Leoga süsteemi kõpitsedes jõudsime kunagi äratundmisele, et odavas tsoonis peaks nõrgal NT-l tugeva ees metsikud eelised olema.

Kõigepealt rida triviaalseid asju, mida suvaline bridžimängija ilmselt teab või aimab:

1NT näol on tegemist hea tõkkepakkumisega, röövides kogu esimese korruse (vahel muidugi saab sellega ka iseennast tõkestatud). Kui tugeva NT puhul on väga suur tõenäosus, et jagu kuulub avajale, siis nõrga NT puhul on väga reaalsed kaks varianti

A)vastane tunneb, et ta peab midagi tegema, ja läheb omadega ujuma.
B)vastane ei saa mugavalt sekkuda ja müüb sulle lepingu odavalt.

Lisaks sellele on leht, millega sa avaksid nõrga NT sul käes märgatavalt sagedamini kui see, millega sa avaksid tugevaga – ja mida sagedamini ja kõrgemalt sa avad, seda agressiivsemalt on sul võimalik mängida.

Loomulikult on nõrga NT puhul suurem oht trammi alla jääda või lihtsalt oma leping taha käia, mis tähendab seda, et kallis tsoonis on selle mängimine oluliselt riskantsem.


Hakkasin siis uurima meie stiili nõrka trumbitat (Ranna-Ruutu süsteemi kontekstis, ainult odavas tsoonis, suvaliselt käelt, lubab 10-13pp, kusjuures iga kümnega avama ei pea) võrdluses tugevaga.
Loomulikult on võimalus, et sa ei saa 1NT-ga avada nõrga variandi korral suurem kui tugeva puhul (suurem tõenäosus, et keegi ette avab), lisaks on tugeva NT lehega sageli võimalik jõud ära kirjeldada ülepakkumisega, aga see-selleks, liiga pedantseks minekul ka mõtet ei ole.

Alustuseks hunnik statistikat (tõenäosused on arvutatud wikipedias leiduvate tõenäosuste järgi, aga ma arvan, et neid võib enam-vähem usaldada):

Kui mängida 15-17 NT-d, siis saad sa sellega avada (klassikalise lehega (4333, 4432 ja 5332 viiese odavaga) süsteemselt, igasugused venitused ja leiutamised välja jättes) napilt üle 4% jaotusi (4,025). Kui see piir tuua 14-16 peale, siis protsent kasvab 5,34-le.

Nõrga NT puhul on sul avang käes 11,4% jaotustest (arvestades, et 50% ühtlasi lehti 10pp juures sa avad ja 50% ei ava, tegelikult pigem on see avamise protsent meil 70 kandis). Nuh, tsoonsusega läbi jagades see väheneb küll poole võrra, aga suhe tugevasse trumbitasse jääb siiski samaks: seda lehte tuleb ette oluliselt sagedamini.

Lappasin läbi meie paari kirjed Pekingist ja üritasin saada sotti, mis siis sai nendes kohtades, kus me avasime nõrga 1NT-ga, samas kui klassikalist ranna-ruutut mängides oleksime pidanud avama 1♦.

Pekingis mängisime me 202 jaotust (160 alagrupiturniiril ja 42 kaheksandikfinaalis). Põhimõtteliselt oleks pidanud ette tulema 11-12 jagu, kus me nõrga NT-ga avada saanuksime. Selgus, et selliseid jaotusi oli 14 (tõsi küll – ühes ma avasin offshape lehega ja ühes Leo “balansi säilitamis huvides” 11 tõelise saastaga ei avanud).

Tulemused: kahes jaos, kus läksid imbid liikvele väljamängu või kaitse pealt, saime +23 (st. pakkumine asjasse otseselt ei puutunud), veidral kombel see nõrga NT jagu, kus ma avasin offshape'iga oli üks neist. See jagu, kus Luks passis avamise asemel tõi sisse koguni 14VP-d topeltgeimi näol. Ülejäänud jagudega juhtus siis nii, et 12-st jaotusest kaotasime ainult ühe ja teenisime +26 IMPi.

