut ära võtta, siis peab ta käes hoidma kas kahte pada ja kahte ristit või ühte pada ja kolme ristit. Kuna tema ristide arv on 100% teada, siis on väga kerge välja lugeda, kumb variant töösse läheb. Seega siis tuleb alustada ruutu kuningast ja seejärel tulla ruutu ässaga kätte.
Kui kaitsja viskab risti duubliks, tuleb käia ristit (kas emanda enne ära tõmmates või tõmbamata jättes, maitse asi), vastane saab tihi ja tal pole käia muud kui pada või ristit, mis mõlemad lubavad risti pikkustihi kätte saada.
Kui kaitsja viskab pada singliks ja hoiab kolme ristit, siis tuleb ruutu ässaga tihi sisse saades tõmmata pada, elimineerides nii tema viimase väljaviskekaardi ja kuna risti nupud on täpselt nii nagu nad on, siis aeg ta väikese risti käiguga sisse visata ja eelviimasel tihil käib ta honööri alt kahvlisse. Ilus...

Iseenesest kaitse patserdas päris rängalt, teine padakäik mingil hetkel tapab selleks plaaniks vajaliku sideme ära. Ja patserdustele pühendatud postitusse ei sattunud see jagu mitte ainult kaitse tõttu...

Huvitav on küsimus, et kas on mõtet ärtut lõigata – kuna see hästi enam 3-3 jaguda ei saa (VPV-l on reaalselt 10 musta kaarti), siis on parim šanss mast nelja tihiga lahendada see tipust mängida. Vasja käis siin 3NT taha (vist mitmeta) samalaadse mängu alguse järel kui risti kuningas võeti ässaga ja inimene (mu arust hulljulgelt) jätkas teise padaga – kõigepealt proovis ta ristit tõmmata (protsentuaalselt parim šanss masti lahendamiseks), kui selgusid väga halvad uudised üritas ta mängida sellele, et mingil hetkel lõikab ärtut, elimineerib pada ja paneb Osti tema neljanda ärtuemandaga tükkis ruutu-ärtu sisseviskesundi (saades kaks pada, neli ärtut, risti ja kaks ruutut). Hea plaan, aga ühe väikese veaga – see ei töötanud.

väike parandus: Vasja mänguplaan oli vist selline, et elimineerib pada ja viskab kohe ruutuga sisse, sest kui ta sooritab kõigepealt ärtulõike, siis saab sisseviske tappa ärtuemanda käiguga, mis lõhub väljamängija sidemed. Vähemalt asja üle mõeldes tundub, et selline see plaan pidanuks olema

Sunday, November 09, 2008

Käisin laupäeval Eesti Maakilval mälu mängimas. Peale pikka pausi (viimati vist tegelesin sarnase üritusega kuskil aprillikuus Eesti meistrikatel) tekkis tunne, et võiks mängida küll ja isegi tahtmine mängule minna. Paraku mäng ise oli selline, et see tahtmine on nüüd päris pikaks ajaks kaugele ära kadunud - no nii igavat ja mõttetut asja pole kaua näinud. Küsimused jagunesid peaasjalikult kolmeks: kas liiga kerged, ebahuvitavad või mõttetud ning paar huvitavamat asja, mis sekka sattusid, seda kompotti oluliselt paremaks ei suutnud teha. Spordiblokk oli ses suhtes ikka legendaarne, et see sisaldas kolme küsimust, mida on nõrkemiseni ära küsitud, neljandas oli antud hobuse nimi ja küsiti et mis alal see olümpiavõitjaks tuli (Cornishman V - no ei ole võimalik et selline nimi inimesele pannakse ja peale seda oli kogu ülejäänud küsimus suht mõttetu)ja viies oli Saalomoni Saarte rannajalgpallikoondise kohta - antagu mulle andeks, aga rõõmu sellest küll tunda ei oska. Kui tavaliselt pakub rahulolu kui paar rasket punkti võistkonnale ära tuua, siis seekord ei tõstnud isegi see eriti tuju. Kõigele lisaks kestis 40 küsimusega mäng kaks ja pool tundi (vahepeal oli küll 25 minutit vaheaega), tabelit seina peale ei näidatud ja küsimuselehti oli võistkonna peale üks, seegi väga uduste piltidega. MASENDAV!

See-eest pühapäevane päevakava nägi välja nagu ilus unenägu: äratus hommikul kell üheksa, paar tundi mängida arvuti ja kassiga ja seejärel kõht ahjus küpsetatud kalafileed täis. Järgnes paar tundi uinakut, poeskäik koogimaterjalide järgi ja paar tundi lebotamist (segatud väikese assisteerimisega koogimeistrile - kook tuli nii hea, et keele viis alla), ning väike arvutimäng. Seejärel külla, kus oli olemas äärmiselt inimsõbralik ja nurruv kass, pakuti head teed ja anti veel paremini süüa (ahjuliha kartulitega ja ülalnimetatud kook + veel üks kook) ja sai mitu head tundi rahulikult oleskleda. Siis koju tagasi ja enne magamaminekut veel paar tundi mõttespordiga (sudokud ja nende sugulased). Kui kunagi rikkaks saan ja tööl ei pea käima, siis hakkavad kõik mu päevad umbes sellised välja nägema - tõsine paradiis maa peal.

