Nüüd siis väike õppetund pakkumises patserdamise kohta. Nimelt selgus, et kui partner sinu pakkumisest midagi eeldab, siis ei kaldu ta sellelt rajalt enam mitte kuhugi, ükskõik mida edasisest tegevusest ka loogiliselt järeldada võib. Seega ära tee kehva pakkumist, kuna hiljem on seisu päästa väga keeruline, kui see üldse võimalik peaks olema.

Lugu siis selline – alustades enda patserdusest (vähemalt mul on piisavalt närvi, et selline asi üles tunnistada). Käes on mul järgnev kaart:

♠ KSxxx
♥ x
♦ Äxxxxx
♣ x

ja mängin keskmisele turniiri Kotka klubis, partneriks Eesti juunioride koondise piiri peal (õigemini esialgu küll veel natuke piiri all) olev mängija, kellega puuduvad erilised kokkulepped, seega mängime standardset rannakat.

Partner avab 1♦, mina 1♠ ja partner 2♥ (14-16 4♥ ja 5+♦). Selle peale muutub mu leht väga huvitavaks, sest võimatu ei ole isegi seitse (kuigi nõuab suht täpseid kaarte: ♠Ä, ♥Ä, ♣Ä ja ♦K või kuuene ruutu).

Nüüd siis tegin veidi kahtlase väärtusega pakkumise 4♣ - splinter*. Idee poolest peaks see viitama ärtutoele, ruutu kooskõlastamiseks võiks minna läbi neljanda masti sunni või siis võib-olla panna kohe 4♦, eeldusel et see on sundiv (võiks ju peaaegu olla?) Aga noh, tehtud, mis tehtud. Partner tegi selle peale 4♦ ja ma vaatasin, et mida teha edasi.

*üks käis välja mõtte, et 4♣ võiks olla lihtsalt cue ärtu kooskõlastusega, mis iseenesest on hea idee küll, kuid eeldab partneritevahelist kokkulepet, nullkokkulepete puhul on mõistlik eeldada, et 4♣ on ikkagi splinter.

4♥ cue ei oleks lahendus, sest partner passib selle (seks hetkeks ma taipasin isegi, et ilmselt 4♣ vihjab ikkagi pigem ärtusse), 4♠ võiks olla lahendus, kuid kui partner küsib ässa ja paneb N ärtut, oleme jälle omadega p....s. Ise võiks ju ka ässa küsida, kuid kui partner lubab kahte ässa, oleme jälle liiga kõrgel (liiatigi vastab ta ilmselt ärtuga ja mis ma siis ärtu kunniga pihta hakkan – tõsi küll, šansid, et tal on ♦K on ka päris suured, nii et kui tal ikkagi on kaks võtmekaarti ärtu trumbiga, mis ei sisalda ♥K-t, on 6♦-l šansse).

Ühesõnaga, kõiki poolt- ja vastuargumente kaaludes jõudsin järeldusele, et selles seisus on parimaks pakkumiseks 5♦, eks partner vaadaku ise edasi, mis saab. Minu halvaks üllatuseks ilmus lauda 6♥, selle korrigeerisin seitsmesse ruutusse, kontraga kaheta.

Partneri leht oli:
♠E
♥ÄKST
♦KESxx
♣xxx

ja minu versiooni kohaselt oleks võinud mu viie ruutu pakkumisest välja lugeda järgmisi asju:

A) mul ei saa kummaski mustas mastis olla esimese ringi kontrolli (ma pakuks kas 4♠ või 5♣), seega läheb kaks tihi tipust ära.

B) kuna mul ei ole esimese ringi kontrolle ja ärtu on ka hale (vaata oma kombinatsiooni), siis miks ma peaksin ärtu klapiga pakkumise viiendale korrusele forsseerima? Me ei ole vahetanud ühtegi negatiivset infokübet ja ma võiksin ärtut mängida tahtes panna sama hästi 4♥ ja lasta partneril edasi otsustada, selle asemel et võtta talt võimalus ässasid küsida või siis ise ässasid mitte küsida

Ühesõnaga ei ole hästi olemas ärtuga jagu, mille puhul ma nii pakuksin (mingi 5-5, 6-5 kallistega on mul ilmselt ka mõni muu pakkumine võtta).

