Kaasaegsed pakkumistendentsid – mida mängitakse Euroopas (koondiste tasemel).

Lähtuvalt oma tähelepanekutest EMil, võtan selles postituses kokku asjad, mida ma tuvastasin pakkumises. Loomulikult olid kasutavad meetodid suht heterogeensed, kuid mingid tendentsid jäid täitsa silma.

* Hetkel on prevaleeriv naturaalne süsteem lühikese (2+) ristiga. Ehk siis 2-4-5-5. Idee on selles, et 1♦ avapakkumine garanteerib neljase ruutu ja ühtlased lehed (mõne paari puhul isegi kõik ühtlased lehed, mh 3-3-5-2), mis ei sobi avamiseks 1NT/2NT-ga lähevad läbi 1♣.

* Sellise 1♣ avapakkumise järel mängitakse reeglina ülekandeid – vähemalt esimesel kõrgusel.

* Moes on 2♦ avangu mängimine 18-19 ühtlasena: see vabastab naturali kontekstis pakkumised 1x – midagi – 2NT lehtede jaoks, mis ei ole „tugevad ja ühtlased“, vaid millel on hea tihivõtmispotentsiaal (nt. 15p hea kuuese masti ja partneri pakutud masti singliga vms).

* 2 kalli avapakkumist mängitakse pigem konservatiivsena – vähemalt kirjade järgi – aga siin on ka palju erandeid. Ogust (minmax relee) on järgnevusena aegunud.

* 2/1 mängitakse reeglina geimisundivana, kusjuures 2♣ pakkumine on kunstlik (üldiselt 2+ ristiga, ehk siis „ühtlane või risti“) ning muud pakkumised lubavad 5+ masti. Sellega koosmõjus on 1NT vastus üldiselt „poolsundiv“ – võib sisaldada kutsuvaid lehti ja partner passib ainult ühtlase miinimumiga, ehk siis lehega, millega ta ühtegi kutset niikuinii vastu ei võtaks.

Need meetodid on rahulikult ühildatavad ka ranna-ruutu süsteemiga, minu teada Nigul-Toomere mängivad seda juba pikemat aega.

* Võistlevas pakkumises mängitakse palju ülekandeid, eriti kui interventsioon toimus esimesel kõrgusel. Samuti kasutatakse palju fit-jumpe.

*1NT avang on muutunud üsna laialivalguvaks – st. avatakse sageli viiese kallismasti, kuuese odavmasti, 5422 jaotuse ja isegi singelhonööriga, tihti näeme upgrade’imisi. Põhjuseks siis selle tõkestav/heidutav potentsiaal: tugeva NT vastu pole paljudel paaridel võimalik tugevalt kontreerida või siis ei keskendu meetodid geimi leidmisele. Samuti lahendab see ära palju balansiprobleeme - ma isiklikult vihkan tõsiselt järgnevust, kus ma avan viiese kallismastiga 1 kallis ja nüüd partneri 1NT peale olen sunnitud 2NT-d pakkuma 16 ühtlasega.

1NT järgnevused on suhteliselt kirjud, tundub et konsensus ei ole pinnale kerkinud.

*Kaitsepakkumiste puhul on vähemalt „kõvad“ suhteliselt väheloovad – kõige levinum on 1♣ vastu kontra = kallid, 1NT = odavad ja 1NT puhul multi-landy.

Budapest 2016 - 25. juuni

Lõpuks sai turniir läbi. Viimane päev möödus sündmustevaeselt: kõvematele (Bulgaaria ja Iirimaa) kaotasime, nõrgemaid (Šveits) võitsime.

See-eest nägin ära sellise üllatava asja, nagu meeldivad ja sõbralikud Bulgaaria bridžimängijad – see paar, kes meie vastu mängis oli väga toreda käitumisega. Kuigi nad mängisid natuke paremini, kui meile meeldinuks. Üldse tuleb tunnistada, et sel turniiril oli õhkkond vähemalt meie lauas väga hea, ei mäleta ühtegi ebameeldivat screenmate’i. Teiste jutust ma sain aru, et serblased olid tropid olnud, aga nende vastu me ei mänginud.

Ühe oma sümpaatse screenmate'i püüdsin ka pildile. Tegemist on Julian Pottage'iga, kes mängis Walesi koondises. Ta on mitmete bridžiraamatute autor (enamasti keskenduvad väljamängutehnika ülesannetele) ning tema kirjutatud on ka "Bridžimängija Piibel", mille eestikeelse tõlke tegi teadagi kes... 

