Meie elukoht on selles suhtes omapärane, et siin on keegi
vist korteri kohandanudki suuremate gruppide vastuvõtmiseks – meil on 7
magamistuba ja mõned diivanid, nii et väidetavalt saab siia ära mahutada 24
inimest (kui kohati mitu inimest ühele asemele paigutada). Huvitaval kombel
puudub telekas, mis tähendab, et jalgpalli tuleb vaadata arvutiga striimides,
samuti sisuliselt puudub elutuba: st. ühisruum on pigem laiendatud koda koos
kahe diivaniga. Asume ühe põhilise tänava ääres, mis tähendab, et akna taga on
liiklust varahommikust alates ja pärast esimese öö üleelamist läks Ines apteeki
ja varus kõigile kõrvatropid. Täna leidsid need sihtotstarbelist kasutamist ja
kuigi kogu müra nad välja ei lülita, siis õnnestus magada suhteliselt hästi ja
pikalt.
Esimene mängupäev on samuti selja taga. Alustasime kahe
võiduga (Fääride ja Valgevene üle) ning kahe kaotusega (Austrialt ja
Rumeenialt).
Kohe esimene matš Fääride vastu oli lükatud BBOsse (seega toimunu
leiab vugraphi arhiivist: http://www.bridgebase.com/vugraph_archives/vugraph_archives.php). Mäng läks käima täistuuridel, esimesest seitsmest lepingust olid viis kontraga. Vastased ei olnud üliosavad ja kuigi ka enda mäng
lonkas, sai nende agressiivsust mitmes kohas vääriliselt ära karistatud ja
laekus suur võit. Seda hoolimata sellest, et (suure) slämmi asemel jäime me
Leoga osamängu mängima: (2♦ Multi) – dbl – (3♣ NAT; NF) – 3♦. Mina arvasin, et
see pakkumine on sundiv, Leo arvas, et see pakkumine ei ole sundiv ja pärast
avakäiku panime 190 kirja.
Austria vastu oli tegelikult suhteliselt hea „töine“ matš,
saime napi kaotuse. Valgevenest olime ka paremad, aga siinkohal oli meil õnne,
kui näiteks vastane lasi meil 3NT välja sellega, et pidas lauda jäänud
singelsoldatit kuningaks ja seega oma emandat ei mänginud. Rumeenia vastu
see-eest oli üsna õnnetu matš, kuigi vahepeal jõudsime neile päris lähedale,
siis paari viimase jaotusega viskasime 24 IMPi välja (väsimus lõi sisse?).
Kuna Sven liitub meiega alles täna õhtul, siis mängisime
eilse päeva ja mängime ka tänase kahe paariga. Tuleb tunnistada, et see on
siinses kliimas, mida Maarja nimetab „meeldivalt soojaks“ ja mina „rõvedalt
palavaks“ üsna kurnav tegevus – mängusaalis (mis asub jalgpallistaadioni
Groupama Arena, mis on vist Ferencvarosi pesa, ruumides) on temperatuur küll
talutav, aga väljaspool seda tundub kogu aeg, et äike on õhus ja see roiutab
päris korralikult. Igatahes tundub, et väga põhjalikke postitusi mul vähemalt
esialgu teha ei õnnestu, sest mängudest vabal ajal ei ole küll erilist tahtmist
oma ajusid liigutada. Võimalik, et millalgi kirjutan huvitavamatest jagudest
päeva jaotusesse, aga see eeldab, et tekib aega ja energiat.
Täna ootavad ees Hispaania ning seejärel kolm medalikandidaati: Poola, Itaalia ja Iisrael, nii et tuleb raske päev.
Allpool siis paar pilti kotkaskulptuurist, mis kaunistab staadioniesist. See näeb minu arust täitsa uhke välja.
5 comments:
Itaalia küll medalikandidaat ei ole. :)
Nii tore, et kirjutasid. Kirjuta ikka kasvõi paar sõna muljeid :) vaatan jooksvaid skoore ja hoian pöidlaid. 4 matši päevas, ei kujuta ettegi! Jõudu!
Kirjuta kui jaxad või ära kirjuta kui ei jaxa, pöialt hoiame ikka:)
PS! Pedant minus ei saa jätta mainimata et viimase kahe loo pealkirja on lipsanud üks kuu pikkune apsakas...
Just! Fännidehordid jälgivad igatahes.
Nii, leidsin ka koha, kust asja jälgida...
Post a Comment