Kas on veel inimesi, kes suudavad nii süüdimatult parema ja vasaku sassi ajada? Minu puhul on tavaline, et ma fikseerin ära, kuhu poole tuleks minna (oletagem, et vasakule) - ma tean seda, mul on ajus see täiesti olemas - ja siis ma ütlen järsku et "paremale". Kusjuures ise ei saa kunagi aru, et ma midagi valesti teen.... äkki peaks nimetused "parem" ja "vasak" ära vahetama?

Huvitav, mis sunnib naisi pidevalt igatsugu asjade "upgrademisega" tegelema - võiks ju eeldada, et töötavat asja pole mõtet torkida, aga ei - kõike tuleb ikka üritada paremaks muuta. Tulemus -nt. arvutiprogrammid lähevad keerulisemaks, aeglasemaks ja väsitavad oma virvendamisega silmi, neid tekib üha rohkem kuni lõpuks hakkab viskab see riistvaral vindi üle... See ei ole veel hull, aga ma pelgan, et peamine probleem sugude vahelises suhtlemises/suhetes on täpselt sama - naised proovivad inimest "upgradeda" kuni lõpuks teine üles ütleb. Kui siis jälle arvuti näiteks võtta - üritavad lisada tarkvara, mis riistvara võimalused ületab. Siit moraal - kui asi töötab, ära näperda! Kui näperdad, siis natukesehaaval, et oleks võimalik tagasi tõmmata. Kui ikka kuidagi ilma ei saa, hangi uus aparaat, mitte ära vihasta ennast (ja jooksuta kokku teda) sellega, et nõuad talt võimatut.

(Tegemist ei ole mu viimase aja mõtetega, vaid selle idee peale tulin juba üsna-üsna mitu aastat tagasi. Sellest ajast saadik ei väsi ma imestamast, kuidas naisterahvad üritavad arvutitesse installeerida üha uusi ja värvilisi programme, mis viivad arvuti käivitumisaega üha pikemaks ja pikemaks ja teevad umbes täpselt sama, mis vanad.)

Tallinn on üks suur eksitus. Muud moodi ei õnnestu mul enda jaoks selle linna olemasolu põhjendada, aga paraku mõned asjad toimuvad ikkagi siin ning mul ei õnnestu teda kuidagi vältida... vahel ma imestan, kuidas ma siin 17 aastat elada suutsin (tõsi küll, mitte omal valikul vaid paratamatusest) ja loodan et elu ei võta sisse pöördeid, mis mu tagasi kolima sunnivad.

Tee peal tuli mul Kaldamäedega juttu kahest toredast kombinatsioonist -

ÄS9 vs xxx

parim protsendimäng sellise kombinatsiooni lahendamiseks on käia väike ja lõigata üheksaga. Kui kolmest kaardist vähemalt kaks on taga, siis pole niikuinii vahet, kuid kui kaks on ees siis see võidab 2/3 ja kaotab 1/3 juhtudest (võidab kui ees on K10 ja E10, kaotab kui ees on KE).

nüüd hakkavad tulema toredad järeldused:
A) kui sa oled kaitses, omad K10-t ja näed taga ÄS9-t, siis sa võid arvestada, et väljamängija lõikab üheksaga ja saab mastis 2 tihi. See kehtib siis kui sa väikse mängid, aga kui sa üritad vastast tüngastada, siis pead sa K vahele panema. Väljamängija võib arvata, et sul on KE ja tulla uuesti kätte ja käia väikse vastu soldatit... ning kui sa sinna väikse paned, võib ta soldati peale panna ja su kümme jääb tegijaks. Või kui sul veab, siis väljamängija peetab kuningat, et hiljem emandat lõigata (kui tal näiteks on käesisekutega kriis).
B) kui sul on KE, siis võid sa mängida väikse ja väljamängija, kes protsente teab, lõikab üheksaga ja partneri 10 saab tihi (oinaste vastu, kes lõikavad soldatiga, ei saa sa niikuinii midagi teha)
C) kui väljamängija on kõva, siis võib ta aimata, et sa panid kuninga vahele K10-st (sest muidu sa võiksid mängida väikse ja lasta kümnega lõigata) ja teisel ringil ikkagi lõigata üheksaga - loomulikult kui ta peab sind võimeliseks K10-st kõrge mängima.
D) kui väljamängija on kõva ja kaitsja kõva, ning väljamängija "austab" kaitsjat, siis peaks ta, nähes eest väikest tulemas, mängima lauast soldati! Seda seetõttu, et kaitsja mängiks ju K10-st kõrge. Kuna ta seda ei teinud, tal K10-t ei ole, aga tal võib olla KE.
E) kui kaitsja "austab" väljamängijat ja arvab, et viimane on võimeline kaitsja poolt K10-st mängitud kuningast seisu välja lugema, siis peaks ta ikkagi talitama nagu algaja - käima K10-st väikse ja KE-st pildi (ja järgmine ring panema väikse)
F) kui laua taga on kõik kõvad, siis on parem oma kaardid läbi segada ja panna suvaline (segada soovitatavalt laua all - kui sa teed seda laua peal, siis väljamängija näeb, et ta saab õigesti panna ja läheb tõenäosuse peale, pannes 9 - ja on 2/3 juhtudest täpne)

