Eile tudengiklubis nägin pealt, kuidas lahendati masti:

ÄKxx ST9

nii, et tõmmati äss, mindi lauda ja seejärel lõigati. Kui ma väljamängijalt küsisin, et milleks see tõmme kasulik oli, sain vastuse, et "kontrolltõmme ju". Kuna jagu oli turniiri viimane ja ma olin väga väsinud, siis ei viitsinud argumenteerima hakata, aga kuskil sisikonnas ütles mulle miski, et nii ei ole õige. Täna on olnud aega ja viitsimist mõtiskleda selle üle ja tuleb tunnistada, et kui masti isoleeritult vaadelda (sisekud ja blokeerumised ei ole olulised), oli mu sisikonnal jälle õigus. Nimelt kontrolltõmme ruineerib lühema käe trumbikombinatsiooni, nii et kattes võib tekkida oht, et pikema käe väiksed kliberid tihipoisteks ei edutugi. See võidab küll siis, kui taga on singelemand, kuid see ei ole väga tõenäoline. 5-1 jagumise tõenäosus on 15% ja singelemand on sellest 1/6, seega 2,5%, ning et see taga on, on omakorda pool sellest, seega 1,25%. Paljude jaotuste puhul ei ole vahet, kuidas mängida, kuid kontrolltõmme kaotab juhul, kui emand on lõikes ja
A)mast jagub 4-2 (ükskõik kas emand on duublis või neljases) = 24% (pool 48-st %-st)
B)mast jagub 5-1 (taga singel kliber seega, mis on 5 korda tõenäolisem kui see, et taga olev singel on emand) = 5x1,25% = 6,25%
C)mast jagub 6-0 ees (pool ühest protsendist) = 0,5%

mis kõik kokku tähendab, et kontrolltõmbega sa võtad endale 1,25%-se lisashansi eest riski kaotada tihi 30,75%-l juhtudest.
Teisisõnu öeldes: kontrolltõmbega sa võtad mastis neli tihi, kui
A) mast jagub 3-3 emandaga lõikes (18%)
B) mast jagub 5-1, singel emandaga suvalises käes (2,5%)

ilma kontrolltõmbeta võtad sa neli tihi kui emand on lõikes = 50%

Edasi ma hakkasin mõtlema kahe väga sarnase seisu peale ja selgusid veel lahedamad asjad. Esiteks kombinatsioon:

ÄK8x ST9

siin on juba õige teha kontrolltõmme, sest masti tihedus garanteerib, et sa võid teisel ringil midagi kartmata lõigata. Seega võidad sa 51,25% juhtudest tavalise lõike 50% vastu. Okei, see oli lihtne, kuid kui kombinatsioon on:

ÄKxx STx

siis vajad sa sisuliselt seda, et mast oleks 3-3 emandaga lõikes (18%) ja ka siin ei maksa sulle kontrolltõmbe tegemine midagi, vaid tõstab variante singelemanda jagu. Ja eriti veider on see, et siin annab tõmme võrreldes eelmise näitega kahekordse lisavõimaluse (tõsi küll, mitte eriti suure) - nimelt singel emand emmas-kummas käes (2,5%) - seega see vana hea 20,5%, sest kui sa kohe lõikama hakkaksid, siis sellega kaetakse su S või 10 paraku ära ja teise kätte tekiks tihi.

nii et veider lugu, kuidas mingi suht keskmise nupu olemasolu või mitteolemasolu võib parimat mänguplaani niivõrd palju varieerida...