Peale seda olin ma muidugi partneri peale natuke kuri, et ta esiteks üldse pakkus ja veel hullem, tegi pakkumise, peale mida ei ole mul mingit taganemisteed, kui kogemata kombel mingi misunderstanding aset leidis. Võtsin siis jaotuse ja panin seitsmele inimesele (üks koondislane, kaks ekskoondislast, üks juunioride koondislane ja kolm endist juunior- (praegust U-28) koondislast) probleemina ette ja selgus, et üldpilt oli umbes sama hull kui laua taga. Enamvähem kõik olid kindlad, et mu splinter kooskõlastas ärtu (selles suhtes ei vaidlegi vastu) ja selle mõtte lummusesse sattunult ei suutnud enam seisu ümber hinnata. Siin siis valik vastustest (ei pruugi olla sõnasõnalt täpsed, minu kommentaarid kursiivis):

1.Pagan sellest täpselt aru saab, aga näib, et mustadest mastidest läheb kaks tihi ära, loodetavasti partner tahab ikkagi ärtut mängida mitte ruutut, seega 5♥. Pärast minupoolset 6♦-t – “siis läks vist pahasti, pass”. (sry partner, pidin teistmoodi pakkuma, aga võrreldes mõnedegagi läks oluliselt paremini, 400 punkti võrra – 6♦ ei saa kontrat).

2.Mul on hea leht, seega ma ei passi (vähemalt viitas võimalusele 5♦ läbi passida, kuid head lehte me kõik juba teame - seda sai näidatud 2♥ pakkumise ja splinteri aktsepteerimisega – kuid kummas mustas mastis sa esimese ringi kontrolli näha loodad?)

3.Nii, mis siis olla saab, tundub et pole padakontrolli (õige), aga ikkagi läks viiendale nivoole ja võttis 4NT ära... kui see ei ole mingi imelik viis ruutut kooskõlastada, siis ilmselt on ristis singel äss (Halloo, kosmos, siin Maa! Lisaks sellele, et ma võiks sellega 5♣ teha, ei ole singeläss tavaliselt splinterikaart, sest selle vastu on KEx sitaks väärtuslikud) ning ruutu äss, 5♥. Partneri 6♦ peale veel 6♥ (hmm... vist ei jõudnud kohale).

4.Partneril ei saa hästi olla samaaegselt täiesti ilma kontrollideta leht ja slämmihuvi (jälle õige) ja üldse on kahtlane pakkumine, äkki tal on risti renoo või siis pada äss (ja miks ei paku partner siis 4♠ või 5♣, mitte 5♦?) igaks juhuks pakun padakontrolli ära 5♠ (OK, ma suudan aru saada, et partner mulle ärtu kätte paigutab, kuid kust mul need kontrollid nüüd ometi nii järsku välja hüppasid). Partneri 6♦ peale järelikult tal ikkagi risti esimese ringi kontrolli ei ole, seega 6♥. (autš)

5. Partneril on ilmselt ruutu äss ja pole padakontrolli, et ta nii pakub (seni igati loogiline mõttekäik). Ilmselt tal risti esimese ringi kontroll ikkagi on (kuidas, miks, milline pakkumine sellele viitab?) ja kuna mul on hea leht, siis panen 6♥ (autš).

6.4♣ peaks olema splinter (tuleb nõustuda), aga kas seda tohiks teha lehega KSxxx-ETxx-Äxx-x (järelikult eeldab partner splinterit ärtuga)? Ilmselt mitte, seega liigutan kuude, matšis panen 6♦ (alternatiivne leping) (nujah, sorry, oleks võinud paremini pakkuda, mulle paigutatud leht on kontekstipõhiselt suhteliselt täpne, aga ikkagi: kui mul mingi 1. ringi cue on, miks ma seda ei näita ja kui mul ei ole, miks ma 4♥ ei pane? Ärtu kümmet mul muidugi ka olla ei saa, aga see selleks...).

Pärast ei ole keegi mu argumentatsiooni 5♦ passimise kasuks loogiliselt ümber lükata suutnud, vaid peamine arutelu on käinud teemal, et oli mul siis vaja nii pakkuda. Ilmselt ei olnudki ja selliste partnerite puhul, kes tahtsid mängida viit ärtut või kuues ruutus seisma jäid, olen nõus vabalt pool süüd enda peale võtma (6♥sse -> 7♦sse jõudnute puhul olen endiselt veendumusel, et nad ei saa asjadest aru) – 5♦ on psühholoogiliselt ebamugav passida, kui sa partnerile hoopis ärtud kätte paigutad. Aga siiski, saanuks ka paremini: ainuke, kes suutis loogilise mõttekäigu tagajärjel 5♦ läbi passida, oli Tuul. Argumentatsioon järgnev:



4♣ on splinter, aga ma ei tea, kas ärtu või ruutuga, äkki isegi mõlemaga? (vox populi on seni küll leidnud, et 4♣ on kindlasti ärtu splinter ja ma ise jagan järgi mõeldes seda arvamust (ärtumast koheselt kooskõlastada ja ruutuga pakkuda aeglasemalt), aga point on tegelikult aus – kui kokkuleppeid ei ole, siis esialgu võivad käiku minna mõlemad variandid).
5♦ eitab padakontrolli ja viitab ka sellele, et 4♣ oli splinter ruutuga, sest muidu sa võiks pakkuda 4♥ (exactly my point) ning kuna karta võib, et sul ka ristiässa pole (mulle meeldib, kui partneri kätte ei paigutata väärtusi, mille olemasolule ta millegagi vihjanud ei ole), siis tuleb passida.

Viimast mõttekäiku vaadates ei olnud ju nii keeruline?

Lõunakeskuse loomapood on seakari. Kuna loomale oli vaja krae hankida, käisime esmaspäeval sealt sellise eesmärgiga läbi. Küsisin kassile krae, tibi leti tagant läks natuke ja tõi ühe, öeldes et see on kõige väiksem mis neil on. Kodus selgus, et kass tõmbas sealt möödaminnes pea välja. Telefonikõne loomapoodi andis vastuseks, et nemad kraed tagasi ei osta, võivad selle küll ümber vahetada, aga see oli kõige väiksem, mis neil olemas on. Hui ma enam sealt loomapoest kunagi midagi ostma lähen.
Asi lõppes siis sellega, et tuli minna Raatuse-Jaama nurgale loomakliinikusse, kust sain otsitud krae ja meeldiva teeninduse (soovitustega, kuidas see krae ikkagi kassile kaela panna) ja lisaks sellele oli krae ka odavam - krt. oleks ikkagi pidanud kohe sinna minema. Sellega seoses võin välja reklaamida, et mul on kodus üks üleliigne 125mm avaga plastikkrae ja kui kellelgi on väiksemat sorti koer või kopsakamat sorti kass, siis on see vabalt saadaval

Reedel sai siis see asi ette võetud, et kass loomaarsti juures sigimatuks muudetud. Nojah, muidugi, kui kunagi tekib soov kassipoeg hankida, siis ilma peal ikka mõned vast leidub. Üritus oli parasjagu stressitekitav (vahepeal lasi meie miisu kuuldavale sellise mõuramise, mille üle suvaline loomaaia lõvi häbenema ei peaks), aga tundub et sellest toibumine läks tal suht kergesti ja meile on meie patud andeks antud - kuidagi väga kahtlustäratavalt sõber on see loom peale seda olnud. Väidetavalt küll muutuvat steriliseeritud kassid sõbralikumaks ja lojaalsemaks, aga elu sees ei oleks avanud, et see päevapealt avaldub. Lisaks sai siis selgeks, miks meie lontrus lonkama kipub - vaesekesel on lihtsalt kompjalg all - ühe käpa randmeliigest mingil põhjusel nagu ei olekski. Vaene väike kiisu...















Laenasime loomaarstilt kassi kojutoomiseks puuri. Kassil sellega vist halbu mälestusi ei olnud ja ta kasutas seda õhtu jooksul varjupaigana, et pilt selgeks ja käpad koordineeritult liikuma saada.


Täna mõtlesime, et kokkaks midagi huvitavat ja mida me siis tegime? - Burksi! Hoia alt MzDonaldzs. Burksi tegemine oli selline tore ettevõtmine, et sinna vahele toppisime kaht sorti möksi, mille ise valmis segasime - Guakamolet (avokaado, mis idee järgi pidi olema kahvliga purustatud, aga peale paari hetke tekkis päästev idee, et küüslaugupress sobib selle asja jaoks ideaalselt + sidrunimahl + sidrunipipar) ja avokaado-salsa (avokaado, tomat, chilli, sidrunimahl, sibul). Asi nägi nii isuäratav välja ja maitses kah täitsa ilusti, et hakka või uskuma, et burger ongi tervislik ja hea toidus.



Olge lahked: kuklipoolik - salatileht - tomat - soe pihv - guakamole - juust - soe pihv - avokaado-salsa - tomat - salatileht - kuklipoolik. Maarja jaoks valmistasime dieetvariandi, kus kasutasime kahe pihvi asemel ühte.




Selle asjanduse söömiseks oleksid klapplõuad päris abiks. Aga häda korral saab ka muidu hakkama.

