Väikeseks õiendiks üle-eelmise postituse suhtes - Vallo pole kunagi väitnud, et selle paari koht oleks A-Liigas (Ta väitis täpselt seda, mis mul plogis kirjas on. Või siis umbes-täpselt). Tegelikult ma kahtlustan siiski ka seda, et "selle paari poolest" A-liigasse saamine on hoopis laiem teema kui konkreetse paari esitus konkreetsel turniiril. Üks hea võimalus on hinnata bridgemängija taset ka selle järgi, millises võistkonnas ta mängib. Üldiselt moodustuvad võistkonnad laias laastus sama tasemega paaridest/mängijatest, see on umbes samasugune turg kui elukaaslase otsingudki - toimub mõlemapoolne nõudlus ning pakkumine ja kõik peavad suhtkoht rahule jääma (kasvõi parema puudumisel). Seega on paari enda tasemest üldiselt tingitud ka tema võistkonnakaaslaste tase (jah, ma tean et võiks tuua ka vastupidiseid näiteid, kui keegi on kuskil võistkonnas ilmseks veduriks või piduriks, aga siis tulevad mängu muud kaalutlused. Nimelt ei tasu unustada ka seda, et bridgemäng eeldab inimestevahelist suhtlemist ning võistkonna koostamisel on oluline ka sobivusfaktor - sa võid ju olla hirmkõva, kuid kui sa võistkonna sisekliimat rikud, siis sinuga ei arvestata ja sa libised mööda spiraali allapoole, kuni jõuad kohale, kus su mänguoskused võistkonnakaaslaste jaoks su isikuomadused kompenseerivad). Ja võistkonnakaaslaste tasemest tulenevalt eeldaks tolle paari A-Liigasse pääsemine kollektiivset eneseületust, sellest, kui ainult nemad oma parima (ja veel enamgi) teevad, ei piisa. Et saada A-Liigasse, peaksid nad lisaks enda heale mängula olema ka tugevamas võistkonnas - kuid selleks, et nad võetaks kuhugi tugevamasse võistkonda, peaksid nad mängima paremini (üldiselt siis, mitte antud turniiril). Ning ei tasu ka unustada, et kuigi nad edestasid butleri poolest ühte paari kummastki A-Liigasse pääsenud võistkonnast, olid nad siiski kahe A-Liigasse mittepääsenud võistkonna kahest paarist tagapool.

"Ära alahinda paksu kassi" on küll vana tõde, kuid viimase aja sündmused viitavad sellele, et alahinnata ei tohi ülepea mitte ühtegi kassi, olgu ta siis vana ja paks või noor ja kleenuke. Meie kodusel tippkiskjal ei ole mingi probleem uksi avada, eriti vannitoa oma (talle meeldib kraanikausis lösutada) ja oma nördimust kassikindlalt suletud uste vastu avaldada sellega, et hüpata vastu seda. Kahel käpal püsimine ja paar sammu on ka loomulikust intelligentsist selged (tea kuidas nimetada kassi ja surikaadi ristandit? Surikassiks?). Nüüd siis on lisandunud uus oskus - vannitoa kraani avamine. Ikka hammastega kinni ja sikutama, viimane kord kui Maarja mind protsessi vaatama kutsus, oli selleks ajaks kui ma tagatoast kohale jõudsin, vesi juba väga ilusti voolamas. Ja Katani õpetasime talle ka selgeks, et kodus oleks pidevalt käsi (käpp) võtta!

Jälle bridži paradoksid - mängi kuidas mängid, kui Allah otsustab, et sina ei pea turniiri võitma, siis sa seda ei võida ka. Eile mängisime ilmselt selle aasta parima Tartu klubi (teineteisele etteheiteid ei tekkinud) ja tulemuseks oli mingi närune 49%. Esimese poole järgi oli see vast ca 70, aga siis pani kaardijumal oma kaitsva käe sokukeste pealaele ja seda sealt ära ei võtnudki. OK, ise oleks saanud õnnestunumalt teha mõned asjad, aga kui vastastel pole endal õrna aimugi, mida nad laua taga teevad, kust siis meil peaks olema. Kõige veidram voor oli paari vastu, kes selle aasta B-Liigas said plussbutleri ja Vallo on avaldanud arvamust, et nende pärast võiks see võistkond ka A-Liigas olla (minu arvamus selle kohta on mõnevõrra erinev, isegi A-liiga pehastumise taustal näib C-liiga neile suhteliselt paraja paigana ja võib-olla isegi see on üle pakutud).

1.jagu: avab vastane 1♦, mina 1♥, teine vastane 1♠, Luks (passinud käest) 3♣ (♣+♥ tugi), avaja kordab 3♦ ja minu 4♥ lõpetab pakkumise. Hoolimata sellest, et partner on kallis tsoonis kolmandal korrusel pakkunud, käib tüüp enda masti, pada ja vaatab mulle vastu seis Ex vastu ATx-i. Ei osanud õigesti panna.

2.jagu:vastased pakuvad ühepoolselt 1♦ - 2♣, 2♦ - 4♠. Selgub, et 2♣ on Stayman ja 2♦ näitab, et neljast kallist ei ole. Hui ma suutsin ära arvata, et Staymani eesmärk oli välja selgitada, kas partneril kinnisele padamastile neljast toetust ei ole, ja seetõttu kinkisin kaitses tihi.

3.jagu: tõsine pakkumistuigerdus, mulle juba peaaegu tekkis kahtlus, et nad kas viskavad näppu või on õige lepingu ära kuulnud (tõenäoliselt siiski mitte, teades asjassepuutuvate inimeste süüdimatust).

x.......Leo.......y........Lauri
1♣......1♠........p........3♠
p....... p.......3NT.......p
?

ja tüübil on käes leht:
♠Tx
♥ÄKxx
♦Äxxx
♣ÄKE

ja kui iga valge inimene passiks selle 3NT, siis too pakkus 4♥ - ja saigi lauda neljase ESTx-i trumbis, ruutu singli ja viienda risti. Täitsa p... ma ütlen, ja jään endiselt oma arvamuse juurde, et mida inimesed, kes sel moel pakuvad, ära on teeninud.

Nädalavahetusel osalesin mõttemängude mitmevõistluses paaridele, partneriks Marko Kolk (alias Saarlane). Arvasin, et sellest tuleb üks naljakas üritus, ja selgus, et mul oli jälle õigus. Osaleti nimelt viiel alal - mälumäng, kabe, bridž, sudokude lahendamine ja male. Nagu mind paremini tundvad persoonid ilmselt teavad, siis kolm ala viiest on mul suhteliselt kõvad, aga malest ja kabest tean ma umbkaudu sama palju kui siga pühapäevasest päevast. Saarlane neid muidugi jagab suhtkoht hästi, aga kahjuks alade spetsiifika on selline, et temal ei õnnestu mind endaga kaasa tirida, kui me kumbki ühe mängu mängima peame, erinevalt mälumängust ja sudokude lahendamisest, mis olid siiski tunduvalt rohkem paarialad. Aga noh, sarnane probleem, et keegi mõnda asja ei oska, oli ilmselt kõigil paaridel. Minu teadmatus nuputõstmismängudes oli muidugi selline, et leidsime kõige parema olevat küünilist taktikat kasutada: mina esimesel laual tanki ja tema teisel laual punkte korjama. Takkajärgi võib nentida, et see osutus ilmselt ainuõigeks variandiks, mis meile mõlemal alal 10. koha ja kokkuvõttes pronksi tõi. Aga nüüd lühiülevaade alade kaupa:
1. mälumäng
küsimused tegid Naruskberg-Männik suure kiiruga valmis (st. standardmõistete järgi suure kiiruga, neil oli siiski kaks päeva enne mängu umbes pooled olemas; minu ja Vallo poolt tehtavate mängude küsimuste koostamine tavaliselt alles algab sel ajal (heal juhul)). Mis siin salata - ei sobinud mulle see komplekt - liiga palju oli popkultuuri (ja telekat mul ei ole), esticat (ei huvita) ja sport oli küll raske, aga minu jaoks sobimatu profiiliga (no ei huvita, kuskohas Jane Salumäe oma maratoni võitis, see küll ei olnud ainuke vihje, aga ülejäänud olid ka suhtkoht kasutud - eelmise aasta tenniseturniiri võitjad, et selle linna kaks jalkaklubi olid riigi meistriks tulnud 99 ja 00 (või umbes nii), et linn kandideerid 2020 olümpiale; ja Katarina Wittu me ka pildi järgi ära ei tunne). Õnne oleks võinud ka olla tsutt rohkem (kaks korda sain oma pakkumisega väga lähedale, aga selgus et vastuseks oli "see teine mees") ja Saarlane kahjuks ka mu lünki hästi ei täitnud. Aga noh, kolmas koht 50%-ga ei ole ka mitte katastroof. Naljakas oli see, et kuna küsimuste tegijad olid ära, siis viis mälumängu läbi Erika. Aga hästi viis - mingit probleemi tal seal küll ei tekkinud (ma olen ikka N korda kehvemini juhitud mänge näinud), välja arvatud see, et ühe korra suutis vale komplekti laiali jagada - kuid kuna see jõudis kõigile samal ajal kätte, siis sellest midagi halba ei juhtunud.
2. kabe
esimesel laual tangis, enamus mu mänge lõppes sellega, et mingi hetk korjati mult kolm nuppu ära (kas siis kombinatsiooniga või jätsin lihtsalt ette). Seitsmest mängust 2 ikkagi võitsin ja Saarlane lisas 4,5, kokku 10. koht ja mina jäin küll rahule.
3. bridž
issanda loomaaed ei ole teps mitte ühevärviline. Paar paari mängisid umbes esimest või teist korda elus seda mängu ja tüüpiline pakkumisjärgnevus oli väga naturaalne: üks avas oma pika mastiga (punktide arv oli suvaline, ma nägin 1 ruutu avangut seitsme ja 1 pada avangut viie punkiga), teine pakkus oma masti ja esimene passis. Tavaliselt ka midagi väga hullu neil ei juhtunudki. Kõige naljakamate asjadega said hakkama hoopis paarid, kes bridget iga nädal mängivad (või peaaegu iga nädal). Ühel juhtumil oli mul käes:
ÄExx
T9xxx
x
ÄEx
partner avas 1 ristiga (tugev) ja ma oleks sellest jaost kõike muud uskunud kui seda, et vastane lõpetab 1NT-s kontraga. Aga nii see täpselt läkski ja kuigi ma tihi müüsin oli 1100 päris abiks.
Teises jaotuses mängis Saarlane (alumise kaardiga) 4 pada (avas sellega, hull selline):
Sx
STxxx
xx
ÄES8


ÄE9xxxx
x
Ex
Txx

sai avakäiguks risti üheksa - emand võeti tagant kuningaga. Risti jätku võttis ta lauda ja lõikas pada - näppu. Nüüd on vastasel ära võtta veel 2 ruutut, ärtu ja nad saavad anda ka ristilöögi, kuid pihta hakkas hoopis tsirkus. Tagasikäiguks tuli uus pada, mis tõstis tihide arvu juba üheksani. Ristile kadus ära ärtu ja järgnes ruutu emanda alla, mis sai tihi. Trumbitõmmete peale hakkas tekkima juba ka pseudosund üheteistkümnendaks tihiks, aga (enam) vastane ei eksinud.
Kokku saime 67% ja esikoha, kusjuures mitte üldsegi pika varuga.
4. sudokside lahendamine
jagati kätte kummalegi 13 sudokut, mille iga lahendamine andis punkte 1-3....23-25. Kahe peale pidi siis lahendama võimalikult palju erinevaid. Kuna Saarlane sellel alal just üleliia osav ei olnud, siis tegime nii, et mina võtsin teise ja tema esimese lehe. Porisin mis ma porisin, aga mingi hetk tuvastasin, et ma olen omadega veidi rappa pannud, sest ühte lisaklausliga sudokut olin lahendanud hoopis kõrvalasetseva sudoku lisaklauslit vaadates. Õnneks suutsin 5 minutit enne aja lõppu saavutada seisu, kus raskema poole kuuest sudokust olid neli juba ära lahendatud ja siis täitsin kiiresti kergema poole need sudokud, mis Saarlasel olid lahendamata jäänud (ja kergema poole raskeim jäi ka tegemata - õnneks ta oli raskuselt kaks järgmist ära teinud ja lihtsamate tegemine oli suht kiire lõbu). Seega jäi meil 3 tegemata ja Tuule-Andrese vastu ei saanud (nad siiski mõlemad käpad ja puudu jäi neil vaid üksainus), aga teine koht oli päris abiks.
5.male
siin tuli küünilise taktika eelis päris hästi välja - mina esimesel laual tangis sain seitsmest mängust ühe viigi ja kuus kesta. Ühe mängu oleks võinud/pidanud ka vähemalt viigiga lõpetama, kuid panin lipu ette. Et sarnast viga vältida, siis pakkusin viimases mängus vastasele kahe enametturi juures targu viiki - parem väike võit kui suur kaotus. Saarlane jälle korjas seitsmest kuus ja tulemus oli täpselt samasugune kui kabes: 6,5 punkti seitsmest ja kümnes koht.
Kokku andis see kõik meile kolmanda koha - Tuul-Andres võitsid pikalt ära, teised olid Jüri Raidväli-Eino Vaher, kellele me kaotasime poole kohapunktiga, neljandad Ants Särgava ja Meelis(? võimalik et tal oli mingi muu eesnimi) Tätte, kes meile kaotasid omakorda ühe kohapunktiga (aga olid ainsad, kes said kaks alavõitu - mälu ja male). Ühesõnaga - läks hästi. Tea, kas äkki peaks järgmiseks aastaks marginaalalasid treenima hakkama, sest tegelikult jäi mulle endale mulje, et ma küll jagan neid, aga ei oska - kui ma mingi lollusega hakkama ei saanud, siis algseisust tulin enamasti suht normaalselt välja, aga kesk- ja eriti lõppmäng olid ikka suhteliselt lootusetud. Eks see paista...

Taas tuli veenduda vene vanasõna "ne imei sto rublei, a imei sto druzjei" paikapidavusest. Eile üritasin leida täpselt neljandat kätt Katani mängimiseks, aga kahjuks oli mind selles suhtes väga vastikult sisse visatud ja tekkisid isegi väikesed raskused. Õnneks polnud hullu - kui 15 inimest blokivad või pidurdavad või ei võta toru, siis alati võib leida kuueteistkümnenda, kes heameelega käpaks tuleb.
Mis mängu endasse puutub, siis mina olen 100% ilma laienditeta versiooni pooldaja - ei teki mingeid veidraid muutujaid, mis kogu seisu pahempidi keeraksid ja kõik on hoomatav. Seekord sai siis kasutatud kahe ressursi taktikat (puu ja kivi, lisaks oli mul vilja "11") ja see töötas ka imehästi. Ma kahtlustan et vana hea "pane-külad-nii-et-kõik-ressursid-oleks-olemas"-taktika ei ole ikkagi parim võimalik viis selle mängu mängimiseks - vähemalt teatud platside puhul kindlasti. Arvestades, kuipalju on neid mängulaudu mu tutvusringkonnas olemas (kümmekond vist, võibolla isegi rohkem), siis peaks äkki kunagi sellel alal mingid vabas vormis võistlused korraldama, vähemalt tundub huvitav mõte olevat.

kujutleme, et pakkumine käib nii:
Sina 1NT, partner 3NT. Pass-pass ja avakäigul olija kontreerib. Põgeneda või mitte? Ühest küljest sul nagu klappi ei ole ja kontra viitab, et avakäijal on kinnine mast, millega ta varitses (või siis poolkinnine ja kõrval äss ja veidi agressiivsust loota, et muudest mastidest 9 tihi kokku ei tule). Teisest küljest - äkki ta blufib, sest kui tal oleks mast sisse kasseerida, siis võiks ju südamerahuga passida ja lepingu taha korjata ja mitte riskida sellega, et vastased jooksu panevad. Samas selles seisus kontraga bluffida on ka ohtlik, sest äkki vastased otsustavad ära kannatada, kuna neil ühtegi teadlikku klappi ei ole. Ühesõnaga tekitaks selline kontra niivõrd palju häma laua ümber, et keegi ei võiks enam milleski päriselt kindel olla.