Eilse päeva sündmused olid veidrad. Tartu klubis alustasid vastased sellega, et valasid meie vastu ära üheksase klapiga 7♦ ja lõikasid trumbis ETx-i maha. "Estonia, zero points!". Aga veider on see, et klubi me võitsime ära ja saime koguni ligi 65%. Ja veel veidram on see, et tegemist ei olnud päeva parima uudisega. Nimelt saatsin hommikul ühele õppejõule meili, et kas ta võtab mind veel jutule proseminari asjus (tähtaeg oleks 3.märts ja ta oli väitnud, et üle 12 näo ta jutule ei võta). Õhtul tuli vastus, et võtab küll, iseasi kas ma valmis saan. Sellega haakubki muidugi ka üks halb uudis - nüüd tuleb seda kirjutama hakata teemal "Mesopotaamia religiooni ja linnriikide valitsemise suhted" (tean küll, et kõlab jõhkralt, ma peaaegu ei julgegi tunnistada, et tegelikult ma täitsa ise valisin selle). Vähemalt motivatsioon on olemas ja noh, MIDAGI ma ikka valmis suudan kirjutada. Ma loodan.

Sudokundus sai siis selleks aastaks läbi, tulemuseks 13.koht. Otseseks läbipõrumiseks ma seda ei nimetaks ja kuigi lootsin, et läheb paremini, olen üldkokkuvõttes rahul (märksa rohkem, kui näiteks siis, kui bridzi eestikatel kuhugi esikümne teise poolde tuleksin). Paremat kohta ei saanud ennekõike oma lolluse pärast - ilmselt hakkasin liigselt rabistama ja seetõttu keerasin esimeses voorus mitu ülesannet tuksi ja kaotasin sellega vastikult palju aega. Need, kes finaali said, olid ikka vastikult kõvad ja arenguruumi mul on, vähemalt on terve aasta aega treenida. Selgeks sai muidugi ka asi, et enne tulen ma bridžis maailmameistriks kui sudokus Eesti meistriks (tasemevahe tippudega on väiksem) - üks hull, 16-aastane kutt, lahendas eelvoorudes kõik 12 sudokut pooleteist tunniga ära ja mis veel hullem - finaalis kulutas ta kolmele sudokule (oletatavasti ei olnud need väga lihtsad) kokku ca 9.30. Krt. ma ei suudaks puhtfüüsiliseltki ära lahendada ühte sudokut 3.10-ga, saati siis kolme järjest. Bridgemängijatest sain 2. koha, Sven Hein korjas pronksi. Et ühesõnaga siis - lõpp hea, kõik hea ja järgmine aasta kindlasti jälle.

Kui ma peaksin hakkama loovinimeseks, siis mulle sobiv kunstivool on sotsialistlik realism. Nimelt fantaasiat midagi uut teha mul napib, küll aga olemasolevaid asju pöörata-väänata ja nende põhjal midagi teha. Hommikul tegin igavuse peletamiseks haiku ja limeriku teemal "kuidas ma kiires korras kaks sudokut järjest tuksi keerasin" - nad küll käigu pealt tehes ei saanud eriti head (ja seepärast ma neid siia üles ei panegi), aga küllap oleks neid veel võimalik poleerida (ja kui ma kogemata kombel viitsin sellega vaeva näha, siis ilmselt teengi seda). Ning kui aineseks on asjad, mida enda ümber näha, siis mulle see kõlbab, seda enam et seoses oma rikutud mõtlemisega suudan ma näha (ja välja öelda) asju, mille peale teised väga sageli ei tule. Näiteks üks vana hea muinasjutt "Tõrvatud härg". Stoori ei ole oluline, aga lõpuks tuli karu, kes tänutäheks lahti laskmise eest "viskas tuppa puu mesilastega ja jooksis minema". Kui seda minu juuresolekul lapsele ette loeti, siis ma muidugi ei suutnud mainimata jätta, et kui mina kellelegi mesitaru tuppa viskaksin, siis jookseks ma kah nii kuidas jalad võtavad. Või siis Tätte laul, kuidas ämblik ja põder võrgutasid hülge, kellel oli hülgeviga küljes (mis nüüd on kõigil küljes) - minu arust räägib see üsna ühemõtteliselt suguhaiguste levikust... Luksiga oleme aegajalt mõelnud välja sobivaid pealkirju pornoromaanidele, mis oleksid teisendid reaalselt eksisteerivaist raamatuist. Kõik praegu meelde ei tule ja kirjas neid vist ka kuskil ei ole, aga valik on umbes selline: "Himur ja tema meeskond", "Patu khaan", "Ropp Roy".