Et asja ka veidi teisest küljest vaadata, uurisin jagusid, kus me olime sunnitud avama 1♦, kui rannaka puhul oleksime pidanud avama 1NT – seega siis 15-16 NT jagusid (selliseid 17pp-ga ühtlasi jagusid, millega me pidime avama 1♣, ma vaadata ei viitsinud, samuti ka neid 14pp-ga jagusid, kus niikuinii avad 1♦, aga lihtsalt ühtlase vahemik on teine). Selliseid jagusid pidanuks olema 3, leidsin 2. Üks jäi viiki, teises kaotasime 11 IMPi teise toa kaitseeksimuse tõttu (info laua taga ja avakäik olid samad).

Ühesõnaga – sain vähemalt enda jaoks kinnituse, et nõrk NT on võitja.

Nädalavahetuseks tellis Olaf mu Pärnusse kaarte mängima - nimelt toimus KõVamehe sarja viimane etapp ja Olaf kakles Norsu liikmetega üldvõidu nimel. Asjaolud kujunesid selliseks, et mängisin Lempsiga (kellega ma olen küll paar korda elus paaris mänginud, aga viimane selline juhtum jääb üsna mitme aasta taha), Olafi partneriks oli Sven. Mäng kulges üpris normaalselt - reeglina oli hea teineteisemõistmine ja kuigi sekka sattus ka patserdusi, garanteeris teise toa hea mäng, et pika aja järel õnnestus lõpuks üks võistkondlik "külaturniir" ära võita. Ma ei tea, mis meie pundi viga on, aga kuidagi ei edene selliste võistkondlike mängimine - võib-olla on meil motivatsiooniga probleeme ja teistel siis vastavalt on stiimul kõrgem, et meile pasunasse anda. Kaheksast matšist me ühtegi ei kaotanud ja saime keskmiseks ligi 20VP-d, äärepealt oleks sellest võinud väheks jääda, sest selline kooslus nagu Erika-Indrek, Hendrik-Taavi (Toomere) said ainult 2VP-d vähem (omavaheline oli lõppenud meie võiduga, nii et väike turvavaru jäi). See jääb nüüd küll viimaseks korraks, kui ma kellelegi, kes võistkonda neljandat kätt otsib, telefoninumbreid edastan - saab rahulikumalt mängida (OK, väike nali)...
„Pärleid“ turniirilt: vastane sooritab 1NT ülepakkumise (ilmselt mingi 15-18), partner kutsub geimi. Selle peale tüüp 18pp-ga passib! Otsus oli õige, sest õige kaitsega (mille me ka tegime) läheb 3NT taha. Aga asjal oli ka negatiivseid külgi – esiteks mängis ta suht rumalalt 2NT taha ja teises toas võitis Olavi 3NT ära!
Norsu sai Erika vastu ühest jaost 21 miinust: ühes toas pakuti ära 6♠, teises toas jõuti vabatahtlikult 7♥-sse, kontraga -1100…
Lempsi puhul esines paar korda naljakaid pakkumisi
1♦ - 1♠
2♣ (lubab mõlemat odavmasti)
ja nüüd peab ta leidma taaspakkumise lehega
♠ÄES9
♥xxx
♦ETx
♣KSx
ja selle asemel et pakkuda 2♥ (neljanda masti sund, aga ta ei olnud selles 100% kindel) või midagi jõulisemat valis ta lihtsalt lihteelistuse 2♦ näol. Õnneks oli mul käes 14 väga head punkti:
♠x
♥ÄTx
♦KS98x
♣ÄETx
ja ma tegin veel 2NT, mille ta võis südamerahuga kolme tõsta. Vastane millegipärast ärtukäiku ei teinud vaid küttis pada lauale ja võtsin oma 10 tihi ära (padalõikest loobusin). Ärtu oli neil muidu 4-3, nii et taha ei oleks see leping läinud.
Kui eelmise jaoga midagi halba ei juhtunud, siis teine oli juba märksa karmim lugu (üks kahest jaotusest, mille me esimese turniiripoole jooksul kaotasime): Lempsil on käes (kallis odava vastu):
♠ESxxx
♥Kxxx
♦Exx
♣x
passib sellega teiselt käelt ja vastane avab 1♦, partnerilt tuleb 1♠ ja teiselt vastaselt pass. Nüüd pakkus ta sellega soojenduseks 3♠ (täpne tähendus teadmata) ja avaja pani 4♦. Peale kahte passi ilmus lauale 4♠! Kontraga kaheta, -500 +170 vastu (kusjuures ma pidin veel hästi mängima, et asi 500-ga lõppeks). Minu leht oli:
♠ÄKTx
♥xxx
♦xx
♣ESxx
võib-olla ei tohiks neljase mastiga ülepakkumist teha, kuid ma kahtlustan, et järgmine kord samas seisus pakun ikkagi.

