Thursday, January 31, 2008

Tuli meelde lugu, mida Lasse Utter oli kunagi saunas rääkinud. Nimelt mingitel Soome noortel olnud kunagi pakkumissüsteemis selline asi, et 2NT (tugev, ühtlane) - 3NT = 5♠ ja 4♥. Pakkusid siis nii:

2NT...3NT
4♠....4NT
p....

vastane kutsus kohtuniku ja avaldas arvamust, et kuskil peab olema tegemist illegaalse informatsiooniga, kuidas on võimalik sellises järgnevuses 4NT läbi passida! Selle peale otsiti välja süsteemikaart ja näidati kohtunikule, et seal on must-valgelt kirjas:

2NT-3NT-4kallist-4NT = sorry partner, unustasin süsteemi

nii et võib öelda, et süsteemne eksimus. Tallinnas paaride MV-l tuli välja ka teine tore kild: kes mängib süsteemi järgi, kaotab süstemaatiliselt. Ilmselt see leiutati siiski ühenduses kasiinonduse, mitte bridgega.

Tuesday, January 29, 2008

jaotus esmaspäevasest klubist:

paaril on kahe peale lehed
♠Ä........♠98xxx
♥ÄKTx.....♥ESxx
♦ÄKE98xx..♦xx
♣x........♣ÄE

ja pakkumisest selgub, Ostil on neljane ärtu, risti äss ja ärtu emand ning West peab lepingu valima. Kuigi partneri ruutudest ei ole midagi teada, võiks maksipaarikal vast 7NT ikka valida, aga kui olla tagasihoidlikum ja piirduda 7♥-ga ei ole otseselt ka midagi viga. 7♦ on muidugi pornograafia, kui see välja tuleb, tuleb ka 7NT kindlasti.
Kuna vastase ruutu jagub 4-0 pika käe ees, siis tekib huvitav paradoks - lahtise kaardiga mängides seisavad nii 7NT kui 7♦ (ruutu on võimalik maha lõigata), küll aga mitte 7♥ (valest käest), sest avakäigul võib üks kaitsja teisele ruutu löögi anda. Reaalses elus on aga täpselt vastupidi - pigem tuleb välja just 7♥, sest kui ei anta Lightneri kontrat ("soovin avakäigul lööki saada, partner!"), siis laua esimesena pakutud masti ilmselt ei käida, ning 7♦ ja 7NT lähevad taha, kuna normaalselt sa ei hakka üheksases mastis esimesel ringil STxx-i lõikama.
Kui aga tagant 7♥ pelae Lightner antakse, siis tuleb leping parandada 7NT-sse ja ruutu tuima näoga maha lõigata. Ja loota, et see kontra ei tulnud frustratsiooni pealt mingi mõttetu kaardiga, misjärel sa ladvalepingu taha mängiksid. Mis omakorda tõstatab kaks küsimust:
A) Lightneri mõttekus maksipaarikal (kui vastane parandab NTsse ja võidab lepingu, siis läks asi hullemaks)
B) võimalus Lightneriga bluffida - praegune masti jagunemine on muidugi ekstremaalne, aga näiteks Ex-ga, kui olla kindel, et ÄK on lauas, võiks see päris huvitavalt toimida. Iseenesest eeldab selline pseudolightner kehva saali (siis on selge, et kui 7 välja tuleb, on paha niikuinii) ja vastutuse puudumist partneri ees (sa võid teha mida tahad, kuna partner on sokk siis kas ta ei saa aru või ei pane pahaks) või siis lihtsalt väga tolerantset partnerit (ja soovitatavalt kehva turniiriseisu).