Elu veereb endiselt sudokulainel - kuna muidu on peal täielik väsimus ja tüdimus, on meistrikateks valmistumine vähemalt hea vabandus, miks ma midagi "asjalikku" ei tee. Vähemalt võrreldes suvega olen palju-palju paremaks läinud. Kui suvel andis Pärnits mulle mõttemängude mitmevõistluse sudokud ette, aega 45 minutit ja palju lahendada jõuan. Jõudsin umbes 4,5 sudokut viiest tehtud kui aeg kukkus. Eile siis võtsin nad taas ette (ega sudokulahendused ju meeles seisa, nii et neid võib viie kuu möödudes rahulikult veel teha), tulemuseks see, et kõik viis lahendasin ära ja aega kulus 31.10.

Reede õhtul tegime sudokuorgia - tõsi küll, sellise väiksemastaabilise. Lisaks meile Maarjaga oli külas veel ala valitsev meister Arko ja kiibitsana Tiit. Tundus, et väga oma kiiruse pärast häbeneda ei maksa, heal päeval võib võidelda küll. Mis aga tundub väga veider - peale seda kukkusid nädalavahetusel sudokudes õiged numbrid nagu iseenesest kohtadele. Hakka või uskuma, et selline kontsentreeritud treening on päris abiks. Eks see paista, kui ma järgmine nädalavahetus Paides kõrben :P

Kui antakse välja uus eestikeelne "Shvejk", siis on sinna sisse kirjutatud "sardela jedosta" ja all tõlge "rõve sõim serbohorvaadi keeles".

Hommikune plogisurf andis jälle sellise pildi, et igasugu intellektuaalikesed (või ennast selleks pidavad inimesed) vinguvad ja vinguvad Eurovisiooni üle. Kohe tuli meelde Winston Churchilli kild: "parim argument demokraatia vastu on viieminutiline vestlus keskmise valijaga."
See omakorda tuletas mulle meelde, et Churchill oli hea ja terava ütlemisega vana. Navigeerusin ühele leheküljele, kus ta laused kirjas olid ja leidsingi palju häid asju. Nautige!
http://www.brainyquote.com/quotes/authors/w/winston_churchill.html

Eilane klubi kuulub ebaõnnestumiste valdkonda - algus läks küll hästi, aga mingi hetk hakkas kiiva kiskuma ja nii läks kuni (peaaegu) lõpuni. Kolm jagu olid eriti ebameeldivad:

A) mängin mingit 3NT-d, karbin oma pika masti sisse (kus ma olin kõigele lisaks emandat valest käest lõiganud, aga see selleks), vastane viskab mingeid nuppe (esimene äravise ♥5). Küsin siis signaalide kohta ja saan vastuseks "paaris-paaritu" ja järgneb mingi edasine seletus. Paigutan siis ♥K taha ja üritan vastast sisse visata, loomulikult edutult, ning käin lepingu kaheta. Pärast siis selgus, et oleks pidanud hoolikamalt seletust kuulama: edasine seletus ütles u. nii, et "väike paaris ristisse, väike paaritu ruutusse jne.", aga mulle kahjuks piisas sellest "paaris-paaritu" seletusest fikseerimaks, et vastased mängivad itaalia signaali (mida nad tegelikult siis ei teinud). Point nimelt selles, et inglise keeli on "odd-even discards" (või "Roman discards") see, mida meie itaaliana tunneme. Oleks pidanud taipama, et Hütt-Kurusk ilmselt ingliskeelset bridžiterminoloogiat ei tunne...

B) vastane lahendab masti, lauas on ÄTx. Läheb ässa alla, käib väikese emanda alla tagasi, eest tuleb 9 ja tagant kukub soldat. Puudu on veel K8. Ja nüüd hetkegi mõtlemata järgneb kolmas ring masti ja oh õnne! mast ongi 3-3. Viska veel sellistele S8x-st soldatit...