Miks mul selline mõte pähe tuli: A-Liigas võtsin kätte lehe, mille kogu väärtus oli kuues ruutu nelja tõmbega. Esimene käsi ja kõik odavas, otsustasin et "vaataks, mis saab" ja passisin, edasi pakkusid vastased:
pass.... - 1♣ (poolakas)
1♦ (neg) - 1NT (vist 18-20 BAL)
2♣(relee)- 2♦ (pole neljast kallist)
2NT......- 3NT

ma suutsin kogu pakkumise ajal lõuad kinni hoida (mul oli neli korda võimalik oma ruutuga häält teha) ja nüüd vastavalt oma põhimõttele, et parem väike pluss kui suur miinus, passisin samuti ja kasseerisin kuus tihi sisse. Pärast Tihane (kes oli selle matsi ajal mu partneriks) arvas, et oleks võinud tala ära panna, vaevalt Läti noored putku panevad, neid tundes. Võib-olla, aga ma oma arust olin teinud oma lehega geniaalse pakkumise, õigemini küll mittepakkumise, siis ma ei näinud põhjust siit jaost veelgi rohkem välja pingutada. Teises toas oligi avatud 3♦ ja Olaf-Sven jõudsid 4-3 ärtuga 4♥ lepingusse, mille vastu kaitset pole, nii et kogu selle kontra afääriga oleksin ma võitnud täpselt ühe IMPi (11 asemel 12).
Samas Kurig kasutas ka varitsustaktikat ja kontreeris ka 3NT ära, Padari-Mäeker arutasid, et kas ja kumb pidi ära jooksma. Mina ei tea.
Ise olen ma ainult ühe korra sellise mastiga kontreerinud, aga siis oli Luks mingi saastaga avanud ja vastased ei aimanud, et kontra tuli mu enda masti pealt. Tavaliselt on olnud ikkagi hea taktika lõuad pidada ja tihid sisse karpida (Parimal juhul oli mul mast koguni kaheksane), sest kunagi ei või ette aimata, kes viiest kallist või seitsmest odavat varjanud on.
Samas suutsin ma A-Liigas vastase 3NT-le ka ühe pantrikontra anda. Nimelt omasin käes umbes 4432 jaotust kolmese padaga ja ainsa pildikaardina risti ässa. Partner avas 1♠, mille ma passisin ja siis pakkusid vastased:
2♦-3♦
3♠-3NT

Mulle see värk eriti ei meeldinud, sest esiteks tundus, et jõud on neil piiripealne ja teine tuba ei pruugi geimi jõuda, ning kuigi on võimalik, et 3NT neil taha läheb, siis tunneksin ma end ikkagi mugavamalt kui nad mängiksid 4♦, saagu sellest siis mis saab. No ja kui ma kontreerin ja nemad passivad ja ma teen -400st -550, siis mind ehk maha ei lööda, isegi kui teises toas Tihas-Lemps geimi on jõudnud. Seega kontreerisin, arvates et ilmselt vastane taandub 4♦-sse (pakkumine viitab ka sellele, et emb-kumb neist võis veidi venitada ja kui mul on ruutu vastumäng ja lööme pada lahti, siis võib 3NT paha olla), mis ka juhtus. Nimelt oli see, kellelt pidurit küsiti, oma Ex-i piduriks lugenud ja kuigi muidu oli leht neil hea, siis hakkas ta veidi põdema. Kahjuks oli partneril Sxx ja kahepeale tekiks pidur. 3NT kontraga oleks olnud isegi 650 ja Tihas-Lemps mängisid 3♦, nii et mu väike gämbling kukkus hästi välja. Kiire matemaatika ütleb, et pakkusin vastasele +7 asemel +11 ja tulin tagasi nulliga, nii et teoreetiliselt ei oleks midagi väga hullu, kui ainult üks kord kolmest pihta läheks - vähemalt niikaua kui vastased ei rekontreeri (Kui teine tuba on geimis, siis ilma ületihita on delta neli seitsme vastu, ületihiga kuus seitsme vastu).
Eilses Tartu klubis oli ka üks huvitava poindiga jagu, mängid alumisest käest lepingut 6♥:
♠Kxx
♥Sxx
♦-
♣ÄKExxxx

♠ÄESxx
♥ÄKTxx
♦Sx
♣x

Vastane alustab ruutu ässast, mille sa kinni lööd ja käid ärtu soldati, mis saab tihi. Kas teisel korral ka lõikad?
Kahjuks muidugi Sula Melli vastu võttis selle soldati ära (kaotas juba veidi aega ja paljastas emanda asukoha), nii et see intriig jäi ära. Võib-olla ongi mõistlik soldat sisse kasseerida, sest vastasel on padas üks tihi rohkem ja pole mõtet riskida (ma ei tea, kuidas neil pakkumine oli), kuid kui padaäss paigutada väljamängijale, siis on näha, et leping kuidagi taha ei lähe - VÄLJA ARVATUD siis kui sa peetad ärtu soldati ja seejärel väljamängija lõikab uuesti. Halb lugu on muidugi siis, kui väljamängijal oli üheksane mast, aga siis oleks ilmselt võimalik valida muid mänguplaane. Väljamängija seisukohast vaadates aga tuleks võibolla teine ärtu tipust mängida sest neljanda E98x-iga vms. (ärtukliberid olid tõesti väikesed) võiks inimene soldati võibolla ära katta ning kui selgubki, et neljane oli ees, siis saab kolm tõmmet teha ja ristile teise ruutu ära visata ning täpse mänguga piirduda, samas kui väga piinlik oleks taha käia, kui tagant tehti peetamine Exx-i või Ex-iga, nii et tegu tegelikult väga paljude võimalustega seisuga.

Meil Leoga juhtus samas jaos teistmoodi veider lugu: avasin Nordist 2♣, Leo2♦ (relee, ma ei tea, miks vastased oma 11 ruutuga suud lahti ei teinud) ja nüüd tuvastasin, et täitsa p... lugu, oleme jälle järgnevuses, mida tuleb ette kord kahe aasta jooksul. Mõtlesin ja mõtlesin ja pakkusin 3♠ (süsteemselt täiesti õigesti, kusjuures) - lubades 3307 jagu ja maksi. Leo küsis ässa ja kuningat, sai ühe ässa ja kaks sama värvi kuningat ja hakkas põdema, et kas ma renoo olin 100% ära fikseerinud. Igatahes tuvastas ta, et pada peab mul Kxx olema (sama värvi kuningad, mäletate) ja kindlustustamiseks pani ainult 6♠. Ei kukkunud ka halvasti välja, aga nats veider oli küll

Vahepealne tabas mu plogi küll mõningane eetrivaikus, kuid eile õhtust alates võin ma Vesipruuli moodi karjuda, et "ma olen vabam kui ükski 'aritud eurooplane!" - sain lõpuks raamatu ära tõlgitud ja ära saadetud. Kahenädalase hilinemisega, aga ikkagi. huhh... See viimane ots tegi selgeks, et dieeti vaja ei olegi - stressist piisab kaalu maha võtmiseks täiesti (pealegi dieeti pidama ma oma tahtejõu ja suure isu juures ei hakkaks) - kuu ajaga viis kilo läinud nagu nalja. Tea kas Tiidu teaduslikel meetoditel põhinev kaalujälgimine ka sama tõhus oli...

Kui ma väike olin, siis vedeles meil Leoga konventsioonikaardil märge, et blufime sageli. Ja kuigi meil selline maine tekkis, siis tegelik tõde oli selline, et seda juhtus siiski suhteliselt harva. Tüüpilised kohad nagu vastase tugeva ühe risti peale vaheletulemine ja kolmanda käe avang ja partneri 1♥ peale 1♠ pakkumine "mitte-päris-neljase" padaga. Esimesena kadus süsteemikaardilt kirje vastase tugeva avangu peale bluffimise kohta. Ma küll ei väida, et me seda kunagi ei teeks, aga seda tuli nii harva ette, et polnud mõtet seda kirjet seal hoida. Enamasti on parem pakkuda seda mida on ja lasta partneril tõke ette valada. Pealegi jääb vastase masti bluffimise juures alati oht, et nad lõpetavad NT-s sama arvu tihidega (ja kui partner avakäib, siis suurema arvu tihidega). Kolmanda käe "õrnemad" avanguid praegu vist isegi blufina ei võetagi (need on nii levinud, et kõik teavad) ja 1♥ peale 1♠ on seoses meie süsteemi omapäraga juba süsteemi osa, et pakkumine üleval hoida, mitte buff (OK 1♥ - (DBL) - 1♠ endiselt säilib ja seda me alerdime, kuid toetame neljasega). Viimasel ajal on aga tekkinud hulk bluffe, mis seni on eranditult hästi (või "mittehalvasti" lõppenud). Lambist tuleb mulle meelde kolm asja:
A) partneri 2♣ avangu peale 2♠ lehega:

♠xxx
♥xxx
♦Exx
♣xxxx

B) partneri 2♥ peale umbes sama kaardiga (ruutus oli äss) 2♠

C) partneri 1♦ peale 1♥ lehega
♠Sxxxx
♥x
♦xxx
♣xxxx

midagi oleme ilmselt veel teinud, aga praegu pähe ei tule. Siit moraal - bluff on päris vastik asi, kui seda teha siis, kui sul on olemas plaan B. Loomulikult ei ole need nii vaatemängulised, kui siis kui hüpatakse kinnisilmi tulle ja loodetakse et see ei kõrveta (vahel nii juhtubki), aga kui sa suudad ette manada kolm asja:
A) mis jaotuses normaalselt toimuma hakkaks
B) kuidas seda vältida saaks
C) mida partner tõenäoliselt ette võtab ja mis sa siis teed
võib isegi hästiajastatud lapseblufiga (nagu see 2♠ partneri 2♥ peale oli, kui vastastel 6♠ seisab) vastaste jaoks päris suure jama kokku keerata. Eriti kui tegemist ei ole tipptasemel mängijatega (nood on reeglina kahtlustavamad kuna nad on rohkem "elu" näinud).

ahjaa, kolmas näide oli eriti tore sellepärast, et töötas väga veidral moel:

vastaste lehed olid järgnevad:
♠xx......♠ÄEx
♥KESxx...♥T9x
♦x.......♦ÄKSTx
♣S98xx...♣ET

ja peale bluffi (mida partner neljasega toetas, klõnks) jõudsid vastased 3NT-sse. Kuna blufaatori partneril ei olnud põhjust midagi kahtlustada, tuli avakäiguks väike ärtu. Muidu ei oleks lepinguga suurt häda (kõik lõikub ja ühe pada saab ära peetada), kuid see ärtu käik lammutas ära sideme käe ja laua vahel ning tappis ristimasti, nii leping taha läkski. Muidugi 4♥ tuleb probleemideta välja, aga sinna on juba raske jõuda, kui üks blufib ja teine toetab.

Tudengiklubi tutvustas ühte bridžimängu paradoksidest: kõige sitem tulemus tuli kõige parema lehega. Detailidel peatuda ei viitsi, aga leht oli:
♠ÄSTxxx
♥-
♦x
♣ÄS9xxx

ja tulemus -1310

Ilmselt hakkan ma väikest viisi vanaks jääma - viimasel ajal olen tegelenud suht paljude asjade meenutamisega. Nädala alguses vaatasin oma ülikooli ajalugu (ÕISist), et mis kursuseid on läbitud ja tuli meelde palju huvitavaid episoode. Kahjuks ülikool jätkub ja ma ei taha praegusel kriitilisel momendil midagi ära sõdida, seepärast jätan kokkuvõtte selleks ajaks, kui sellega on ühel pool, ükskõik siis kummal pool. Aga täna (nagu ikka, selle asemel et midagi kasulikku/vajalikku teha), võtsin hoopis kokku oma ajaloo Tartu klubis - nii palju kui seda võimalik oli teha (Tartu klubi tulemused on netis alates 2004. aastast). Tõsi küll, karjäär Tartu klubis jätkub samuti, aga ilmselt see jätkub veel aastakümneid ja lõplikku kokkuvõtet võib ootama ja tegema jäädagi. Kui kokku võtta minu poolt mängitud maksipaarikad, siis minu saldo hooaegade kaupa oleks järgmine:

2004 II pool:

Triinu...57,87 (2 turniiri)
Leo......56,69 (13)
Kati.....48,61 (1)
ja (pool)aasta keskmine 56,33
üksiktulemustest oli parim Leoga saadud 65,97

2005

Tuul.....58,19 (2)
Leo......56,61 (24)
Triinu...55,31 (6)
Vallo....48,81 (1)
aasta keskmine 56,23
üksiktulemustest: Triinuga 66,67, Leoga 66,67 ja 65,07

2006

Leo......58,75 (21)
Lemps....58,02 (2)
Indrek...57,41 (1)
Maarja...55,17 (3)
aasta keskmine: 58,25
üksiktulemustest: Leoga 70,83, 66,99, 65,97

2007
Mell......60,12 (1)
Vallo.....59,55 (1)
Leo.......58,37 (8)
Maarja....58,05 (14)
Ines......55,32 (2)
Andres....54,09 (1)
Oll.......53,57 (1)
Indrek....50,67 (3)
aasta keskmine 57,09
üksiktulemustest: Leoga 67,31, Maarjaga 66,51

ja kui kõik aastad ühte punti kokku panna, siis tuleb välja selline seis:

Mell.....60,12 (1)
Tuul.....58,19 (2)
Lemps....58,02 (2)
Maarja...57,54 (17)
Leo......57,52 (66)
Triinu...55,95 (8)
Ines.....55,32 (2)
Vallo....54,18 (2)
Andres...54,09 (1)
Oll......53,57 (1)
Indrek...52,36 (4)
Kati.....48,61 (1)

ühesõnaga - kogu see arvestus oli lihtsalt enda meelelahutuseks ja paluks seda mitte üleliia tõsiselt võtta. Tänud igatahes kõigile, kes on minuga saanud/tahtnud/viitsinud paaris mängida, ilma meeldivate partneriteta oleks tegu ju kaunis mõttetu mänguga.

Eile mängisin üle jupi aja Tartu klubis jälle Leoga. Kogu klubi õhtu olid mingid mesilased peas, kes sugereerisid igasuguseid lolle asju (ilmselt seoses metsiku pingelangusega, kuna ma sain pühapäeva õhtul Mesopotaamia-töö valmis ja ära saadetud. Mida õppejõud ja kaasõpilased asjast arvavad, see selgub lahkamisel, aga kuna ma ei pretendeerigi selles asjas A-le, siis on ka suht savi - läbi mind ikka ei põrutata ma loodan), lõpus ilmselt hakkasid ka tarbitud õlled oma osa mängima. Aga eilse päeva nõmeduste saldo on selline:

1.Kohe esimeses jaos lasin vastasel neli kallist välja. Mingi vabanduse võiks küll ju leida, aga tegelikult taandub asi sellele, et ei viitsinud korralikult mõelda.

