Eile tudengiklubis nägin pealt, kuidas lahendati masti:

ÄKxx ST9

nii, et tõmmati äss, mindi lauda ja seejärel lõigati. Kui ma väljamängijalt küsisin, et milleks see tõmme kasulik oli, sain vastuse, et "kontrolltõmme ju". Kuna jagu oli turniiri viimane ja ma olin väga väsinud, siis ei viitsinud argumenteerima hakata, aga kuskil sisikonnas ütles mulle miski, et nii ei ole õige. Täna on olnud aega ja viitsimist mõtiskleda selle üle ja tuleb tunnistada, et kui masti isoleeritult vaadelda (sisekud ja blokeerumised ei ole olulised), oli mu sisikonnal jälle õigus. Nimelt kontrolltõmme ruineerib lühema käe trumbikombinatsiooni, nii et kattes võib tekkida oht, et pikema käe väiksed kliberid tihipoisteks ei edutugi. See võidab küll siis, kui taga on singelemand, kuid see ei ole väga tõenäoline. 5-1 jagumise tõenäosus on 15% ja singelemand on sellest 1/6, seega 2,5%, ning et see taga on, on omakorda pool sellest, seega 1,25%. Paljude jaotuste puhul ei ole vahet, kuidas mängida, kuid kontrolltõmme kaotab juhul, kui emand on lõikes ja
A)mast jagub 4-2 (ükskõik kas emand on duublis või neljases) = 24% (pool 48-st %-st)
B)mast jagub 5-1 (taga singel kliber seega, mis on 5 korda tõenäolisem kui see, et taga olev singel on emand) = 5x1,25% = 6,25%
C)mast jagub 6-0 ees (pool ühest protsendist) = 0,5%

mis kõik kokku tähendab, et kontrolltõmbega sa võtad endale 1,25%-se lisashansi eest riski kaotada tihi 30,75%-l juhtudest.
Teisisõnu öeldes: kontrolltõmbega sa võtad mastis neli tihi, kui
A) mast jagub 3-3 emandaga lõikes (18%)
B) mast jagub 5-1, singel emandaga suvalises käes (2,5%)

ilma kontrolltõmbeta võtad sa neli tihi kui emand on lõikes = 50%

Edasi ma hakkasin mõtlema kahe väga sarnase seisu peale ja selgusid veel lahedamad asjad. Esiteks kombinatsioon:

ÄK8x ST9

siin on juba õige teha kontrolltõmme, sest masti tihedus garanteerib, et sa võid teisel ringil midagi kartmata lõigata. Seega võidad sa 51,25% juhtudest tavalise lõike 50% vastu. Okei, see oli lihtne, kuid kui kombinatsioon on:

ÄKxx STx

siis vajad sa sisuliselt seda, et mast oleks 3-3 emandaga lõikes (18%) ja ka siin ei maksa sulle kontrolltõmbe tegemine midagi, vaid tõstab variante singelemanda jagu. Ja eriti veider on see, et siin annab tõmme võrreldes eelmise näitega kahekordse lisavõimaluse (tõsi küll, mitte eriti suure) - nimelt singel emand emmas-kummas käes (2,5%) - seega see vana hea 20,5%, sest kui sa kohe lõikama hakkaksid, siis sellega kaetakse su S või 10 paraku ära ja teise kätte tekiks tihi.

nii et veider lugu, kuidas mingi suht keskmise nupu olemasolu või mitteolemasolu võib parimat mänguplaani niivõrd palju varieerida...

Eilse päeva sündmused olid veidrad. Tartu klubis alustasid vastased sellega, et valasid meie vastu ära üheksase klapiga 7♦ ja lõikasid trumbis ETx-i maha. "Estonia, zero points!". Aga veider on see, et klubi me võitsime ära ja saime koguni ligi 65%. Ja veel veidram on see, et tegemist ei olnud päeva parima uudisega. Nimelt saatsin hommikul ühele õppejõule meili, et kas ta võtab mind veel jutule proseminari asjus (tähtaeg oleks 3.märts ja ta oli väitnud, et üle 12 näo ta jutule ei võta). Õhtul tuli vastus, et võtab küll, iseasi kas ma valmis saan. Sellega haakubki muidugi ka üks halb uudis - nüüd tuleb seda kirjutama hakata teemal "Mesopotaamia religiooni ja linnriikide valitsemise suhted" (tean küll, et kõlab jõhkralt, ma peaaegu ei julgegi tunnistada, et tegelikult ma täitsa ise valisin selle). Vähemalt motivatsioon on olemas ja noh, MIDAGI ma ikka valmis suudan kirjutada. Ma loodan.

Sudokundus sai siis selleks aastaks läbi, tulemuseks 13.koht. Otseseks läbipõrumiseks ma seda ei nimetaks ja kuigi lootsin, et läheb paremini, olen üldkokkuvõttes rahul (märksa rohkem, kui näiteks siis, kui bridzi eestikatel kuhugi esikümne teise poolde tuleksin). Paremat kohta ei saanud ennekõike oma lolluse pärast - ilmselt hakkasin liigselt rabistama ja seetõttu keerasin esimeses voorus mitu ülesannet tuksi ja kaotasin sellega vastikult palju aega. Need, kes finaali said, olid ikka vastikult kõvad ja arenguruumi mul on, vähemalt on terve aasta aega treenida. Selgeks sai muidugi ka asi, et enne tulen ma bridžis maailmameistriks kui sudokus Eesti meistriks (tasemevahe tippudega on väiksem) - üks hull, 16-aastane kutt, lahendas eelvoorudes kõik 12 sudokut pooleteist tunniga ära ja mis veel hullem - finaalis kulutas ta kolmele sudokule (oletatavasti ei olnud need väga lihtsad) kokku ca 9.30. Krt. ma ei suudaks puhtfüüsiliseltki ära lahendada ühte sudokut 3.10-ga, saati siis kolme järjest. Bridgemängijatest sain 2. koha, Sven Hein korjas pronksi. Et ühesõnaga siis - lõpp hea, kõik hea ja järgmine aasta kindlasti jälle.