lisadimensioonideks selle seisu juures on veel et KE-st vahelepanek võib teile kokku hoida tihi, kui 10 on väljamängijal või kui ta ei kindlasti ei tohi tihi kaotada ja see on ta ainuke šanss. K10-st vahelepanek aga võib lahendada probleeme, kui E on väljamängijal - muidu ta võib lõigata soldatiga ja sulle jääb pidur.

reaalses elus on aga loomulikult parim käia väike ja panna 9 - muu eeldab seda, et kaitsja on VÄGA kõva, aga kust sa Eestist selliseid leiad? (Luks igastahes viimati ei pannud K10-st suurt)
ei pannud.

Kui eelmine seis on suhteliselt tuntud, siis teise kohta ma ei ole kunagi midagi kirjas näinud, kuid ma olen seda kaks korda elus järgi proovinud.

Oletegem et sul on mast
ÄTxxx K9xx

sa tõmbad ässa - väike, väike, pilt. Nüüd käid sa väikse ja kui eest pannakse väike, siis lõikad. Seda asja kutsutakse piiratud valiku reegliks ja see peaks parem olema kui 2 korda tõmmata (täpset mehaanikat, miks see nii on ei viitsi ma üles otsida). Nüüd aga oletame, et mast on selline:
ÄKTxx 9xxx

seis on täpselt sama - tõmbad kõrge ja kui tagant kukub pilt, siis lähed üle ja lõikad teist pilti. AGA OLETAME, et ÄKTxx on käes (st. varjatud). Sa tõmbad ässa - väike, väike, PILT. Nüüd ütleb piiratud valiku reegel, et kolmas pilt on taga ja kuna sa ei saa seda lõigata, siis peab kaitsja sellega tihi saama. Eeldusel, et su mastipikkus ja jõud ei ole täpselt lugeda, võid sa aga käia väikese kaardi!!!! Kas ei võiks tagumine kaitsja paigutada sulle tühja neljase ässa ja partnerile kaks pilti duublisse? Sel juhul laseks kõrge kaardi mängimine kaitsjate pildid kokku - ja miks peaks ta eeldama, et väljamängija loobub ausast šansist kõikide tihide võtmiseks? Selleks et pilt ette panna, peaks ta olema kas väga kõva või siis väga rumal.

selline mängimine eeldab seda, et esiteks sa julged seda teha ja teiseks vajad sa VÄGA tolerantset partnerit, kui selgub et vastastel oli mast 2-2. Ja võibolla aitab ka see, kui sa suudad suht normaalses tempos mängida, mitte ei võta enne väikse kaardi käimist pausi, et kaitsja kahtlustavaks ei muutuks. Igatahes ole valmis endale tuhka pähe raputama, kui partnerile ei meeldi see, et sa käid taha lepingu/müüd tihi, kui loobud ausast šansist, et mast on 2-2 ja mängid sellele, et
A) mast on 3-1
B) vastane eksib
ja selgub, et aus šanss oleks töötanud.
Mul on õnneks Luksiga vedanud, nii et ma olen kaks korda seda proovinud. Tulemus: mõlemal korral OLI mast 3-1. Esimesel korral vastane põrnitses kaarti ja mängis väikse, teisel korral poetas sinna hajameelselt pildi ette (ja tegu ei olnud kõva mängumehega).

Kokkuvõttes siis kaks järeldus:
A) bridžis on rumalus ja geniaalsus mõlemad võrdselt toimivad, kuid keskmised mängijad on need, kes vastase ootamatute tegude puhul igal juhul lakki saavad!
B) kurat, on ikka tore mäng välja mõeldud!

Kiired ajad läbi, nüüd võib jälle rahulikult logeleda. Kõlab hästi kas pole? Tegelikult olid jaanuari paar viimast päeva paras hullumaja - raamatu tõlkimise tähtaeg oli kukkumas. Ja kui ma 31. jaanuaril kell neli tööpäeva lõpetasin, siis tegin kiire kalkulatsiooni, et viimasest 31-st tunnist olin ma ca 25 tegelenud raamatuga. Õnneks talvel plekihuviliste hordid meid piiramas ei ole ja tööl sai peaaegu pausideta asja kallal olla. Aga nüüd on ta valmis ja ära saadetud - loodame et ei tule toimetajalt tagasi, nii et muidu on punasekirju ja kõige peale suurelt kritseldatud "mögga!". (PS kui keegi teab, võiks mind aidata meelde tuletamisega, kust see pärit on ("kõige peale suurelt kritseldatud "mögga") - ma ise kahtlustan, et "Kuulsuse Narridest", aga no mitte ei tule ette. Aga see väljend mulle hirmsal kombel meeldib).