2.Teises jaos jõudsime poolkogemata 5-4 ärtuklapiga 3NT-sse, mis tuli ületihiga väljagi. Õnneks ärtus ka rohkem tihisid ei ole ja veel veidram on see, et saal käis pige 4♥ taha. No ei saa aru...

3.Kolmandas jaod tõmban avakäiguks NT vastu ÄKTx-st ässa, lauda kolm kliberit ja partner julgustab. No käisin siis väikese ja nii väljamängija duubelmutt tihi saigi

4.Neljandas jaos avan 11 silma ja 3343 jaotusega 1♦, vahele vastaselt 3♣ ja kuna ta oli kallis tsoonis ja tegu on inimesega, kes sageli ka kuuesega blokib, otsustasin, et kaeme seda värki (ristis oli mul KE9). Luks tõmbab ässa, lauda tuleb duubel ja mina julgustan masti ja siis näen, kuidas ta järgmise käiguga alustab mu teise trumbitihi ruineerimist, mitte ei jätka ruutut. Õnneks läks taha.

5.Viiendas jaos teen vastase 1NT peale ebameeldivas tsoonsused DONTi oma 5-4 odavatega. Järgneb kontra ja pass-pass-pass. Küsin vastaselt, et mida kontra tähendas, vastuseks sain "ma ei teagi, aga ma võtsin, et vist tahab teid trahvida" ja mängin 2♣ 800 eest (500 eest saaks, aga see ei olnud eesmärgiks). Kurati intuitiivbridžlased!

6.Seitsmendas jaos mängib vastane NT osamängu ja mingi hetk tõmbab Leo mu singlisse jäänud ♦E oma ässaga alla (kunn oli maas). Jälle mõttelaiskusest, reaalselt oli asi lugeda.

vahepeal jäi sisse pikem paus, kus me eriliste nõmedustega ei tegelenud (ehk siis ühe korra valisin vale geimi ja kuna vastane ei kaitsenud kehvasti, siis tuli tala), aga enne pööret saime veel ühe asjaga hakkama

Üheteistkümnendas jaos juhtus hoopis teistpidi veider lugu (vahelduse mõttes tegin midagi ka tõeliselt hästi): avas Leo nõrga NT-ga ja mul oli käes
♠Kx
♥KESx
♦STxxx
♣Äx

tegin siis 2♣ ja kuri vastane pakkus 2♠ vahele. Pass-pass-kontra ja Leolt 3♦ (ühemastileht, sest kahemastilehega paneks ta 2NT selles seisus. vähemalt ma arvan nii). vaatasin siis oma lehte ja leidsin, et see rajakas on NT valesse kätte pööranud. Jätkasin 3♥-ga ja sain temalt 3♠ vastuse. Kõik see asi hakkas mulle üha vähem meeldima ja tekkis tunne, et peaks 4♦-t tegema, aga siis leidsin, et ka see ei ole hea lahendus, sest ka ruutu on valest käest (ja ma arvan, et mu 3♥ oli geimisundiv ja ta ei tohi seda passida, muidu oleks ehk võimalik teha 4♦-ga sign-off ja loota et saal on geimis taga.) Ühesõnaga - hingasin sügavalt sisse ja panin 4♥, kuna näis, et tegu on ainsa võimalusega normaalse tulemuse saamiseks. Luks pani lauda antud kontekstis ideaalse kaardi:

♠xx
♥Äx
♦ÄKxxx
♣xxxx

ja kuna ärtu jagus vastastel 4-3, siis on mul 10 tihi varrest. Vastane, kes küll ei tõmmanud alustuseks padaässa vaid käis ristit, suutis end lõpus sisseviskessegi jätta ja laekus oover. Maksi me küll ei saanud, kuna ühed oinad olid 4♠ lepingus 500 eest käinud ja ühed olid kaitstud käest mängitavale 3NT-le padakäiguga kallale läinud ja samuti üheteistkümnenda tihi kinkinud, aga patt oleks kurta sellise asja üle.

7.neljateistkümnendas jaos küsib vastane partneri avangu peale ässasid. Loomulikult ei suuda ta kokku lugeda, et kaks on puudu (ja trumpkuningast ei tea ta ka mitte midagi, aga see oli partneri käes) ja paneb kuus. Kahjuks ma ei näinud põhjust ässa tõmbamiseks ja ei tabanud avakäiguga ka partneri masti ning seetõttu tuligi leping välja :(

8.üheksateistkümnendas jaos toimus jälle mu emanda allatõmbamine Leo ässa-kuninga poolt (trumbimastis)

9.-10. kaks korda ei suutnud (20. ja 24.)-s jaotuses oma käest õiget kaarti valida. Kuigi oli märke, mis oleks pidanud mind õigele teele kallutama. No ei tule seda vaimu peale

11. viimases (27.) jaos valisin lolli avakäigu ja tegin mõttetu peetamise (isegi 2 korda) - kuigi vastaseraisk mängis ka kõik õigesti ja ilmselt oleks ebameeldiv tulemus niikuinii peale avakäiku laekunud.

ja ühesõnaga - kui nii palju ebameeldivaid asju laua taga aset leiab, siis võiks ju eeldada, et tulemus on kuskil 45% peal (või pigem all), aga ei - saime 58% komadega ja kolmanda koha. Koht on muidugi savi, mustade meistripallidega pole mul juba aastaid midagi pihta hakata ja tore on kui need lähevad inimestele, kellel neid vaja läheb, aga kaotsi läinud ca 20-st protsendist on küll natuke kahju. Mis parata, ei oska seda mängu vist. Tegelikult mulle tundub, et bridžialaselt on Tartu klubi üsna mõtte kaotanud, peaks äkki esmaspäeviti kodus matshe mängima hakkama...

Eile tudengiklubis nägin pealt, kuidas lahendati masti:

ÄKxx ST9

nii, et tõmmati äss, mindi lauda ja seejärel lõigati. Kui ma väljamängijalt küsisin, et milleks see tõmme kasulik oli, sain vastuse, et "kontrolltõmme ju". Kuna jagu oli turniiri viimane ja ma olin väga väsinud, siis ei viitsinud argumenteerima hakata, aga kuskil sisikonnas ütles mulle miski, et nii ei ole õige. Täna on olnud aega ja viitsimist mõtiskleda selle üle ja tuleb tunnistada, et kui masti isoleeritult vaadelda (sisekud ja blokeerumised ei ole olulised), oli mu sisikonnal jälle õigus. Nimelt kontrolltõmme ruineerib lühema käe trumbikombinatsiooni, nii et kattes võib tekkida oht, et pikema käe väiksed kliberid tihipoisteks ei edutugi. See võidab küll siis, kui taga on singelemand, kuid see ei ole väga tõenäoline. 5-1 jagumise tõenäosus on 15% ja singelemand on sellest 1/6, seega 2,5%, ning et see taga on, on omakorda pool sellest, seega 1,25%. Paljude jaotuste puhul ei ole vahet, kuidas mängida, kuid kontrolltõmme kaotab juhul, kui emand on lõikes ja
A)mast jagub 4-2 (ükskõik kas emand on duublis või neljases) = 24% (pool 48-st %-st)
B)mast jagub 5-1 (taga singel kliber seega, mis on 5 korda tõenäolisem kui see, et taga olev singel on emand) = 5x1,25% = 6,25%
C)mast jagub 6-0 ees (pool ühest protsendist) = 0,5%

mis kõik kokku tähendab, et kontrolltõmbega sa võtad endale 1,25%-se lisashansi eest riski kaotada tihi 30,75%-l juhtudest.
Teisisõnu öeldes: kontrolltõmbega sa võtad mastis neli tihi, kui
A) mast jagub 3-3 emandaga lõikes (18%)
B) mast jagub 5-1, singel emandaga suvalises käes (2,5%)

ilma kontrolltõmbeta võtad sa neli tihi kui emand on lõikes = 50%

Edasi ma hakkasin mõtlema kahe väga sarnase seisu peale ja selgusid veel lahedamad asjad. Esiteks kombinatsioon:

ÄK8x ST9

siin on juba õige teha kontrolltõmme, sest masti tihedus garanteerib, et sa võid teisel ringil midagi kartmata lõigata. Seega võidad sa 51,25% juhtudest tavalise lõike 50% vastu. Okei, see oli lihtne, kuid kui kombinatsioon on:

ÄKxx STx

siis vajad sa sisuliselt seda, et mast oleks 3-3 emandaga lõikes (18%) ja ka siin ei maksa sulle kontrolltõmbe tegemine midagi, vaid tõstab variante singelemanda jagu. Ja eriti veider on see, et siin annab tõmme võrreldes eelmise näitega kahekordse lisavõimaluse (tõsi küll, mitte eriti suure) - nimelt singel emand emmas-kummas käes (2,5%) - seega see vana hea 20,5%, sest kui sa kohe lõikama hakkaksid, siis sellega kaetakse su S või 10 paraku ära ja teise kätte tekiks tihi.

nii et veider lugu, kuidas mingi suht keskmise nupu olemasolu või mitteolemasolu võib parimat mänguplaani niivõrd palju varieerida...

Eilse päeva sündmused olid veidrad. Tartu klubis alustasid vastased sellega, et valasid meie vastu ära üheksase klapiga 7♦ ja lõikasid trumbis ETx-i maha. "Estonia, zero points!". Aga veider on see, et klubi me võitsime ära ja saime koguni ligi 65%. Ja veel veidram on see, et tegemist ei olnud päeva parima uudisega. Nimelt saatsin hommikul ühele õppejõule meili, et kas ta võtab mind veel jutule proseminari asjus (tähtaeg oleks 3.märts ja ta oli väitnud, et üle 12 näo ta jutule ei võta). Õhtul tuli vastus, et võtab küll, iseasi kas ma valmis saan. Sellega haakubki muidugi ka üks halb uudis - nüüd tuleb seda kirjutama hakata teemal "Mesopotaamia religiooni ja linnriikide valitsemise suhted" (tean küll, et kõlab jõhkralt, ma peaaegu ei julgegi tunnistada, et tegelikult ma täitsa ise valisin selle). Vähemalt motivatsioon on olemas ja noh, MIDAGI ma ikka valmis suudan kirjutada. Ma loodan.

Sudokundus sai siis selleks aastaks läbi, tulemuseks 13.koht. Otseseks läbipõrumiseks ma seda ei nimetaks ja kuigi lootsin, et läheb paremini, olen üldkokkuvõttes rahul (märksa rohkem, kui näiteks siis, kui bridzi eestikatel kuhugi esikümne teise poolde tuleksin). Paremat kohta ei saanud ennekõike oma lolluse pärast - ilmselt hakkasin liigselt rabistama ja seetõttu keerasin esimeses voorus mitu ülesannet tuksi ja kaotasin sellega vastikult palju aega. Need, kes finaali said, olid ikka vastikult kõvad ja arenguruumi mul on, vähemalt on terve aasta aega treenida. Selgeks sai muidugi ka asi, et enne tulen ma bridžis maailmameistriks kui sudokus Eesti meistriks (tasemevahe tippudega on väiksem) - üks hull, 16-aastane kutt, lahendas eelvoorudes kõik 12 sudokut pooleteist tunniga ära ja mis veel hullem - finaalis kulutas ta kolmele sudokule (oletatavasti ei olnud need väga lihtsad) kokku ca 9.30. Krt. ma ei suudaks puhtfüüsiliseltki ära lahendada ühte sudokut 3.10-ga, saati siis kolme järjest. Bridgemängijatest sain 2. koha, Sven Hein korjas pronksi. Et ühesõnaga siis - lõpp hea, kõik hea ja järgmine aasta kindlasti jälle.

Kui ma peaksin hakkama loovinimeseks, siis mulle sobiv kunstivool on sotsialistlik realism. Nimelt fantaasiat midagi uut teha mul napib, küll aga olemasolevaid asju pöörata-väänata ja nende põhjal midagi teha. Hommikul tegin igavuse peletamiseks haiku ja limeriku teemal "kuidas ma kiires korras kaks sudokut järjest tuksi keerasin" - nad küll käigu pealt tehes ei saanud eriti head (ja seepärast ma neid siia üles ei panegi), aga küllap oleks neid veel võimalik poleerida (ja kui ma kogemata kombel viitsin sellega vaeva näha, siis ilmselt teengi seda). Ning kui aineseks on asjad, mida enda ümber näha, siis mulle see kõlbab, seda enam et seoses oma rikutud mõtlemisega suudan ma näha (ja välja öelda) asju, mille peale teised väga sageli ei tule. Näiteks üks vana hea muinasjutt "Tõrvatud härg". Stoori ei ole oluline, aga lõpuks tuli karu, kes tänutäheks lahti laskmise eest "viskas tuppa puu mesilastega ja jooksis minema". Kui seda minu juuresolekul lapsele ette loeti, siis ma muidugi ei suutnud mainimata jätta, et kui mina kellelegi mesitaru tuppa viskaksin, siis jookseks ma kah nii kuidas jalad võtavad. Või siis Tätte laul, kuidas ämblik ja põder võrgutasid hülge, kellel oli hülgeviga küljes (mis nüüd on kõigil küljes) - minu arust räägib see üsna ühemõtteliselt suguhaiguste levikust... Luksiga oleme aegajalt mõelnud välja sobivaid pealkirju pornoromaanidele, mis oleksid teisendid reaalselt eksisteerivaist raamatuist. Kõik praegu meelde ei tule ja kirjas neid vist ka kuskil ei ole, aga valik on umbes selline: "Himur ja tema meeskond", "Patu khaan", "Ropp Roy".

Elu veereb endiselt sudokulainel - kuna muidu on peal täielik väsimus ja tüdimus, on meistrikateks valmistumine vähemalt hea vabandus, miks ma midagi "asjalikku" ei tee. Vähemalt võrreldes suvega olen palju-palju paremaks läinud. Kui suvel andis Pärnits mulle mõttemängude mitmevõistluse sudokud ette, aega 45 minutit ja palju lahendada jõuan. Jõudsin umbes 4,5 sudokut viiest tehtud kui aeg kukkus. Eile siis võtsin nad taas ette (ega sudokulahendused ju meeles seisa, nii et neid võib viie kuu möödudes rahulikult veel teha), tulemuseks see, et kõik viis lahendasin ära ja aega kulus 31.10.

Reede õhtul tegime sudokuorgia - tõsi küll, sellise väiksemastaabilise. Lisaks meile Maarjaga oli külas veel ala valitsev meister Arko ja kiibitsana Tiit. Tundus, et väga oma kiiruse pärast häbeneda ei maksa, heal päeval võib võidelda küll. Mis aga tundub väga veider - peale seda kukkusid nädalavahetusel sudokudes õiged numbrid nagu iseenesest kohtadele. Hakka või uskuma, et selline kontsentreeritud treening on päris abiks. Eks see paista, kui ma järgmine nädalavahetus Paides kõrben :P

Kui antakse välja uus eestikeelne "Shvejk", siis on sinna sisse kirjutatud "sardela jedosta" ja all tõlge "rõve sõim serbohorvaadi keeles".

