Slovakkias

Täna algasid väikeriikide võistkondlikud Euroopa meistriv6istlused, mis toimuvad Slovakkia suuruselt teises linnas Kosices, osalejate seas ka Eesti. Minek turniirile igatahes kujunes korralikuks kannatuste rajaks. Kuna ma leidsin, et mul ei ole vähimatki huvi minna pühapäeval Tallinnasse, tulin otse Tartust, mis omakorda tähendas, et ma pidin võtma 2.50 väljuva bussi, sest lennuaeg oli kuskil poole seitsme paiku. Lend oli planeeritud paari ümberistumisega (Tallinn – Riia – Viin – Kosice) ja kuni Viinini kulges kõik enamvähem rahulikult ja prognoositavalt. Viinis aga selgus, et meie lennuk on overbooked ja selle asemel, et me saaksime kella ühest lendu minna, maksti meile 250 eurot näkku, anti bussipiletid, saadeti Viini avastama ning kästi õhtul kümnest tagasi tulla. Hea teenistus iseenesest… Aga jah, kuna mul on praegu tervisega väikseid muresid (kõht ja selg vaheldumisi kiusavad ja ma magan öösiti paaritunniste vahetuste kaupa ), siis piirdusin Viinis vaid lõuna ja väikese jalutuskäiguga ning tulin tagasi lennujaama tukkuma. Nimelt on neil ootesaalides mõned sellised pingid, kus inimesed saavad end ka rahus pikali visata. Kuna mu senine uni oli olnud pehmelt väljendudes ebapiisav, siis kasutasin selle variandi ära ja sain natuke väsimust tagasi peksta.

Hotelli jõudsime kuskil natuke enne keskööd, seni tundub see igatahes üsna tasemel olema, Leo leidis oma rõõmuks isegi pornokanali üles, ka hommikusöögilaud oli vägagi korralik. Praegu on käimas avamatsh Ukraina vastu, meie logeleme ja ma kasutasin v6imalust, et siin seisab üks arvuti ning hiilisin blogima. See on küll päris närvesööv ettevõtmine, kuna ma ei suuda leida kohta, kus ma klaviatuuri eesti keelele seadistada saaks, seega kopeerisin lihtsalt mingi koguse täpitähti servale ja kopipeistin neid nüüd teksti sisse.

Seega – hoidke pöialt.