Ise ma puterdasin peamiselt kaitses, paar näidet:
vastane avab 3NT Gamblinguga ja teine pakub 4♣, mis jääb mänguks. Minu leht on selline:
♠ÄEx
♥Äxxx
♦Kxx
♣xx
Avakäiguks trump ja lauda tuleb:
♠Sxx
♥Exx
♦-
♣ÄKE98xx
lauast trumpüheksa, mis võtab tihi ja järgneb väike ärtu soldati alla. Lahenduse panen postituse lõppu.

Teine oli lihtsalt seletamatu kokkujooks: vastane avab 1NT (tugev) ja jääb seda mängima. Mul on käes:

♠ST8xxx
♥Sx
♦K9x
♣xx
käin padasoldati ja lauda tuleb:

♠Exx
♥T9xx
♦Txx
♣ESx
________♠ST8xxx
________♥Sx
________♦K9x
________♣xx
Lempsilt tuleb ♠9 (julgustame väikestega), väljamängija võtab kuningaga tihi ja käib ristit laua suunas, Lemps võtab selle kuningaga ja käib tagasi uue risti, mille väljamängija võtab ässaga kätte ja jätkab ruutuässa-ruutuemandaga. Panin sinna kuninga peale ja Lempsilt pudenes soldat (♦9 minu käes tähendas seda, et laua kümmet ei saanud deblokeerida). Ühesõnaga tekkisid tavapärased küsimused:
A) mis toimub?
B) mida teha edasi?
Ruutu on väljamängijal viiene ja risti duubel (muidu ta ei mängiks ruutut nii naljakalt, vaid võtaks teise risti lauda ja lõikaks), seega jääb kuus kaarti kallismastidesse. Kiire pildipunktide lugemine näitab, et tal on kindlasti 4 ristis ja 6 ruutus ja vähemalt 2 padas. Väike rehkendus peaks ütleb, et ülejäänud neljast pildist (♠Ä, ♥ÄKE) on tema käes tõenäoliselt ainult üks või siis ♥KE – muidu tuleks tal kokku 18 punkti, kuid päriselt seda varianti, et tal on Ä ja E välistada ei saa. Nüüd tegin „mugava“ oletuse, et väljamängijal on kallismastid 3-3, seega on tal padaäss (ja Lempsil singel) ja partneril ♥ÄK, ning käisin väikse ärtu (kohe seletan, miks see on oluliselt kehvem kui ärtu soldati käik). Lemps võttis selle ässaga, käis risti puhtaks, kuid siis sai väljamängija ära võtta blokeeriva ruutu, tulla ärtu kuningaga kätte ja lepingu ületihiga võita – selgus et Lempsil oli padaäss ja väljamängijal 2452 jagu. Tegelikult oleksin ma pidanud selle probleemi õigesti lahendama, vajalik info selleks oli täiesti olemas (ja seda infot oli palju)