Kui ma peaksin hakkama loovinimeseks, siis mulle sobiv kunstivool on sotsialistlik realism. Nimelt fantaasiat midagi uut teha mul napib, küll aga olemasolevaid asju pöörata-väänata ja nende põhjal midagi teha. Hommikul tegin igavuse peletamiseks haiku ja limeriku teemal "kuidas ma kiires korras kaks sudokut järjest tuksi keerasin" - nad küll käigu pealt tehes ei saanud eriti head (ja seepärast ma neid siia üles ei panegi), aga küllap oleks neid veel võimalik poleerida (ja kui ma kogemata kombel viitsin sellega vaeva näha, siis ilmselt teengi seda). Ning kui aineseks on asjad, mida enda ümber näha, siis mulle see kõlbab, seda enam et seoses oma rikutud mõtlemisega suudan ma näha (ja välja öelda) asju, mille peale teised väga sageli ei tule. Näiteks üks vana hea muinasjutt "Tõrvatud härg". Stoori ei ole oluline, aga lõpuks tuli karu, kes tänutäheks lahti laskmise eest "viskas tuppa puu mesilastega ja jooksis minema". Kui seda minu juuresolekul lapsele ette loeti, siis ma muidugi ei suutnud mainimata jätta, et kui mina kellelegi mesitaru tuppa viskaksin, siis jookseks ma kah nii kuidas jalad võtavad. Või siis Tätte laul, kuidas ämblik ja põder võrgutasid hülge, kellel oli hülgeviga küljes (mis nüüd on kõigil küljes) - minu arust räägib see üsna ühemõtteliselt suguhaiguste levikust... Luksiga oleme aegajalt mõelnud välja sobivaid pealkirju pornoromaanidele, mis oleksid teisendid reaalselt eksisteerivaist raamatuist. Kõik praegu meelde ei tule ja kirjas neid vist ka kuskil ei ole, aga valik on umbes selline: "Himur ja tema meeskond", "Patu khaan", "Ropp Roy".

Elu veereb endiselt sudokulainel - kuna muidu on peal täielik väsimus ja tüdimus, on meistrikateks valmistumine vähemalt hea vabandus, miks ma midagi "asjalikku" ei tee. Vähemalt võrreldes suvega olen palju-palju paremaks läinud. Kui suvel andis Pärnits mulle mõttemängude mitmevõistluse sudokud ette, aega 45 minutit ja palju lahendada jõuan. Jõudsin umbes 4,5 sudokut viiest tehtud kui aeg kukkus. Eile siis võtsin nad taas ette (ega sudokulahendused ju meeles seisa, nii et neid võib viie kuu möödudes rahulikult veel teha), tulemuseks see, et kõik viis lahendasin ära ja aega kulus 31.10.

Reede õhtul tegime sudokuorgia - tõsi küll, sellise väiksemastaabilise. Lisaks meile Maarjaga oli külas veel ala valitsev meister Arko ja kiibitsana Tiit. Tundus, et väga oma kiiruse pärast häbeneda ei maksa, heal päeval võib võidelda küll. Mis aga tundub väga veider - peale seda kukkusid nädalavahetusel sudokudes õiged numbrid nagu iseenesest kohtadele. Hakka või uskuma, et selline kontsentreeritud treening on päris abiks. Eks see paista, kui ma järgmine nädalavahetus Paides kõrben :P

Kui antakse välja uus eestikeelne "Shvejk", siis on sinna sisse kirjutatud "sardela jedosta" ja all tõlge "rõve sõim serbohorvaadi keeles".

Hommikune plogisurf andis jälle sellise pildi, et igasugu intellektuaalikesed (või ennast selleks pidavad inimesed) vinguvad ja vinguvad Eurovisiooni üle. Kohe tuli meelde Winston Churchilli kild: "parim argument demokraatia vastu on viieminutiline vestlus keskmise valijaga."
See omakorda tuletas mulle meelde, et Churchill oli hea ja terava ütlemisega vana. Navigeerusin ühele leheküljele, kus ta laused kirjas olid ja leidsingi palju häid asju. Nautige!
http://www.brainyquote.com/quotes/authors/w/winston_churchill.html

Eilane klubi kuulub ebaõnnestumiste valdkonda - algus läks küll hästi, aga mingi hetk hakkas kiiva kiskuma ja nii läks kuni (peaaegu) lõpuni. Kolm jagu olid eriti ebameeldivad:

A) mängin mingit 3NT-d, karbin oma pika masti sisse (kus ma olin kõigele lisaks emandat valest käest lõiganud, aga see selleks), vastane viskab mingeid nuppe (esimene äravise ♥5). Küsin siis signaalide kohta ja saan vastuseks "paaris-paaritu" ja järgneb mingi edasine seletus. Paigutan siis ♥K taha ja üritan vastast sisse visata, loomulikult edutult, ning käin lepingu kaheta. Pärast siis selgus, et oleks pidanud hoolikamalt seletust kuulama: edasine seletus ütles u. nii, et "väike paaris ristisse, väike paaritu ruutusse jne.", aga mulle kahjuks piisas sellest "paaris-paaritu" seletusest fikseerimaks, et vastased mängivad itaalia signaali (mida nad tegelikult siis ei teinud). Point nimelt selles, et inglise keeli on "odd-even discards" (või "Roman discards") see, mida meie itaaliana tunneme. Oleks pidanud taipama, et Hütt-Kurusk ilmselt ingliskeelset bridžiterminoloogiat ei tunne...

B) vastane lahendab masti, lauas on ÄTx. Läheb ässa alla, käib väikese emanda alla tagasi, eest tuleb 9 ja tagant kukub soldat. Puudu on veel K8. Ja nüüd hetkegi mõtlemata järgneb kolmas ring masti ja oh õnne! mast ongi 3-3. Viska veel sellistele S8x-st soldatit...

C) avas vastane teiselt käelt 1♦, mul käes
♠xx
♥xx
♦ESxxxx
♣xxx

ja odavas tsoonis. Mõtlesin siis, et lasen neil trahvijärgnevuse käivitada ja pakkusin 1NT, kuid selle asemel, et 16 punktiga kontreerida pakkus vastane 3♠. Partneril oli 10, tõstis 3NT ja 4♦ läks kahjuks juba ühe jagu liiga palju (nagu kaitse käis, oleksin saanud ka paremini). Diversioon ebaõnnestus.


Üks jagu veel nädalavahetusest:

leping 3♣, avakäiguks ärtu.