igatahes "nõrga saali" eeldus oli Tartu klubis esmaspäeval täidetud. Märkeleht järgnev:
1x2470 tõenäoliselt 6♥ rekontraga ja ületihiga ning tsoonsus valesti vaadatud (kallis tsoonis on see 2470, odavas on vähem (aga rohkem kui 7♥), 7♥ rekontraga peaks minu arust olema midagi 2200-ga). Ühesõnaga ilmselt anti kuue vastu Lightner, aga esiteks ei teinud partner õiget avakäiku ja teiseks oli leping ikkagi varrest.
1x1510 7♥ täpselt
2x1010 6♥ ületihiga
3x920 6♦ täpselt
1x510 4♥ kolme ületihiga
1x-100 7♦ kontraga üheta (pidi aga inimesel peakuju olema, et 7♦ ära kontreerida ainult selle pealt, et on olemas tõenäoline aeglane tihi trumbis. Minu arust oleks üsna paras, kui selle kontra järel talt see maha lõigataks või siis leping 7♥-sse parandataks ja ära võidetaks (kui ruutu ei ole ülejäänud kahel käel mitte 2-0 vaid 1-1).

Monday, January 28, 2008

Sellist asja nagu "vaba nädalavahetus" ei ole olemas. Seekord siis Stokholmis kaarte ladumas. Ei saa just öelda, et oleks halvasti läinud, aga oleks võinud ka paremini - võistkonnaga saime viienda koha ja butleri arvestuses olime eelvoorudes viiendad ja finaalis kolmandad. Isiklikult sain kahe suurema käkiga hakkama: esimene jagu oli mingit veidrat süsteemi mängivate papide vastu (rootslastel oli üldse palju naljakaid pakkumissüsteeme, naturali meie vastu küll ükski paar ei mänginud). Avapakkumised olid neil sellised:
pass = 8+pp, 4+♠
1♣ = 8+pp, 4+♥, maksimaalselt 3♠
1♦ = 0-7 suvaline

ega ma edasi ei mäletagi, mis neil oli, aga ühtki "normaalset" avapakkumist neil küll kirjas ei olnud. Minul on neljandal käel odavas tsoonis kalli vastu käes leht:
♠S74
♥7
♦KE82
♣ÄK953

ja pakkumine käib:

papi1...Leo...papi2...Lauri
1♦......p.....2NT.....p
4♦.....5♣.....5♥......6♣
6♥.....DBL....pass.......

selgitused:
1♦ = 0-7 suvaline
2NT = 55 kallid või odavad
4♦ = passi või paranda
edasine oli kõik naturaalne ja väga veider.

avakäiguks tõmbasin ♦K ja lauda pandi:
♠Ä9852
♥S9632
♦T53
♣-

Luksilt ♦9 (paarisarv kaarte). Nüüd ma olin rõõmus, et vähemalt läheb see leping taha ja käisin lollil kombel väikese ruutu. Luks võttis ässa ja see jäi ka meie viimaseks tihiks. Väga rumal tegu minust, kuna esiteks pidi Luksi kontra tõenäoliselt olema Lightner (tahab saada lööki) ja mis veel hullem: kui väljamängijal on 55 kallid, on mul kõik 13 pada kokku lugeda ja isegi kui ma ei tule Lightneri peale, siis võin talle selle löögi ära anda. Siis jääb mulle veel teine ruutu pilt sisekuks ja kui Luksil on kaks trumpi, siis saan ka teise löögi ära anda. Luksil oli küll trumbisingel (0-1-4-8 jaotus, väljamängijal oli 5-6-2-0) ja asi läks maksma ainult 300, mitte 600 punkti. Teises toas panid Tiit ja Maks 7♣ peale (lootusetu isegi vale avakäiguga, sest ruutu on peeglis) 7♥ ja käisid seal samasuguse kaitse järel kontraga kaheta, nii et mu manööver maksis 7 IMPi. Vähemalt ei käinud ma ristit, siis tuleks see leping välja.