Kokkuvõttes saime 19 võitu ja 17 kaotust ning lõpptabelis olime 368.44 punktiga (keskmine olnuks 370) 21. kohal 37-st. Mis üldiselt on natuke kehvem kui viimastel kordadel, kus me oleme olnud teise kümne teise pooles, kuid mitte midagi häbiväärset – eriti kui arvestada asjaolu, et viimasel ajal on kõik koondise paarid asju natuke kergemalt võtnud. Kui tulla tagasi turniiri alguses kasutatud termini „baasmäng“ juurde, siis sellega tundub kõik korras olevat. Lihtsalt teravusest (ja mis siin salata, päris tippudega võrreldes ka „heast“ rutiinist ja oskustest) jääb hetkel puudu. Nii et võib end headeks bridžimängijateks edasi pidada. Huvitav oli see, et tegelikult oli Eesti võistkonna vastu mängimine päris heaks lakmustestiks teiste võistkondade tugevuse hindamisel. Kui välja jätta Võidupühale sattunud matš sakslaste vastu, siis parim võistkond, keda me võita suutsime, oli 14. kohale jäänud Island. Samas meist tahapoole jäänud 16-st võistkonnast kaotasime vaid kolmele: Türgile, Venemaale ja Rumeeniale. 

Naiste-seenioride omavaheline korrespondentsvõistlus lõppes naiste napi võiduga: mõlemal võistkonnal oli 23 vooru, naiste koht oli 21/23 - 175,15 VP-d, seenioridel 23/24 161,36 VP-d. Kusjuures veidral kombel said ka seeniorid omamoodi vaba vooru – nende vastu jäi üks rumeenlane lauda tulema ja meie omadele märgiti protokolli 13:0 võit. Huvitav küsimus STK-le, kas sellise võidu eest ka meistripalle peaks andma?

Mõlemad tulemused on „nagu ikka“ – üldiselt ongi naised ja seeniorid kuhugi sabaotsa platseerunud. 

Naiste puhul muidugi on positiivne, et nad olid võistluses rohkem „sees“ kui varasematel aastatel, 22-st matšist saadi kuus võitu ja kaks viiki, ma usun, et järgmine kord näeme korralikku progressi – kui õnnestub lauda saada kolm „töötavat“ paari. Seenioride puhul on aga üllatav see, et tegemist on siiski Eesti mõistes täitsa korralike mängumeestega, kellelt võiks eeldada paremat esinemist – ilmselgelt viitab see, et Eesti püramiidi tipp on natuke kitsavõitu ja järsem kui kohalike tulemuste pealt oodata võib. Selles suhtes ootan huviga, mis hakkab saama Wroclawi bridžiolümpial, kui koondises on kaks paari selle taseme debütandid. Ma küll aiman, et ega midagi head ei saa, aga kindlasti loodan parimat.

Budapest 2016 - 25. juuni

Kõik head asjad saavad ükskord otsa – nii juhtus eile ka meie võiduseeriaga. Hommikul saime küll jagu Horvaatiast (õigemini peksid nad ennast ise), seejärel tuli vaba voor ja sinna meie hea rütm kaduski – õhtul tulid kaotused Norralt ja Venemaalt. Ilmselt vaba vooru süüdistamine ei ole küll adekvaatne, mäng lihtsalt ei kulgenud (vähemalt Norra vastu, Venemaa kohta ei oska ma midagi arvata, sest seda ma ei mänginud). Nüüd siis oleme turniiritabeli keskel väikese plussiga. Muidu olid eilse päeva tulemused ka päris omapärased ja näitasid hästi, et "kõik oskavad tegelikult mängida" - Tšehhid kloppisid hommikul Brexitist masendunud britte (haritud ja ilma näinud inimestena olid nad üllatunud ja nördinud, et hääletus nii läks, isegi vanad kurtsid üksteisele - mille peale iirlased neid lohutasid, et nad võivad alati Iirimaale kolida), seejärel medali pärast võitlevat Monacot - ning õhtul said kõvasti tappa turniiri nõrgimalt Küproselt. Üleeile kaotas Poola Portugalile impidega 0:56, Läti jälle sai eile baranka Fääri saartelt...

Naised ja seeniorid jätkasid omas rütmis, naised said kaks võitu (Iiri ja Portugal) ning kaotuse (Bulgaaria) ja on 18/23. Seenioridel oma võitude arvet kasvatada ei õnnestunud – kuigi Rumeenia vastu saadi 13 punkti, oli see tingitud sellest, et üks vastane ei jõudnud kohale ja neile pandi loobumiskaotus ning jätkavad 22/24.  

Õhtul oli meil väike istung kõikide võistkondadega ühes türgi kohas – süüa anti hästi, juua anti hästi, magustoit oli mõnus, hea ja tore koosviibimine. Pilte kahjuks lisada ei õnnestu, kuna arvuti ja fotokas on hetkel omadega riius, aga küllap tegelen sellega. Asja negatiivne külg oli, et ma üritasin jala koju tulla ja „eksisin ära“ – õigemini teadsin küll, kuhu ma jõuda tahan, aga valitud marsruut sisaldas nõmedaid nürinurkasid ja kokkuvõttes kõndisin kilomeetri rohkem kui hädapärast vaja (ehk siis 3km asemel 4km). Arvestades, et hommikul olin teinud valearvestuse ning läinud turniirile ilma sokkideta, mis tähendas jalgade ärahõõrumist, siis see oli üsna oluline vahe. Aga muidu oli ilm tore ja jalutada hea….