♠E43
♥ÄK8
♦7432
♣ET9


♠7
♥ET
♦ÄE86
♣K87632

kõigepealt kolm ringi ärtut ja pada äravise, seejärel ebaõnnestunud ruutulõikus (eest tuli ♦10). Pada tagasikäigu kinnilöömine ja risti kümne alla - vastane võttis soldatiga tihi. Nüüd uue pada trumpamine ja uus risti, mille vastane võtab ässaga (teine pani ka masti) ja järgmise pada löömine. Tekib lõppseis käiguga käes (all):
♦743
♣E


♦Ä86
♣K

ja kui ruutu on 3-2, siis ei juhtu lepinguga midagi, kuid kui ruutu on 4-1, siis tuleb käia väike ruutu ja ükskõik, kumb vastane tihile saab, ei ole tal valikut - tuleb käia kas ruutut kahvlisse või siis kallismasti topeltlööki. Nii laua taga juhtunudki. Kahjuks sedapuhku minu vastu, aga tuleb vastast (Vilmar Vahe) tunnustada sellise asja eest. Tegelikult lasi muidugi Leo lõpuks lepingu välja - kui ta risti soldatiga tihi sai, siis tuleb tagasi käia uus risti ja väljamängija ei saa pada elimineerida.

Nädalavahetusel Rakveres A-Liigat pressimas. Seoses Lempsi komandeeringuga tuli mängida kahe paariga, aga õnneks kaks päeva ja Eesti saalis ei ole tegemist teps mitte üle jõu käiva ettevõtmisega. Ajasimegi Leoga ainult kaks korda süsteemi sassi (ühel korral midagi sellest ei juhtunud, teine kord mängisime 6♣ asemel 5♣ ja võitsime 1IMPi 11 asemel). Omapäraseim jagu oli selline, kus võtsin kätte lehe:
♠STx
♥ÄKS9xx
♦ETx
♣Ä

ja Leo avas 1♦ (rannakas). Releetasin natuke aega ja sain teada, et tal on miinimumavang ja 3262 jaotus. Siis aga tabas mind väike ahnusehoog: kui tal on padakontroll ja ruutu ÄK või siis kaks padakontrolli ja üks kahest ruututipust, siis võiks ju 6♦ laias laastus mängitav leping olla. Samas kui tal on mingid mõttetud nupud, siis väga seda mängida ei tahaks (ja kui geimi oleks vaja mängida, siis oleks parim ja ohutuim 4♥). Otsustasin siis ikka väikese liigutuse teha slämmi suunas ja pakkusin 5♦ (lubab meil õrna slämmihuvi, kui ma tahaksin kindlasti seal pidurdada, pakuksin ma kõigepealt 4♦, mille peale on ta kohustatud pakkuma 4♥ ja siis paneksin lepingu). Leolt tuli vastuseks 5♠ (3 keycardi, seega ♦ÄK ja ♠Ä) ja nüüd tekkisid juba uued ja huvitavad mõtted - aga 7♦ vajab laias laastus ainult ärtu 3-2 jagumist. Edasine mõttetöö oli umbes selline "oot-oot, mul on rannaruutu miinimumi vastas 15 punkti ja meil on klapp odavmastis. Ei ole nagu päriselt slämmibalanss. hmm, kes istub teises toas? Maasik-Suurväli... krt, siis annab juba 6♦ +12 IMPi ja ei ole mõtet seitsmesse pressida, sest keegi ei garanteeri, et Vampsi masin mingit halba jaotust sisse pole visanud". 6♦ +1 ja +12 IMPi nagu arvatudki - Leol olidki täpselt need kolm pilti. Lahe lugu on see, et 6♥ läheb padakäiguga taha (ärtus on kolmas emand lõikest väljas).
Sarnane jagu oli veel: mul on käes
♠ÄExx
♥Kx
♦ÄEx
♣Kxxx

avan 1♣, kuulen Leolt, et tal on 2614 jaotus ja 8-11 punkti. Kiire rehkendus ütleb, et kui tal ongi ainult 8 punkti, aga selle eest 2 ässa, siis on ristislämm vähemalt mängitav (kui partneril tõesti mitte midagi lisada ei ole, eeldab see, et risti ja ärtu on 3-2, siis saab ärtu tegema visata, sinna kolm pada ära pilduda ja lõpu lahku peksta. Ja isegi kui ärtu ei ole 3-2, siis on variandiks õnnestunud lõikuse sooritamine või siis avakäik hambusse (ristit jään mängima mina). Küsisin siis ässa, selgus kuri tõde, et tal on neid ainult üks. Kuna risti keskmisi nuppe diagnoosida on võimatu, siis otsustasin, et aitab vist kah ja pidurdusin neljas ärtus, mis täpselt välja tuli (oleks võinud oovri võtta). Ristis oli tal S98x ja 6♣ on lootusetu, välja arvatud kui kaitse alustab risti ässa tõmbest, mis ruineerib partneri ET duubli (isegi väikse risti käik võtab lepingu taha). Nii ka ühel korral saalis juhtunudki.

Ei õnnestunud seegi aasta kohalikust Euroviisust pääseda - läksime Hannu sauna, jõime ja karjusime ja vaatasime (jupiti) lugusid. Tõsi küll, paari olin ma näinud ka varem. Kinnistus mulje, et kõik muusika on juba varem ära tehtud ja lauldakse ühtesid ja samu laule, võibolla väikeste variatsioonidega. nt. Peterson meenutas väga noort Bowiet, üks seltskond oli Madnessi koopia ja mitu laulu olid sellised, mille kohta tekkis küsimus, et miks neid küll vaja on (erinevalt Bowiest ja Madnessist kuulusid nende eeskujud halli ja mõttetu muusika jüngrite sekka). Kuna suure finaali hääletamine toimub niikuinii rahvuslikul põhimõttel ja muusika või võistlusega seal tegemist ei ole (minu eelmise aasta saldo oli ca 80% tabavus riikide esikolmikute ennustamisel), siis on üsna paras, et sinna kolm tola saadetakse. Ja inimesed, kes halavad teemal "mida küll Euroopa meist mõelda võib", dramatiseerivad natsa üle, minu meelest on täitsa hea kui tuleb veidi tähelepanu ka aspektile "mida arvavad väikese diasporaaga rahvad sellisest Eurovisioonist". Laul ise oli muidugi niivõrd nõme, et kuigi ma tervitan selle võitu, siis oma häält (ja kümnekat) ma sinna ei investeerinud, kuigi meie seltskonnas inimesed seda tegid. Ja erinevalt mõnede plogijate arvamustest ei olnud tegu alla-keskmise-intelligentsiga tegelastega (intelligents lihtsalt ei võrdu maitsega). Kui ise oleks hääletanud, siis ilmselt Bowie-klooni poolt, finaalis oleksin äärepealt ikkagi helistanud ja "Ice-cold story"'le linnukese kirja pannud (tibi hääl oli ikka väga lahe), aga kahjuks nad tegid lauljaga enne lühikese intervjuu - ei mõjunud just eriti hästi. Aga ilmselt me kuuleme sellest tüdrukust veel ja küll.