A) väljamängija võinuks avatihi ♠E-ga lauda võtta, mitte ei oleks pidanud hakkama ristiga lolli mängima
B)kui tal on padaäss, siis Lempsil on ilmselt ärtu ÄKE ja ta võiks sealt vähemalt ühe tõmmata, enne kui ristisid kokku käima hakkab
ühesõnaga, tuleb valida üks järgnevaist kaitseplaanidest: kas mängida sellele, et väljamängijal on ärtus äss või kuningas-emand või lihtsalt kuningas. Esimesel juhul on ebaselge, kas seda lepingut üldse taha saab ajada, sest ärtulülituse võib väljamängija peetada ja kui uus ärtu käia (et tappa sisekut ruutude juurde) seda operatsiooni korrata, saades nii vajaliku siseku kui ärtutihid. Teisel juhul tuleb käia pada partneri ässa alla, ta saab risti puhtaks lüüa ja väljamängija saab küll ära võtta laua risti, ruutu ja pada, kuid läheb üheta, sest ärtu ässaga sisse saades kasseerib Lemps ristid sisse. Kolmandal juhul töötab hästi ♥S käik – partner saab ÄE-st peetada ja kui ta selle tihi võtab, siis võib ta ruutudega hüvasti jätta. Kui ta aga otsustab peetada, siis jõuab patta lülida – samas võib ka kohe pada käia, efekt on täpselt sama (ainult ei lase väljamängijal eksida).
Nagu siis selgub, tuleb antud kohal lihtsalt loota et väljamängijal ei ole ärtuässa ja tuima näoga pada käia.
Pärast turniiri naasesime Tartusse, kus värske suur meister Luks oma järjekordset sünnipäeva (küll nädalase hilinemisega) pidas. Juua oli, rahvast kah, aga kuidagi sattus nii, et kisa oli palju, villa vähe – töö toimus kuidagi sektsioonides… Ja lahkudes sain hakkama sellise manöövriga, et Kassitoomel astusin kiilasjääle, mis oli kaetud värske lumega. Kukkumine ei olnudki nagu midagi erilist, kuid selle juures lõin oma parema käe nii õnnetult ära, et küünarnukist sõrmede poole oli ta nagu tuld täis. Kooberdasin siis koju ja hommikuks ei olnud miskit muutunud – kätt pöörata ei saanud, sõrmi liigutada kuidagi sai (aga küünarnukist hakkas seda tehes kiskuma). Visiit traumapunkti andis tulemuseks teadmise, et luud on terved, seega pääsesin „kõigest“ põrutusega – aga hoiatati, et valu üleminekuks võib halval juhul nädal aega minna. Ma ei ole oma elus ühtegi luud murdnud, aga ma veidi pelgan, et varsti ilmselt saab seegi arve avatud, kui ma nii jätkan – teel Konsumist koju (ca 300 meetrit), suutsin ka kaks korda kukkuda (vana hea lumekattega kiilasjää + halvenenud tasakaal, kuna paremat kätt ei saa stabilisaatorina kasutada). Talv on küll ilus, aga praegu paneb ta mu küll tuld ja tõrva sülgama.
Pühapäevane päev on siis möödunud sellise tähe all, et leiutada tegevusi, mida haige käega teha annab (oleks see vasak käsi olnud, poleks hullu midagi)… Sõelale jäid ennekõike vasaku käega arvuti mängimine (õnneks championship manageris ei ole vaja hiirega hullult tõmmelda) ja youtube’s ühe laulu eri versioonide vaatamine – Pärnus nimelt tuletas pilk telekasse mulle meelde ühe väga hea vana laulu – Sparksi „The town ain’t big enough for both of us“.

ahjaa – kaitseülesande lahendus: ♥S tuleb teadagi ära võtta ja kuna on võimalik, et väljamängija on ärtut mängides lahti mänginud äravisked, siis tuleb rünnata pada. Seega järgmiseks lauda padaäss. Kui partner julgustab, siis jätkab padaga, kui keelab, siis tuleb ära kasutada info, mille hooletu väljamängija sulle jagas: tal on ristis S10. Kui ta tahaks kiiresti teha äraviskeid ruutule, siis ei oleks ta hakanud ärtut käima, vaid oleks trumbiga kätte tulnud. Kui tal ärtu teeb, siis pole selle lepingu vastu midagi parata - ♠K on ka tema käes ja leping ei lähe taha. Seega tuleb eeldada, et ta ärtu ei tee ja võib südamerahuga trumpi käia. Antud jaos oleks see töötanud väga hästi, sest väljamängijal oli ärtu singel. Mina kütsin asja korralikult läbi mõtlemata aga „tuima näoga“ ärtut ja ruineerisin oma hea avakäigu, sest tekkisid kaks lööki kätte.

Üritasin vahepeal akadeemilisele puhkusele minna, et saaks rahulikult bridžimängule keskenduda (entusiasm on praegu sees ja niikuinii koolis midagi korda ei saadaks). Läksin siis osakonda asja uurima, anti mulle nõu, et kandku ma parem kümmekond punkti vanast rasvast üle, siis ei puuduta mind enne maikuud keegi. Ja kui selgub, et ma kevadel viitsin koolis käia, siis võib seda akadeemilist võib-olla kunagi hiljem kasutada, kui aga selgub, et ei viitsi, ei ole see akadeemiline kuhugi kadunud ja saan selle maikuus võtta (ja seega poolteist aastat mitte aasta muudele asjadele pühenduda). Öeldud-tehtud...