Teine kord jõudsime 5♥ lepingusse, lehed olid järgnevad:
♠ÄK8752
♥K94
♦-
♣KES3

♠64
♥E8765
♦ÄKE
♣T95

Kaitse alustas risti äss - risti. Kuidas edasi mängida? Mina tegelesin peamiselt mõttetööga, et ilmselt oleme me parasjagu korruse võrra liiga kõrgele jõudnud ja seepärast pudrutasin natuke. Nimelt käisin lauast väikse ärtu muti alla (see sai tihi) ja seejärel uue väikse ärtu mõlemast käest. Äss küll pudenes, kuid rõõmu oli sellest vähe, kuna kaitsja sai partnerile löögi anda. Õige oleks olnud mängida nii, et ärtu emandaga tihi saades tõmmata ära kaks ruutut, visates sinna minema laua ristid ja alles seejärel käia ärtu. Kuna ♣10 on minu käes, siis ei saa kaitsja sundida mind kuningaga trumpama ja leping tuleb välja. Ühesõnaga lasi ta mul ärtu ässa peetades lepingu välja. Ja kaugem analüüs näitab, et tegelikult mängisin ma lepingu taha alttihil: kuna mul on käes ♣10 ja ♣9 mõlemad, siis tuleb risti ässale deblokeerida kuningas, teine risti kätte võtta, siis tõmmata ära ruutud ja ristid lauast minema visata. Nüüd tuleb hakata mõistatama, kus asub ärtu äss duublis, kuna muid vihjeid ei ole, siis võib võtta eelduseks, et kui ühes käes on lühem risti, siis teises võiks olla lühem ärtu (kuna neil on kahe peale 10 ruutut, siis see just teab mis hea vihje ei ole, aga ikka parem kui mitte midagi). Seega pada ässaga lauda ja väike ärtu emanda suunas ja leping koju. Kuna vastane oli kuues, siis teenisime ka üheta mängu eest 2 IMPi, aga oleks võinud saada 11. Siit moraal - ei tohi mitte mõelda sellele, mida sa mängida tahaksid, oluline on see, mida sa mängid.

Ühes jaos oli selline veider asjade käik:
omad neljandas käes (kõik odavas lehte)
♠KST85
♥S3
♦K6
♣ÄE96
ja pakkumine käib:
.......1♦(rand)...p....1♥
1♠.....3♠(splint).4♣...5♥
p......5♠........DBL...6♥

nüüd siis tundub, et vastased on tuvastanud üüratu klapi, ruutu kuninga võib seebiks lugeda, ühel vastastest on padarenoo ja kuna passinud partner omab jõudu ja pikkust padas ja ristis (4♣ peab olema padatoega)on kõik väga halvasti. Seega siis ilmselt on vaja mõistlik kaod minimiseerida ja ohvrisse minna. 6♠ oligi odav tõke, läks 300 eest (üks ärtu ja 2 ruutut), ainuke häda oli selles, et partneril oli risti neljane ja vastastel jagus 3-2, nii et peale ristikäiku läheb 6♥ üheta (ilma ristikäiguta tuleb välja). Mulle meeldis see jagu seepärast, et kui tavaliselt olen mina see, kes kirub vastaseid, kes ei tea, mida nad teevad, siis seekord olin ma ise vastase rollis. Seletus sündmustele on nimelt selline: mul oli käes
♠9764
♥ET8642
♦2
♣43

ja peale pakkumise algust nägin ma, et vastane pakub 4♠ ja ma tahan tõkkesse minna, seega pakkusin kohe 5♥, arvestamata, et Luksi jaoks oleme tugevas järgnevuses meie. Luksil aga tekkis aus huvi seitsme vastu (pane mulle sama leht risti ässaga ja asi on umbes lõikest, kuna ma pakkusin tugevalt, võiks mul ehk ka ruutu kuningas olla) ja tegi veel ühe pajacue. Nu siis tuli mängida korrus kõrgemal kui kavandatud. Ega ma üleliia ka ei põdenud: mõtlesin, et kui Luksil on odavmastiässad, siis peaks lepingul variante küll olema ja lõppeks võib vastastel endiselt päris mitu pada tehtud olla. Väike nali.