Wednesday, November 05, 2008

Vahepeal esitati lõunanaabrite poolt mulle küsimus, et ega ma ei tahaks oma plogi inglise keeles pidama hakata või vähemalt bridžialaseid nuppe selles keeles kirjutada - sealtkandist oleks huvilisi lugema küll. Mõtlesin ja vaagisin asja üle järgi ja jõudsin järeldusele, et ei taha. Mu plogis on hunnik asju, mis on kohaliku kaliibriga (Tartu klubi või Kotkas) või siis mingeid igapäevaelulisi seiku, mille võõrkeelde valamine oleks esiteks tüütu ja teiseks mõttetu suurushullustus. Lisaks mulle meeldib kirjutada teksti nagu see ei oleks mitte kirjalik vaid suuline ja kuigi ma valdan inglist piisavalt hästi, et selles suhtlemisega mitte jänni jääda, ei tunne ma end sugugi mitte vabalt kui ma peaksin mõne idioomi sinna keelde tõlkima, sest suur osa neist on suhteliselt tõlkimatud. Aga samas tekkis mul mõte, et võib-olla leida mõned kompanjonid (kasvõi sealtsamast piiri tagant) ja hakata kambakesi plogi pidama (või teha foorum, aga mulle isiklikult foorum suhtluskeskkonnana ei meeldi) - ja võib-olla selle käigus tõlkida mõned oma vanad asjad ringi. No näis, mis sest ideest saab, tõenäoliselt soikub kuhugi mõneks aastaks ära.

muidu ei ole teha muud kui kurta ja halada maailma üle:

A) Taverna on siga: tellisime neilt suure pitsa, toodi "perepitsa", mis on oluliselt suurem kui suur pitsa (ja ka maksab rohkem), mis lisaks kõigele muule oli ka üsna leige, nii et pistsime ta enne sööma asumist korraks ahju. Iseenesest kui "pere" koosneks kahest minusugusest, siis ei oleks selle hävitamine ühe söögikorraga ka eriti keeruline, aga "Maarjaid" läheks vaja umbes 5-6. Natuke sai Taverna amnestiat selle eest, et pitsa (vist Firenze lisaananassiga) oli vähemalt väga maitsev...

B) Tartu bussigraafik on veidi segane: laupäeval käib buss nr. 1 keset päeva 12 minutise sammuga, aga kui mul oli vaja esmaspäeval kesklinnast kella ühe ajal tagasi tööle jõuda, siis loomulikult oli sammuks 25 minutit (või isegi 30?) ja ma lõpuks jalutasin kohale. Ja jõudsin bussist varem, selleks hetkeks kui hoovi peale keerasin ei olnud ta must mööda jõudnud.

C) Hommikul tuvastas Vallo mingi hunniku sulgi ja neid pidi jälgi ajades surnud tuvi. Mis siin pattu salata, ma tegelikult nägin seda tuvi juba üleeile nurgas konutamas, aga kuna ma pidin natuke maad eemal plekiga jändama, ei pööranud ma sellele üleliia suurt tähelepanu (mis sest konutavast tuvist ikka torkida) ja seega ei fikseerinud ära tema laibastunud olekut. Ja vahepeal oli ta mul meelest läinud ja võib-olla olekski ära ununenud kui mitte mingid kohalikud närilised (meil siin hiiri on) ei oleks laiba kallal rüüsteretke korraldanud ja selle käigus sulgi sassi ajanud. Laiba eemaldamise käigus (lumelabidale ja aia taha) tuvastasin ühes kohas veel paar sulge - lähemal vaatlusel selgus, et seal on veel üks tuvikorjus. See oli mingite asjade vahele pugenud ja ilmselt juba pikemat aega surnud olnud - tundus veidi roiskunud olevat ja vaglad tema kehal tundusid päris hästi toidetud ja elurõõmsad. Läks siis seegi esimesega samasse kohta (tegelikult suisa sama lumelabida peal). Hakkasin siis mõtlema, et miks meid selline uputus on tabanud ja jõudsin järeldusele, et kui plekksepad neid paar nädalat tagasi õhupüssiga kõmmutasid (kohalik kahjuritõrje, nad raisad situvad muidu kõik kohad täis), siis õnnestus neil kaks maha lasta ja kolmas jäi kadunuks ning ei andnud näole. Ilmselt sai ta ikkagi pihta ja varjus kuhugi varjulisse kohta, kust surm ta leidis. Ja teine vast suri suurest kurvastusest ja shokist.

Saturday, November 01, 2008

Eile õhtul kiirvisiit Tallinnasse - üle paariteistkümne aasta sai jälle Estonia teatris käidud. Päevakorral siis Erkki-Sven Tüüri ooper Wallenberg. Etenduse/vaatemänguna oli tükk täitsa huvitav ja omapärane (= igati vaadatav), tõeliselt huvitav oli paralleeli "Wallenberg=Elvis" tõmbamine (peale surma suurem ja ilusam kui eluajal, kuulujutud et ta elab jne.), aga muusika oleks võinud minu poolest ka olemata olla - oli ainult üks meeldejääv laulmise jupp ja kuna see oli esimese poolaja lõpus, siis ununes see tüki lõpuks mul samuti ära. No mis parata, aga ma olen endiselt veendumusel, et muusika võiks ikkagi olla kõrvale meeldiv kuulata ja meloodiline, mitte mingi heliefektide kogum. Ahjaa, pahad olid jälle kujutatud sarmikamatena kui head, see kipub vist tavaline asi olema (Eichmann tuletas meelde Jurmala foogt Ippolit'i, ainult talle oli pähe pandud valge, mitte must parukas)...