Hommikune plogisurf andis jälle sellise pildi, et igasugu intellektuaalikesed (või ennast selleks pidavad inimesed) vinguvad ja vinguvad Eurovisiooni üle. Kohe tuli meelde Winston Churchilli kild: "parim argument demokraatia vastu on viieminutiline vestlus keskmise valijaga."
See omakorda tuletas mulle meelde, et Churchill oli hea ja terava ütlemisega vana. Navigeerusin ühele leheküljele, kus ta laused kirjas olid ja leidsingi palju häid asju. Nautige!
http://www.brainyquote.com/quotes/authors/w/winston_churchill.html

Eilane klubi kuulub ebaõnnestumiste valdkonda - algus läks küll hästi, aga mingi hetk hakkas kiiva kiskuma ja nii läks kuni (peaaegu) lõpuni. Kolm jagu olid eriti ebameeldivad:

A) mängin mingit 3NT-d, karbin oma pika masti sisse (kus ma olin kõigele lisaks emandat valest käest lõiganud, aga see selleks), vastane viskab mingeid nuppe (esimene äravise ♥5). Küsin siis signaalide kohta ja saan vastuseks "paaris-paaritu" ja järgneb mingi edasine seletus. Paigutan siis ♥K taha ja üritan vastast sisse visata, loomulikult edutult, ning käin lepingu kaheta. Pärast siis selgus, et oleks pidanud hoolikamalt seletust kuulama: edasine seletus ütles u. nii, et "väike paaris ristisse, väike paaritu ruutusse jne.", aga mulle kahjuks piisas sellest "paaris-paaritu" seletusest fikseerimaks, et vastased mängivad itaalia signaali (mida nad tegelikult siis ei teinud). Point nimelt selles, et inglise keeli on "odd-even discards" (või "Roman discards") see, mida meie itaaliana tunneme. Oleks pidanud taipama, et Hütt-Kurusk ilmselt ingliskeelset bridžiterminoloogiat ei tunne...

B) vastane lahendab masti, lauas on ÄTx. Läheb ässa alla, käib väikese emanda alla tagasi, eest tuleb 9 ja tagant kukub soldat. Puudu on veel K8. Ja nüüd hetkegi mõtlemata järgneb kolmas ring masti ja oh õnne! mast ongi 3-3. Viska veel sellistele S8x-st soldatit...

C) avas vastane teiselt käelt 1♦, mul käes
♠xx
♥xx
♦ESxxxx
♣xxx

ja odavas tsoonis. Mõtlesin siis, et lasen neil trahvijärgnevuse käivitada ja pakkusin 1NT, kuid selle asemel, et 16 punktiga kontreerida pakkus vastane 3♠. Partneril oli 10, tõstis 3NT ja 4♦ läks kahjuks juba ühe jagu liiga palju (nagu kaitse käis, oleksin saanud ka paremini). Diversioon ebaõnnestus.


Üks jagu veel nädalavahetusest:

leping 3♣, avakäiguks ärtu.

♠E43
♥ÄK8
♦7432
♣ET9


♠7
♥ET
♦ÄE86
♣K87632

kõigepealt kolm ringi ärtut ja pada äravise, seejärel ebaõnnestunud ruutulõikus (eest tuli ♦10). Pada tagasikäigu kinnilöömine ja risti kümne alla - vastane võttis soldatiga tihi. Nüüd uue pada trumpamine ja uus risti, mille vastane võtab ässaga (teine pani ka masti) ja järgmise pada löömine. Tekib lõppseis käiguga käes (all):
♦743
♣E


♦Ä86
♣K

ja kui ruutu on 3-2, siis ei juhtu lepinguga midagi, kuid kui ruutu on 4-1, siis tuleb käia väike ruutu ja ükskõik, kumb vastane tihile saab, ei ole tal valikut - tuleb käia kas ruutut kahvlisse või siis kallismasti topeltlööki. Nii laua taga juhtunudki. Kahjuks sedapuhku minu vastu, aga tuleb vastast (Vilmar Vahe) tunnustada sellise asja eest. Tegelikult lasi muidugi Leo lõpuks lepingu välja - kui ta risti soldatiga tihi sai, siis tuleb tagasi käia uus risti ja väljamängija ei saa pada elimineerida.

Nädalavahetusel Rakveres A-Liigat pressimas. Seoses Lempsi komandeeringuga tuli mängida kahe paariga, aga õnneks kaks päeva ja Eesti saalis ei ole tegemist teps mitte üle jõu käiva ettevõtmisega. Ajasimegi Leoga ainult kaks korda süsteemi sassi (ühel korral midagi sellest ei juhtunud, teine kord mängisime 6♣ asemel 5♣ ja võitsime 1IMPi 11 asemel). Omapäraseim jagu oli selline, kus võtsin kätte lehe:
♠STx
♥ÄKS9xx
♦ETx
♣Ä

ja Leo avas 1♦ (rannakas). Releetasin natuke aega ja sain teada, et tal on miinimumavang ja 3262 jaotus. Siis aga tabas mind väike ahnusehoog: kui tal on padakontroll ja ruutu ÄK või siis kaks padakontrolli ja üks kahest ruututipust, siis võiks ju 6♦ laias laastus mängitav leping olla. Samas kui tal on mingid mõttetud nupud, siis väga seda mängida ei tahaks (ja kui geimi oleks vaja mängida, siis oleks parim ja ohutuim 4♥). Otsustasin siis ikka väikese liigutuse teha slämmi suunas ja pakkusin 5♦ (lubab meil õrna slämmihuvi, kui ma tahaksin kindlasti seal pidurdada, pakuksin ma kõigepealt 4♦, mille peale on ta kohustatud pakkuma 4♥ ja siis paneksin lepingu). Leolt tuli vastuseks 5♠ (3 keycardi, seega ♦ÄK ja ♠Ä) ja nüüd tekkisid juba uued ja huvitavad mõtted - aga 7♦ vajab laias laastus ainult ärtu 3-2 jagumist. Edasine mõttetöö oli umbes selline "oot-oot, mul on rannaruutu miinimumi vastas 15 punkti ja meil on klapp odavmastis. Ei ole nagu päriselt slämmibalanss. hmm, kes istub teises toas? Maasik-Suurväli... krt, siis annab juba 6♦ +12 IMPi ja ei ole mõtet seitsmesse pressida, sest keegi ei garanteeri, et Vampsi masin mingit halba jaotust sisse pole visanud". 6♦ +1 ja +12 IMPi nagu arvatudki - Leol olidki täpselt need kolm pilti. Lahe lugu on see, et 6♥ läheb padakäiguga taha (ärtus on kolmas emand lõikest väljas).
Sarnane jagu oli veel: mul on käes
♠ÄExx
♥Kx
♦ÄEx
♣Kxxx

avan 1♣, kuulen Leolt, et tal on 2614 jaotus ja 8-11 punkti. Kiire rehkendus ütleb, et kui tal ongi ainult 8 punkti, aga selle eest 2 ässa, siis on ristislämm vähemalt mängitav (kui partneril tõesti mitte midagi lisada ei ole, eeldab see, et risti ja ärtu on 3-2, siis saab ärtu tegema visata, sinna kolm pada ära pilduda ja lõpu lahku peksta. Ja isegi kui ärtu ei ole 3-2, siis on variandiks õnnestunud lõikuse sooritamine või siis avakäik hambusse (ristit jään mängima mina). Küsisin siis ässa, selgus kuri tõde, et tal on neid ainult üks. Kuna risti keskmisi nuppe diagnoosida on võimatu, siis otsustasin, et aitab vist kah ja pidurdusin neljas ärtus, mis täpselt välja tuli (oleks võinud oovri võtta). Ristis oli tal S98x ja 6♣ on lootusetu, välja arvatud kui kaitse alustab risti ässa tõmbest, mis ruineerib partneri ET duubli (isegi väikse risti käik võtab lepingu taha). Nii ka ühel korral saalis juhtunudki.

Ei õnnestunud seegi aasta kohalikust Euroviisust pääseda - läksime Hannu sauna, jõime ja karjusime ja vaatasime (jupiti) lugusid. Tõsi küll, paari olin ma näinud ka varem. Kinnistus mulje, et kõik muusika on juba varem ära tehtud ja lauldakse ühtesid ja samu laule, võibolla väikeste variatsioonidega. nt. Peterson meenutas väga noort Bowiet, üks seltskond oli Madnessi koopia ja mitu laulu olid sellised, mille kohta tekkis küsimus, et miks neid küll vaja on (erinevalt Bowiest ja Madnessist kuulusid nende eeskujud halli ja mõttetu muusika jüngrite sekka). Kuna suure finaali hääletamine toimub niikuinii rahvuslikul põhimõttel ja muusika või võistlusega seal tegemist ei ole (minu eelmise aasta saldo oli ca 80% tabavus riikide esikolmikute ennustamisel), siis on üsna paras, et sinna kolm tola saadetakse. Ja inimesed, kes halavad teemal "mida küll Euroopa meist mõelda võib", dramatiseerivad natsa üle, minu meelest on täitsa hea kui tuleb veidi tähelepanu ka aspektile "mida arvavad väikese diasporaaga rahvad sellisest Eurovisioonist". Laul ise oli muidugi niivõrd nõme, et kuigi ma tervitan selle võitu, siis oma häält (ja kümnekat) ma sinna ei investeerinud, kuigi meie seltskonnas inimesed seda tegid. Ja erinevalt mõnede plogijate arvamustest ei olnud tegu alla-keskmise-intelligentsiga tegelastega (intelligents lihtsalt ei võrdu maitsega). Kui ise oleks hääletanud, siis ilmselt Bowie-klooni poolt, finaalis oleksin äärepealt ikkagi helistanud ja "Ice-cold story"'le linnukese kirja pannud (tibi hääl oli ikka väga lahe), aga kahjuks nad tegid lauljaga enne lühikese intervjuu - ei mõjunud just eriti hästi. Aga ilmselt me kuuleme sellest tüdrukust veel ja küll.

Hommikune MSNi-vestlus (veidike redigeeritult):
Maarja: "Ma ei suuda tööd teha, täitsa lõpp, mõistus üldse ei jookse"
Lauri: "Mul ka mitte, peaks vist tööd tegema hakkama"

Nimelt olin hommikul lugenud läbi tuttavate kirjutised, seejärel tegelenud plogisurfiga (st. võtnud mingi plogi, enamusel on olemas serva peal nimekiri muudest plogidest, mida nad loevad ja siis klikin seal juhuslikule nimele ja nii edasi... peaks äkki endale ka tegema vastava nimekirja, aga ei oska/viitsi) ja leidsin, et kohe mitte ei viitsi hakata raamatut tõlkima. Õnneks tuli pähe päästev mõte, et meil on ju ometi plekk, mida võib punktist A punkti B ümber tõsta. Seda tehes siis seedisin veidike loetut. Jäi selline mulje, et paha ja ohtlik on endiselt paeluv. No kui filmides on kindel, et "pahad" on märksa sharmantsemad ja isikupärasemad kui "head". Ma olen kunagi ka selle üle mõelnud, et miks see nii on, ja kunagi jõudsin järeldusele, et pahad on konkreetsemad ja tahavad midagi (nt. maailma üle võtta), aga head on pigem selline hall mass, kes on "lihtsalt head" ja reageerivad teistele, ise nad midagi ei taha jne. Mul tekkis isegi mõte, et keegi võiks teha vastupidise filmi, kus on tegevust kujutatud pahade poolt vaadates ja "hea" on hoopis antikangelane (hästi sobiks selleks näiteks Bruce Willis - inetu vana päss, kes heameelega õhib asju ja peksab ettejuhtuvaid ja teeb selle juurde äärmiselt magedaid nalju), kes lõpuks paika pannakse. Raamatutes see pahadus millegipärast nii paeluv ei ole, võimalik et seepärast et (kassa)film on nats üheülbalisem ja mõeldud väiksema fantaasiaga inimeste jaoks, seega peab seal olema rohkem näha ja vähem juurde mõelda ning pahadele on lihtsam eriefekte ja vinget atribuutikat lisada.
Nojah, nüüd olen ma jälle oma heietustega kuhugi kaugele välja jõudnud, aga mida ma tähele panin, oli see, et inimesed kipuvad end pidevalt kas ohtlikuks või segaseks tituleerima. Ilmselt on seda tõugu nii palju maailma peale saanud, et mingi positiivse programmiga ei õnnestu massist erineda ja see omakorda sunnib endale kasvõi mõne kiiksu välja mõtlema. Tõsiselt ohtlikud ja segased on (või peaksid olema) vastavates asutustes ööpäevaringse valve all ja ma loodan, et oma plogides fantaseerivatel tüüpidel ei hakka peas keerlema mõte, et nad peavad oma erilisust ja ohtlikkust demonstreerima, nii et võtavadki hullud kätte ja lähevad löövad kellegi maha. Vähemalt mina olen endaga piisavalt rahul, et deklareerida oma ohutust ja mittesegasust (peamine oht minu poolt on mõõdukas verbaalne vägivald, aga kui tahan, võin ma ka väga diplomaatiline olla) ja kuulumist halli massi hulka. See, et ma tegelen asjadega, millest mass hästi aru ei saa ja ei tegele, ei muuda mind küll grammivõrragi kreisimaks.

ahjaa, mis paelumisse puutub: kas "paeluv paleus paelussi pealuus" oli Laabani kild? Ja kas paelussil on üldse pealuu?


ja veel, lugesin oma kirje üle ja tekkis vaimusilma ette Monty Pythoni "Briani elu":
Brian rahvamassile: "You are all in-di-viduals!"
rahvamass kooris: "Yes! We are all in-di-viduals!"
Brian: "You are all different!"
mass: "Yes! We are all different!"
üksik hääl massist: "No, i'm not!"