C) avas vastane teiselt käelt 1♦, mul käes
♠xx
♥xx
♦ESxxxx
♣xxx

ja odavas tsoonis. Mõtlesin siis, et lasen neil trahvijärgnevuse käivitada ja pakkusin 1NT, kuid selle asemel, et 16 punktiga kontreerida pakkus vastane 3♠. Partneril oli 10, tõstis 3NT ja 4♦ läks kahjuks juba ühe jagu liiga palju (nagu kaitse käis, oleksin saanud ka paremini). Diversioon ebaõnnestus.


Üks jagu veel nädalavahetusest:

leping 3♣, avakäiguks ärtu.

♠E43
♥ÄK8
♦7432
♣ET9


♠7
♥ET
♦ÄE86
♣K87632

kõigepealt kolm ringi ärtut ja pada äravise, seejärel ebaõnnestunud ruutulõikus (eest tuli ♦10). Pada tagasikäigu kinnilöömine ja risti kümne alla - vastane võttis soldatiga tihi. Nüüd uue pada trumpamine ja uus risti, mille vastane võtab ässaga (teine pani ka masti) ja järgmise pada löömine. Tekib lõppseis käiguga käes (all):
♦743
♣E


♦Ä86
♣K

ja kui ruutu on 3-2, siis ei juhtu lepinguga midagi, kuid kui ruutu on 4-1, siis tuleb käia väike ruutu ja ükskõik, kumb vastane tihile saab, ei ole tal valikut - tuleb käia kas ruutut kahvlisse või siis kallismasti topeltlööki. Nii laua taga juhtunudki. Kahjuks sedapuhku minu vastu, aga tuleb vastast (Vilmar Vahe) tunnustada sellise asja eest. Tegelikult lasi muidugi Leo lõpuks lepingu välja - kui ta risti soldatiga tihi sai, siis tuleb tagasi käia uus risti ja väljamängija ei saa pada elimineerida.

Nädalavahetusel Rakveres A-Liigat pressimas. Seoses Lempsi komandeeringuga tuli mängida kahe paariga, aga õnneks kaks päeva ja Eesti saalis ei ole tegemist teps mitte üle jõu käiva ettevõtmisega. Ajasimegi Leoga ainult kaks korda süsteemi sassi (ühel korral midagi sellest ei juhtunud, teine kord mängisime 6♣ asemel 5♣ ja võitsime 1IMPi 11 asemel). Omapäraseim jagu oli selline, kus võtsin kätte lehe:
♠STx
♥ÄKS9xx
♦ETx
♣Ä

ja Leo avas 1♦ (rannakas). Releetasin natuke aega ja sain teada, et tal on miinimumavang ja 3262 jaotus. Siis aga tabas mind väike ahnusehoog: kui tal on padakontroll ja ruutu ÄK või siis kaks padakontrolli ja üks kahest ruututipust, siis võiks ju 6♦ laias laastus mängitav leping olla. Samas kui tal on mingid mõttetud nupud, siis väga seda mängida ei tahaks (ja kui geimi oleks vaja mängida, siis oleks parim ja ohutuim 4♥). Otsustasin siis ikka väikese liigutuse teha slämmi suunas ja pakkusin 5♦ (lubab meil õrna slämmihuvi, kui ma tahaksin kindlasti seal pidurdada, pakuksin ma kõigepealt 4♦, mille peale on ta kohustatud pakkuma 4♥ ja siis paneksin lepingu). Leolt tuli vastuseks 5♠ (3 keycardi, seega ♦ÄK ja ♠Ä) ja nüüd tekkisid juba uued ja huvitavad mõtted - aga 7♦ vajab laias laastus ainult ärtu 3-2 jagumist. Edasine mõttetöö oli umbes selline "oot-oot, mul on rannaruutu miinimumi vastas 15 punkti ja meil on klapp odavmastis. Ei ole nagu päriselt slämmibalanss. hmm, kes istub teises toas? Maasik-Suurväli... krt, siis annab juba 6♦ +12 IMPi ja ei ole mõtet seitsmesse pressida, sest keegi ei garanteeri, et Vampsi masin mingit halba jaotust sisse pole visanud". 6♦ +1 ja +12 IMPi nagu arvatudki - Leol olidki täpselt need kolm pilti. Lahe lugu on see, et 6♥ läheb padakäiguga taha (ärtus on kolmas emand lõikest väljas).
Sarnane jagu oli veel: mul on käes
♠ÄExx
♥Kx
♦ÄEx
♣Kxxx