Hommikune MSNi-vestlus (veidike redigeeritult):
Maarja: "Ma ei suuda tööd teha, täitsa lõpp, mõistus üldse ei jookse"
Lauri: "Mul ka mitte, peaks vist tööd tegema hakkama"

Nimelt olin hommikul lugenud läbi tuttavate kirjutised, seejärel tegelenud plogisurfiga (st. võtnud mingi plogi, enamusel on olemas serva peal nimekiri muudest plogidest, mida nad loevad ja siis klikin seal juhuslikule nimele ja nii edasi... peaks äkki endale ka tegema vastava nimekirja, aga ei oska/viitsi) ja leidsin, et kohe mitte ei viitsi hakata raamatut tõlkima. Õnneks tuli pähe päästev mõte, et meil on ju ometi plekk, mida võib punktist A punkti B ümber tõsta. Seda tehes siis seedisin veidike loetut. Jäi selline mulje, et paha ja ohtlik on endiselt paeluv. No kui filmides on kindel, et "pahad" on märksa sharmantsemad ja isikupärasemad kui "head". Ma olen kunagi ka selle üle mõelnud, et miks see nii on, ja kunagi jõudsin järeldusele, et pahad on konkreetsemad ja tahavad midagi (nt. maailma üle võtta), aga head on pigem selline hall mass, kes on "lihtsalt head" ja reageerivad teistele, ise nad midagi ei taha jne. Mul tekkis isegi mõte, et keegi võiks teha vastupidise filmi, kus on tegevust kujutatud pahade poolt vaadates ja "hea" on hoopis antikangelane (hästi sobiks selleks näiteks Bruce Willis - inetu vana päss, kes heameelega õhib asju ja peksab ettejuhtuvaid ja teeb selle juurde äärmiselt magedaid nalju), kes lõpuks paika pannakse. Raamatutes see pahadus millegipärast nii paeluv ei ole, võimalik et seepärast et (kassa)film on nats üheülbalisem ja mõeldud väiksema fantaasiaga inimeste jaoks, seega peab seal olema rohkem näha ja vähem juurde mõelda ning pahadele on lihtsam eriefekte ja vinget atribuutikat lisada.
Nojah, nüüd olen ma jälle oma heietustega kuhugi kaugele välja jõudnud, aga mida ma tähele panin, oli see, et inimesed kipuvad end pidevalt kas ohtlikuks või segaseks tituleerima. Ilmselt on seda tõugu nii palju maailma peale saanud, et mingi positiivse programmiga ei õnnestu massist erineda ja see omakorda sunnib endale kasvõi mõne kiiksu välja mõtlema. Tõsiselt ohtlikud ja segased on (või peaksid olema) vastavates asutustes ööpäevaringse valve all ja ma loodan, et oma plogides fantaseerivatel tüüpidel ei hakka peas keerlema mõte, et nad peavad oma erilisust ja ohtlikkust demonstreerima, nii et võtavadki hullud kätte ja lähevad löövad kellegi maha. Vähemalt mina olen endaga piisavalt rahul, et deklareerida oma ohutust ja mittesegasust (peamine oht minu poolt on mõõdukas verbaalne vägivald, aga kui tahan, võin ma ka väga diplomaatiline olla) ja kuulumist halli massi hulka. See, et ma tegelen asjadega, millest mass hästi aru ei saa ja ei tegele, ei muuda mind küll grammivõrragi kreisimaks.

ahjaa, mis paelumisse puutub: kas "paeluv paleus paelussi pealuus" oli Laabani kild? Ja kas paelussil on üldse pealuu?


ja veel, lugesin oma kirje üle ja tekkis vaimusilma ette Monty Pythoni "Briani elu":
Brian rahvamassile: "You are all in-di-viduals!"
rahvamass kooris: "Yes! We are all in-di-viduals!"
Brian: "You are all different!"
mass: "Yes! We are all different!"
üksik hääl massist: "No, i'm not!"

Tuli meelde lugu, mida Lasse Utter oli kunagi saunas rääkinud. Nimelt mingitel Soome noortel olnud kunagi pakkumissüsteemis selline asi, et 2NT (tugev, ühtlane) - 3NT = 5♠ ja 4♥. Pakkusid siis nii:

2NT...3NT
4♠....4NT
p....

vastane kutsus kohtuniku ja avaldas arvamust, et kuskil peab olema tegemist illegaalse informatsiooniga, kuidas on võimalik sellises järgnevuses 4NT läbi passida! Selle peale otsiti välja süsteemikaart ja näidati kohtunikule, et seal on must-valgelt kirjas:

2NT-3NT-4kallist-4NT = sorry partner, unustasin süsteemi

nii et võib öelda, et süsteemne eksimus. Tallinnas paaride MV-l tuli välja ka teine tore kild: kes mängib süsteemi järgi, kaotab süstemaatiliselt. Ilmselt see leiutati siiski ühenduses kasiinonduse, mitte bridgega.

jaotus esmaspäevasest klubist:

paaril on kahe peale lehed
♠Ä........♠98xxx
♥ÄKTx.....♥ESxx
♦ÄKE98xx..♦xx
♣x........♣ÄE