Muidu on see nädal pakkunud kaks seika tibidega (ei ole minu kõnepruugis halvustav termin!)

Esmaspäeval üritasin vooru vahepeal siidrit tellida, kui jalutas ruumi sisse üks üsna kena tütarlaps. Kui ma teda kõnetasin: "Tere, kas sina mängid torupilli?", oli ta väga üllatunud, aga tunnistas üles et mängib jah ja hakkas huvi tundma kust ma teda/seda tean. Tõde muidugi oli proosaline, mul pole seniajani õrna aimugi, kes ta selline on (kuigi nime küsisin järgi, suutsin ma selle umbes veerand tunniga ära unustada), aga kuidagi salvestasin ära, et ta oli Folgi ajal mingi noortejõugu koosseisus torupilliga lava peal (ta sarnanes ühe teise tibiga, kelle nime ma ka enam ei mäleta, aga keda ma ääri-veeri tunnen). Pärast andis Mairi mulle suurepärase mõtte, mida sarnases seisus tütarlastele ütelda - "suu kuju järgi arvasin". Ilmselt paneks nii mõnegi sügavalt punastama...

Eile vaatasin, et Kertu on Kotka klubisse tulnud. Lähem vaatlus andis tulemuse, et tegemist on siiski kellegi teisega, kuigi väljanägemiselt ja olekult tundus ta väga sarnane. Mu suureks üllatuseks oli see tütarlaps kohal bridži pärast - tegemist vist Piibu seltsikaaslasega - ja selgus, et ka nime poolest ei olnud ma tõest kaugel - nimeks nimelt Gertrud. Sellega küll sarnasused kahjuks lõppesid, bridži mängib Kertu oluliselt paremini (muidu oleks eriti meeldiv üllatus olnud).

Pühapäeval tuli lõunapausi ajal minu ja Tihase juurde Vasja, kes küsis, et mida me passime, väljas juuakse caffe exclusive't. Meie küsimuse peale, et mis imeloom see selline on, saime vastuse:

kohvi võib jagada kolmeks:
A)caffe rusticale - see on see tavaline kohvi
B)caffe normale - kohvi pooleks konjakiga
C)caffe exclusive - caffe normale, millest kohvi on välja jäetud

eilsest Tartu klubist kolm pakkumist:

A)Leo käes on leht:

♠Kxx
♥xx
♦Kxxx
♣ÄTxx

avab sellega 1NT (odavas tsoonis lubab see meil 10-13pp, kusjuures kümnega avama ei pea). Vastaselt kontra, minult rekk - mingi ühemastileht, millega ma ei taha mängida 1NT (tavaliselt lubab viiese masti). Teine vastane passib, Leolt 2♣ (automaat) ja nüüd kontreerija paneb 2♥, mis kahe passiga Leoni jõuab. Ja saades innustust oma "suurepärasest" lehest, võttis ta selle kontraga välja! Ses suhtes point muidugi on aus, et tal on kõigile mastidele hea toetus, aga mu meelest on see ikkagi veidikene liiga karm... Mul muidugi oli ärtumast, aga õnneks hea kvaliteediga (KS8xx), lisaks 8pp ja leping läkski kaheta.

B)Ühe tütarlapse panus pakkumisteooriasse: avada Wilkosz kahe odavmastiga (see ei juhtunud küll meie vastu). Tuletas mulle meelde, et kui ma väike olin ja bridži mängisin, siis juhtus kord selline asi, et lugesin pildipunktid ära, avasin 1♦ ja seejärel tuvastasin endalt 6-5 kallismastid...

C)Seiklusjutte maalt ja merelt, mis kahjuks oma teenitud palka ei saanud. Kolmas käsi avab sulle ette 2NT (odavad, kuna see on kallis odava vastu, siis võib isegi kerge avang olla) ja sul on käes:

♠9xxxx
♥Kxx
♦Kx
♣ÄK8

ja nüüd hull pakkus sellega 3♠. Mina istusin tema taga lehega:
♠ÄKST
♥xxx
♦Exx
♣xxx

ja vaatasin, et nüüd on inimene end küll lahedalt puusse keevitanud ja kontreerisin. Selle peale ilmus lauda kolmas padaemand, ja risti 109 (mis tähendas seda, et risti sai lahendada kadujata ja mis veel tähtsam, pada emandaga kätt ei saanud trumpama sundida) ja leping läks suure surmaga üheta. Ma vist kunagi ei väsi imestamast, miks Suur Segaja selliseid pakkumisi nii kergelt karistab...