Täna on siis turniiri viimane päev – meie menüüs on Bulgaaria (meist kõvem), Iirimaa (meist natuke kõvem) ja Šveits (meist natuke nõrgem). Meie Leoga mängime kaks esimest vooru. Nii et varsti saab siis senine elu raskeim bridžiturniir seljataha (võrreldav on olnud vast 2000 juunioride EM Antalyas). 32 jagu veel ja siis olen vaba! J

Budapest 2016 - 24. juuni

Turniirile minnes sai kohe selgeks, et asjad on väga hullud – tee ääres olev tabloo, mis näitab kellaaega ja temperatuuri õnnitles meid 36-kraadiga. Ja ütleme ausalt, ilm ongi nii rõvedalt palav, et isegi Triinu oli sunnitud möönma, et „ma arvasin, et mulle meeldib soe ilm, aga….“.

Päev turniiril möödus tasavägiste matšidega. Hommikul kaotasime ülinapilt Soomega – millega lõppes siis meie kuus mängu kestnud võitude seeria. Edasi õnnestus saada aga taas kolm väikest võitu – Ukraina, Tšehhi ja võidupüha krooniks Saksamaa üle ja oleme taas tõusnud 37 võistkonna seas täpselt tabeli keskele 304 punktiga 30-st matšist (17 võitu, 13 kaotust). Arvestades „suunda“ tundub mulle, et kui võistlused kestaks aasta, siis võiks niimoodi esikümnessegi jõuda. Samas on praeguseks hetkeks juba keskmine tüdimus peal ja loen omaette, mitu jaotust peab veel mängima, enne kui koju õnnestub tulla (hetkel on see 64).

Huvitava kokkusattumusena õnnestus ka naistel Saksamaast jagu saada, lisaks kaotused Rootsile ja Hispaaniale ning hetkel 18/23. Seeniorid paraku võidupüha tähistada ei saanud, alla tuli vanduda Türgile, Bulgaariale ja Hispaaniale ning jätkatakse 22/24.

Päeva keskel selgus, et kui asjad ei saa enam hullemaks minna, siis nad ikkagi lähevad seda – tegin ülalnimetatud tabloost pildigi…

Tõe huvides tuleb mainida, et ma tegin seda pilti kaks korda. Esialgu arvasin, et number 39 kaadrisse püüdmine on piisavalt muljetavaldav, aga mingil hetkel tekkis mul kahtlus, et keegi on hagu veel rohkem katla alla lükanud.

Kuna mängukoht on staadionil, on sinna alkoholiga sisenemine keelatud. Ma üritasin ükspäev, õlu näpus, vugraphi minna, aga turva tegi mulle märkuse ja no ma siis ei läinud. Eile selgus, et lisaks turvadele tuleb karta ka uksi. Nimelt üritas sisse jalutada üks Austria papi, aga ta ajastas selle nii kehvasti, et automaatne uks rammis talle külje pealt sisse ja lõi ta õlle lihtsalt käest maha.

Täna menüüs: Horvaatia (umbes nagu meiegi, aga agressiivsed elukad, nii et tulemus võib tulla täiesti seinast seina); Norra (üldiselt kõvad, isegi ilma oma Monacosse üle karanud superstaarideta) ja Venemaa (on küll saanud medaleid tiitlivõistlustelt, kuid siin on väljas mingi teise koondisega ja loksub tabelis meist tagapool). Ahjaa, ja vahepeal on meil vaba voor ka. Horvaatia vastu puhkavad Sven-Vasja, Norra vastu Tiit-Maks ja Venemaa vastu siis meie Leoga.

Budapest 2016 - 23. juuni

Eile oli EMil selline päev, kus mängugraafik oli suhteliselt lihtne. Neljast vastasest oli ainult Island meist objektiivselt võttes tugevam, ülejäänud – Šotimaa, Portugal ja Kreeka – olid „pigem nõrgemad“. Tulemus oli vastav, näitasime suht inspireeritud mängu ja laekuski neli võitu, mis kergitasid meid hetkel 20. koha peale (14 võitu, 12 kaotust).

Naised küll esimese vooru Hollandi vastu „jätsid vahele“, kuid edasi tuli viik Türgiga, võit Šotimaa üle ja õhtu lõpetuseks tuli tunnistada Iisraeli paremust, ning hetkel hoiavad 17. kohta (3 võitu, 2 viiki, 8 kaotust).

Seenioridel olid graafikus endised suurvõimud: Austria-Ungari, Inglismaa ja Prantsusmaa, nende jaks käis üle austerlastest ja püsivad 21. kohal (5 võitu, 9 kaotust).