Tuli meelde lugu, mida Lasse Utter oli kunagi saunas rääkinud. Nimelt mingitel Soome noortel olnud kunagi pakkumissüsteemis selline asi, et 2NT (tugev, ühtlane) - 3NT = 5♠ ja 4♥. Pakkusid siis nii:

2NT...3NT
4♠....4NT
p....

vastane kutsus kohtuniku ja avaldas arvamust, et kuskil peab olema tegemist illegaalse informatsiooniga, kuidas on võimalik sellises järgnevuses 4NT läbi passida! Selle peale otsiti välja süsteemikaart ja näidati kohtunikule, et seal on must-valgelt kirjas:

2NT-3NT-4kallist-4NT = sorry partner, unustasin süsteemi

nii et võib öelda, et süsteemne eksimus. Tallinnas paaride MV-l tuli välja ka teine tore kild: kes mängib süsteemi järgi, kaotab süstemaatiliselt. Ilmselt see leiutati siiski ühenduses kasiinonduse, mitte bridgega.

jaotus esmaspäevasest klubist:

paaril on kahe peale lehed
♠Ä........♠98xxx
♥ÄKTx.....♥ESxx
♦ÄKE98xx..♦xx
♣x........♣ÄE

ja pakkumisest selgub, Ostil on neljane ärtu, risti äss ja ärtu emand ning West peab lepingu valima. Kuigi partneri ruutudest ei ole midagi teada, võiks maksipaarikal vast 7NT ikka valida, aga kui olla tagasihoidlikum ja piirduda 7♥-ga ei ole otseselt ka midagi viga. 7♦ on muidugi pornograafia, kui see välja tuleb, tuleb ka 7NT kindlasti.
Kuna vastase ruutu jagub 4-0 pika käe ees, siis tekib huvitav paradoks - lahtise kaardiga mängides seisavad nii 7NT kui 7♦ (ruutu on võimalik maha lõigata), küll aga mitte 7♥ (valest käest), sest avakäigul võib üks kaitsja teisele ruutu löögi anda. Reaalses elus on aga täpselt vastupidi - pigem tuleb välja just 7♥, sest kui ei anta Lightneri kontrat ("soovin avakäigul lööki saada, partner!"), siis laua esimesena pakutud masti ilmselt ei käida, ning 7♦ ja 7NT lähevad taha, kuna normaalselt sa ei hakka üheksases mastis esimesel ringil STxx-i lõikama.
Kui aga tagant 7♥ pelae Lightner antakse, siis tuleb leping parandada 7NT-sse ja ruutu tuima näoga maha lõigata. Ja loota, et see kontra ei tulnud frustratsiooni pealt mingi mõttetu kaardiga, misjärel sa ladvalepingu taha mängiksid. Mis omakorda tõstatab kaks küsimust:
A) Lightneri mõttekus maksipaarikal (kui vastane parandab NTsse ja võidab lepingu, siis läks asi hullemaks)
B) võimalus Lightneriga bluffida - praegune masti jagunemine on muidugi ekstremaalne, aga näiteks Ex-ga, kui olla kindel, et ÄK on lauas, võiks see päris huvitavalt toimida. Iseenesest eeldab selline pseudolightner kehva saali (siis on selge, et kui 7 välja tuleb, on paha niikuinii) ja vastutuse puudumist partneri ees (sa võid teha mida tahad, kuna partner on sokk siis kas ta ei saa aru või ei pane pahaks) või siis lihtsalt väga tolerantset partnerit (ja soovitatavalt kehva turniiriseisu).

igatahes "nõrga saali" eeldus oli Tartu klubis esmaspäeval täidetud. Märkeleht järgnev:
1x2470 tõenäoliselt 6♥ rekontraga ja ületihiga ning tsoonsus valesti vaadatud (kallis tsoonis on see 2470, odavas on vähem (aga rohkem kui 7♥), 7♥ rekontraga peaks minu arust olema midagi 2200-ga). Ühesõnaga ilmselt anti kuue vastu Lightner, aga esiteks ei teinud partner õiget avakäiku ja teiseks oli leping ikkagi varrest.
1x1510 7♥ täpselt
2x1010 6♥ ületihiga
3x920 6♦ täpselt
1x510 4♥ kolme ületihiga
1x-100 7♦ kontraga üheta (pidi aga inimesel peakuju olema, et 7♦ ära kontreerida ainult selle pealt, et on olemas tõenäoline aeglane tihi trumbis. Minu arust oleks üsna paras, kui selle kontra järel talt see maha lõigataks või siis leping 7♥-sse parandataks ja ära võidetaks (kui ruutu ei ole ülejäänud kahel käel mitte 2-0 vaid 1-1).

Sellist asja nagu "vaba nädalavahetus" ei ole olemas. Seekord siis Stokholmis kaarte ladumas. Ei saa just öelda, et oleks halvasti läinud, aga oleks võinud ka paremini - võistkonnaga saime viienda koha ja butleri arvestuses olime eelvoorudes viiendad ja finaalis kolmandad. Isiklikult sain kahe suurema käkiga hakkama: esimene jagu oli mingit veidrat süsteemi mängivate papide vastu (rootslastel oli üldse palju naljakaid pakkumissüsteeme, naturali meie vastu küll ükski paar ei mänginud). Avapakkumised olid neil sellised:
pass = 8+pp, 4+♠
1♣ = 8+pp, 4+♥, maksimaalselt 3♠
1♦ = 0-7 suvaline

ega ma edasi ei mäletagi, mis neil oli, aga ühtki "normaalset" avapakkumist neil küll kirjas ei olnud. Minul on neljandal käel odavas tsoonis kalli vastu käes leht:
♠S74
♥7
♦KE82
♣ÄK953

ja pakkumine käib:

papi1...Leo...papi2...Lauri
1♦......p.....2NT.....p
4♦.....5♣.....5♥......6♣
6♥.....DBL....pass.......

selgitused:
1♦ = 0-7 suvaline
2NT = 55 kallid või odavad
4♦ = passi või paranda
edasine oli kõik naturaalne ja väga veider.

avakäiguks tõmbasin ♦K ja lauda pandi:
♠Ä9852
♥S9632
♦T53
♣-

Luksilt ♦9 (paarisarv kaarte). Nüüd ma olin rõõmus, et vähemalt läheb see leping taha ja käisin lollil kombel väikese ruutu. Luks võttis ässa ja see jäi ka meie viimaseks tihiks. Väga rumal tegu minust, kuna esiteks pidi Luksi kontra tõenäoliselt olema Lightner (tahab saada lööki) ja mis veel hullem: kui väljamängijal on 55 kallid, on mul kõik 13 pada kokku lugeda ja isegi kui ma ei tule Lightneri peale, siis võin talle selle löögi ära anda. Siis jääb mulle veel teine ruutu pilt sisekuks ja kui Luksil on kaks trumpi, siis saan ka teise löögi ära anda. Luksil oli küll trumbisingel (0-1-4-8 jaotus, väljamängijal oli 5-6-2-0) ja asi läks maksma ainult 300, mitte 600 punkti. Teises toas panid Tiit ja Maks 7♣ peale (lootusetu isegi vale avakäiguga, sest ruutu on peeglis) 7♥ ja käisid seal samasuguse kaitse järel kontraga kaheta, nii et mu manööver maksis 7 IMPi. Vähemalt ei käinud ma ristit, siis tuleks see leping välja.

Teine kord jõudsime 5♥ lepingusse, lehed olid järgnevad:
♠ÄK8752
♥K94
♦-
♣KES3

♠64
♥E8765
♦ÄKE
♣T95

Kaitse alustas risti äss - risti. Kuidas edasi mängida? Mina tegelesin peamiselt mõttetööga, et ilmselt oleme me parasjagu korruse võrra liiga kõrgele jõudnud ja seepärast pudrutasin natuke. Nimelt käisin lauast väikse ärtu muti alla (see sai tihi) ja seejärel uue väikse ärtu mõlemast käest. Äss küll pudenes, kuid rõõmu oli sellest vähe, kuna kaitsja sai partnerile löögi anda. Õige oleks olnud mängida nii, et ärtu emandaga tihi saades tõmmata ära kaks ruutut, visates sinna minema laua ristid ja alles seejärel käia ärtu. Kuna ♣10 on minu käes, siis ei saa kaitsja sundida mind kuningaga trumpama ja leping tuleb välja. Ühesõnaga lasi ta mul ärtu ässa peetades lepingu välja. Ja kaugem analüüs näitab, et tegelikult mängisin ma lepingu taha alttihil: kuna mul on käes ♣10 ja ♣9 mõlemad, siis tuleb risti ässale deblokeerida kuningas, teine risti kätte võtta, siis tõmmata ära ruutud ja ristid lauast minema visata. Nüüd tuleb hakata mõistatama, kus asub ärtu äss duublis, kuna muid vihjeid ei ole, siis võib võtta eelduseks, et kui ühes käes on lühem risti, siis teises võiks olla lühem ärtu (kuna neil on kahe peale 10 ruutut, siis see just teab mis hea vihje ei ole, aga ikka parem kui mitte midagi). Seega pada ässaga lauda ja väike ärtu emanda suunas ja leping koju. Kuna vastane oli kuues, siis teenisime ka üheta mängu eest 2 IMPi, aga oleks võinud saada 11. Siit moraal - ei tohi mitte mõelda sellele, mida sa mängida tahaksid, oluline on see, mida sa mängid.

Ühes jaos oli selline veider asjade käik:
omad neljandas käes (kõik odavas lehte)
♠KST85
♥S3
♦K6
♣ÄE96
ja pakkumine käib:
.......1♦(rand)...p....1♥
1♠.....3♠(splint).4♣...5♥
p......5♠........DBL...6♥

nüüd siis tundub, et vastased on tuvastanud üüratu klapi, ruutu kuninga võib seebiks lugeda, ühel vastastest on padarenoo ja kuna passinud partner omab jõudu ja pikkust padas ja ristis (4♣ peab olema padatoega)on kõik väga halvasti. Seega siis ilmselt on vaja mõistlik kaod minimiseerida ja ohvrisse minna. 6♠ oligi odav tõke, läks 300 eest (üks ärtu ja 2 ruutut), ainuke häda oli selles, et partneril oli risti neljane ja vastastel jagus 3-2, nii et peale ristikäiku läheb 6♥ üheta (ilma ristikäiguta tuleb välja). Mulle meeldis see jagu seepärast, et kui tavaliselt olen mina see, kes kirub vastaseid, kes ei tea, mida nad teevad, siis seekord olin ma ise vastase rollis. Seletus sündmustele on nimelt selline: mul oli käes
♠9764
♥ET8642
♦2
♣43

ja peale pakkumise algust nägin ma, et vastane pakub 4♠ ja ma tahan tõkkesse minna, seega pakkusin kohe 5♥, arvestamata, et Luksi jaoks oleme tugevas järgnevuses meie. Luksil aga tekkis aus huvi seitsme vastu (pane mulle sama leht risti ässaga ja asi on umbes lõikest, kuna ma pakkusin tugevalt, võiks mul ehk ka ruutu kuningas olla) ja tegi veel ühe pajacue. Nu siis tuli mängida korrus kõrgemal kui kavandatud. Ega ma üleliia ka ei põdenud: mõtlesin, et kui Luksil on odavmastiässad, siis peaks lepingul variante küll olema ja lõppeks võib vastastel endiselt päris mitu pada tehtud olla. Väike nali.

Teisipäeval viisin Lutsu raamatukokku tagasi raamatu "Teine Asum", viskasin selle üle ukse tädi kätte ja läksin teisele poole koridori, et laenata G.Duby "Guillaume le Marechal ehk maailma parim rüütel". Eile tuvastasin, et raamatukogu on mulle meeldetuletuse saatnud, et mul raamat endiselt viimata. Helistasin ja teatasin, et oma arust on see mul juba kaks päeva tagasi toodud, kas nad kontrollida saavad. Said, aga sellest tolku ei olnud, raamatut nad ikkagi ei leidnud. Oh ebaõnne ja suurt jama. Nüüd siis on selgunud, miks nad seda üles ei leidnud - see oli mul kodus laua peal. Aga asja muudab huvitavamaks hoopis selline küsimus: kui "Teine Asum" on mul kodus, mis oli siis see raamat, mille ma raamatukokku tagasi viisin?

Lasin end lõpuks pehmeks rääkida - Pärnits juba aasta aega ässitanud, et ronigu ma Eesti sudokumeistrikatele, tegin siis "kvalifikatsiooniülesanded" ära ja näis, palju pihta läheb ja kas mind rajale ka lastakse. Lahendasin ma neid reede õhtul Tallinnas ja mingi hetk kui ma olin jupp aega midagi põrnitsenud, tuli juurde mu 8-aastane vennatütar, kes teatas, et "siin on ju kaheksa!". Tundub, et finaalis mul küll midagi teha ei ole, äkki hakkan Krissu treeneriks hoopis (selle õhtu ta igatahes veetis sudokusid lahendades).
Nädalavahetusel tuli jälle omi jumalaid teenida - Tallinnas olid paaride meistrivõistlused. Tulemuseks oli üks üle keskmise debiilsus, paar väiksemat lollust, näpuotsaga puterdamist ja teine koht. Ühesõnaga käik jäi kindlasti plusspoole peale. Positiivne oli ka see, et sain läbi lugeda suure jupi ühest paksust raamatust, mis mu tänase eksami tõttu kuulus kohustusliku kirjanduse nimekirja. Kogu eilse päeva veetsin õppides (kolm ja veerand raamatut läbi lugeda (neist kaks küll olude sunnil diagonaalis), konspektid läbi vaadata ja eksamikonspekt teha, mingite programmis nimetatud isikute ja asjadega kurssi viia), hommikuks kell neljaks helisema ja nagu imeväel oli pool tundi enne eksamit (9.15)kogu materjal vähemalt korra läbi vaadatud. Eksamil esialgu õppejõud pinnis, et miks ma kirjatööks mingi kammajjaa kokku kirjutasin, ei olevat viisakas kasutada väljendeid "ära sokutama" ja "kaikaid kodaraisse viskama" ja õnneks laiemaks küsimuseks valis teema, millest mul oli keskmisest vähem udune ettekujutus - nimelt keskaegsete linnade elanikkonna. Eks ma hakkasin pikalt laialt rääkima (veidi asjast ja veidi asja kõrvalt, aga vaid sellest, mille õigsuses 100% kindel olin). Mingi aja pärast palus ta mul vähemalt mingeidki ajalisi pidepunkte anda. Õnneks suutsin pihta panna (educated guess). Siis läks kuidagi jutt võimuvõitluse peale 13 sajandi Saksas ja veidi enne seda, sellega sain enamvähem hakkama (ainult ühe eksimuse tegin, kui pakkusin ühe keisri isaks teist meest, kes oli hoopis tolle isa konkurent. Aga noh, segased ajad niikuinii (eriti kui keisrid mängus) ja pealegi suutsin ma selle apsaka ruttu ära korrigeerida. Siis otsustas ta küsida mis asi oli Melfi konstitutsioon (õnneks mäletasin, eile õhtul ma sellele ei oleks veel vastata osanud), seejärel katarite (albilaste) kohta - see oli õnneks triviaalne ja ta ei lasknud mul lõpunigi rääkida vaid pinnis veel poliitgeograafilise kaardi asjus. Et näidaku ma, kus on Kataloonia, Brabant, Friisimaa, Moraavia, Masoovia, Provence (ühesõnaga haigutus, ainuke veidi kahtlane on see, et ma pakkusin Masooviat Põhja-Poolasse, aga ta on pigem keskel (tolleaegse Poola kaardi järgi isegi läänes-loodes), aga noh, see on suht väike häda. Ja lõpuks isikud: kes oli Alfred Suur (vuristasin ette, et Wessexi kuningas 9. sajandil, kes ühendas Danelaw all olnud linnu/riike) ja kes oli see Ungari kuningas, kes võttis vastu ristiusu ja millal (teadagi Istvan Püha aastal 1000, ma oskasin isegi ristimiseelse nime - Vajk - ära öelda, kuna ma eelmisel kevadel kirjutasin vastusteraamatusse Ungari varasemast ajaloost). Ja jäigi õppejõud rahule, huhhhh... Nüüd on siis sess läbi ja võib logelema hakata. Või kahjuks siiski mitte, võtsin endale tõlketöö kaela (nii et ei tasu imestada, kui ma kunagi seltskonnas kaarditrikke tegema hakkan) ja tuleb veel mõelda mis saab proseminaritööst... Sess on läbi, elagu stress!

Seoses õppimisega on viimasel ajal tulnud lugeda palju lohisevaid kirjutisi, mis on küll suht hea lugemine, aga niivõrd laialivalguvad, et kohati on raske neist aru saada ja veel keerulisem midagi meelde jätta. Vähemalt kohtab seal toredaid kilde, tänase päeva nael on tsitaat keskaegselt Pariisi piiskopilt: "Meie Issand polnud mitte ainult Jumala poeg, vaid kuulus ka väljapaistvasse suguvõsasse!"

Laupäeval sain kätte unelmate lehe:

♠-
♥Ä
♦ÄKESxx
♣ÄKESxx


Tegemist on tõsise probleemiga, et kuidas lehte pakkuda - kui kohe 7 odavat avada, võib vaenlane mõnes tsoonis tõkkesse ronida, kui pikemalt pakkuda võib ta seda samuti teha, kui puudub võimalus avakäigul ässa küsida (mul näiteks puudub), siis võib tekkida raskusi 7NT pakkumisega... ilmselt on mõistlik avada 4NT (odavad) ja seejärel keevitada seitse odavat täis.