Raamatut kirjutades ma avastasin, et ma ikka kohe silma otsastki ei kannata, kui keegi jälgib, mida ma teen. Mis on muidugi imelik, kuna lõpptulemuse nägemise vastu pole mul mitte midagi - pigem vastupidi - kui midagi on valmis, siis ma demonstreerin hea meelega (või on vähemalt ükskõik, kui asi ei ole demonstreerimiseks mõeldud) - äkki mul oleks olnud eeldusi illusionistiks saada?
Protsess ise on lihtsalt nii palju intiimsem kui lõpptulemus - esialgu teed sa asja enda jaoks valmis, siis vormid ta maailmale näitamiseks - ning see eeldab teatavat standardiseeritust. Pealegi - kui näiteks kirjutada kirja, siis sa tavaliselt üritad sellega midagi saavutada. Lõpptulemus peaks olema selline, et kiri täidaks oma eesmärgi, kuid soovitatavalt nii, et teine pool mõtleks sinu jaoks vajalikus suunas "ise". Kui tabada sind oma mõtete paremalt sõnastamiselt, siis oled sa sel momendil märksa haavatavam - sest see mida sa TEGELIKULT tahad on näha. Ja minu jaoks laieneb see ka nii üldisele asjale, nagu bridžiraamatu tõlkimine - kui keegi üle õla vaatab, mida ma parasjagu teen, on see üpris halvav.
Bridž ise vähemalt annab ääretult positiivse laengu - iga neljapäeva hommikul mõtlen, et "kurat, no ei VIITSI sinna Kotkasse minna", igal õhtul olen rõõmus, et ikkagi see asi toimib - toredad inimesed ja meeldiv tegevus, mis sa hing ikka ihaldad... Ja positiivne on ka see, et mul jäävad bridžijaotused jälle meelde - ilmselt on vahepeal mälus mingi ruum vabanenud (st. kuna mälumängust on suhteliselt villand, on välja visatud sellised teadmised, mis mind ei huvita, kuid võivad punkte sisse tuua... ja nüüd on ilmselt lõplikult kadunud ka prantsuse eriklassis omandatud keele riismed - mida ma küll kunagi pole eriti hästi osanud ja muud kasutud koolihariduse osad - nagu näiteks E = MC3*). Kui ma "väike" olin (ca 10 aastat tagasi), suutsin ma veel järgmine esmaspäev meelde tuletada peaaegu kõik eelmise esmaspäeva jaotused, nüüd suutsin ma neljapäeva lõunal tulemusi nähes need samuti meelde tuletada. Vahepeal oli aga periood, kus ma olin kõik unustanud juba teisipäeva hommikuks.
Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks!

*tegelikult ma tean küll, et see on mc2, aga ma ei saa ju ometi tuua näidet asjast, mida ma ei mäleta ;)

Bridgeraamatut tõlkides tuli mulle meelde lõbus tõlkega seotud lugu, mis juhtus mõned aastad tagasi Eesti paaride karikavõistlusel -

Vassili Levenko mängis paaris ühe Shoti tädiga, vastu istusid Siiri Suits ja Arvi Rootsmaa. Viimastel läheb pakkumises midagi segi (või polnud nad lihtsalt üksteisega rahul) ja Siiri jäi väljamängijaks. Arvi pani oma lehe lauda ja hakkas midagi pobisema, mille peale tädi mainis talle: "You are dummy, you are supposed to be quiet!" ("Sa oled lauas, seega sa peaksid vait olema!"), mille peale tusane Siiri, kes ei teadnud, et sõna "dummy" tähendab inglise bridgeterminoloogias "laud"mainis, et "kuuled nüüd, isegi vastane arvab, et SINA oled loll ja peaksid vait jääma!"

tegelikult on tore, et Siiri enda perekonnanimi on ingliskeelne bridgetermin (suits = mastid)

Leiutasin "slogani" mingile võitluskunstide klubile:
"Vööd on siin MUSTAD!"

Eesti paaride meistrikad nüüdseks selja taga, lõppesid nad muidugi täpipealt nii, nagu seda kõige vähem vaja oli - ehk siis neljanda kohaga. Huvitaval kombel on neljas koht puhtformaalselt võttes parem kui viies, kuid enesetundele mõjub ta märgatavalt kehvemini (samuti tunnen ma tavaliselt kolmanda koha üle rohkem rõõmu kui teise puhul). Aga miks siis nii läks, ehk "kuidas end medalilt välja mängida" - 2 kõige markantsemat näidet:

A) mängib hilisem kullaomanik kaht ruutut kontraga, viimased kaks kaarti on (minu omad on all):
.........♥ x
.........♦ K

♥ x............ ♠ E
♦ 10.......... ♦ 8

.........♦S6

nüüd käis väljamängija paja, mille ma trumpasin soldatiga, lauast visati naljaviluks trumpkümme minema ja Luks "naljaviluks" trumpas üle. Ai.