Mis oludesse puutub, siis on hämmastav, et keha suudab vahet teha, kas väljas on temperatuur +33 (nagu on olnud varasematel päevadel) või +36 (nagu oli eile) – kui muidu tundub, et kõik on „rõvedalt palav“, siis eile oli see veel hullem…

Kuna eile oli see päev, kui jalgpalli EMil mängis ka Ungari, ja see lõppes umbes samal ajal, kui meie mäng, oli kogu linn rõõmsaid ja karjuvaid ungarlasi täis. Maks väitis, et see torpedeeris tema kavatsuse koju tulles viimase peatusevahe trammiga sõita, kuna tänavale valgunud mass blokeeris trammitee ja sõiduvahend keeras otsa ringi ja sõitis tuldud teed tagasi.

Õhtul käisime väljas söömas ja jalgpalli (Belgia-Rootsi) vaatamas – st. jalutasime söögikohtade kvartalisse, leidsime ühe itaalia koha suure ekraaniga keset tänavat, tellisime erinevaid pastaolluseid ja jälgisime mängu. Siis oli temperatuur juba meeldivalt soe ja kuigi koha teenindus ei olnud just kiire (ja koht ise olevat Triinu sõnade järgi olnud „paras urgas“), oli söök siiski hea ja mõnus. Aegajalt küll jalutasid mööda reipad salgad, skandeerides "Madjaröržag, Madjaröržag!", aga õnneks suurem kisa oli kas lahtunud või toimus teistes rajoonides.

Eile ma pilte ei teinud ja seetõttu polegi nagu midagi üles riputada, aga kuna me oleme internetis, siis mis on elu ilma poolkohustuslike kassipiltideta – leidsin üleeile koju jalutades tänava äärses aias peesitava ilusa kolmevärvilise ja püüdsin ta pildile, millist protseduuri tema väga põlgliku näuga jälgis. Diivade värk.

Tänane menüü on Soome, Ukraina, Tšehhi ja Saksamaa. Saksamaa võitleb medalite pärast, ülejäänud peaksid olema „umbes nagu meie“ – soomlased on tabelis meist ees (kuigi pärast suurepärast algust taas ära vajunud ja umbes 15. koha peal), ukrainlased ja tšehhid taga.

Budapest 2016 - 22. juuni

Eilne mängupäev oli mitmes mõttes meeldiv. Esiteks oli voorusid kolm, mitte neli nagu tavaliselt, seega kõige lähedasem variant „puhkepäevale“. See mängugraafik ilma erilise puhkamisvõimaluseta ja suure palavusega on ikkagi üsna tappev – eriti kui magamine ka väga hästi ei õnnestu, täna näiteks viskasin keset ööd teki põrandale ja magasin teki peal edasi, kuna voodis tekkis selline vaikne lämbumistunne.

Teiseks kulgesid voorud ka hästi – Rootsi vastu laekus küll kaotus, kuid Walesi ja Taani vastu õnnestus teha matšid, millega sai üsna rahule jääda ning tulemuseks olid kopsakad võidud. Kokku on meil siis pärast 22-t vooru 10 võitu ja 12 kaotust ning kokku 202 punkti (keskmine oleks 220), koht on 24/37.

Kusjuures eriti tore oli see, et mõlemas matšis oli mul väga meeldiv screenmate: Walesi puhul oli selleks Julian Pottage - mitmete raamatute autor, mh. Bridžimängija Piibli, mille tõlkija ma olin. Mõtlesin temaga koos pilti teha, aga ununes – no äkki jõuab. Rääkisin talle siis Wales – Venemaa jalgpallimängu lainel edasi selle poliitilise maiguga satiiri, mida mu kunagine pinginaaber FB-s jagas. Putin: „Ma kordan, nende puhul, kes Walesi vastu platsil olid, ei olnud tegemist Venemaa meeskonnaga. Vormi võib osta suvalisest poest! Kõmrnaš!“

Taani puhul oli mul vastas Dennis Bilde, kes tundus lihtsalt väga rahulik ja chill noormees, meenutas natuke olemise poolest Martin Maasikut. Nii et olgu talle siis orientiir pandud!

Huvitav on see, et me oleme eranditult kõikidelt kõvematelt võistkondadelt tappa saanud – hetkel on kõrgeimal kohal asuv „skalp“ Hispaania, kes üldtabelis on 15. koha peal. Eks see ole mõnes mõttes ju ka loogiline ja hea indikaator, aga arvestades ala spetsiifikat, võiks ju eeldada, et mõnele tugevamale õnnestub ka näpud silma ajada.

Naistel oli eile samuti õnnestunud päev: kui avavoorus laekus kaotus Taanilt (kes on suht kõva), siis hiljem võideti Kreekat ja Serbiat ning tõusti jooksvas tabelis 19. kohale. Seenioridel see-eest jätkus langev tsükkel, kuid viimases voorus õnnestus ka neil langusest välja tulla võiduga Hollandi üle. Koht hetkel 21/24.

Budapest 2016 - 22. juuni

Eilne mängupäev oli mitmes mõttes meeldiv. Esiteks oli voorusid kolm, mitte neli nagu tavaliselt, seega kõige lähedasem variant „puhkepäevale“. See mängugraafik ilma erilise puhkamisvõimaluseta ja suure palavusega on ikkagi üsna tappev – eriti kui magamine ka väga hästi ei õnnestu, täna näiteks viskasin keset ööd teki põrandale ja magasin teki peal edasi, kuna voodis tekkis selline vaikne lämbumistunne.