Õnneks oli mänguks hoopis hearts, mida ma arvutis toksisin ja seega mul sarnaseid probleeme ei olnud (antud jaotus tuli kätte peale vahetamist). Lihtsalt 13 esimest tipust kotti ja tehisintellektvastastele kõigile 26 miinust kirja. Kahju et kleimida ei saanud....

Kolmapäeval selgus, et ma vist olengi kõva. Nimelt oli mul saksa keele tekstide vastamine ja Mesopotaamia ajaloo eksam. Kuna viimane pidi tulema testivormis, siis võtsin eelduseks, et "läbi ei kuku" ja keskendusin saksale. Eelmine õhtu küll otsisin konspektid välja ja tuvastasin oma suureks üllatuseks, et mul on ainult kolmandikujagu olemas (no ju ma siis ei olnud loengutes käinud, kuigi mul endale tundus, et olin. Aga need käigud olid semestri lõpupoole, seepärast vist jäid meelde). Kuna tekstid jäid suht hästi meelde, siis tegin endale igaks juhuks hommikul tööl ka eksamikonspekti valmis ja lugesin korra enne saksa vastamist läbigi. Peale viimast aga leidsin, et parem on eksamile minna täis kõhu kui täis peaga ja sõin õppimise asemel. Eksam pidi algama 16.15, aga õppejõud küsis 16.00, kas keegi tahaks juba pihta hakata. Tulemus oli siis selline, et 16.10 oli asi valmis ja hinnatud 20/20st pihtas. Ja küsimustest tundusid osad väga lihtsatena ("no mida see veel olla saaks", osa väga loogilistena (valed variandid olid suht sürrid), osasid pidi teadma ja neid ma teadsin (enamasti ajaküsimused, a la "millal rajati UR III riik) ja korra või kaks pidin lihtsalt kahest variandist pihta kobistama. Tehtud.
Ülejäänud kaheks eksamiks õnnestub mul võib-olla isegi suht hästi õppida - nimelt jäi mulle kunagi meelde, et Tiit kommenteeris mu õppekirjanduse leidmise raskuste kohta, et küsigu ma temalt, neil koolis on hea raamatukogu. Ma siis saatsin talle oma kohustusliku kirjanduse nimekirja ja temast on päris vinge abi olnud. Kõige sürrealistlikum lugu oli raamatuga, mille kohta ta teatas, et see on olemas Rein Etsil, kes selle endale mälumängust auhinnaks sai. Helistasingi tollele, leidis raamatu üleski ja toimetas minu kätte. Sisekaanel vaatab vastu aastaarv 2002(!). Etsi kommentaar asjale: "peab ikka mõnel vastav peakuju olema, et sellised asjad meelde jäävad!". Minu arust vahel päris abiks, et on.

See aasta olid jõulud karmid ja rasked, seniajani taastun. Alkoholismi pool jäi küll napiks kui välja jätta meie ja naaberfirma ühine jõulukas Kuutsemäel, mis oli omamoodi veider ettevõtmine. Nimelt ümberringi oli kõik absoluutselt porine ja lumevaba, väljaarvatud üks laskumisnõlv, mida mööda siis sõitsimegi. Mul muidugi puudus igasugune varane kogemus mäesuusatamisest ja ka tavasuuskadega olen sõitnud äärmiselt episoodiliselt, aga kuidagi sain hakkama. Alguses oli küll ebameeldiv lugu, kui selgus, et pidurdamine on midagi keerulist, aga siis tuli appi instruktor Lemps, kes teatas, et keeraku ma end veidi risti mäge, siis suusad väga ei lippa. Ja soovitas, et sõitku ma suurte poognatega võimalikult risti alla. Naabrite boss jälle soovitas, et sõitku ma sahka, ohutuse mõttes. Nuh, enamvähem sain hakkama (u. pooltel kordadel pidin käe maha toetama või pani suusk jalast ajama, sest ma vist lõin kannad kokku), kõige ebameeldivam oli see kord, kui mäkke minnes otsustas suusk, et tuleb alt ära - tulemuseks kiire kägar, hea et järgmistele jalgu ei jäänud. Lõpuks siis selgitasin välja, et õige taktika algajal Kuutsemäelt alla sõitmiseks on: paar pitsi jäägermeistrit naha vahele ja siis suht otse alla, pidurdades ainult hädakorral. Tehtud! Alkoholismile sai siis pühendatud hiljem sauna oodates ja saunas (krdi kuum oli, ninakarvad tahtsid ära kõrbeda), toimis päris hästi (kuigi mitte nii hästi, kui ühel teisel, kes oli paar tundi kadunud, seniajani ei tea, kus see aeg möödus. Õnneks laekus ühes tükis ja tervena). Järgmine päev olid mul muidugi kõik luud-kondid sigavalusad - tuvastasin oma kehast jälle hunniku lihaseid, mida muidu ilmselt kunagi vaja ei lähe, aga mäest alla sõitmisega said nad kõvasti vatti.
Esmakordne aga oli see, et mul tekkis jõulude ajal probleeme söömisega. Tavaliselt läheb mulle alla kõik ja kaunis suures koguses ning ilma igasuguste probleemideta, aga see aasta osutus see kraam mulle liiga raskesti seeditavaks. Kui kuni kahekümne üheksandani sai veel kuidagi vastu peetud (hoolimata sellest, et väiksed ohumärgid olid), siis sel päeval tuli mulle külla ema ja Maarja otsustas midagi head kokata. Menüü seega järgnev: küüslauguga pikitud liha kohvikastmes ja viini martsipanisai (sisuks - rummis leotatud rosinad, mandlijahu, martsipanimass ja ilmselt veel mingeid asju). Mõlemad road muidugi sellised, et viivad keele alla (küsige Maarjalt retsepti ;)), aga minu kõhule andsid surmahoobi (kusjuures ma ei söönud üldse mitte palju) - taaselustus mind eelmine talv vaevanud kõhuvalu. Kuna Maarjal oli niikuinii arsti vahet jooksmist, siis lasin tal mulle tabletid välja kirjutada (meil on sama perearst) ja ta kuulis, et see olevatki praegu üldrahvalik häda, et kõiksugu kõrvetised naasevad. Nüüd siis olen nädal aega tabletikuuril olnud ja loodan paranemist. Kõige hullem on see, et seoses kõhuvaluga ei saa ma öösel normaalses asendis magada vaid pean mingi kägara sisse võtma, mis omakorda kurnab selga. Tartu Uusaastaturniiril oli asi juba piisavalt hull, et ma ei saanud tundi aegagi järjest istuda, sest selg väsis lihtsalt ära (kas leidub keegi, kes seletaks, miks väsib selg istudes rohkem kui seistes?) ja võistkondlikku ma sisuliselt ei mänginudki.
Muudest lõbusatest asjadest niipalju, et reede lõuna ajal oli mul eksam Eesti varauusajas. Eksamiks õppisin oma tavapärases stiilis - eelmine õhtu laenutasin raamatukogust ühe raamatu (teise tõi mulle Tiit, aga tollest väga abi ei olnud, ainult kronoloogia, mis oli ka õpikus olemas) ja hakkasin eksamikonspekti tegema (st. eksamiteemade kohta paar märksõna kirja, liha suudan ma sellisele skeletile enamvähem alati juurde kirjutada). Õhtuks sain poolega valmis, siis viskas üle ja peale paaritunnist CIV IV mängimist kerisin magama, äratusega kell 3.30. 5 minutit enne kaheksat oli siis eksamikonspekt valmis (eksamiks oli antud aeg üheksast kaheni, ise vaata millal tuled) ja tuli tööle minna. Asja tegi muidugi keerulisemaks, et esiteks oli vaja tööd teha (kaupa tuli) ja teiseks pidi valmis kirjutama kaks kirjatööd - ca 4 lk. raamatust "Lõpu võidukas algus" (muide, tegu on väga hästi ja ladusalt kirjutatud raamatuga, kui kellelgi natuke huvi on, siis täiesti soovitan lugeda) ja ca 1 lk. raamatust "Jesuiidid Tartus". Aga kell 12.15 olid kõik korras ja sai veel lõuna kõrvale pool tunnikest õpitudki. Siis eksamile, kus läks ses suhtes naljakalt, et tõmbasin pileti, kus kirjas järgmised küsimused: "Liivimaa riikide omavahelised ja välissuhted 16. sajandi keskel" ja "Rootsi aja uurimise historiograafia põhijooned". Üldiselt oli eksami vorm selline, et ühest räägid pikemalt ja teise kohta vastad küsimustele (omal valikul kumba pidi), minult aga küsis õppejõud kohe historiograafia kohta (kuna tegelikult see esimene punkt on u. keskkooli tasemele). Õnneks ma põhijooni mäletasin suhteliselt hästi ja õppejõud oli ka rahul, kuna väidetavalt olevat ma olnud üle aastate esimene, kes seda vastata suudab. Ja panigi mulle "A", hoolimata sellest et ega ma historiograafias väga palju nimesid nimetada ei osanud (õnneks oli ju küsimus põhijoontes), pikema kirjatöö tähtaeg oli u. nädal aega varasem ja lühemale kirjatööle olin suutnud raamatule vale autori kirjutada. Loomulikult jälle autopiloodi töö - kui jutt käib usuasjadest ja kirjas on juba Vello, siis hakkab aju tegelema järgneva tekstiga ja autopiloot sisestab perekonnanimeks Salo. Aga hoopis Helk oli. Õnneks taibati, et tegu on lihtsalt lolli hajameelsusega ja anti andeks.

vahepeal pole pikka aega ploginud - põhjuseks teadagi laiskus. Viimasel ajal pole küll ka eriti midagi huvitavat juhtunud, aga eelmisel nädalal oli hunnik veidraid kokkusattumisi. Kõige lõbusam oli kui kolmapäevases mälumängus tuli looduse blokk, milles oli neli küsimust ja muusikaküsimus, mille algus viibis. Kuna muidu oli blokk end ammendanud, siis arutasime laua taga, et mis see võiks olla. Küsimuse tekst oli muidugi "väga informatiivne" - küsitakse ühe hitiga tuntuks saanud artisti, kellelt midagi muud tuntut pole tulnud. Kuna tegemist oli looduse blokiga, arvasin et tegu on võiks olla Meredith Brooksiga (tolle ainuke mainimisväärne lugu oli teagagi "Bitch" - maakeelses tõlkes siis "Lita"). Oligi.
Tõestust sai ka asi, et Maarja on võimeline ülikoolis saksa keelt õpetama. Nimelt läksin Frau Fuchsile (alias Mall(e?) Rebane) järgi vastama, kuna vastajaid oli hunnikus, siis oma loomupärasest tagasihoidlikkusest lähtuvalt ma ette ei trüginud. Siis rääkis ta midagi tõlkelausete tegemisest algtaseme puhul ja teatas et 20 lauset ja 40 minutit. Ma siis vaatasin, et trenni mõttes võiks ka kaasa teha (kuigi mul ühtki asja, mida abiks kasutada käepärast ei olnud - seal nimelt võis seda teha). Tegin siis ära (mis tulemusega, seda ei tea senini) ja siis hakkasin mingit teksti vastama. Peale pooltteist lõiku teatas Rebane, et ta kahtlustab, et ma olen selle asja kuue peale ära õppinud ja saatis mu minema. Nende tõlkelausetega juhtus ka selline veider lugu, et kästi tõlkida lause: "Keda sa aitad?". Nuh, kuna ma ajasin sassi, kas saksa keeli on "keda?" "wem" või "wen", siis panin kirja "Wem hilfst du?", ehk siis otsetõlkes "Kellele sa aitad?". Ebaõnn. Aga minu jaoks hea uudis on see, et sakslased ütlevadki niimoodi - nii et kahest valest õnnestus ikkagi üks õige kokku kombineerida.

Seoses Maarja haigusega, oleme viimasel ajal suhteliselt palju kodus Katani Asustajaid mänginud (koormab vähe silma). Eile oli siis kolmandaks käeks Mairi ja kuna aega oli vaid paar tunnikest, siis otsustasime ilma laiendita mängida. Siis näitas allah, mida ta suudab korda saata - kõik mida ma puutusin, muutus kullaks. Esimeses mängus vaatasin lahtivisete ajal (läks kaks korda ümberviskamisele), et palju tuli numbreid "9" ja "5" ja võtsin siis need oma baasiks. Loomulikult tuligi neid rohkem kui midagi muud, lisaks sellele oli mu ainuke lambanumber "12" peal, mis tuli ka täpselt siis kui vaja oli. Ja kaks korda järjest. Kuna mäng läks ruttu, leidsime, et teeme teise veel. See lõppes veel rutem - selgus, et mu külad (millest said peagi linnad) nr. "3" (kivi) peal osutusid võimsaks tööstusbaasiks - seda numbrit tuli hämmastava tihedusega. Selle peale leidsime, et teeks veel kolmandagi mängu. See oli kõige tasavägisem, aga mingi hetk hakkas jälle ressursipump metsikult minu kasuks töötama ja kui ma siis oma eelviimasel käigul otsustasin naljaviluks - mul oli 7 punkti laual ja maas ootamas kolmas rüütel ja võidupunkt - Maarja "12" kinni blokkida (tal oli seal 2 küla), siis loomulikult Mairi ka viskas selle numbri. Ühesõnaga: vähem kui kahe tunniga jõudsime kolm mängu läbi. Järgmistel kordadel ma pean ilmselt arvestama totaalse täringuebaõnnega, aga mis parata. Ehk on maailm siiski ebaõiglane (minu kasuks muidugi). Aga seda loen ma oma settlerikarjääri tippsaavutuseks, et blokkida kinni nr. "12", nii et sellest mingit tulu oleks (OK, formaalselt, reaalselt oli mäng läbi).

Sellise nimega inimest ei saa ju ometi olemas olla!!! Loodame vähemalt, et ta ei ole sunnitud Eestisse kolima.

http://www.bide-et-musique.com/show-image.html?I=/images/pochettes/7686.jpg&T=Ilane+Perse+-+Mon+p%27tit+Mozart

Inimeste motiivid võivad olla väga hämarad ja sageli selgub asjasid analüüsima hakates midagi, mis kõige lihtsama seletusega võrreldes on risti vastupidine. Nimelt toppisime me lindudele akna taha rasvapalli. Esimene loogiline mõte, mis pähe tuleb on, et meile ilmselt linnud väga meeldivad. Kuigi me ka varem oleme rasvapalle akna peal hoidnud, on siiski karm tõde, et linnud on selle palli suhtes teisejärgulise tähtsusega - hoopis meie kassile on vaja meelelahutust pakkuda. Muidu ta ilmselt niutsub ja igavleb üksi kodus, aga linnud akna taga on paras magnet - nii veetiski meie tubatiiger suure osa laupäevasest päevast sellega, et üritas end akna vahelt läbi rammida, pressida ja hüpata. Ning tegi igasuguseid imelikke helisid ja väristas saba ja vurrusid. Kahjuks pole pärast seda enam valgel ajal koju jõudnud, ei teagi mis praegu sellel rindel toimub.

Reedel kompi mängides selgus, et mitte ainult 7-4, vaid ka 7-5 on ühemastileht. Avati ette 1♠ ja vaatas mulle vastu järgmine kollektsioon:
♠x
♥KSxxx
♦-
♣KEST98x

Tegin michaelsi 2♠, millele vaenlane pani 4♠ ja peale kahte passi võitlesin 5♣-ga. Nagu karta võiski, parandas partner 5♥-sse (tal oli ♥ETx ja ♣7x), peale trumpkontrolli kadumist oli tulemuseks -1400, samas kui risti mängus on jupp vingerdamist, et mind 9 tihi peale piirata (tuleks ärtut käia, mis ei ole väga reaalne). Võib-olla oleksin pidanud 5♥ veel 6♣-sse parandama, aga noh, ei osanud. Partner võib küll aimata, et mul on ♣ parem, sest ma võiks ka võidelda kontra või 4NT-ga, aga kahjuks on tal ärtu ikkagi nii hea, et on igati normaalne parandada. Nagu siis selgus lahkamisel, oleks ilmselt võitvaks otsuseks olnud 1♠ peale 5♣ karata. Sitta sest viiesest kõrval(kallis)mastist! Lõpptulemusena saimegi kesta, kusjuures vahe oli oluliselt väiksem kui selle jaotuse miinus.