B) hilisema hõbeda vastu:
käes on mul leht -
♠ K
♥ xxx
♦ Äxxxx
♣ ÄKxx

ja partner avas pakkumise kahe ristiga... küsin-küsin ja saan teada et tal on miinimum ja 4126 jaotus. Asi tundus hea olevat, sest kui tal on näiteks:
Äxxx
Ä
Kx
xxxxxx

siis on meil hoolimata tema miinimumist seitse. Küsisin ässa, sain teada, et üks on puudu ja panin kuus. Tema leht oli
ÄESx
x
xx
ESxxxx
Kaheteistkümnendat tihi ei olnud kuskilt võtta ja mul ei jäänud muud üle, kui sajatada oma lollust, et kuningat küsida ei viitsinud... Mõte oli lihtsalt juba niivõrd slämmiradadel, et ei tulnud ebam selle pealegi, et ka kuus võib taha käia. Lollus, lollus, lollus....

Viimase koha saamine turniiril on väga keeruline. Hämmastaval kombel aga suudab keegi sellega alati hakkama saada.

Eile ristis üks tibin mind ja Maarjat "nolifer'iteks" kui ma mängisin BBO-s Luksiga paari jagu ja mainisin, et Maarja kiibitseb (tegelikult mängis ta küll peamiselt kõrvalarvutis HOMMi, aga see selleks). Ma mõtlesin, et selline väljend kuulub kategooriasse "elustiilishovinism". Tundub, et inimesed üritavad ette kujutada milline elu on "õige" ja siis esiteks üritavad ise vägisi oma elu selle joone peale vedada ja teiseks ka teistele seda nägemust elust pähe määrida. Pigem tundub mulle, et hoopis minul on elu olemas:

- mul on töö, mis ei ole küll eriti väljakutsuv, kuid võimaldab mul tegeleda (tööväliste) asjadega, mis mulle rõõmu pakuvad
- mul on harrastused, milles ma olen endale sättinud eesmärgiks osav olla, ja see on mul korda läinud
- mul on kena ja tore elukaaslane
- mul on hunnik häid ja toredaid sõpru, kellega aega viita ja ma olen ebameeldivad inimesed enda ümbert eemaldanud nii kaugele kui vähegi võimalik

Sellest kõigest tulenevalt on mul ka üldiselt optimistlik maailmavaade, hea tuju, korras närvid ja tea-mis-kõik-veel ning ma ei pea tõmblema, et endale ja teistele tõestada, et ma ikkagi elan, tehes seda mingi imeliku "ela kiirelt - sure noorelt!" ideoloogia järgi, pigem ma ütleks, et mul on elu täiesti olemas, mitte ma ei pea seda paaniliselt otsida üritama. Noor pensionär - võta või jäta ;)

leidsin netist ühe intervjuu Pratchettiga: ...The kind of people who say "get a life" typically don't have any life at all... , keegi (vist Laura) kunagi meenutas, et ta olevat kuskil mujal ise sellisele soovitusele vastanud u. "mulle tundus, et mul on neid juba umbes kolm".

ja parim point on see, et ülalmainitud tütarlaps ise tundub olevat juhtmeidpidi BBOsse ühendatud - mitte et see mind häiriks, otse vastupidi.

*BBO = Bridge Base Online

Huvitav kas Kerakond on valimiste puhul Riigimetsa Majandamise Komisjoniga (või mis iganes see "K" seal RMK-s tähendab) koostööle läinud - üleval kenad metsarohelised plakatid, plakatil kujutatud sõjamaalides indiaanlast ja väga metsane hüüdlause kah - "rikas riik, parem palk". Peale valimisi võiks ülalnimetatud kolmetäheline asutus selle oma sloganiks võtta. (ja lühendi lahti sõnastada Riigimetsa Majandamise Keskerakond... või pagan seda teab, kes seda kontrollib, võibolla hoopis Rahvaliit)

ideid teemal "rõvedaid bridžikonventsioone karmidele inimestele"

kui sina oled rohelises punase vastu ja pakkumine hakkab

(1C) (tugev) 1NT (mingi kaitsepakkumine ntks. odavad) kontra

siis pass selles seisus tähendaks "0 kaitsetihi, pole erilist toetust sinu (tõenäolistele) mastidele"

nüüd 1NT pakkuja võib selle 0-1 tihiga läbi passida, tulemuseks saab olema kas 1NT kontreeritud seitsmeta (-1700) mis on hea suure slämmi vastu (2140-2220, sõltuvalt trumbist); seda nalja saaks teha ka punases punase vastu, kus see maksaks 2000; või siis 1NT kontreeritud kuueta (-1400), mis oleks hea kuue kalli või NT vastu (1430/1440), kuid kaotaks kuue odava vastu (1370).