Teiseks kulgesid voorud ka hästi – Rootsi vastu laekus küll kaotus, kuid Walesi ja Taani vastu õnnestus teha matšid, millega sai üsna rahule jääda ning tulemuseks olid kopsakad võidud. Kokku on meil siis pärast 22-t vooru 10 võitu ja 12 kaotust ning kokku 202 punkti (keskmine oleks 220), koht on 24/37.

Kusjuures eriti tore oli see, et mõlemas matšis oli mul väga meeldiv screenmate: Walesi puhul oli selleks Julian Pottage - mitmete raamatute autor, mh. Bridžimängija Piibli, mille tõlkija ma olin. Mõtlesin temaga koos pilti teha, aga ununes – no äkki jõuab. Rääkisin talle siis Wales – Venemaa jalgpallimängu lainel edasi selle poliitilise maiguga satiiri, mida mu kunagine pinginaaber FB-s jagas. Putin: „Ma kordan, nende puhul, kes Walesi vastu platsil olid, ei olnud tegemist Venemaa meeskonnaga. Vormi võib osta suvalisest poest! Kõmrnaš!“

Taani puhul oli mul vastas Dennis Bilde, kes tundus lihtsalt väga rahulik ja chill noormees, meenutas natuke olemise poolest Martin Maasikut. Nii et olgu talle siis orientiir pandud!

Huvitav on see, et me oleme eranditult kõikidelt kõvematelt võistkondadelt tappa saanud – hetkel on kõrgeimal kohal asuv „skalp“ Hispaania, kes üldtabelis on 15. koha peal. Eks see ole mõnes mõttes ju ka loogiline ja hea indikaator, aga arvestades ala spetsiifikat, võiks ju eeldada, et mõnele tugevamale õnnestub ka näpud silma ajada.

Naistel oli eile samuti õnnestunud päev: kui avavoorus laekus kaotus Taanilt (kes on suht kõva), siis hiljem võideti Kreekat ja Serbiat ning tõusti jooksvas tabelis 19. kohale. Seenioridel see-eest jätkus langev tsükkel, kuid viimases voorus õnnestus ka neil langusest välja tulla võiduga Hollandi üle. Koht hetkel 21/24.

Budapest 2016 - 21. juuni

Eilne päev oli võrreldes varasematega taas natuke reipam. Inglismaalt saime küll lüüa, kuid Küprose, Belgia ja Serbia panime kotti. Loomulikult juhtusid taas igasugused huvitavad asjad nagu 4-2 trumbiga 5 ärtu mängimine (Belgia vastu) või jagu, kus serblased said kahe laua peale 17 tihi NT mängus meie 9 vastu, aga üldiselt võis eluga rahule jääda, isegi kui Küprose vastu kujunes võit ebamugavalt napiks. Pakkusime ära ka meie paari esimese suure slämmi, mis õnnestus isegi võita. Turniiri üldseisu järgi oleme nüüd kus pool on mängitud 27/37.

Naistel ja seenioridel läks aga eilne päev täbaralt: naised kaotasid kõik kolm mängu, muu hulgas San Marinole (ülejäänud vastased olid Itaalia ja Venemaa) ning jätkavad 22/23, seeniorid aga said kopsakad kaotused Belgialt, Iisraelilt ja Portugalilt, ning on 21/24. Mis teha, selline see eluke praegu on.

Eile oli pildistamispäev: tehti ametlikke pilte mängijaprofiilide jaoks ja samuti tegime võistkonnaga fotosessiooni Ferencvarose kotka all. Õigemini kõigi kolme võistkonnaga - mõned tulemused on siin:

Lahtine koondis

Kõik kolm koondist

Täna on "sisuliselt puhkepäev" - ainult kolm matši. Vastasteks siis Rootsi (kes on väga kõvad), Wales (kes ei ole eriti kõvad, aga miskipärast on meile kippunud ebameeldivad vastased olema) ja Taani (kes peaks meist mõnevõrra tugevam olema). BBOs meid täna ei näidata.

Budapest 2016 - 20. juuni

Järjekordne päev seljataga, rõõmustavat on vähe. Kuigi kui aus olla, siis ega väga kurvastada ka ei oska. Eile siis läks nii, et Gruusia vastu tuli võit, Ungarilt, Prantsusmaalt ja Türgilt kaotused. Eriti karm oli kaotus Prantsusmaale, vahepeal tundus, et peame nulliga leppima, kuid siis laekus 15 IMPi üllatavast kohast: jaost, kus me mängisime väikest slämmi ületihiga, samas kui suur slämm on võidetav. Prantslased seda ei võitnud ja kui ma hakkasin siis kiitma Tiitu-Maksi, et nad slämmi vastu agressiivse avakäigu kuninga alt tegid, selgus proosaline tõsiasi, et prantslane oli hoopis väljamängus puterdanud. No igatahes palju see meid küll ei päästnud, aga natuke ikka.