Thursday, January 24, 2008

Teisipäeval viisin Lutsu raamatukokku tagasi raamatu "Teine Asum", viskasin selle üle ukse tädi kätte ja läksin teisele poole koridori, et laenata G.Duby "Guillaume le Marechal ehk maailma parim rüütel". Eile tuvastasin, et raamatukogu on mulle meeldetuletuse saatnud, et mul raamat endiselt viimata. Helistasin ja teatasin, et oma arust on see mul juba kaks päeva tagasi toodud, kas nad kontrollida saavad. Said, aga sellest tolku ei olnud, raamatut nad ikkagi ei leidnud. Oh ebaõnne ja suurt jama. Nüüd siis on selgunud, miks nad seda üles ei leidnud - see oli mul kodus laua peal. Aga asja muudab huvitavamaks hoopis selline küsimus: kui "Teine Asum" on mul kodus, mis oli siis see raamat, mille ma raamatukokku tagasi viisin?

Wednesday, January 23, 2008

Lasin end lõpuks pehmeks rääkida - Pärnits juba aasta aega ässitanud, et ronigu ma Eesti sudokumeistrikatele, tegin siis "kvalifikatsiooniülesanded" ära ja näis, palju pihta läheb ja kas mind rajale ka lastakse. Lahendasin ma neid reede õhtul Tallinnas ja mingi hetk kui ma olin jupp aega midagi põrnitsenud, tuli juurde mu 8-aastane vennatütar, kes teatas, et "siin on ju kaheksa!". Tundub, et finaalis mul küll midagi teha ei ole, äkki hakkan Krissu treeneriks hoopis (selle õhtu ta igatahes veetis sudokusid lahendades).
Nädalavahetusel tuli jälle omi jumalaid teenida - Tallinnas olid paaride meistrivõistlused. Tulemuseks oli üks üle keskmise debiilsus, paar väiksemat lollust, näpuotsaga puterdamist ja teine koht. Ühesõnaga käik jäi kindlasti plusspoole peale. Positiivne oli ka see, et sain läbi lugeda suure jupi ühest paksust raamatust, mis mu tänase eksami tõttu kuulus kohustusliku kirjanduse nimekirja. Kogu eilse päeva veetsin õppides (kolm ja veerand raamatut läbi lugeda (neist kaks küll olude sunnil diagonaalis), konspektid läbi vaadata ja eksamikonspekt teha, mingite programmis nimetatud isikute ja asjadega kurssi viia), hommikuks kell neljaks helisema ja nagu imeväel oli pool tundi enne eksamit (9.15)kogu materjal vähemalt korra läbi vaadatud. Eksamil esialgu õppejõud pinnis, et miks ma kirjatööks mingi kammajjaa kokku kirjutasin, ei olevat viisakas kasutada väljendeid "ära sokutama" ja "kaikaid kodaraisse viskama" ja õnneks laiemaks küsimuseks valis teema, millest mul oli keskmisest vähem udune ettekujutus - nimelt keskaegsete linnade elanikkonna. Eks ma hakkasin pikalt laialt rääkima (veidi asjast ja veidi asja kõrvalt, aga vaid sellest, mille õigsuses 100% kindel olin). Mingi aja pärast palus ta mul vähemalt mingeidki ajalisi pidepunkte anda. Õnneks suutsin pihta panna (educated guess). Siis läks kuidagi jutt võimuvõitluse peale 13 sajandi Saksas ja veidi enne seda, sellega sain enamvähem hakkama (ainult ühe eksimuse tegin, kui pakkusin ühe keisri isaks teist meest, kes oli hoopis tolle isa konkurent. Aga noh, segased ajad niikuinii (eriti kui keisrid mängus) ja pealegi suutsin ma selle apsaka ruttu ära korrigeerida. Siis otsustas ta küsida mis asi oli Melfi konstitutsioon (õnneks mäletasin, eile õhtul ma sellele ei oleks veel vastata osanud), seejärel katarite (albilaste) kohta - see oli õnneks triviaalne ja ta ei lasknud mul lõpunigi rääkida vaid pinnis veel poliitgeograafilise kaardi asjus. Et näidaku ma, kus on Kataloonia, Brabant, Friisimaa, Moraavia, Masoovia, Provence (ühesõnaga haigutus, ainuke veidi kahtlane on see, et ma pakkusin Masooviat Põhja-Poolasse, aga ta on pigem keskel (tolleaegse Poola kaardi järgi isegi läänes-loodes), aga noh, see on suht väike häda. Ja lõpuks isikud: kes oli Alfred Suur (vuristasin ette, et Wessexi kuningas 9. sajandil, kes ühendas Danelaw all olnud linnu/riike) ja kes oli see Ungari kuningas, kes võttis vastu ristiusu ja millal (teadagi Istvan Püha aastal 1000, ma oskasin isegi ristimiseelse nime - Vajk - ära öelda, kuna ma eelmisel kevadel kirjutasin vastusteraamatusse Ungari varasemast ajaloost). Ja jäigi õppejõud rahule, huhhhh... Nüüd on siis sess läbi ja võib logelema hakata. Või kahjuks siiski mitte, võtsin endale tõlketöö kaela (nii et ei tasu imestada, kui ma kunagi seltskonnas kaarditrikke tegema hakkan) ja tuleb veel mõelda mis saab proseminaritööst... Sess on läbi, elagu stress!