aeg nädalavahetus kokku võtta - bridž tapab (või vähemalt väsitab totaalselt). Ja kui bridžist veel natukenegi eluvaimu sisse jääb, siis isa sünnipäeva tähistamine võtab selle viimasegi välja. Kuigi polnud teist ju ca 1,5 aastat näinud, vennad kah mõlemad kohal - paras McNaberite klanni kokkutulek. Ja söök oli kah imehea. Ainuke tõrvatilk meepotti jäi sellest, et ma käisin Tallinnas muuhulgas ka ideega kaasa võtta sinna eelmine nädal unustatud bridžilehed - neid ei õnnestunudki üles leida, küll aga suutsin oma telefoni sinna unustada... nii et tõenäoselt järgmine kord sinna minnes jäävad need mõlemad artiklid leidmata ja unustan sinna... nomaeitea, loodetavasti vähemalt naist mitte.
Bridžirindel vähemalt võitlesin vapralt - 3 päeva, 3 partnerit, 3 eri süsteemi - midagi mille pärast ma ise häbi tunneksin korda ei saatnud. Tõeliselt raske on küll võidelda, kui sa mängid enda jaoks harjumatut süsteemi, kus lisaks kõigele muule on ainukeseks agressiivseks pakkumiseks võistlevas pakkumises trahvikontra ja muud tegevused ähvardavad võimalike komplikatsioonidega... aga noh, elame, harjume, õpime ja küll aasta lõpuks loogikale pihta saan.
Eilse päeva teemaks oli telefonisõprus - kahele tuttavale olin õlekõrreks - tulemusega 1-1. Esimene küsis mult minu jaoks triviaalset asja, kuhu variante vaja ei olnukski (kuigi ma kuulsin nats kehvasti, õnneks sain ikka aru, mis küsimus oli), teine üllatas küsimusega Eesti maalikunstist (Viiralti töö nimi) - tulemuseks see, et tunnistasin üles, et ei tea, ei huvita ja ei julge isegi pakkuda talle midagi... sealt ronis ta küll 50-50ga välja, aga saatuslikuks sai talle küsimus, mille ma oleks jälle variantideta ära pannud (Speeri elukutse). Paneme kirja, et "taktikaliselt nõrk esitus".
tänase päeva teema - demonstratsioonesinemine. Minesweeperis. Kõrvalt plekkseppadele pandi arvuti sisse, ja poisid seal klikkisid seda mängu, seepeale tuli nende pealik minu juurde ja küsis, kas ma ei tahaks demonstratsioonesinemist neile teha. Tegin siis, platsi tegin 104ga ära, aga lõpus panin kahest valesti, siis tunnistasin et suure platsi rekord on mul 77. Pani poisid pead vangutama küll (ilmselt nad enam seda mängu ei mängi :P)

Tallinn on küll masendav linn, kuid tal on ka omi plusse - loomaaed näiteks. Minu isikliku arvamuse kohaselt on see meeldivaim nendest, kus ma käinud olen (veel Riia, Helsingi, Hamburg ja Varssavi), ja isegi 30. detsembri pealelõunal (OK, kella poole kahest kuni poole viieni küll, aga see-eest läks lõpuks päris pimedaks) oli seal väga tore. Inimesi oli vähe (ja needki vist enamuses väljamaalased, mingi võõrkeelne jutt kostis pidevalt), loomi paraku kah, aga need kes olid väljas, käitusid ka korralikult. Päris tore on seista hämaruses tiigripuuride ees ja vaadata kuidas 3 suurt kassi ringi saalivad, täitsa kõhedaks võttis sees. Kassid on ikka üle prahi!

mis muidugi kassidesse puutub, siis komistasin jälle (tõenäoliselt) tõlkeime otsa - leidsin raamatust lause: "meil on palju kasse, otselotte ja vene bluusi". Olen valmis kihla vedama, et see "vene bluus" on hoopis kassitõug "Russian Blue" ehk siis "Vene Sinine", aga tõlkija (kes tõlkis asja inglise keelest) ei ühendanud seda ära.