Ei jaksa mina vist veel jupp aega ära imestada fenomeni nimega "vanamutikesed" üle. Täna bussis jälle tehti tsirkust. Kõigepealt küsis üks mutike kõrvalistujalt, et "kas buss nr. 4 käib nüüd siis siitkaudu?", mille peale talle tehti selgeks, et tegemist on bussiga nr.1. Mutike ei suutnud uskuma jääda ja küsis kaks korda üle, et kas ikka on. Siis kui talle seda kinnitati, siis hakkas suure häälega seletama, et tegelikult on tal vaja hoopis Võru tänavale minna, mis siis nüüd saab. Ma peaaegu arvasin, et nüüd siis läheb ta bussijuhi juurde ja palub väikese ringi teha (Maarjamõisa juurest), aga seda ta siiski ei teinud vaid kebis maha. Peatus hiljem ärkas teine mutike ja küsis mult, et "kas siin siis tulebki see Konsumi peatus?". Ma siis sirvisin läbi oma teadmised Tartu linna geograafiast ja vastasin, et selle bussi trassi peal küll ühtki Konsumit ei ole, kui Annelinna oma välja jätta. Tädi noogutas ja küsis siis:"aga kus see Konsumi peatus siis on?". Oletasin, et ta räägib Lõunakeskusest ja juhendasin teda. Seejärel ärkas kolmas mutike: keegi küsis bussijuhi käest, kus peatuses maha tuleks minna (ma ei kuulnud mille jaoks), bussijuht seletas ja tüüp hakkas väljuma. Sekkus mutike, kes esines pika ja laia loenguga ja buss seisis paar minutit, kuni lõpuks ikkagi selgus, et tüüp peab TÕESTI selles peatuses maha minema. Kahjuks väljusin ma järgmises peatuses ja ei tea, kas toimus veel midagi huvitavat, kuigi bussi jäi paar vanemat naisterahvast kindlasti veel.

Eile sai siis meie wifi saaga õnneliku lahenduse. Või siis vähemalt vahefinishi. Nimelt üritasime veelkord seda käima panna ja helistasin paar korda Lauri Kannule konsultatsiooni mõttes. Lõpuks olin sunnitud üles tunnistama, et meie jaks sellest ruuterirajakast üle ei käi, mis tekitas tal sportliku huvi ja ta tuli meid väisama, võttes kaasa veel ühe inimese, kes pidada hästi seda värki jagama. Peale mingit aega pusimist tuli neilgi esialgu tõdeda, et "ei õnnestunud viie minutiga hakkama saada" ja joped maha võtta. Aga pikapeale hakkasid asjad ükshaaval laabuma (mida iganes nad selle heaks ei teinud, mingi IP-aadressi ümberkantimine ja mingite ühenduste ümberseadistamine jne.) ja lõpuks võtsidki mõlemad arvutid wifi taha. Aega läks ligi tunnike... Huvitav, kui kaua me Maarjaga ise oleksime pidanud selle kallal mässama, et kõik variandid läbi katsetada ja asi lõpuks tööle saada. Naerukoht oli muidugi ka see, et Elionist anti meile kaasa "kiirinstalleerimisjuhend", millest oli meile täpselt sama palju kasu kui surnule suupillist. Raipenahad, ma ütlen!
Eile õhtul sai siis ühendust testitud BBO peal (mis oli üks peamisi põhjuseid wifi soetamiseks) - ühes toas viibides on seal mängimine ikka tõeliselt närvesööv tegevus. Kui laua taga sa vähemalt ei näe kohe partneri kaarte ja kui ta lõpetab talutava resultaadiga, siis ei pane sa seda sageli tähele, kuid netis on sul mõlemad kaardid kohe näha. Ja kui partner mängib natsa kehvema plaani peale, siis on närvipinget ja küüntenärimist küllaga. Ja valju häälega kiruda (nagu oleks võimalik, kui partner ei viibi samas toas) ei ole kah hea ja ilus.

Huvitav, kas 21. sajandil saadetakse kirju endiselt laevadega? Eile lõpuks jõudis meie postkasti pärale kaart, mille ma kaks nädalat tagasi Madeiral posti panin. Ise olen ma kodus juba poolteist nädalat... Kunagi sai irvitatud Nõukogude Liidu postisüsteemi üle, kui ema saatis Vladivostokist kaardi, mis jõudis pärale natuke peale teda ennast, aga tundub et see meie praegune Liit pole grammivõrragi parem. Üldse on elu kuidagi nõmedalt keeruliseks läinud: eile otsustasime nurgas konutava wifi ruuteri ette võtta. Ideoloogiliselt ei tohiks ju midagi geniaalset selle käima lükkamiseks vaja olla, õpetus kah juures, aga igaks juhuks kutsusin Melli, et ta selle üle vaataks. Tulemus: kirus ja vandus umbes tunnikese ja tulemus ümmargune null. Ise proovisime ka natuke vaadata, aga samuti erilise eduta. Ma ei saa aru, kas on siis nii raske teha vidinaid/programme, mis lihtsalt käima läheksid ja sind kuhugi ummikusse ei juhiks. Ja õhtu naelaks tulid pahad mulle CIV IV mängus pidevalt pehme kõhualuse pealt kallale, hoolimata sellest, et ma neile erilist põhjust ei andnud ja sundisid mind pidevalt uuesti alustama (tavaliselt ma ei viitsi edasi mängida, kui kuskil tõrge sisse tekib). Peaks vist neile järgmine kord mingit nänni pakkuma, äkki on sõbralikumad. Ehk siis tsiteerides (umbkaudu) Lukjanenkot: "Kiskjaid tuleb toita. Hästi natuke, et nad ülbeks ei läheks."

Ei tea, mis teema mul nende tshehhidega on, aga pidevalt trehvan mõne otsa. Ühega mängisin kunagi paar turniiri koos, teine kord tulid suvalised Võsu rannas vennastuma ja slivovitsi jooma ja täna vaatas mulle postkastist vastu ühe täitsa tundmatu tüübi meil. Lühikokkuvõte selline: ta on kohalikul tasemel mängija javäga vabandab, et mu aega raiskab, kuid ta tahaks õppida mõnda tõeliselt head süsteemi. Nägi EMil, kuidas me Luksiga mängisime ja oli impressed, ning ta arvab, et ei ole küll viisakas inimeste käest nende süsteemi küsida, kuid kui meie süsteem ei ole just saladus, siis kas ma võiksin selle tallegi saata. No ega mul kahju polnud. Meie süsteem on tegelikult pidevalt olnud rahvale uudishimuobjektiks. Iisraelis küsisid vastased peale matsi meilt konventsioonikaarti, Varssavi järel tahtis seda Luksemburgi koondislane ja Madeiral palus kohtunik, et kas me võiksime selle talle saata, olevat huvitav tundunud.

Eile tuli välja ka süsteemi varjukülg - see eeldab näppudel lugemise oskust. Tekkis jaotus:
♠Äx........♠KS9xx
♥ÄSxxx.....♥KEx
♦Äx........♦E
♣ÄKEx......♣xxxx

vastastel oli ilmselt peamiseks pakkumisabinõuks optimism, igatahes sai tugev käsi teada pada masti, ärtu toetuse kuningaga ja keevitas ära 7♥. Meil käis aga pakkumine nii:

1♣...1♥ (8-11, viiese kalliga)
1NT..2♦ (viiene pada ja 4+ odav)
2♥...2♠ (neljane risti)
2NT..3♥ (kolmas ärtu ja ruutu singel)
3♠...4♣ (ässa ei ole - üllatuslikult :P)
4♦...4NT (kaks sama värvi kuningat)

nüüd siis lugesin tihisid (ristilepingus): isegi kui ärtu tuleb viie tihiga kotti, siis sõltub suur slämm parimal juhul padalõikest (ma saan ühe pada visata ruutu ässale ja kaks ärtudele). Sestap panin 6♣ ja tuli -11 IMPi. Kui saaks vastuseks
.....5♣ (kaks sama tugevat kuningat)
siis meeldiks see mulle märksa rohkem, järgneks pakkumine:
5♦...5NT (kaks sama värvi emandat) ja ma saan partneri kätte paigutada:
♠Kxxxx
♥KEx
♦E
♣xxxx

ja lugeda tihisid (ärtulepingus): 2 pada, ♦Ä, ruutu löök lühemale poole, 5 trumpi (kui pole 5-0) ja 3 ristit = 12. Ja kolmeteistkümnes on väga tõenäoline, piisab risti 3-2st, valest äraviskest, mingist sunnist vms, ühesõnaga ikka väga hea protsendiga leping. Ristilepingus on sama arv tihisid, ainult et siis on 4-1 risti vastu raskem töötada. Kuri urin ühesõnaga. Samas matsis (8-jaotuseline mats!) saime veel 2 slämmipauku (teine tuba oli 2(!) korda ilma kahe ässata kuues, ühele pani rekigi peale). Ja kui kolme jaoga 36 IMPi ära visata, siis on raske 25-t teenida. Ülejäänud 5 jagu me küll võitsime, aga sellest piisas vaid 18:12 võiduks (IMPidega 45:36 - 10,125 IMPi jaotuse kohta). Samas matsis oli ka selline veider jagu, kus me kasutasime madalaimast 17-st pakkumisest ära 15:
1♦ 1♥
1♠ 2♣
2♦ 2♥
2♠ 2NT
3♣ 3♦
3♥ 3♠
3NT 4♣
4♦ 5♦

tõlge: lubasin Leole, et mul on miinimumavang, 4-1-6-2 jagu, 1 äss ja 1 kuningas, ning tema oma lehega:
♠E98
♥Äxxx
♦Äxxx
♣Äx

tuvastas, et meil võib slämmis muresid olla. Risti käiguga ongi slämm lootusetu, sest mul on
♠ÄTxx
♥x
♦KESxxx
♣xx

ja eks 5♦ võib ka taha minna, kui pada kahe kadujaga mängida (ja vastased taipavad risti lahti raiuda), aga tegin padas culbertsioni ja see töötas, ning kuna avakäik oli ärtu, siis tuli 12 tihi.

Paul Soloway suri ära. Tegelikult tegi ta seda juba poolteist nädalat tagasi. Kui kellelgi tekib küsimus, kes tuu selline oli - maailma tippbridžist ja läbi aegade kõige rohkem USA masterpointe saanud mängija. Tegelikult see mind eriti ei puuduta (inimesed ikka kipuvad surema), aga Luks leiutas sellega seoses tõelise pärli:

Paul Soloway sureb ja läheb teise ilma. Seal jalutab ta bridžiklubisse ja vaatab, et igas lauas istub kolm inimest. Üritab siis end siia-sinna neljandaks saada, kuid kuhugi ei võeta. Küsib siis teistelt, et milles asi, et temasugust korüfeed tõrjutakse. Vastuseks tuleb: "Sula ütles, et ta kohe tuleb ja pani igasse lauda koha kinni!"

neile kes Sula ei tea: on selline tegelane, et kui kuskile turniirile on minek, siis üritab ta endale iga auto peale kohta kinni panna - tõenäoliselt selleks, et teisi kiusata. Ja surmale on ta ka juba sendi võlgu.

veel kilde Madeira reisilt:

Londoni lennujaamas oli turvakontrolli veel tihendatud (nagu need sabad juba niigi vihaseks ei ajaks) ja paluti meil jalanõud ära võtta. Kui ma siis "abivalmilt" pakkusin, et "the socks also?" vastas turva "no, this will be the next year!".

pakkumine (mitte küll meie lauast ega isegi võistkonnast):
pass - 1♦ (rannakas)
4♦ - 5♦
5NT - 6♦

tõlge: passinud käel oli 4-4-1-4 jaotus u. 9 punktiga (2 ässa) ja tegi partneri avangu peale oma arust splinteri. No peab ikka inimestel mingi imelik asi aju asemel olema, et selle peale tulla...