Thursday, January 17, 2008

Seoses õppimisega on viimasel ajal tulnud lugeda palju lohisevaid kirjutisi, mis on küll suht hea lugemine, aga niivõrd laialivalguvad, et kohati on raske neist aru saada ja veel keerulisem midagi meelde jätta. Vähemalt kohtab seal toredaid kilde, tänase päeva nael on tsitaat keskaegselt Pariisi piiskopilt: "Meie Issand polnud mitte ainult Jumala poeg, vaid kuulus ka väljapaistvasse suguvõsasse!"

Sunday, January 13, 2008

Laupäeval sain kätte unelmate lehe:

♠-
♥Ä
♦ÄKESxx
♣ÄKESxx


Tegemist on tõsise probleemiga, et kuidas lehte pakkuda - kui kohe 7 odavat avada, võib vaenlane mõnes tsoonis tõkkesse ronida, kui pikemalt pakkuda võib ta seda samuti teha, kui puudub võimalus avakäigul ässa küsida (mul näiteks puudub), siis võib tekkida raskusi 7NT pakkumisega... ilmselt on mõistlik avada 4NT (odavad) ja seejärel keevitada seitse odavat täis.

Õnneks oli mänguks hoopis hearts, mida ma arvutis toksisin ja seega mul sarnaseid probleeme ei olnud (antud jaotus tuli kätte peale vahetamist). Lihtsalt 13 esimest tipust kotti ja tehisintellektvastastele kõigile 26 miinust kirja. Kahju et kleimida ei saanud....

Friday, January 11, 2008

Kolmapäeval selgus, et ma vist olengi kõva. Nimelt oli mul saksa keele tekstide vastamine ja Mesopotaamia ajaloo eksam. Kuna viimane pidi tulema testivormis, siis võtsin eelduseks, et "läbi ei kuku" ja keskendusin saksale. Eelmine õhtu küll otsisin konspektid välja ja tuvastasin oma suureks üllatuseks, et mul on ainult kolmandikujagu olemas (no ju ma siis ei olnud loengutes käinud, kuigi mul endale tundus, et olin. Aga need käigud olid semestri lõpupoole, seepärast vist jäid meelde). Kuna tekstid jäid suht hästi meelde, siis tegin endale igaks juhuks hommikul tööl ka eksamikonspekti valmis ja lugesin korra enne saksa vastamist läbigi. Peale viimast aga leidsin, et parem on eksamile minna täis kõhu kui täis peaga ja sõin õppimise asemel. Eksam pidi algama 16.15, aga õppejõud küsis 16.00, kas keegi tahaks juba pihta hakata. Tulemus oli siis selline, et 16.10 oli asi valmis ja hinnatud 20/20st pihtas. Ja küsimustest tundusid osad väga lihtsatena ("no mida see veel olla saaks", osa väga loogilistena (valed variandid olid suht sürrid), osasid pidi teadma ja neid ma teadsin (enamasti ajaküsimused, a la "millal rajati UR III riik) ja korra või kaks pidin lihtsalt kahest variandist pihta kobistama. Tehtud.
Ülejäänud kaheks eksamiks õnnestub mul võib-olla isegi suht hästi õppida - nimelt jäi mulle kunagi meelde, et Tiit kommenteeris mu õppekirjanduse leidmise raskuste kohta, et küsigu ma temalt, neil koolis on hea raamatukogu. Ma siis saatsin talle oma kohustusliku kirjanduse nimekirja ja temast on päris vinge abi olnud. Kõige sürrealistlikum lugu oli raamatuga, mille kohta ta teatas, et see on olemas Rein Etsil, kes selle endale mälumängust auhinnaks sai. Helistasingi tollele, leidis raamatu üleski ja toimetas minu kätte. Sisekaanel vaatab vastu aastaarv 2002(!). Etsi kommentaar asjale: "peab ikka mõnel vastav peakuju olema, et sellised asjad meelde jäävad!". Minu arust vahel päris abiks, et on.