Pihta hakkas ka naiste turniir - ja esimeseks päevaks olid neil vabale voorule lisaks graafikusse sattunud kolm väga kõva pähklit: Prantsusmaa, Norra ja Poola (ma üldse ei imestaks, kui neist kolmest koondisest suvalised kaks medalile jõuaks, kõiki kolme ei usu, kuna ka Inglismaa, Holland ja Rootsi ning ilmselt veel mõnedki on suht tugevad). Prantslastega läks neil umbes nagu meilgi, ehk siis päris nulli ei saanud, Norra vastu tuli leppida barankaga, kuid õhtu lõpetuseks tuli väärt viik Poola vastu.

Mängivad ka seeniorid, neil oli hea päev, mis lõppes kolme võidu ja ühe kaotusega. Kui nii edasi läheb, siis Jaan Linnamägi teeb suure sammu edasi, et elu lõpuks suurmeistrinorm täis teenida. :)

Mis mängu puutub, siis võib öelda, et meilei õnnestunud teha hea kvaliteediga otsuseid ja prantslased mängisid ka väga õnnestunult (miskipärast kõvadel tuleb see asi paremini välja). Ungari matši kohta ei oska ma midagi arvata, Türgi matši kaotus oli aga ennekõike juhuslike asjaolude kokkulangemine: nemad mängisid 5-3 pada, meie 5-3 ärtut (pada istub, ärtus on täiendav kaduja), nemad mängisid 3NT, meie 4♥ (4-4 klapiga), mis 5-0 vastu istub. Sellest hoolimata oleks matši võitmiseks piisanud sellest – kui muud tulemused oleks samad olnud -  et Sven-Vasja oleksid jätnud pakkumata suure slämmi mastis, kus puudub trumpemand. See oli küll lõikes, kuid 4-1 vastuistumine tähendas üheta minekut; samas meie vastased jäid pärast meie agressiooni pidama geimi ja väikse slämmi realiseerimine oleks tähendanud +13.

Enne viimast vooru tuvastasin, et meie laua kõrval pole abilauda, kus peal oma kraami hoida. Tõusin püsti ja tõin selle ühe teise laua juurest (kus mulle tundus, et seda vooru ei mängita) – kohe oli kohtunik platsis ja ma olin juba valmis noomituseks. Selgus aga, et talle meeldis Leo müts „Vana Sokk“ ja ta tahtis selle kohta küsida. Lõpuks tegime pildigi.

Kohtunik, Leo ja Vana Sokk

Tänane menüü: Küpros, Inglismaa, Belgia ja Serbia. Inglismaa on kõva, aga ülejäänutest võiks normaalsel päeval jagu saada küll. Tõsi, praeguse hetkeseisuga ma ei imestaks millegi üle, aga Küprosele kaotamine oleks ilmselgelt piinlik, olgu ülejäänutega kuidas on.... Inglismaa-matši kantakse ka üle BBOs (hakkab vist Eesti aja järgi 14.20)

Budapest 2016 - 19. juuni

Eilne päev tõi kaasa võidu Läti üle ja kaotused Monacolt ja Hollandilt. Kuigi kõik tulemused olid mõneti etteaimatavad, osutusid kaotused ikkagi kuidagi ebameeldivalt suureks. Suurem oleks võinud olla ka võit Läti üle, aga sellega sain ma ise „hakkama“. Kui 2008 Paus tellisime me nende vastu alapunktidega slämmi ja võitsime, siis seekord tellisime me slämmi pooleks punktidega ja ma ei suutnud seda ära võita: vastane tegi avakäigu, mis pakkus mulle reaalseid lisašansse ja kuna ma eeldasin, et trumpkuningas on ässa taga, tõmbasin üheksast trumpi, mitte ei lõiganud (lisašanss on, et kui trump on 2-2, ei ole veel midagi katki). Läks nagu ikka.

Ülejäänud matšide kohta ma õnneks ei tea eriti muud kui tulemusi – kuna Sven puhanud inimesena soovis mängida kõik kolm vooru, siis meie piirdusimegi esimese mängimisega ja edasi käisin linna avastamas. Tegin ca 6km jalgsimatka ümbruskonnas ja tuvastasin, et vähemalt söögikohtade leidmisega raskusi ei ole – mõned tänavad olidki paksult erinevaid asutusi täis. Jalutasin ka üle Doonau Buda poolele.

"Ilus sinine" Doonau.... Taustaks mingi huvitav maja, mis näeb välja, nagu tahaks teist maja alla neelata

Esialgne mõte oli natuke mäkke kindluse juurde minna, aga kui ma mäe jalamilt üles vaatasin, siis leidsin, et ei hakka ennast tapma ja jalutasin üle jõe Pesti poole tagasi…

Vaade mäkke. +30ga ronimine tundus natuke tapjalik mõte olevat.

Mulle meeldivad sillad ja vapid ja kotkad.