Vahepeal on plogimisse tekkinud järjekordne lünk – seda selletõttu, et viibisin väljamaal. Ja mitte lihtsalt mõnes suvalises lähiriigis, vaid keset Atlandi Ookeani – Madeiral. Saar asub nii Euroopast kui ka Aafrikast jupp maad eemal ja iseenesest on päris väike (kolmveerand Hiiumaad) ja elanikke elab seal 250 000, aga ilmselt enamus inimesi on tast midagi kuulnud, kasvõi Madeira veini pärast, mis on umbes samasugune "peedikas" nagu portvein – piiritusega u. 20%-seks tehtud vein. Sinna sattusin seetõttu, et otsustasime võistkonnaga sinna võistlusreisile minna (Olafi soovitusel, kes seal juba varem käinud oli). Minek siis pühapäeval Estonian Airiga Londonisse, öö seal ja sealt Pordugali lennukiga saarele. Üldiselt läks Londonis kõik rahulikult, välja arvatud veider värk, et miskipärast oli meie seltskonnale antud kahestes tubades kõigis abieluvoodi. Ühe tekiga. Noh, vähemalt see oli hea ja suur ja mahtus magama küll (eriti kui Aivari poolt kaasa varutud liitrine pudel oli tühjaks tehtud). Hommikul muidugi otsustas helistada üks kunde (kes oli pidanud seda tegema juba eelmine nädal). Ja Inglismaa hommikul on meie omaga võrreldes see halb omadus küljes, et kell näitab seal 2 tundi varasemat aega... Mis siis ikka, kuigi oleks tahtnud veel veidi magada, jäi see variant ära ja keskendusime hoopis kriketireeglite tundmaõppimisele – telekast näitas India – Pakistani sõpruskohtumist (kõlab veidi veidralt, kaspole?). India muideks võitis. Madeirale jõudsime suuremate tüsistusteta. Kuna turniiril oli palju paare Islandilt, Hollandist, Skandinaaviast jm. olid korraldajad aru saanud, et põhjaeurooplased ei tule novembris lõunasse mitte ainult kaarte mängima ning ajakava päris lõtv – esimestel päevadel oli ainult üks sessioon, T – N kestis see neljast kaheksani ja reedel üheksast üheni, laupäeval oli küll kaks sessiooni, kuid pühapäeval taas vaid üks – ja aega oli piisavalt, et end täis laadida ja mõnusalt tunda. Saar ise oli maapealne paradiis, ma pole sattunud kunagi kohta, mis mulle oleks ligilähedaseltki samavõrra meeldinud – mõõdukalt soe kliima (kuna ta on keset ookeani, ei pidada seal ka suvel tapvalt kuum olema, kuid meid võttis vastu ca +25 õhutemperatuur ja vesi ei saanud ka eriti külmem olla – mina igatahes käisin ookeanis ujumas ära, Eestis ma ei uju suvelgi, kuna vesi lihtsalt ei lähe minu jaoks piisavalt soojaks), fantastiliselt kenad mäed (neid oli seal kogu saar täis, pinnalaotuselt ületaks Madeira Hiiumaad ilmselt päris pikalt), palju eksootilisi taimi. Elasime mingis viietärnises hotellis, kakskümmend sammu merest, hommikul oli hea passida hottelli terrassil, vahtida ookeani ja juua kohalikke mahlasid. Veider oli see, et magada ei õnnestunud kuidagi: kuigi oli pime ja vaikne ja temperatuur oli ka sobiv ning õhtul tuli uni täitsa hästi kallale, oli see pidevalt suht rahutu ja enamasti ma ärkasin hästi vara üles (ilmselt ei kohanenud ajavahega: kui ma seal ärkasin 7.30, siis meil oleks see olnud juba 9.30). Ainuke öö, kui korralikult magada sain, sai selle heaks ka korralikult tööd tehtud – nimelt hommikul seitsmeni igasuguseid asju (džinn, vein, õlu, madeira ja suure tõenäosusega veel midagi) joodud (kõrvaltoas maganud Lempsi kommentaarid asjale: ärkasin öösel korraks üles ja kuulsin mingit suminat... aga siis mõtlesin, et magaks edasi. Ja: no kuidas te siis ei suutnud veel pool tundi vastu pidada: 7.30 hakatakse hommikusööki andma ja sinna juurde tasuta šampust). Siis ma ka kusjuures ei maganud eriti kaua, mingi 12-ni, aga selle-eest põhjalikult. Madeiralased tundusid samuti tõeliselt meeldivad inimesed olevat – sõbralikud, aga erinevalt muudest lõunakatest polnud nad absoluutselt pealetükkivad. Keegi ei üritanud sulle mingit saasta kaela määrida, kuid kui sa nende poole pöördusid mingis küsimuses, siis anti oma parim, et sulle abiks olla. Samuti suhtusid nad ellu ja normidesse väga rahulikult – kui reedel üritasime autot rentida, et saare peal tuur teha, selgus, et ei Tihasel ega Leol ei olnud juhilube kaasas. Selle peale tüüp küsis, et kas me võime juhiloa numbri saada – võisime. Selle peale üüris ta meile masina ja soovitas politsei silma alla mitte ronida ja õnnetusi mitte teha. Läksime siis sõitu, kohe Funchalist (kohalik pealinn, ca 100 000 elanikku) välja sõites ummistasid tänava koerad. Mingi 7-8 peni grupeerusid ja okupeerisid ristmiku tiheda liiklusega. Eestis oleks nad ilmselt varsti asfalti kaunistanud, aga seal ei hakanud keegi isegi tuututama. Linnast väljas võtsime suuna mägedele, mis ei olnud just väga keeruline, sest need algasid kohe rannikult ja kõrgemad olid ligi 2km üle merepinna. Tee oli kitsas ja käänuline ja kuna Aivar eriti pedaali ei hellitanud, siis panin isegi mina (ilmselt esmakordselt elus) ilma kõrvalise meeldetuletuseta turvavöö kinni. Kõigepealt ronisime mingi 1500 meetrit mööda serpentiini üles ja siis tuli üllatuslikult suur ja lame platoo, millest olid läbi tõmmatud sirged teed nagu mõnes ameerida road-movies. Käisime siis autoga läbi saare – lõunakaldalt põhja ja ringiga tagasi ja lõpuks hindasime, et linnulennul läbisime mingi ca 40 km, aga spidomeeter lubas 160 km...
Mängu poolest: tase ei olnud küll selles suhtes kõrge, et tippmängijatest turniir just ei kubisenud, kuid saali moodustasid suuresti islandi ja hollandi tüübid, kellede keskmine tase ei ole teps mitte laita. Ise sai turniiriga läbi tehtud silmapaistev areng: eelpaarikalt laekus 40%, paarikatel oli mäng must, kuid tõhus ja võistkondliku lõpul oli juba täitsa mängu moodi. Ses suhtes oli kahju, et turniir läbi sai, kuid teisest küljest hakkas juba vaikselt siibrisse viskama. Paarikatel saime kokku kolmanda koha, kusjuures sisse tulid mingid veidrad talad naispaaridelt (kogu lugupidamise juures naissoo vastu: parima naispaari eriauhinna said Eike ja Ines u. 62. koha eest). Näiteks kruviti meil võistlevas pakkumises ära 3♦ - meie kaardid olid järgmised.
♠ÄSxx
♥KSx
♦Ä8xx
♣xx

♠Kx
♥xx
♦ET97x
♣xxxx
ja kontreerijal oli käes (emanda taga) ♦Sxx... ühesõnaga – ärtus oli ÄE KS taga ja ruutus oli ässa taga singelkuningas... oleks omavahel ära vahetatud kas ♦K ja ♦S või ♦Ä ja ♦E (või üks ärtu pilt ette hea arvamisega), oleks see leping ulgudes välja tulnud. Kahjuks oleksid ei maksa, -200 ja 2% jaost. Mäng oli suhteliselt agressiivne, mingi sessiooni järel anti meile väljatrükk meie tulemustega ja selgus, et 26-st jaotusest 12-s olime me saanud tulemuse 80% või rohkem... Järelikult võis natuke patserdamist endale lubada.
Ise sai vaenlasi ka kiusatud: üks paar istus ja vaatas õnnetu näoga, kuidas me 8 ringi releetasime ja lõpuks 7NT lauale panime:
♠ -
♥ÄSTxxxx
♦ÄKES
♣Äx

♠ÄEx
♥KEx
♦xxxx
♣xxx
aga ilma releesüsteemita on suht veider seda jagu pakkuda: kui tekib ärtu kooskõlastus, siis tuleb Nordi käest hoolimata renoost RKCB teha ja pärast kuningat küsida (kui ässa ei saanud), aga küsimus on selles, et kas kuningavastusele on võimalik lokaliseerida ristikuningas või siis jääb kuninga mast endiselt mõistatamiskohaks. Teine variant on muidugi kontrollidesse minna, uurida välja, et partneril risticue puudub ja saada pada esimese ringi kontroll... ning lõpetada nt. Josephinega. Ja kolmandaks: tuleb üle saada refleksist 7♥ panna – küsimus on ju ladvatihides. Oli mis oli, aga vastane teenis 10% jaotusest. Teine hea asi sündis õnnestunud kokkuleppest: kui vastane avas (kallis odava vastu) ette 1♠ ja mul oli seal taga ♠ÄT98x/♥x/♦ÄKx/♣Exxx, valmistusin juba Luksi kontrat läbi passima, kui selgus, et vastane pani omast käest veel 2♠. Kontra on meil kokkulepete kohaselt trahviks. Väike patserdus väljamängus ja 1100 oligi sündinud. Kuigi enne viimast kahte jagu olime summas isegi teiseks tõusnud, laekus viimasest voorust keskmine ja tuli leppida kolmanda kohaga.
Võistkondlikul läks mäng käima väga visalt, parajat tsirkust tegid kõik paarid. Kuskilt poole pealt läks aga asi märksa paremini käima ja lõpuks meenutas asi juba täitsa bridži. Lõbusaim lugu oli, kui vaenukeha otsustas balansseerivat kontrat harjutada, aga kuna kokkulepet reki kohta ei olnud, siis lõppes see 1240-ga (või millegi sarnasega) – 2♥ reki ja ületihiga. Kusjuures lepingu sai taha võtta, kui tõmmata neljandast tühjast ässast äss. Meie toas lasime me ka lepingu välja, aga õnneks ei pannud kontratki peale. Lõpuks viimaseks vooruks olime tõusnud juba teiseks ja õnnestus võita liiderdanud hollandlasi, nii et me neist mööda saime (fotofinišiga – VP-d olid viikis, aga IMPid meie kasuks), kahjuks aga teiselt laualt panid austerlased mööda. Viimasest matšist oleks olnud vaja saada 10 IMPi juurde (lihtsaim koht oli, et Olaf oleks võinud jätma normaalsesse slämmi minemata, aga turniiri vältel oli ilmselt kõigil võimalik need 4 VP-d ära tuua), aga noh, mis teha, ju siis allah nii ei tahtnud. Tagasiteel olid sellised väiksemat mastaapi naljad: nt oli meile organiseeritud transfer lennujaama kella kümneks, kuid kolmveerand kümme ei paistnud Tihast veel mitte kuskilt (oli peale lõpubanketti linna peale läinud). Telefon ka ei vastanud (selle jättis ta targu koju)... Ühesõnaga, mis see meie mure on, pakkisime oma asjad ja läksime fuajeesse – seal jalutas päevakangelane vastu ja küsis, et „ega meil kuhugi äkki kiire ei ole?“. No sai omadega normaalselt valmis. Londonis ümberistumiseks oli lennuplaani järgi aega ca 2 tundi, aga kui me Funchalis lennujaama jõudsime, siis selgus esiteks, et lend on pool tundi edasi lükatud (või nii ütles meile tibi passikontrollis, mingit teadetetahvlit seal küll polnud) ja seejärel, et edasi lükatud määramatuks ajaks. Lõpuks ta hilines küll ainult ca 25 minutit ja Londonis oli isegi pisikese varuga. Londonis juhtus samasugune nali: esialgu lubati, et Eesti Õhk hilineb 20 minutit, aga see tuli praktiliselt õigel ajal. Ja mingeid ootamatuid jamasid ei esinenudki, mis meid kõiki väga hämmastas. Kokkuvõttes nõustun 100% Tihase poolt autasustamisel mikrofoni öeldud mõtteteraga: me oleme nõus tulema ka järgmine aasta ja isegi kui me ka siis teiseks jääme, oleme ikkagi rahul.

Vastuseks oma urinale naabrite aadressil sain Jaanus Maelt ühe teemasse puutuva kirjatüki:
Kui sul aeg-ajalt on tõsiselt halb päev ja sa pead seda kellegi peal välja
elama, siis tee seda mõne võõra peal!
Ükskord istusin oma laua taga, kui mulle meenus telefonikõne, mille olin
unustanud teha. Ma leidsin numbri ja valisin selle. Meeshääl vastas:
"Hallo!" Ma ütlesin viisakalt: "Mina olen Tiit. Kas ma saaksin rääkida Marek
Piegusega?!" Vastuseks karjus meeshääl mulle kõrva: "Hangi omale õige
number, kurat!" ja lõi telefonitoru hargile. Ma ei suutnud uskuda, et keegi
saab olla nii häbematu.

Kui ma valisin Mareki korrektset numbrit, et talle helistada, avastasin, et
olin kogemata kaks viimast numbrit segamini ajanud.

Peale temaga kõne lõpetamist otsustasin uuesti helistada valele numbrile.
Kui sama tüüp telefonile vastas, karjusin ma: "Sa oled sitapea!" ja panin
toru ära. Ma kirjutasin ta numbri üles ja kirjutasin sinna kõrvale sitapea.
Ja kleepisin selle lauaplaadile. Iga paari nädala tagant, kui ma maksin
arveid, või mul oli eriti s*** päev, helistasin ma talle ja karjusin: "Sa
oled sitapea!"

Kui hakati pakkuma ,,numbrinäidu" teenust, mõtlesin, et mu teraapiline
sitapeale helistamine peab saama lõpu, sest võin vahele jääda. Igaks juhuks
otsustasin kontrollida, kas jobu sellest teab. Ma helistasin tema numbrile
ja ütlesin: "Tere! Mina olen Toomas Tool Elionist. Helistan, et teada sada,
kas te olete juba tuttav meie uue ,,numbrinäidu" teenusega?"
Ta karjus: "EI!" ja lõi telefoni hargile. Ma helistasin talle kiiresti
tagasi ja ütlesin: "See on sellepärast, et sa oled sitapea!" ja katkestasin
kõne.

Ühel päeval kui olin Selveri juures ja valmistusin parkima, lõikas mingi
tüüp musta BMW-ga mul tee ära ja parkis end kohale, mida ma kannatlikult
oodanud olin. Ma tuututasin signaaliga ja vehkisin kätega - tema lihtsalt
näitas mulle keskmist sõrme. Aga tema auto küljeaknal ilutses
silt: MÜÜA, koos tema telefoninumbriga. Ma kirjutasin selle üles...

Paar päeva hiljem, kohe peale seda, kui olin esimesele sitapeale helistanud
(mul oli ta number kiirvalimise all) ja ta korralikult läbi sõimanud,
arvasin, et ma helistan sellele BMW sitapeale ka. Ma küsisin:
"Kas teie olete see, kellel on must BMW müüa??" Ta vastas: "Jah, olen küll!"
Ma küsisin: "Kas ma saaksin seda ka näha?" Ta ütles: "Jah, ma elan Vanapapli
14, Veskimöldres. See on helebee? majake ja autod on kohe ette pargitud."
Siis küsisin: "Mis su nimi on?" Ta ütles: "Mu nimi on Madis Muul." "Millal
on hea aeg, sind leida, Madis?" "Ma olen kodus igal õhtul, peale kella 17"
"Kuule Madis, kas ma saan sulle midagi öelda?"
"Jah?" "Madis, sa oled sitapea!" Siis panin ma toru ära ja salvestasin ka
tema numbri kiirvalikusse.
Edaspidi, kui mul oli probleeme, oli mul kaks sitapead, kellele helistada.

Ühel päeval olin kogu maailma peale tige ja otsisin oma vihale väljundit.
Siis tuli mul idee. Helistan esimesele sitapeale. Ta ütles:
"Hallo" Ma ütlesin: "Sa oled sitapea!" kuid ei pannud toru ära. Ta
küsis: "Oled sa veel seal?" Ma vastasin: "Jah" Ta karjus: "Lõpeta mulle
helistamine!" Ma ütlesin: "Eks sunni mind!" Ta küsis: "Kes sa oled?" Ma
vastasin: "Mu nimi on Madis Muul" Ta ütles: "Jah?? Kus sa elad?" Ma
vastasin: "Sitapea, ma elan Vanapapli 14, Veskimöldres, bee?is majakeses.
Mul on must bemm maja ette pargitud, et sa teaksid." Ta
ütles: "Ma tulen kohe sinna, Madis-poiss. Ja sul on parem juba testament ära
teha!" Ma ütlesin: "Jah, ma juba tõsiselt kardan, sitapea!" ja panin toru
ära.

Siis helistasin ma teisele sitapeale. Ta ütles: "Hallo?" Ma ütlesin:
"Hallo, sitapea!" Ta karjus: "Kui ma peaksin teada saama, kes sa oled..." Ma
ütlesin: "Mis siis saab?" Ta ütles: "Ma kütan su p...
kuumaks!" Ma vastasin: "Sul on see võimalus, sitapea! Ma tulen kohe sinu
juurde!" Siis panin ma toru ära ja helistasin politseisse. Ütlesin, et elan
Vanapapli 14, Veskimöldres ja et ma olen teel koju, et tappa oma
elukaaslasest pedesõber.

Siis helistasin ma Kanal 2 Reporterisse, et kohe läheb mölluks lahti
aadressil Vanapapli 14. Vennad lubasid kärmelt kaameratega kohale kimada.
Seejärel läksin oma autosse ja sõitsin Veskimöldre poole.

Ma jõudsin sinna täpselt õigel ajal, et näha kuidas kaks sitapead just
kohale jõudnud politseiauto ees teineteist tümitasid. Ning loomulikult ei
puudunud ka telemehed oma kaameratega...

Kohe tundsin ennast PALJU paremini. Viha taltsutamine toimib tõepoolest,
tuleb ta lihtsalt enda seest välja lasta!

tegelikult mul tuli pähe mõte, et kui paljud inimesed teavad midagi Marek Piegusest. Eile õhtul küsisin Kotka Keldris selle kohta - selgus et kahekümnest inimesest ca 5-6 teadsid (või reageerisid)