Vahepeal jälle bridžirindel kõvasti rabatud. Tallinnas ei õnnestunud kuidagi üle saada "külavaheturniiride" needusest ja jäime KõVaMehe sarjas teise finaalgruppi (mille me küll võitsime - kuigi ma seal ühe slämmi välja lasin umbes viimases jaotuses). Saatuslikuks sai üks slämm, mis vastastel välja tuli, aga meil mitte ja kui alagrupi moodustavad viis kuuejaotuselist matshi, siis üks selline kest tõmbab päris hästi piduri peale küll.

Esmaspäevane Tartu klubi aga pakkus jälle uskumatult laia valiku vigadest, mida vastased on võimelised laua taga korda saatma. Ühe korra patserdasin ise ka idioodi kombel (pakkumises kusjuures), tulemuseks -570. Aga tekkis tore teoreetiline arutelu partneriga. Nimelt küsimus selles: kui üks lubab 8-11pp ja sealt on ära näidanud ässa ning kaks kuningat, siis kas järgmine küsimine küsib kohe soldatit (sest emand ei mahu kätte enam puhtfüüsiliselt). Jõudsime järeldusele, et küllap vist.

Kolmteist ja reede Konsumi moodi:
Teel töölt koju otsustasin midagi hamba alla varuda ja sättisin siis sammud Ujula Konsumisse. Valinud kraami välja suundusin kassasabasse, mis oli enne mind täiesti mõõdukas kolmeinimeselises pikkuses, kui hakkasid asjad juhtuma. Esimene kunde oli mingi ilgema hunniku kraami kokku korjanud ja umbes pooli asju pidi kassapidaja kaks korda sisestama, kuna seal oli hulgem köögivilju sees. Ja kuidagi ei õnnestunud tädil õigetele koodidele pihta saada. Kui oli aeg maksta, andis Impeerium vastulöögi: ostja üritas iga hinna eest ID-kaarti masinasse toppida ja imestas, et mis jura on, et PIN ei klapi. Peale nelja katset lõpuks siiski taipas, et pangakaart oleks oluliselt parem valik olnud.
Järgmiseks kundeks oli mingi naga, kes ostis purukummi ja värvilist traati (mingi närimine vist ja energiajook). Arve ca 35 raha, makstes selgub, et kaardil nii palju ei ole. Ohverdas siis energiajoogi, närimise eest maksmiseks rahast siiski piisas (ja kuu on alles keskpaigas!). Ja tädi kassas täidab aga formulare, mis kaasnevad mingi kauba tagastamisega...
Enne järgmist kundet sekkub mingi vurrudega papi (selline natuke traktoristitüüpi) ja küsib midagi Raffaellode kohta, mis ta varem sinna kassase jättis. Tädi vaatab, et ei ole siin mingeid Raffaellosid, äkki on need kuskil teises kassas. Tüüp vaatab teise kassa juurde ja tuleb sealt sama targalt tagasi ja hakkab asjatama, et mis jama on, müüja ütles ju et ma võin need Raffaellod siia jätta, ma ainult korraks käisin sees veel midagi ostmas. Tädi kassast vastu, et milline see kassa oli, kas tsheki pealt vaadata ei õnnestu, mismoodi kassiir välja nägi. Tüüp raiub ikka oma joru. Seejärel tunneb huvi, et kes siin kassas varem oli (too tädi oli just äsja tulnud hetkeks kedagi asendama) ja kust seda naisterahvast leida võib. Seejärel läheb jälle kooserdama, tüütab kõrvalkassat sama juraga ja kaob kuhugi. Kassasse naaseb teine "kassapreili" ja hakkab mu ees oleva kunde asju läbi lööma, sabast minu tagant kostab närvilisi mühatusi (mul pigem lõbus, sest aega laialt käes ja kõht ka liiga tühi ei ole). Ei lähe ka tolle kundega kõik libedalt - too ei leia hästi raha üles ja kui müüja üritab mingit nuppu vajutada, et tshekk välja printida, jookseb kassaaparaat kokku. Proovib ja proovib, aga ei õnnestu midagi. Küsib siis kõrvaltkassast, et mida teha, sai soovituse, et löögu nullarve ja arvutagu ise käigupealt tagasiantav summa. See variant töötas.
Enne kui mul õnnestub Tõotatud Maale pääseda, sekkub taas "traktoristipapi", kes on oma kolm Raffaellot kuskilt kaugelt-kaugelt kassast kätte saanud ohtrate vabandustega kuidas ta ikka kõik sassi ajas jne. Järjekord seisab ja mu selja taga on närvilistest mühatustest saanud juba tige pomin...
Sellega tuleb kahjuks lugu lõpetada, minu läbilöömine läks tõrgeteta. Kahju, et kella ei taibanud vaadata....