Thursday, June 16, 2016

Budapest 2016 - 16. juuli

Meie elukoht on selles suhtes omapärane, et siin on keegi vist korteri kohandanudki suuremate gruppide vastuvõtmiseks – meil on 7 magamistuba ja mõned diivanid, nii et väidetavalt saab siia ära mahutada 24 inimest (kui kohati mitu inimest ühele asemele paigutada). Huvitaval kombel puudub telekas, mis tähendab, et jalgpalli tuleb vaadata arvutiga striimides, samuti sisuliselt puudub elutuba: st. ühisruum on pigem laiendatud koda koos kahe diivaniga. Asume ühe põhilise tänava ääres, mis tähendab, et akna taga on liiklust varahommikust alates ja pärast esimese öö üleelamist läks Ines apteeki ja varus kõigile kõrvatropid. Täna leidsid need sihtotstarbelist kasutamist ja kuigi kogu müra nad välja ei lülita, siis õnnestus magada suhteliselt hästi ja pikalt.

Esimene mängupäev on samuti selja taga. Alustasime kahe võiduga (Fääride ja Valgevene üle) ning kahe kaotusega (Austrialt ja Rumeenialt).

Kohe esimene matš Fääride vastu oli lükatud BBOsse (seega toimunu leiab vugraphi arhiivist: http://www.bridgebase.com/vugraph_archives/vugraph_archives.php). Mäng läks käima täistuuridel, esimesest seitsmest lepingust olid viis kontraga. Vastased ei olnud üliosavad ja kuigi ka enda mäng lonkas, sai nende agressiivsust mitmes kohas vääriliselt ära karistatud ja laekus suur võit. Seda hoolimata sellest, et (suure) slämmi asemel jäime me Leoga osamängu mängima: (2♦ Multi) – dbl – (3♣ NAT; NF) – 3♦. Mina arvasin, et see pakkumine on sundiv, Leo arvas, et see pakkumine ei ole sundiv ja pärast avakäiku panime 190 kirja.

Austria vastu oli tegelikult suhteliselt hea „töine“ matš, saime napi kaotuse. Valgevenest olime ka paremad, aga siinkohal oli meil õnne, kui näiteks vastane lasi meil 3NT välja sellega, et pidas lauda jäänud singelsoldatit kuningaks ja seega oma emandat ei mänginud. Rumeenia vastu see-eest oli üsna õnnetu matš, kuigi vahepeal jõudsime neile päris lähedale, siis paari viimase jaotusega viskasime 24 IMPi välja (väsimus lõi sisse?).


Kuna Sven liitub meiega alles täna õhtul, siis mängisime eilse päeva ja mängime ka tänase kahe paariga. Tuleb tunnistada, et see on siinses kliimas, mida Maarja nimetab „meeldivalt soojaks“ ja mina „rõvedalt palavaks“ üsna kurnav tegevus – mängusaalis (mis asub jalgpallistaadioni Groupama Arena, mis on vist Ferencvarosi pesa, ruumides) on temperatuur küll talutav, aga väljaspool seda tundub kogu aeg, et äike on õhus ja see roiutab päris korralikult. Igatahes tundub, et väga põhjalikke postitusi mul vähemalt esialgu teha ei õnnestu, sest mängudest vabal ajal ei ole küll erilist tahtmist oma ajusid liigutada. Võimalik, et millalgi kirjutan huvitavamatest jagudest päeva jaotusesse, aga see eeldab, et tekib aega ja energiat.

Täna ootavad ees Hispaania ning seejärel kolm medalikandidaati: Poola, Itaalia ja Iisrael, nii et tuleb raske päev.


Allpool siis paar pilti kotkaskulptuurist, mis kaunistab staadioniesist. See näeb minu arust täitsa uhke välja.


5 comments:

Unknown said...

Itaalia küll medalikandidaat ei ole. :)

Pihel said...

Nii tore, et kirjutasid. Kirjuta ikka kasvõi paar sõna muljeid :) vaatan jooksvaid skoore ja hoian pöidlaid. 4 matši päevas, ei kujuta ettegi! Jõudu!

Mts said...

Kirjuta kui jaxad või ära kirjuta kui ei jaxa, pöialt hoiame ikka:)

PS! Pedant minus ei saa jätta mainimata et viimase kahe loo pealkirja on lipsanud üks kuu pikkune apsakas...

Migu said...

Just! Fännidehordid jälgivad igatahes.

ee.aaaa said...

Nii, leidsin ka koha, kust asja jälgida...