Teiste kohtade needus murtud!

Tartu segapaarikal õnnestuks lõpuks murda teiste kohtade needus. Tõe huvides tuleb mainida, et ega viies koht paremana ei tundu.

Mäng ise kulges üle kivide ja kändude ja enamasti oli juba pakkumisest aru saada, et asi ei tüüri selles suunas, kuhu tahaks – aga samas pole seda võimalik ka kuidagi peatada. Esimesed kaks kohta olid ilmselt reaalselt mittesaavutatavad, kuid kolmanda oleks võinud saada ka fantaasiavaese mänguga – paraku ei saanud. Aga see-eest said Jane-Lauri oma esimese tartukate kulla ja kolmandaks tulnud Mirjam-Manglus oma esimese tartukate medali (nende vahele kiilusid veel Erika-Martin). Õnnitlused.

Eile käisin üle päris pika aja taas TÜMKis mälu mängimas. Täitsa tore oli ja ilmselt võiks seda sagedaminigi teha – aga võib-olla see toredus oli seotud küsimustega, mis olid pärit EM-valikust (ja seega üldiselt huvitavad) ning sellega, et imekombel ilmus õige vastus lauale päris mitme asja puhul, milles me kindlad ei olnud. 

Lisaks veendusin veelkord, et väiksena on pea ikka eriline prügikast olnud – 1990test meenuvad imelised pisiasjad, mille ekvivalentide kohta tänapäeval oleks vastuseks ilmselt õlakehitus ja kommentaar „ei tea, ei huvita“. Nimelt küsiti, et milline on ainus riik viimase 35 aasta jooksul, kes on parandanud meeste 4x100m jooksu maailmarekordit lisaks Jamaikale ja USAle. Mina olin seda jooksu kogemata kombel ise pealt näinud (1990 EMil Splitis joosti, nägin teadagi telekast) ja mul olid sellega seoses meeles järgmised detailid:

A) Toomas Uba kommenteeris enne jooksu, et „kahju, et see EM möödus maailmarekorditeta, sest vaevalt teatejooksudes eurooplased USA rekorditele ligilähedalegi küünivad“ – ja pärast seda, kui prantslased olid selle rekordi jooksnud, kurtis, et oli coca-cola purki pugenud herilaselt vahepeal sutsaka huulde saanud – ilmselt pidi see olema hoiatus, et ei tasu tühjast kohast ennustajat mängida

B) Mul olid meeles kõikide maailmarekordi püstitanud jooksjate nimed. Eesnimedega. Ja jooksujärjestus (Max Moriniere, Daniel Sangouma, Jean-Charles Trouabal ja Bruno Marie-Rose).