Ma ei ole kunagi mõistnud hüsteeriat selle üle, et inimesed Tartus üle Kaarsilla käivad. Siin istuti silla konstruktsioonidel kambakesi, mängiti kitarri ja peeti piknikku

Täna on siis esimesena päevakorras Gruusia, hiljem Ungari, Prantsusmaa ja Türgi.

Budapest 2016 - 17. juuni

Vastavalt eelmise postituse kommentaariumis soovitatule, keerasin kalendri juunikuu peale tagasi.

Ka eilne päev möödus bridžimängu tähe all – pidin laua taga olema kõik neli vooru – ning seega ei ole mul midagi mänguvälist mainida. Või siiski, käisin lõuna ajal kiirtoidukas tomatisuppi söömas ja mu arvamus ungari kulinaariast langes robinal. Ma kujutasin ette, et saan midagi head ja vürtsikat, tegelikult oli see suht mage ja magus löga. Edaspidi mängin kindla peale ja söön loomseid olluseid, seda nad vast ei suuda tuksi keerata.

Vahepeal sai läbi naispaaride EMi kvalifikatsioon, kus finaali pääses 24 parimat paari. Nagu kiuste olid Maarja-Aire 25. koha peal ja jäid sealt esimesena välja (0,1% jäi puudu). Hea uudis selle juures on muidugi see, et nüüd on neil võimalik päeva jagu puhata, enne kui võistkondlikud hakkavad, aga jah, paras nöök on see siiski.

Meie mäng kulges nii ja naa – Hispaaniast saime jagu,  nagu loota võiski, aga Iisraelilt, Poolalt ja Itaalialt tuli vastu võtta suht suured kaotused. Kõige inetum selle juures on, et baasmäng on tegelikult suhteliselt hea, aga sisse tulevad mõned vead, mis osutuvad väga kalliteks. Selles suhtes on parim näide Itaalia matš, kus me kaotasime küll suurelt, kuid peamine kaotus tuligi ainult kahest jaotusest (ühes ei suutnud Tiit oma 7-4 jaotusega kordagi häält teha, teises tabas mind ajukramp) + 1 võimalus jäi kasutamata. Sama hästi oleks matš võinud lõppeda umbes IMPidega 10-7. Aga noh, oleksid ei loe.

Iisraeli vastu oli asi veel veidram, seal ma tegelikult tundsin, et me võiksime matši võita, pigem olid hädas nemad, kuid kolm ebaõnnestunud avakäiku (millest ühe küll vastased teises liinis dubleerisid) + paar juhuslikku variatsiooni kallutasid kaalukausi lõpuks vastaste kasuks.

Poola vastu oli kaotus natuke teenitum, nemad olid meist tõesti jooksvalt natuke paremad, aga ka seal tegelikult midagi häbiväärset ei juhtunud (taas pidin ühe avakäigu otsuse õigesti tegema, seekord küll avakäija partnerina).

Igatahes paanikaks põhjust pole, võistkonnaliikmed omavahel tülli läinud pole ja jätkame protsessi.

Muidu saab rõõmustada soomlaste üle: lahtine võistkond on pärast kaheksat vooru liidrikohal (mh. on nüpeldatud ka mõndasid kõvasid). Kui nad on meist muidu „alati“ tagapool lõpetanud (vähemalt sellest ajast alates, mis mina koondises olen olnud), siis nüüd on nad äkki oma mängu käima saanud. Koistisel ja Leskeläl ikka tasub käia Eesti A-Liigas lakki saamas!

Budapest 2016 - 16. juuli

Meie elukoht on selles suhtes omapärane, et siin on keegi vist korteri kohandanudki suuremate gruppide vastuvõtmiseks – meil on 7 magamistuba ja mõned diivanid, nii et väidetavalt saab siia ära mahutada 24 inimest (kui kohati mitu inimest ühele asemele paigutada). Huvitaval kombel puudub telekas, mis tähendab, et jalgpalli tuleb vaadata arvutiga striimides, samuti sisuliselt puudub elutuba: st. ühisruum on pigem laiendatud koda koos kahe diivaniga. Asume ühe põhilise tänava ääres, mis tähendab, et akna taga on liiklust varahommikust alates ja pärast esimese öö üleelamist läks Ines apteeki ja varus kõigile kõrvatropid. Täna leidsid need sihtotstarbelist kasutamist ja kuigi kogu müra nad välja ei lülita, siis õnnestus magada suhteliselt hästi ja pikalt.

Esimene mängupäev on samuti selja taga. Alustasime kahe võiduga (Fääride ja Valgevene üle) ning kahe kaotusega (Austrialt ja Rumeenialt).