Jõulustress (ja uusaastastress) on nüüdseks edukalt üle elatud. Kui üksikutel inimestel olevat see väga raske hooaeg (mis nagu uudistest näha, lõppeb vägistamiste ja kaevuhüppamistega Jõgevamaal), siis millegipärast pole eriti kuulda olnud sellest, et "mitteüksikutele" on see samuti vaevaline - eriti kui on olemas asjaolusid, mis panevad su silm-silma vastu uute olukordadega. Ja kui ma midagi ei salli, siis on need uued olukorrad, mis mu tavalist elurütmi kõigutavad. See aasta olnud siis nii, et veetsin jõululaupäeva Maarja klanni juures... iseenesest ju tore - mulle see koht ja inimesed igati meeldivad, aga... nad on harjunud jõulusid pidama ja kolmeaastane laps ka majas, kelle jaoks on ju vaja mingeid atraktsioone korraldada... Ja oi kuidas ma põdesin kogu detsembrikuu, et kuidas ma seal vastu pean/hakkama saan - meil on üldiselt jõulukinkide kätteandmine olnud otse käest-kätte või siis põhimõttega "päkapikk jättis koti". Ja jõululaule või -salme ja sellist ninnunännutamist pole ka harrastatud (ja ega keegi seda väga armastagi). Aga siis hakati mind maha rahustama, et pole hullu kui kuskil nurgas konutan ja keegi ei sunnigi mind jõuluvana mängima jms.... Aga noh, endal oleks ju imelik nurgas passida ja seltskonnast irduda. Siis tekkis päästev mõte: ".... jõuluvana mängima..."! See ju hea moodus, et elada jõulud edukalt kellegi teisena üle ja ilmselt muul rahval ka hea meel, et saavad rahus jõulutada kui keegi teine end valerõivaisse topib. Mõeldud-tehtud, pakkusin end vabatahtlikuna välja, selgus et päeva peale saan veel peaproovi mingi nende tuttava juures teha. Kukkus päris hästi välja, lapsed vist ei saanud arugi, et jõuluvanaks on mingi kahtlane tüüp valehabemega, kõigil (kaasa arvatud minul) oli lõbus. Mis sa ühelt jõulult ikka tahta oskad? Aga seda ma ütlen, et vatt EI MAITSE hästi!

kuidas boamadu kahe küüliku vastu 3NT mängis:
West avas 1H ja pärast pakkumist, mis oleks parem unustada jõudsin Südi käest 3NT lepingusse, kus mul oli 18 pildipunkti ja mitte ühtegi kaheksast klappi (ja ainult 1 viiene mast).
Lehed olid sellised:
Sxxxx
xxx
xx
KSx

Ax
AKS
S10xx
10xxx

avakäiguks tuli risti äss ja seejärel lülituti ümber väiksele ruutule, mille Ost võttis kuningaga ja tõmbas ässa järgi, Westilt kukkus emand. Jätkati kolmanda ruutuga, mille ma võtsin, lõikasin edukalt ristit ja tõmbasin risti kuninga - mõlemad vastased panid masti. Nüüd on mul juba 8 tihi koos - 2 ruutut, 3 ristit, 2 ärtut ja pada äss. Aga tsiteerides klassikat - ma olin maiam. Võtsin peale ärtuga kätte tulemist ära oma odavmastitegijad ja nelja kaardi lõppseisus oli mul käes:
Äx
KS
-
-

nüüd tõmbasin ässa ja kuna West ei taibanud (kõike eelnenut arvesse võttes mitte eriti üllatuslikult) oma kuningat deblokeerida, siis jäi ta sisseviskesse ja pidi mulle ärtu kahvlisse käima.

hilisem kommentaar partnerilt - mis sa hüpnotiseerisid nad ära või, umbes nagu boamadu küüliku?

rahulik jõuluaeg laseb tekkida igatsugu ideedel, huvitav kas kellelgi ei ole soovi mind vabakutseliseks ideedegeneraatoriks palgata?

neljapäeval sai Vanemuise Kontserdimajas Bachi "Jõuluoratooriumi" kuulamas käidud. Lisaks saalile on ju ka koridorides olemas mitmed ekraanid, kust seda näidatakase - äkki saaks Vanemuine käivet kasvatada nii, et hakkaks nende ekraanide juurde müüma pileteid, ütleme, et poole hinnaga. Need kes praeguse piletiraha välja käivad, need tulevad vast niikuinii saali, aga odavama pileti pealt võiks ju ka inimesi tulla - ekraani ette peotäis toole, baar on kohe kõrval (st. et baaril on käivet kogu etenduse asjus, see kokkuhoitav raha juuakse niikuinii suuresti maha seal). Mu meelest täitsa tegija idee...
Vähem kommertsiaalne idee oli selline, et jõulukingi võiks teha ka kassile. Palderjani. Miskipärast laideti see ilus plaan maha...

nüüd on nutu ja hala koht - otsustasin siis rehkendada, kui palju õnnestus ühel turniiril välja visata lollide vigade ja valede otsuste pealt... osad neist on minu ja osad partneri tehtud...

teises jaos jõuame 31 pildipunktiga 3NT-sse, kuna ühe risti vastas ei söanda teha (teades pajaklappi) slämmikutset lehega:
KT9xx
Ax
KS
E9xx

kadu 3 väikest punkti...