Sunday, January 06, 2008

See aasta olid jõulud karmid ja rasked, seniajani taastun. Alkoholismi pool jäi küll napiks kui välja jätta meie ja naaberfirma ühine jõulukas Kuutsemäel, mis oli omamoodi veider ettevõtmine. Nimelt ümberringi oli kõik absoluutselt porine ja lumevaba, väljaarvatud üks laskumisnõlv, mida mööda siis sõitsimegi. Mul muidugi puudus igasugune varane kogemus mäesuusatamisest ja ka tavasuuskadega olen sõitnud äärmiselt episoodiliselt, aga kuidagi sain hakkama. Alguses oli küll ebameeldiv lugu, kui selgus, et pidurdamine on midagi keerulist, aga siis tuli appi instruktor Lemps, kes teatas, et keeraku ma end veidi risti mäge, siis suusad väga ei lippa. Ja soovitas, et sõitku ma suurte poognatega võimalikult risti alla. Naabrite boss jälle soovitas, et sõitku ma sahka, ohutuse mõttes. Nuh, enamvähem sain hakkama (u. pooltel kordadel pidin käe maha toetama või pani suusk jalast ajama, sest ma vist lõin kannad kokku), kõige ebameeldivam oli see kord, kui mäkke minnes otsustas suusk, et tuleb alt ära - tulemuseks kiire kägar, hea et järgmistele jalgu ei jäänud. Lõpuks siis selgitasin välja, et õige taktika algajal Kuutsemäelt alla sõitmiseks on: paar pitsi jäägermeistrit naha vahele ja siis suht otse alla, pidurdades ainult hädakorral. Tehtud! Alkoholismile sai siis pühendatud hiljem sauna oodates ja saunas (krdi kuum oli, ninakarvad tahtsid ära kõrbeda), toimis päris hästi (kuigi mitte nii hästi, kui ühel teisel, kes oli paar tundi kadunud, seniajani ei tea, kus see aeg möödus. Õnneks laekus ühes tükis ja tervena). Järgmine päev olid mul muidugi kõik luud-kondid sigavalusad - tuvastasin oma kehast jälle hunniku lihaseid, mida muidu ilmselt kunagi vaja ei lähe, aga mäest alla sõitmisega said nad kõvasti vatti.
Esmakordne aga oli see, et mul tekkis jõulude ajal probleeme söömisega. Tavaliselt läheb mulle alla kõik ja kaunis suures koguses ning ilma igasuguste probleemideta, aga see aasta osutus see kraam mulle liiga raskesti seeditavaks. Kui kuni kahekümne üheksandani sai veel kuidagi vastu peetud (hoolimata sellest, et väiksed ohumärgid olid), siis sel päeval tuli mulle külla ema ja Maarja otsustas midagi head kokata. Menüü seega järgnev: küüslauguga pikitud liha kohvikastmes ja viini martsipanisai (sisuks - rummis leotatud rosinad, mandlijahu, martsipanimass ja ilmselt veel mingeid asju). Mõlemad road muidugi sellised, et viivad keele alla (küsige Maarjalt retsepti ;)), aga minu kõhule andsid surmahoobi (kusjuures ma ei söönud üldse mitte palju) - taaselustus mind eelmine talv vaevanud kõhuvalu. Kuna Maarjal oli niikuinii arsti vahet jooksmist, siis lasin tal mulle tabletid välja kirjutada (meil on sama perearst) ja ta kuulis, et see olevatki praegu üldrahvalik häda, et