avan 1♣, kuulen Leolt, et tal on 2614 jaotus ja 8-11 punkti. Kiire rehkendus ütleb, et kui tal ongi ainult 8 punkti, aga selle eest 2 ässa, siis on ristislämm vähemalt mängitav (kui partneril tõesti mitte midagi lisada ei ole, eeldab see, et risti ja ärtu on 3-2, siis saab ärtu tegema visata, sinna kolm pada ära pilduda ja lõpu lahku peksta. Ja isegi kui ärtu ei ole 3-2, siis on variandiks õnnestunud lõikuse sooritamine või siis avakäik hambusse (ristit jään mängima mina). Küsisin siis ässa, selgus kuri tõde, et tal on neid ainult üks. Kuna risti keskmisi nuppe diagnoosida on võimatu, siis otsustasin, et aitab vist kah ja pidurdusin neljas ärtus, mis täpselt välja tuli (oleks võinud oovri võtta). Ristis oli tal S98x ja 6♣ on lootusetu, välja arvatud kui kaitse alustab risti ässa tõmbest, mis ruineerib partneri ET duubli (isegi väikse risti käik võtab lepingu taha). Nii ka ühel korral saalis juhtunudki.

Ei õnnestunud seegi aasta kohalikust Euroviisust pääseda - läksime Hannu sauna, jõime ja karjusime ja vaatasime (jupiti) lugusid. Tõsi küll, paari olin ma näinud ka varem. Kinnistus mulje, et kõik muusika on juba varem ära tehtud ja lauldakse ühtesid ja samu laule, võibolla väikeste variatsioonidega. nt. Peterson meenutas väga noort Bowiet, üks seltskond oli Madnessi koopia ja mitu laulu olid sellised, mille kohta tekkis küsimus, et miks neid küll vaja on (erinevalt Bowiest ja Madnessist kuulusid nende eeskujud halli ja mõttetu muusika jüngrite sekka). Kuna suure finaali hääletamine toimub niikuinii rahvuslikul põhimõttel ja muusika või võistlusega seal tegemist ei ole (minu eelmise aasta saldo oli ca 80% tabavus riikide esikolmikute ennustamisel), siis on üsna paras, et sinna kolm tola saadetakse. Ja inimesed, kes halavad teemal "mida küll Euroopa meist mõelda võib", dramatiseerivad natsa üle, minu meelest on täitsa hea kui tuleb veidi tähelepanu ka aspektile "mida arvavad väikese diasporaaga rahvad sellisest Eurovisioonist". Laul ise oli muidugi niivõrd nõme, et kuigi ma tervitan selle võitu, siis oma häält (ja kümnekat) ma sinna ei investeerinud, kuigi meie seltskonnas inimesed seda tegid. Ja erinevalt mõnede plogijate arvamustest ei olnud tegu alla-keskmise-intelligentsiga tegelastega (intelligents lihtsalt ei võrdu maitsega). Kui ise oleks hääletanud, siis ilmselt Bowie-klooni poolt, finaalis oleksin äärepealt ikkagi helistanud ja "Ice-cold story"'le linnukese kirja pannud (tibi hääl oli ikka väga lahe), aga kahjuks nad tegid lauljaga enne lühikese intervjuu - ei mõjunud just eriti hästi. Aga ilmselt me kuuleme sellest tüdrukust veel ja küll.