6. jagu, lepinguks kolm ärtut kontraga (West on avanud 1S, Ost kontreeris)
xx
KES9x
Kxx
Kxx

xx
A8x
Sxxxx
AT9

Ost teeb avakäiguks paja ässa ja käib ristit, tihi võtab laua 10. Nüüd nagu oleks fikseeritud, et kõik ülejäänud punktid on Westil ja tõenäoliselt kõik ärtut on Ostil... võiks käia ju ruutut vastu kuningat, lõigata ärtut (kas võttes KES-ist ühe ära või mitte) ja saada 1 ruutu, 3 ristit ja 5 trumpi. Igatahes lauda ilmub hoopis ärtu äss (millest tegelikult esialgu veel suurt häda ei ole) ning seejärel uus ärtu kuninga alla ja ruutu käik kuninga alt... kaheta mäng lepingu võitmise asemel, heaks uudiseks see, et vaenlasel neli pada seisab
kadu 4 väikest punkti

8. jagu
partner avab 2H (poolblokk) ja vastane pakub 3C. Nüüd kontreeritakse see ära lehega
AKSxx
x
xxx
Kxxx

väljamängijal muidugi padas singel ja partneril ärtus ässa ei ole, hea et ületihi ei tulnud. Kadu (võrreldes 3C passimisega) 6 punkti

11. jagu
avapakkumine 1D lehega:
Axx
x
Kxxx
ESTxx

partneril 10 silma ja kuuene ärtu, pakub 3H (kutsuv)... läks üheta. Ilma avamata jääb ilmselt lepinguks 2H (vastasel pole väga millegagi võidelda). Kadu 3 punkti

jagu 13
partneri 2NT avang (kallis tsoonis) tõstetakse ülioptimistlikult kolme lehega
ÄKx
ÄESxx
xxx
xx

partneril on
xx
x
KEST9
Kxxxx

tuleb küll ärtu avakäik, kuid ruutu ässa peetatakse kaks korda (kui see oleks duublis olnud või ära võetud, siis oleks välja tulnud) ja kui väljamängija oletab et risti äss on taga ja ei üritagi lepingut võita, vaid võtab ära oma 7 tihi (3 ärtut, 2 ruutut, 2 pada), siis ongi tulemuseks kaheta. Risti äss muideks ongi taga. Kadu (võrreldes tagasihoidliku 3D pakkumise tegemisega) 4 punkti

jagu 15
pakkumine käib:
xx
xxx
Axxxx
ESx
pass pass 1H pass
1S 2D (nv vs v) 4H pass...

kui sa avakäiguks käid risti emanda, siis laseb see lepingu välja. nii juhtunudki. kadu 8 punkti

jagu 16
pass pass 1H 2D
pass 2NT pass...

Sx
xxx
AK8xx
KEx

xxx
KT9
STx
Axxx

kaitse alustab sellest et võtab ära neli padatihi, kuid nii õnnetult, et ärtu kuningas jääb kaitstuks, ja käib ristit. Igaüks võtaks ju risti lauda, teeks ruutus kontrolltõmbe, tuleks kätte risti ässaga, lõikaks ruutut, kui kaetakse, tuleks ruutu kümnega kätte, läheks ristiga lauda ja võtaks ära 2 laua ruutut, saades nii 8 tihi. Aga laisk, kes ei viitsi kontrolltõmmet teha, võtab juba esimese risti kätte ja lõikab kohe ruutut, mis kaotab singel emanda puhul Westi käes (2,8%). Ja täpselt nii juhtunudki taas. Kadu 7 punkti.

jaotus 18
lehega
xxxx
Axxxx
xxx
x
avatakse 2D - alla avangujõu (süsteemselt 5-10) ja kallid... partneril on
KST9
KT9
KT
AETx
ja teda ei peata miski teel nelja patta. passi või väikese pessimismi korral oleks ilmselt lepinguks paja osamäng (eeldusel et vaenlane ruutus trammi alla ei roni), kadu (võrreldes sama 9 tihiga mis tuli) 4 punkti

jaotus 19
avatakse ette 2H ja nüüd lehega
ÄEx
KESx
xxx
ÄKE
tuleb pakkumine 2NT (lubab 16-18). tulemuseks 9 tihi... kui vastane kolme vastu samamoodi kaitseb, siis on kadu 3 punkti. (kui nad muidugi paremini kaitsevad, siis läheb 3 taha)

jaotus 20.
N E S W
p p 1H DBL
2C p 2H p
p 3D p...

istud südis ja teed avakäiguks ärtu kuninga, lauda ilmub selline pilt:
Exxx
Sxx
Ax
ASxx

ÄKx
ÄKxxxx
xx
xx

partner mängib väikese, seega sa tõmbad ka teise ärtu ja partnerilt tuleb emand maha... jätkad kolmandaga, mis lüüakse ja lüüakse väljamängija poolt üle, ning väljamängija võtab ära ruutu ässa ja jätkab ruutuga - partneri kuningas saab tihi ja ta käib väikse paja.
Nüüd on ohutu jätkata ristiga - partner kallis tsoonis pakub ja tal peab seal miskit olema, samas kui pada pole väljamängijal (kellel see on ilmselt kolmene, kuna keegi seda masti ei pakkunud) kuhugi panna. Paja ässa tõmme aga (mis laua taga juhtunud) laseb lepingu üheta (kallis tsoonis oluline vahe) sest väljamängija saab risti neljandale pajale ära visata... Partneril oli:
xxx
Ex
Kxx
Kxxxx

kadu 8 punkti.