ja pakkumisest selgub, Ostil on neljane ärtu, risti äss ja ärtu emand ning West peab lepingu valima. Kuigi partneri ruutudest ei ole midagi teada, võiks maksipaarikal vast 7NT ikka valida, aga kui olla tagasihoidlikum ja piirduda 7♥-ga ei ole otseselt ka midagi viga. 7♦ on muidugi pornograafia, kui see välja tuleb, tuleb ka 7NT kindlasti.
Kuna vastase ruutu jagub 4-0 pika käe ees, siis tekib huvitav paradoks - lahtise kaardiga mängides seisavad nii 7NT kui 7♦ (ruutu on võimalik maha lõigata), küll aga mitte 7♥ (valest käest), sest avakäigul võib üks kaitsja teisele ruutu löögi anda. Reaalses elus on aga täpselt vastupidi - pigem tuleb välja just 7♥, sest kui ei anta Lightneri kontrat ("soovin avakäigul lööki saada, partner!"), siis laua esimesena pakutud masti ilmselt ei käida, ning 7♦ ja 7NT lähevad taha, kuna normaalselt sa ei hakka üheksases mastis esimesel ringil STxx-i lõikama.
Kui aga tagant 7♥ pelae Lightner antakse, siis tuleb leping parandada 7NT-sse ja ruutu tuima näoga maha lõigata. Ja loota, et see kontra ei tulnud frustratsiooni pealt mingi mõttetu kaardiga, misjärel sa ladvalepingu taha mängiksid. Mis omakorda tõstatab kaks küsimust:
A) Lightneri mõttekus maksipaarikal (kui vastane parandab NTsse ja võidab lepingu, siis läks asi hullemaks)
B) võimalus Lightneriga bluffida - praegune masti jagunemine on muidugi ekstremaalne, aga näiteks Ex-ga, kui olla kindel, et ÄK on lauas, võiks see päris huvitavalt toimida. Iseenesest eeldab selline pseudolightner kehva saali (siis on selge, et kui 7 välja tuleb, on paha niikuinii) ja vastutuse puudumist partneri ees (sa võid teha mida tahad, kuna partner on sokk siis kas ta ei saa aru või ei pane pahaks) või siis lihtsalt väga tolerantset partnerit (ja soovitatavalt kehva turniiriseisu).

igatahes "nõrga saali" eeldus oli Tartu klubis esmaspäeval täidetud. Märkeleht järgnev:
1x2470 tõenäoliselt 6♥ rekontraga ja ületihiga ning tsoonsus valesti vaadatud (kallis tsoonis on see 2470, odavas on vähem (aga rohkem kui 7♥), 7♥ rekontraga peaks minu arust olema midagi 2200-ga). Ühesõnaga ilmselt anti kuue vastu Lightner, aga esiteks ei teinud partner õiget avakäiku ja teiseks oli leping ikkagi varrest.
1x1510 7♥ täpselt
2x1010 6♥ ületihiga
3x920 6♦ täpselt
1x510 4♥ kolme ületihiga
1x-100 7♦ kontraga üheta (pidi aga inimesel peakuju olema, et 7♦ ära kontreerida ainult selle pealt, et on olemas tõenäoline aeglane tihi trumbis. Minu arust oleks üsna paras, kui selle kontra järel talt see maha lõigataks või siis leping 7♥-sse parandataks ja ära võidetaks (kui ruutu ei ole ülejäänud kahel käel mitte 2-0 vaid 1-1).

Sellist asja nagu "vaba nädalavahetus" ei ole olemas. Seekord siis Stokholmis kaarte ladumas. Ei saa just öelda, et oleks halvasti läinud, aga oleks võinud ka paremini - võistkonnaga saime viienda koha ja butleri arvestuses olime eelvoorudes viiendad ja finaalis kolmandad. Isiklikult sain kahe suurema käkiga hakkama: esimene jagu oli mingit veidrat süsteemi mängivate papide vastu (rootslastel oli üldse palju naljakaid pakkumissüsteeme, naturali meie vastu küll ükski paar ei mänginud). Avapakkumised olid neil sellised:
pass = 8+pp, 4+♠
1♣ = 8+pp, 4+♥, maksimaalselt 3♠
1♦ = 0-7 suvaline

ega ma edasi ei mäletagi, mis neil oli, aga ühtki "normaalset" avapakkumist neil küll kirjas ei olnud. Minul on neljandal käel odavas tsoonis kalli vastu käes leht:
♠S74
♥7
♦KE82
♣ÄK953

ja pakkumine käib:

papi1...Leo...papi2...Lauri
1♦......p.....2NT.....p
4♦.....5♣.....5♥......6♣
6♥.....DBL....pass.......

selgitused:
1♦ = 0-7 suvaline
2NT = 55 kallid või odavad
4♦ = passi või paranda
edasine oli kõik naturaalne ja väga veider.

avakäiguks tõmbasin ♦K ja lauda pandi:
♠Ä9852
♥S9632
♦T53
♣-

Luksilt ♦9 (paarisarv kaarte). Nüüd ma olin rõõmus, et vähemalt läheb see leping taha ja käisin lollil kombel väikese ruutu. Luks võttis ässa ja see jäi ka meie viimaseks tihiks. Väga rumal tegu minust, kuna esiteks pidi Luksi kontra tõenäoliselt olema Lightner (tahab saada lööki) ja mis veel hullem: kui väljamängijal on 55 kallid, on mul kõik 13 pada kokku lugeda ja isegi kui ma ei tule Lightneri peale, siis võin talle selle löögi ära anda. Siis jääb mulle veel teine ruutu pilt sisekuks ja kui Luksil on kaks trumpi, siis saan ka teise löögi ära anda. Luksil oli küll trumbisingel (0-1-4-8 jaotus, väljamängijal oli 5-6-2-0) ja asi läks maksma ainult 300, mitte 600 punkti. Teises toas panid Tiit ja Maks 7♣ peale (lootusetu isegi vale avakäiguga, sest ruutu on peeglis) 7♥ ja käisid seal samasuguse kaitse järel kontraga kaheta, nii et mu manööver maksis 7 IMPi. Vähemalt ei käinud ma ristit, siis tuleks see leping välja.