Hommikune MSNi-vestlus (veidike redigeeritult):
Maarja: "Ma ei suuda tööd teha, täitsa lõpp, mõistus üldse ei jookse"
Lauri: "Mul ka mitte, peaks vist tööd tegema hakkama"

Nimelt olin hommikul lugenud läbi tuttavate kirjutised, seejärel tegelenud plogisurfiga (st. võtnud mingi plogi, enamusel on olemas serva peal nimekiri muudest plogidest, mida nad loevad ja siis klikin seal juhuslikule nimele ja nii edasi... peaks äkki endale ka tegema vastava nimekirja, aga ei oska/viitsi) ja leidsin, et kohe mitte ei viitsi hakata raamatut tõlkima. Õnneks tuli pähe päästev mõte, et meil on ju ometi plekk, mida võib punktist A punkti B ümber tõsta. Seda tehes siis seedisin veidike loetut. Jäi selline mulje, et paha ja ohtlik on endiselt paeluv. No kui filmides on kindel, et "pahad" on märksa sharmantsemad ja isikupärasemad kui "head". Ma olen kunagi ka selle üle mõelnud, et miks see nii on, ja kunagi jõudsin järeldusele, et pahad on konkreetsemad ja tahavad midagi (nt. maailma üle võtta), aga head on pigem selline hall mass, kes on "lihtsalt head" ja reageerivad teistele, ise nad midagi ei taha jne. Mul tekkis isegi mõte, et keegi võiks teha vastupidise filmi, kus on tegevust kujutatud pahade poolt vaadates ja "hea" on hoopis antikangelane (hästi sobiks selleks näiteks Bruce Willis - inetu vana päss, kes heameelega õhib asju ja peksab ettejuhtuvaid ja teeb selle juurde äärmiselt magedaid nalju), kes lõpuks paika pannakse. Raamatutes see pahadus millegipärast nii paeluv ei ole, võimalik et seepärast et (kassa)film on nats üheülbalisem ja mõeldud väiksema fantaasiaga inimeste jaoks, seega peab seal olema rohkem näha ja vähem juurde mõelda ning pahadele on lihtsam eriefekte ja vinget atribuutikat lisada.
Nojah, nüüd olen ma jälle oma heietustega kuhugi kaugele välja jõudnud, aga mida ma tähele panin, oli see, et inimesed kipuvad end pidevalt kas ohtlikuks või segaseks tituleerima. Ilmselt on seda tõugu nii palju maailma peale saanud, et mingi positiivse programmiga ei õnnestu massist erineda ja see omakorda sunnib endale kasvõi mõne kiiksu välja mõtlema. Tõsiselt ohtlikud ja segased on (või peaksid olema) vastavates asutustes ööpäevaringse valve all ja ma loodan, et oma plogides fantaseerivatel tüüpidel ei hakka peas keerlema mõte, et nad peavad oma erilisust ja ohtlikkust demonstreerima, nii et võtavadki hullud kätte ja lähevad löövad kellegi maha. Vähemalt mina olen endaga piisavalt rahul, et deklareerida oma ohutust ja mittesegasust (peamine oht minu poolt on mõõdukas verbaalne vägivald, aga kui tahan, võin ma ka väga diplomaatiline olla) ja kuulumist halli massi hulka. See, et ma tegelen asjadega, millest mass hästi aru ei saa ja ei tegele, ei muuda mind küll grammivõrragi kreisimaks.

ahjaa, mis paelumisse puutub: kas "paeluv paleus paelussi pealuus" oli Laabani kild? Ja kas paelussil on üldse pealuu?


ja veel, lugesin oma kirje üle ja tekkis vaimusilma ette Monty Pythoni "Briani elu":
Brian rahvamassile: "You are all in-di-viduals!"
rahvamass kooris: "Yes! We are all in-di-viduals!"
Brian: "You are all different!"
mass: "Yes! We are all different!"
üksik hääl massist: "No, i'm not!"