Budapest 2016 - 17. juuni

Vastavalt eelmise postituse kommentaariumis soovitatule, keerasin kalendri juunikuu peale tagasi.

Ka eilne päev möödus bridžimängu tähe all – pidin laua taga olema kõik neli vooru – ning seega ei ole mul midagi mänguvälist mainida. Või siiski, käisin lõuna ajal kiirtoidukas tomatisuppi söömas ja mu arvamus ungari kulinaariast langes robinal. Ma kujutasin ette, et saan midagi head ja vürtsikat, tegelikult oli see suht mage ja magus löga. Edaspidi mängin kindla peale ja söön loomseid olluseid, seda nad vast ei suuda tuksi keerata.

Vahepeal sai läbi naispaaride EMi kvalifikatsioon, kus finaali pääses 24 parimat paari. Nagu kiuste olid Maarja-Aire 25. koha peal ja jäid sealt esimesena välja (0,1% jäi puudu). Hea uudis selle juures on muidugi see, et nüüd on neil võimalik päeva jagu puhata, enne kui võistkondlikud hakkavad, aga jah, paras nöök on see siiski.

Meie mäng kulges nii ja naa – Hispaaniast saime jagu,  nagu loota võiski, aga Iisraelilt, Poolalt ja Itaalialt tuli vastu võtta suht suured kaotused. Kõige inetum selle juures on, et baasmäng on tegelikult suhteliselt hea, aga sisse tulevad mõned vead, mis osutuvad väga kalliteks. Selles suhtes on parim näide Itaalia matš, kus me kaotasime küll suurelt, kuid peamine kaotus tuligi ainult kahest jaotusest (ühes ei suutnud Tiit oma 7-4 jaotusega kordagi häält teha, teises tabas mind ajukramp) + 1 võimalus jäi kasutamata. Sama hästi oleks matš võinud lõppeda umbes IMPidega 10-7. Aga noh, oleksid ei loe.

Iisraeli vastu oli asi veel veidram, seal ma tegelikult tundsin, et me võiksime matši võita, pigem olid hädas nemad, kuid kolm ebaõnnestunud avakäiku (millest ühe küll vastased teises liinis dubleerisid) + paar juhuslikku variatsiooni kallutasid kaalukausi lõpuks vastaste kasuks.

Poola vastu oli kaotus natuke teenitum, nemad olid meist tõesti jooksvalt natuke paremad, aga ka seal tegelikult midagi häbiväärset ei juhtunud (taas pidin ühe avakäigu otsuse õigesti tegema, seekord küll avakäija partnerina).

Igatahes paanikaks põhjust pole, võistkonnaliikmed omavahel tülli läinud pole ja jätkame protsessi.

Muidu saab rõõmustada soomlaste üle: lahtine võistkond on pärast kaheksat vooru liidrikohal (mh. on nüpeldatud ka mõndasid kõvasid). Kui nad on meist muidu „alati“ tagapool lõpetanud (vähemalt sellest ajast alates, mis mina koondises olen olnud), siis nüüd on nad äkki oma mängu käima saanud. Koistisel ja Leskeläl ikka tasub käia Eesti A-Liigas lakki saamas!