Teine kord jõudsime 5♥ lepingusse, lehed olid järgnevad:
♠ÄK8752
♥K94
♦-
♣KES3

♠64
♥E8765
♦ÄKE
♣T95

Kaitse alustas risti äss - risti. Kuidas edasi mängida? Mina tegelesin peamiselt mõttetööga, et ilmselt oleme me parasjagu korruse võrra liiga kõrgele jõudnud ja seepärast pudrutasin natuke. Nimelt käisin lauast väikse ärtu muti alla (see sai tihi) ja seejärel uue väikse ärtu mõlemast käest. Äss küll pudenes, kuid rõõmu oli sellest vähe, kuna kaitsja sai partnerile löögi anda. Õige oleks olnud mängida nii, et ärtu emandaga tihi saades tõmmata ära kaks ruutut, visates sinna minema laua ristid ja alles seejärel käia ärtu. Kuna ♣10 on minu käes, siis ei saa kaitsja sundida mind kuningaga trumpama ja leping tuleb välja. Ühesõnaga lasi ta mul ärtu ässa peetades lepingu välja. Ja kaugem analüüs näitab, et tegelikult mängisin ma lepingu taha alttihil: kuna mul on käes ♣10 ja ♣9 mõlemad, siis tuleb risti ässale deblokeerida kuningas, teine risti kätte võtta, siis tõmmata ära ruutud ja ristid lauast minema visata. Nüüd tuleb hakata mõistatama, kus asub ärtu äss duublis, kuna muid vihjeid ei ole, siis võib võtta eelduseks, et kui ühes käes on lühem risti, siis teises võiks olla lühem ärtu (kuna neil on kahe peale 10 ruutut, siis see just teab mis hea vihje ei ole, aga ikka parem kui mitte midagi). Seega pada ässaga lauda ja väike ärtu emanda suunas ja leping koju. Kuna vastane oli kuues, siis teenisime ka üheta mängu eest 2 IMPi, aga oleks võinud saada 11. Siit moraal - ei tohi mitte mõelda sellele, mida sa mängida tahaksid, oluline on see, mida sa mängid.

Ühes jaos oli selline veider asjade käik:
omad neljandas käes (kõik odavas lehte)
♠KST85
♥S3
♦K6
♣ÄE96
ja pakkumine käib:
.......1♦(rand)...p....1♥
1♠.....3♠(splint).4♣...5♥
p......5♠........DBL...6♥

nüüd siis tundub, et vastased on tuvastanud üüratu klapi, ruutu kuninga võib seebiks lugeda, ühel vastastest on padarenoo ja kuna passinud partner omab jõudu ja pikkust padas ja ristis (4♣ peab olema padatoega)on kõik väga halvasti. Seega siis ilmselt on vaja mõistlik kaod minimiseerida ja ohvrisse minna. 6♠ oligi odav tõke, läks 300 eest (üks ärtu ja 2 ruutut), ainuke häda oli selles, et partneril oli risti neljane ja vastastel jagus 3-2, nii et peale ristikäiku läheb 6♥ üheta (ilma ristikäiguta tuleb välja). Mulle meeldis see jagu seepärast, et kui tavaliselt olen mina see, kes kirub vastaseid, kes ei tea, mida nad teevad, siis seekord olin ma ise vastase rollis. Seletus sündmustele on nimelt selline: mul oli käes
♠9764
♥ET8642
♦2
♣43

ja peale pakkumise algust nägin ma, et vastane pakub 4♠ ja ma tahan tõkkesse minna, seega pakkusin kohe 5♥, arvestamata, et Luksi jaoks oleme tugevas järgnevuses meie. Luksil aga tekkis aus huvi seitsme vastu (pane mulle sama leht risti ässaga ja asi on umbes lõikest, kuna ma pakkusin tugevalt, võiks mul ehk ka ruutu kuningas olla) ja tegi veel ühe pajacue. Nu siis tuli mängida korrus kõrgemal kui kavandatud. Ega ma üleliia ka ei põdenud: mõtlesin, et kui Luksil on odavmastiässad, siis peaks lepingul variante küll olema ja lõppeks võib vastastel endiselt päris mitu pada tehtud olla. Väike nali.

Teisipäeval viisin Lutsu raamatukokku tagasi raamatu "Teine Asum", viskasin selle üle ukse tädi kätte ja läksin teisele poole koridori, et laenata G.Duby "Guillaume le Marechal ehk maailma parim rüütel". Eile tuvastasin, et raamatukogu on mulle meeldetuletuse saatnud, et mul raamat endiselt viimata. Helistasin ja teatasin, et oma arust on see mul juba kaks päeva tagasi toodud, kas nad kontrollida saavad. Said, aga sellest tolku ei olnud, raamatut nad ikkagi ei leidnud. Oh ebaõnne ja suurt jama. Nüüd siis on selgunud, miks nad seda üles ei leidnud - see oli mul kodus laua peal. Aga asja muudab huvitavamaks hoopis selline küsimus: kui "Teine Asum" on mul kodus, mis oli siis see raamat, mille ma raamatukokku tagasi viisin?

Lasin end lõpuks pehmeks rääkida - Pärnits juba aasta aega ässitanud, et ronigu ma Eesti sudokumeistrikatele, tegin siis "kvalifikatsiooniülesanded" ära ja näis, palju pihta läheb ja kas mind rajale ka lastakse. Lahendasin ma neid reede õhtul Tallinnas ja mingi hetk kui ma olin jupp aega midagi põrnitsenud, tuli juurde mu 8-aastane vennatütar, kes teatas, et "siin on ju kaheksa!". Tundub, et finaalis mul küll midagi teha ei ole, äkki hakkan Krissu treeneriks hoopis (selle õhtu ta igatahes veetis sudokusid lahendades).
Nädalavahetusel tuli jälle omi jumalaid teenida - Tallinnas olid paaride meistrivõistlused. Tulemuseks oli üks üle keskmise debiilsus, paar väiksemat lollust, näpuotsaga puterdamist ja teine koht. Ühesõnaga käik jäi kindlasti plusspoole peale. Positiivne oli ka see, et sain läbi lugeda suure jupi ühest paksust raamatust, mis mu tänase eksami tõttu kuulus kohustusliku kirjanduse nimekirja. Kogu eilse päeva veetsin õppides (kolm ja veerand raamatut läbi lugeda (neist kaks küll olude sunnil diagonaalis), konspektid läbi vaadata ja eksamikonspekt teha, mingite programmis nimetatud isikute ja asjadega kurssi viia), hommikuks kell neljaks helisema ja nagu imeväel oli pool tundi enne eksamit (9.15)kogu materjal vähemalt korra läbi vaadatud. Eksamil esialgu õppejõud pinnis, et miks ma kirjatööks mingi kammajjaa kokku kirjutasin, ei olevat viisakas kasutada väljendeid "ära sokutama" ja "kaikaid kodaraisse viskama" ja õnneks laiemaks küsimuseks valis teema, millest mul oli keskmisest vähem udune ettekujutus - nimelt keskaegsete linnade elanikkonna. Eks ma hakkasin pikalt laialt rääkima (veidi asjast ja veidi asja kõrvalt, aga vaid sellest, mille õigsuses 100% kindel olin). Mingi aja pärast palus ta mul vähemalt mingeidki ajalisi pidepunkte anda. Õnneks suutsin pihta panna (educated guess). Siis läks kuidagi jutt võimuvõitluse peale 13 sajandi Saksas ja veidi enne seda, sellega sain enamvähem hakkama (ainult ühe eksimuse tegin, kui pakkusin ühe keisri isaks teist meest, kes oli hoopis tolle isa konkurent. Aga noh, segased ajad niikuinii (eriti kui keisrid mängus) ja pealegi suutsin ma selle apsaka ruttu ära korrigeerida. Siis otsustas ta küsida mis asi oli Melfi konstitutsioon (õnneks mäletasin, eile õhtul ma sellele ei oleks veel vastata osanud), seejärel katarite (albilaste) kohta - see oli õnneks triviaalne ja ta ei lasknud mul lõpunigi rääkida vaid pinnis veel poliitgeograafilise kaardi asjus. Et näidaku ma, kus on Kataloonia, Brabant, Friisimaa, Moraavia, Masoovia, Provence (ühesõnaga haigutus, ainuke veidi kahtlane on see, et ma pakkusin Masooviat Põhja-Poolasse, aga ta on pigem keskel (tolleaegse Poola kaardi järgi isegi läänes-loodes), aga noh, see on suht väike häda. Ja lõpuks isikud: kes oli Alfred Suur (vuristasin ette, et Wessexi kuningas 9. sajandil, kes ühendas Danelaw all olnud linnu/riike) ja kes oli see Ungari kuningas, kes võttis vastu ristiusu ja millal (teadagi Istvan Püha aastal 1000, ma oskasin isegi ristimiseelse nime - Vajk - ära öelda, kuna ma eelmisel kevadel kirjutasin vastusteraamatusse Ungari varasemast ajaloost). Ja jäigi õppejõud rahule, huhhhh... Nüüd on siis sess läbi ja võib logelema hakata. Või kahjuks siiski mitte, võtsin endale tõlketöö kaela (nii et ei tasu imestada, kui ma kunagi seltskonnas kaarditrikke tegema hakkan) ja tuleb veel mõelda mis saab proseminaritööst... Sess on läbi, elagu stress!