seega ühes 21 jaotusega paarikal, mis lõppes keskeltläbi korraliku 54,4 protsendiga, sai tegelikult patserdatud (või tehtud valeotsuseid) koguni 9-10 jaos, kogukaoga 50 väikest punkti, mis tegi kokku 19,8% lõpptulemusest. aaargh!

(huvitav küsimus on see, et mida tegid siis need, kellel kehvemini läks?)

helistanud just (tööle) üks mesimagus naisehääl otse Ühispangast ja küsis, et ega ma ei ole nõus järgmine nädal endale sobival ajal konsultatsioonile tulema, et kuidas investeerida. Ma arvasin et mitte eriti. Seepeale tundis huvi, et ega mul lapsed veel alla 18-aasta ei ole (ma küll ei viitsinud kuulata, mis teenust mulle oleks pakutud, vaid hakkasin kõva häälega naerma)... Tunnistasin et kui mul neid oleks, siis oleksid nad kahtlemata alla 18 aasta vanad, arvestades mu enda vanust. Naine toru otsas siis arvas, et mulle võiks hääle järgi julgelt 40 pakkuda, tavaliselt olevat vastupidi, et inimestel on reeglina "noorem" hääl kui nad tegelikult on. Ju ma siis olen väsinud ja väriseva vanainimesehäälega? Ja laste saamise keelas ka Erika ära - argumendid sellised, et tema tahab ka bridžis midagi kunagi võita, aga kui me Maarjaga peaksime mõne(d) lapse(d) lähiajal soetama, siis on paha, sest need hakkavad nelja-aastaselt mängima ja on kõigist osavamad. sedapsi siis.

suur kombinaator - eile oli Tartu klubis segapaarikal väljas 16 paari. Vean kihla, et see on rekord. Väike egolaks ka - suht suures osas on see minu töö, et neid nii palju tekkis - üleeelmine aasta avaldas Suller Ila (Hillar Sula) arvamust, et segapaarikaid pole üldse mõtet teha (eraldi turniirina), sest neid niikuinii ei tule kokku eriti palju. Paha oli ainult see, et istusime nõrgas liinis ja nõrkade kaartidega - mängisin klubi jooksul välja 3 korda, mis on ilmselt mu isiklik rekord, eriti naisterahvaga paaris mängides... hea uudis oli aga see, et Maarja oli igati tasemel ja võitlus jätkub järgmisel esmaspäeval. Arvestades Maarja staaži, on selge, et vähemalt õpetama ma kõlban, isegi kui ise patserdan (nagu Rootsis juhtus, aga selle detailid on ilmselt targem maha vaikida ja unustada, va. jagu kus me võitsime topeltslämmi - vt. Laanemäe bridžinurka www.bridge.ee pealt nr. 184). Tuju hea, hea, hea...

aega on nii vähe-nii vähe ja kõik pressib peale... tuttav tunne, või mis?
Eile tekkis geniaalne idee, kuidas tekitada vaba aega - nädala pikkus tuleb ümber mängida! Kui aasta ja ööpäev on siiski suhteliselt normaalselt määratletavad üksused ja nende kallale minna ei saa, siis nädal on ju täiesti kokkuleppeline ja suvaline ajaühik (algselt oli tingitud kuufaasidest, aga öelge ausalt, keda need tegelikult huvitavad?). Seega tuleks teha nädal üheksapäevaseks, neist kolm puhkepäeva! Kui seni on seitsmest päevast 2 puhkepäeva (28,6%), siis üheksast kolm oleks 33%... ja niikuinii praegu kõik pool reedet looderdavad. Tõsi ta ju on et kümnest kolm jätaks protsendi veel sarnasemaks, aga miskipärast kümnepäevane nädal tundub vastikult ümmargusena, nii et jäägu parem üheksa.
Asja idee on selles, et seitsmepäevane nädal sunnib inimesi elama seitsmepäevases tsüklis - ja regulaarselt toimuvad asjad hõivavad ära suure osa selle tsükli ajast. Kui aga venitada nädal 2 päeva pikemaks, siis vähendab see küll tegevuste intensiivsust venitades tsükli minimaalselt pikemaks, kuid tekitab 2 vaba kohta juurde, mida täita mitmesuguste tegevustega (kasvõi sõpradega tiksumine) mille jaoks praeguses seitsmepäevases tsüklis puhtfüüsiliselt kipub aega väheks jääma.
huvitav kas selline ettepanek läbi ka läheks :P