kõiksugu kõrvetised naasevad. Nüüd siis olen nädal aega tabletikuuril olnud ja loodan paranemist. Kõige hullem on see, et seoses kõhuvaluga ei saa ma öösel normaalses asendis magada vaid pean mingi kägara sisse võtma, mis omakorda kurnab selga. Tartu Uusaastaturniiril oli asi juba piisavalt hull, et ma ei saanud tundi aegagi järjest istuda, sest selg väsis lihtsalt ära (kas leidub keegi, kes seletaks, miks väsib selg istudes rohkem kui seistes?) ja võistkondlikku ma sisuliselt ei mänginudki.
Muudest lõbusatest asjadest niipalju, et reede lõuna ajal oli mul eksam Eesti varauusajas. Eksamiks õppisin oma tavapärases stiilis - eelmine õhtu laenutasin raamatukogust ühe raamatu (teise tõi mulle Tiit, aga tollest väga abi ei olnud, ainult kronoloogia, mis oli ka õpikus olemas) ja hakkasin eksamikonspekti tegema (st. eksamiteemade kohta paar märksõna kirja, liha suudan ma sellisele skeletile enamvähem alati juurde kirjutada). Õhtuks sain poolega valmis, siis viskas üle ja peale paaritunnist CIV IV mängimist kerisin magama, äratusega kell 3.30. 5 minutit enne kaheksat oli siis eksamikonspekt valmis (eksamiks oli antud aeg üheksast kaheni, ise vaata millal tuled) ja tuli tööle minna. Asja tegi muidugi keerulisemaks, et esiteks oli vaja tööd teha (kaupa tuli) ja teiseks pidi valmis kirjutama kaks kirjatööd - ca 4 lk. raamatust "Lõpu võidukas algus" (muide, tegu on väga hästi ja ladusalt kirjutatud raamatuga, kui kellelgi natuke huvi on, siis täiesti soovitan lugeda) ja ca 1 lk. raamatust "Jesuiidid Tartus". Aga kell 12.15 olid kõik korras ja sai veel lõuna kõrvale pool tunnikest õpitudki. Siis eksamile, kus läks ses suhtes naljakalt, et tõmbasin pileti, kus kirjas järgmised küsimused: "Liivimaa riikide omavahelised ja välissuhted 16. sajandi keskel" ja "Rootsi aja uurimise historiograafia põhijooned". Üldiselt oli eksami vorm selline, et ühest räägid pikemalt ja teise kohta vastad küsimustele (omal valikul kumba pidi), minult aga küsis õppejõud kohe historiograafia kohta (kuna tegelikult see esimene punkt on u. keskkooli tasemele). Õnneks ma põhijooni mäletasin suhteliselt hästi ja õppejõud oli ka rahul, kuna väidetavalt olevat ma olnud üle aastate esimene, kes seda vastata suudab. Ja panigi mulle "A", hoolimata sellest et ega ma historiograafias väga palju nimesid nimetada ei osanud (õnneks oli ju küsimus põhijoontes), pikema kirjatöö tähtaeg oli u. nädal aega varasem ja lühemale kirjatööle olin suutnud raamatule vale autori kirjutada. Loomulikult jälle autopiloodi töö - kui jutt käib usuasjadest ja kirjas on juba Vello, siis hakkab aju tegelema järgneva tekstiga ja autopiloot sisestab perekonnanimeks Salo. Aga hoopis Helk oli. Õnneks taibati, et tegu on lihtsalt lolli hajameelsusega ja anti andeks.