Seoses õppimisega on viimasel ajal tulnud lugeda palju lohisevaid kirjutisi, mis on küll suht hea lugemine, aga niivõrd laialivalguvad, et kohati on raske neist aru saada ja veel keerulisem midagi meelde jätta. Vähemalt kohtab seal toredaid kilde, tänase päeva nael on tsitaat keskaegselt Pariisi piiskopilt: "Meie Issand polnud mitte ainult Jumala poeg, vaid kuulus ka väljapaistvasse suguvõsasse!"

Laupäeval sain kätte unelmate lehe:

♠-
♥Ä
♦ÄKESxx
♣ÄKESxx


Tegemist on tõsise probleemiga, et kuidas lehte pakkuda - kui kohe 7 odavat avada, võib vaenlane mõnes tsoonis tõkkesse ronida, kui pikemalt pakkuda võib ta seda samuti teha, kui puudub võimalus avakäigul ässa küsida (mul näiteks puudub), siis võib tekkida raskusi 7NT pakkumisega... ilmselt on mõistlik avada 4NT (odavad) ja seejärel keevitada seitse odavat täis.

Õnneks oli mänguks hoopis hearts, mida ma arvutis toksisin ja seega mul sarnaseid probleeme ei olnud (antud jaotus tuli kätte peale vahetamist). Lihtsalt 13 esimest tipust kotti ja tehisintellektvastastele kõigile 26 miinust kirja. Kahju et kleimida ei saanud....

Kolmapäeval selgus, et ma vist olengi kõva. Nimelt oli mul saksa keele tekstide vastamine ja Mesopotaamia ajaloo eksam. Kuna viimane pidi tulema testivormis, siis võtsin eelduseks, et "läbi ei kuku" ja keskendusin saksale. Eelmine õhtu küll otsisin konspektid välja ja tuvastasin oma suureks üllatuseks, et mul on ainult kolmandikujagu olemas (no ju ma siis ei olnud loengutes käinud, kuigi mul endale tundus, et olin. Aga need käigud olid semestri lõpupoole, seepärast vist jäid meelde). Kuna tekstid jäid suht hästi meelde, siis tegin endale igaks juhuks hommikul tööl ka eksamikonspekti valmis ja lugesin korra enne saksa vastamist läbigi. Peale viimast aga leidsin, et parem on eksamile minna täis kõhu kui täis peaga ja sõin õppimise asemel. Eksam pidi algama 16.15, aga õppejõud küsis 16.00, kas keegi tahaks juba pihta hakata. Tulemus oli siis selline, et 16.10 oli asi valmis ja hinnatud 20/20st pihtas. Ja küsimustest tundusid osad väga lihtsatena ("no mida see veel olla saaks", osa väga loogilistena (valed variandid olid suht sürrid), osasid pidi teadma ja neid ma teadsin (enamasti ajaküsimused, a la "millal rajati UR III riik) ja korra või kaks pidin lihtsalt kahest variandist pihta kobistama. Tehtud.
Ülejäänud kaheks eksamiks õnnestub mul võib-olla isegi suht hästi õppida - nimelt jäi mulle kunagi meelde, et Tiit kommenteeris mu õppekirjanduse leidmise raskuste kohta, et küsigu ma temalt, neil koolis on hea raamatukogu. Ma siis saatsin talle oma kohustusliku kirjanduse nimekirja ja temast on päris vinge abi olnud. Kõige sürrealistlikum lugu oli raamatuga, mille kohta ta teatas, et see on olemas Rein Etsil, kes selle endale mälumängust auhinnaks sai. Helistasingi tollele, leidis raamatu üleski ja toimetas minu kätte. Sisekaanel vaatab vastu aastaarv 2002(!). Etsi kommentaar asjale: "peab ikka mõnel vastav peakuju olema, et sellised asjad meelde jäävad!". Minu arust vahel päris abiks, et on.