Kohe esimene matš Fääride vastu oli lükatud BBOsse (seega toimunu leiab vugraphi arhiivist: http://www.bridgebase.com/vugraph_archives/vugraph_archives.php). Mäng läks käima täistuuridel, esimesest seitsmest lepingust olid viis kontraga. Vastased ei olnud üliosavad ja kuigi ka enda mäng lonkas, sai nende agressiivsust mitmes kohas vääriliselt ära karistatud ja laekus suur võit. Seda hoolimata sellest, et (suure) slämmi asemel jäime me Leoga osamängu mängima: (2♦ Multi) – dbl – (3♣ NAT; NF) – 3♦. Mina arvasin, et see pakkumine on sundiv, Leo arvas, et see pakkumine ei ole sundiv ja pärast avakäiku panime 190 kirja.

Austria vastu oli tegelikult suhteliselt hea „töine“ matš, saime napi kaotuse. Valgevenest olime ka paremad, aga siinkohal oli meil õnne, kui näiteks vastane lasi meil 3NT välja sellega, et pidas lauda jäänud singelsoldatit kuningaks ja seega oma emandat ei mänginud. Rumeenia vastu see-eest oli üsna õnnetu matš, kuigi vahepeal jõudsime neile päris lähedale, siis paari viimase jaotusega viskasime 24 IMPi välja (väsimus lõi sisse?).

Kuna Sven liitub meiega alles täna õhtul, siis mängisime eilse päeva ja mängime ka tänase kahe paariga. Tuleb tunnistada, et see on siinses kliimas, mida Maarja nimetab „meeldivalt soojaks“ ja mina „rõvedalt palavaks“ üsna kurnav tegevus – mängusaalis (mis asub jalgpallistaadioni Groupama Arena, mis on vist Ferencvarosi pesa, ruumides) on temperatuur küll talutav, aga väljaspool seda tundub kogu aeg, et äike on õhus ja see roiutab päris korralikult. Igatahes tundub, et väga põhjalikke postitusi mul vähemalt esialgu teha ei õnnestu, sest mängudest vabal ajal ei ole küll erilist tahtmist oma ajusid liigutada. Võimalik, et millalgi kirjutan huvitavamatest jagudest päeva jaotusesse, aga see eeldab, et tekib aega ja energiat.

Täna ootavad ees Hispaania ning seejärel kolm medalikandidaati: Poola, Itaalia ja Iisrael, nii et tuleb raske päev.

Allpool siis paar pilti kotkaskulptuurist, mis kaunistab staadioniesist. See näeb minu arust täitsa uhke välja.

Budapest 2016 - 15. juuli

Homme hakkavad Euroopa meistrivõistlused bridžis. Meie jõudsime kohale juba täna ja vähemalt reis oli üks paremaid, mis on olnud – kügelemisaega jäi üsna  minimaalselt: Tallinn-Helsingi lennu pealt sai lihtsalt jalutatud Helsingi-Budapest lennule hetkegi peatumata. Ja huvitaval kombel jõudsid õigeks ajaks Budapesti ka meie kohvrid.

Tallinn-Helsingi otsa peal juhtus selline asi, et saime lennukit jagada presidendiga. Nimelt kui inimesed olid juba maha istunud, siis palus kõigepealt stjuardess eelviimases reas istunud naisterahvastel nihkuda rea või kaks ettepoole – ja ma poleks sellest midagi arvanud, kui selle peale poleks mu kaadrisse (mina jäin selle käigus lennukis tagumiseks istujaks) ilmunud pitsides ja satsides, vabandust, uhkes mundris, sõjaväelane – vaatasin asja huviga ja peagi hiilis ka THI tagumisele istmele. Ülejäänud lennukitäis magas selle vist üldse maha…

Esimene päev Budapestis läks sisseelamiseks – käisime mängukohas, tutvusime marsruudiga ja käisime väljas kõrtsis jalgpalli vaatamas. Kui Eestis minu teada ei ole enam järel asutusi, mis on põhimõtteliselt joomaurkad, vähemalt mitte avalikult tänava ääre

s, siis Budapestis oli üks selline olemas: jooki pakuti, aga söögiks vaid mingeid kõrsikuid. Testisime siis Maksiga õllesid, Ines-Maarja proovisid veini. Tulemused: õlu oli külm, lahja ja igav, vein oli seal ka selline, et tema suurim potentsiaal on tulevik äädikana. Poolajal võtsime oma seitse asja ja liikusime mõnikümmend meetrit edasi mingisse Itaalia söögikohta, kus süüa anti hästi. Õlle asjus ma ilmselt tegin natuke ebadiplomaatilise liigutuse, et kui kelner tundis huvi, kas „ungari õlu?“, siis ma teatasin südamerahuga „Tšehhi oma, kui võimalik“.

Meie elukohast (kesklinna piiril) mõne minuti tee kaugusel leidsime lastekirjandusest tuttava tänavanime ja ka mälestustahvli Laszlo Pappile, kelle puhul tekitas kahtlusi nime ees leiduv sõna dr. Ungarikeelne Wikipedia annab lisaks tuntud poksijale veel viited kaheksale sellenimelisele tegelasele (+4 ühe p-ga perekonnanime lõpus), aga eluaastad ei klapi neist ühegagi.

Tundmatu Laszlo Papp'i mälestustahvel

Pal-tänava poisid