Vahepeal on plogimisse tulnud sisse väga pikk paus. See pole tingitud sellest, et midagi juhtunud ei oleks, vaid olukord on risti
vastupidine – kogu aeg toimub midagi ja pole aega ega energiat kirjutada. Eks siis väike update toimunust:
A) Lõpetasin magistrantuuri ja nüüd olen diplomeeritud
ajalooõpetaja. Alates märtsikuust olid kõik muud funktsioonid allutatud
sellele, et magistritöö valmis saaks kirjutatud ja kuigi ma ei olnud
sellega päris rahul kuni lõpuni, leidsin, et seekord on perfektsionism saatanast ja
esitasin töö ära. Kaitsmisel oldi mu suhtes väga sõbralikud, huvitaval kombel pakkusid retsensendile huvi pigem sellised osad mu töös, mis mind ennast pigem väga
ei huvitanud, kuid mida mul oli vajalik tausta jaoks lahti kirjutada… Üldiselt
jäädi minuga rahule ning hinnati A-ga ning kuna ma olin eksamitel kobistanud
piisavalt edukalt (keskmine hinne 4,96), siis figureerib mulle kätte antud
paberitel sõnapaar cum laude. Üks asi
jälle mureta, doktorantuuri lähen ilmselt siis, kui ma mõtlen välja, kus ja
kuidas bridžiõppe metoodika sellega ühendada. Või kui tekib mingi muu huvitav
idee.
B) Kohe pärast diplomi kättesaamist leidsin, et rõhun
boheemluspunktide asemel soliidsuspunktidele, ajasin oma pikad juuksed maha ja
läksin tööintervjuule. Tundub, et meeldisin, õhtul helistati ja öeldi, et „augustis
näeme“. Kuna senini pole ühtegi muud kontakti olnud, ei taha asja ära sõnuda ja
täpsemalt kirjutada, aga ehk ei tehta minuga halba nalja. Nii et tõenäoliselt
on sügisel järjekordne „Tere, kool!“, aga seekord teisel pool rindejoont. Lisaks
jätkan ilmselt bridži õpetamisega, nüüd juba kahes kohas – aga samuti ei ole
kummaski suunas ühtegi kontakti olnud. Ilmselgelt suveajal koolides midagi ei
liigu…
C) Käisin autoga Põhja-Norras, Tromsös. Mitte niisama,
vaid bridžitreenerite seminaril. Üldised järeldused on sellised, et kui Soome
on väga ilus ja väga kallis riik, siis Norra on mõlemas kategoorias veel mitu
klassi kõrgemal (mitte, et see mulle üllatusena tulnuks) - baaris maksis 0,3l õlu nt. 8€ ning parkimiskoha leidmine Tromsös oli ka suhteliselt kirves ettevõtmine, lõpuks leidus parkimismaja hinnaga 250 NOK/päev. Ja Soome on neetult
suur, distantsi mõttes. Meie marsruut käis Helsingist kuni „käsivarre“ lõpuni,
kust jäi Tromsösse ca 150km ja selle läbisime põhimõtteliselt ühe soojaga – nii
minnes kui tulles tegime ca 1,5-2h öise uinaku kui sõitmine juba liiga ohtlik
tundus. Kui minekul oli mul võimalus 5h kõrvalistmel logeleda, siis tagasiteel
ei tundnud teine piloot end piisavalt enesekindlalt ja nii ma need 1500 km üksi
pressisingi. Järgmine päev oli selg päris kange, aga vähemalt tean nüüd, et
saan vajadusel sellise asjaga hakkama. Kogu Põhja-Soome oli põhjapõtru täis, reisi
peal tuli ette 11 intsidenti, kus need loomad olid tee peale roninud – kas üksi,
paaris või võistkonnaga. Ja ka üks „päris“ põder põrnitses Oulust lõuna pool
teed sellise näoga, et ainult ootab sobivat masinat, millele ette jalutada.
Kuna minek oli asja pärast, siis eriti turistitada eriti
ei jõudnud, sellest, mida seminaril räägiti, teen ilmselt iseseisva postituse
kui materjalid minuni jõuavad. Igatahes tunne oli küll selline, et tegemist oli
kasuliku üritusega.
D) Võsu bridžiturniir sai just läbi, üldiselt oli see nagu tavaliselt väga meeldiv nädal. Sellel aastal oli rohkem noori kui varem ja huvitaval kombel
tundus saalis ka vähem räuskamist olevat. Ma küll ei tea, kas need asjad olid
teineteisega seotud või mitte, aga tore igatahes. Ainuke asi, millega ma
bridžimängijana rahul ei ole, oli osavõtumaksude ja auhinnafondi omavaheline
suhe. Kui seni on selle üle kurtnud lätlased (keda sel aastal enam praktiliselt
ei tulnudki), siis nüüd hakkasin ka ise asjade üle rehkendama ja leidsin, et
kui sa just esikohta ei saa (või isegi mõne turniiri esikoha puhul), mõjub
auhind pigem leebe mõnitamise, mitte preemiana. Aga selle kohta teen ilmselt ka
eraldi postituse, kui viitsin.
No comments:
Post a Comment