See aasta olid jõulud karmid ja rasked, seniajani taastun. Alkoholismi pool jäi küll napiks kui välja jätta meie ja naaberfirma ühine jõulukas Kuutsemäel, mis oli omamoodi veider ettevõtmine. Nimelt ümberringi oli kõik absoluutselt porine ja lumevaba, väljaarvatud üks laskumisnõlv, mida mööda siis sõitsimegi. Mul muidugi puudus igasugune varane kogemus mäesuusatamisest ja ka tavasuuskadega olen sõitnud äärmiselt episoodiliselt, aga kuidagi sain hakkama. Alguses oli küll ebameeldiv lugu, kui selgus, et pidurdamine on midagi keerulist, aga siis tuli appi instruktor Lemps, kes teatas, et keeraku ma end veidi risti mäge, siis suusad väga ei lippa. Ja soovitas, et sõitku ma suurte poognatega võimalikult risti alla. Naabrite boss jälle soovitas, et sõitku ma sahka, ohutuse mõttes. Nuh, enamvähem sain hakkama (u. pooltel kordadel pidin käe maha toetama või pani suusk jalast ajama, sest ma vist lõin kannad kokku), kõige ebameeldivam oli see kord, kui mäkke minnes otsustas suusk, et tuleb alt ära - tulemuseks kiire kägar, hea et järgmistele jalgu ei jäänud. Lõpuks siis selgitasin välja, et õige taktika algajal Kuutsemäelt alla sõitmiseks on: paar pitsi jäägermeistrit naha vahele ja siis suht otse alla, pidurdades ainult hädakorral. Tehtud! Alkoholismile sai siis pühendatud hiljem sauna oodates ja saunas (krdi kuum oli, ninakarvad tahtsid ära kõrbeda), toimis päris hästi (kuigi mitte nii hästi, kui ühel teisel, kes oli paar tundi kadunud, seniajani ei tea, kus see aeg möödus. Õnneks laekus ühes tükis ja tervena). Järgmine päev olid mul muidugi kõik luud-kondid sigavalusad - tuvastasin oma kehast jälle hunniku lihaseid, mida muidu ilmselt kunagi vaja ei lähe, aga mäest alla sõitmisega said nad kõvasti vatti.
Esmakordne aga oli see, et mul tekkis jõulude ajal probleeme söömisega. Tavaliselt läheb mulle alla kõik ja kaunis suures koguses ning ilma igasuguste probleemideta, aga see aasta osutus see kraam mulle liiga raskesti seeditavaks. Kui kuni kahekümne üheksandani sai veel kuidagi vastu peetud (hoolimata sellest, et väiksed ohumärgid olid), siis sel päeval tuli mulle külla ema ja Maarja otsustas midagi head kokata. Menüü seega järgnev: küüslauguga pikitud liha kohvikastmes ja viini martsipanisai (sisuks - rummis leotatud rosinad, mandlijahu, martsipanimass ja ilmselt veel mingeid asju). Mõlemad road muidugi sellised, et viivad keele alla (küsige Maarjalt retsepti ;)), aga minu kõhule andsid surmahoobi (kusjuures ma ei söönud üldse mitte palju) - taaselustus mind eelmine talv vaevanud kõhuvalu. Kuna Maarjal oli niikuinii arsti vahet jooksmist, siis lasin tal mulle tabletid välja kirjutada (meil on sama perearst) ja ta kuulis, et see olevatki praegu üldrahvalik häda, et kõiksugu kõrvetised naasevad. Nüüd siis olen nädal aega tabletikuuril olnud ja loodan paranemist. Kõige hullem on see, et seoses kõhuvaluga ei saa ma öösel normaalses asendis magada vaid pean mingi kägara sisse võtma, mis omakorda kurnab selga. Tartu Uusaastaturniiril oli asi juba piisavalt hull, et ma ei saanud tundi aegagi järjest istuda, sest selg väsis lihtsalt ära (kas leidub keegi, kes seletaks, miks väsib selg istudes rohkem kui seistes?) ja võistkondlikku ma sisuliselt ei mänginudki.
Muudest lõbusatest asjadest niipalju, et reede lõuna ajal oli mul eksam Eesti varauusajas. Eksamiks õppisin oma tavapärases stiilis - eelmine õhtu laenutasin raamatukogust ühe raamatu (teise tõi mulle Tiit, aga tollest väga abi ei olnud, ainult kronoloogia, mis oli ka õpikus olemas) ja hakkasin eksamikonspekti tegema (st. eksamiteemade kohta paar märksõna kirja, liha suudan ma sellisele skeletile enamvähem alati juurde kirjutada). Õhtuks sain poolega valmis, siis viskas üle ja peale paaritunnist CIV IV mängimist kerisin magama, äratusega kell 3.30. 5 minutit enne kaheksat oli siis eksamikonspekt valmis (eksamiks oli antud aeg üheksast kaheni, ise vaata millal tuled) ja tuli tööle minna. Asja tegi muidugi keerulisemaks, et esiteks oli vaja tööd teha (kaupa tuli) ja teiseks pidi valmis kirjutama kaks kirjatööd - ca 4 lk. raamatust "Lõpu võidukas algus" (muide, tegu on väga hästi ja ladusalt kirjutatud raamatuga, kui kellelgi natuke huvi on, siis täiesti soovitan lugeda) ja ca 1 lk. raamatust "Jesuiidid Tartus". Aga kell 12.15 olid kõik korras ja sai veel lõuna kõrvale pool tunnikest õpitudki. Siis eksamile, kus läks ses suhtes naljakalt, et tõmbasin pileti, kus kirjas järgmised küsimused: "Liivimaa riikide omavahelised ja välissuhted 16. sajandi keskel" ja "Rootsi aja uurimise historiograafia põhijooned". Üldiselt oli eksami vorm selline, et ühest räägid pikemalt ja teise kohta vastad küsimustele (omal valikul kumba pidi), minult aga küsis õppejõud kohe historiograafia kohta (kuna tegelikult see esimene punkt on u. keskkooli tasemele). Õnneks ma põhijooni mäletasin suhteliselt hästi ja õppejõud oli ka rahul, kuna väidetavalt olevat ma olnud üle aastate esimene, kes seda vastata suudab. Ja panigi mulle "A", hoolimata sellest et ega ma historiograafias väga palju nimesid nimetada ei osanud (õnneks oli ju küsimus põhijoontes), pikema kirjatöö tähtaeg oli u. nädal aega varasem ja lühemale kirjatööle olin suutnud raamatule vale autori kirjutada. Loomulikult jälle autopiloodi töö - kui jutt käib usuasjadest ja kirjas on juba Vello, siis hakkab aju tegelema järgneva tekstiga ja autopiloot sisestab perekonnanimeks Salo. Aga hoopis Helk oli. Õnneks taibati, et tegu on lihtsalt lolli hajameelsusega ja anti andeks.