Nädalavahetus Tallinnas GP-finaalis pani mõtlema, et kui juba kehva bridži eest makstakse tuhat krooni päevas (kolmanda koha auhind), siis peaks olema stiimuleid küll, et seda mängu hästi mängima hakata. Patserdasime üsna korralikult (peamiselt küll mängisime lihtsalt särata) ja vahel ei vedanud (tüüpvariandid: ebaõnnestunud avakäik peale ebainformatiivset pakkumist või siis vastane võtab kaks ässa geimis pealt ära kui pool saali on slämmi välja lasknud vms.), kuid õnneks suutsid vastased sageli patserdamises meid üle lüüa. Mõned näited (kuna häid jagusid peaaegu ei olnud, siis nendest ei olegi nagu midagi kirjutada):

jõuab vastane kiviaegse pakkumisega väiksesse slämmi padas (1♠ - 4♠ - 6♠):
♠ES865
♥ES65
♦K2
♣S8

♠Ä9432
♥Ä
♦E
♣ÄET653

avakäiguks ärtu ja nüüd väljamängija mängis lauast emanda (äkki katab!). Ei katnud, tuli emand ässaga ära võtta. Lauasisekutega on ka teadagi kuidas, aga õnneks oli abivalmis Vampsi masin ♠K singlisse paigutanud. Seega siis padaäss – pada emanda alla ja risti lõige. See kaotas ja ruutu äss karbiti ka sisse, üheta. Hilisem diskussioon ekraani taga:
- “miks sa selle emanda panid? Sa saad ju võita kui pärast ♥K maha ekspassid”
- “ah, ma tegelikult arvasin, et su partner käis kuninga alt”
- “nojah, aga siis ei oleks ju ka mõtet emandat panna”
maad võttis vaikus...

iseenesest on maksipaarikal selline huvitav küsimus, et kui sa ei pane emandat, tõmbad õnnestunult trumbi ja lähed trumbiga lauda, on sul ristilõikuse õnnestumise korral võimalik ära võtta kõik tihid, samas ärtu ekspass suurendab küll tuntavalt šansse lepingu võitmiseks, aga ka 13. tihi magama panekuks. Antud seisus tuleb talitada vana hea reegli “Sina ei pea mitte liiga ahneks minema!” kohaselt ja üritada kindlustada lepingu võitmine, sest esiteks oled sa slämmis kahe keycardita (mis tähendab, et välja tulnud leping annab juba hea tulemuse) ja teiseks oleksid vastased võinud avakäigul selle ruutu ässa ära võtta, nii et ärtu kuningale tihi andmine ruutu ässa arvel ei pruugi su seisu hullemaks teha.


Kui sulle käiakse avakäiguks väike kliber (3.-5. avakäigud) ja sa vaatad vastu seisule:

ET42

Ä765

milline kaart lauast mängida? Väljamängija mängis kümne ja võttis soldati ässaga ning hiljem elimineeris muud mastid ja käis laua emanda suunas ning eest pandi 9. Tekkis olukord, mille kohta Mollo oleks öelnud “ja Papa Kreeklane kiristas hambaid” - kas avakäik tuli kombinatsioonist 983 või K93 – ning väljamängija eksis, käies lepingu kaheta. Hakkasin sellele mastiseisule mõtlema ja jõudsin sellega sinnamaani välja:
selles mastis on üks konstantne kaduja (sõltumata avakäija ja tema partneri kaartidest), vaja on vältida teist. Avakäik võib olla tehtud ühest järgnevatest kombinatsioonidest:
KS3
K93
K83
S93
S83
983
Emanda paneku tõenäosusi ma ei viitsi arvutada, aga ma kahtlustan, et nad on sarnased kümne paneku omadega, igatahes vaistlikult mul tundub, et lauast emanda panek ei ole väga tõsine variant. Lauast pandud kümme toob maha pildi (va. juhul kui avakäik oli KS3-st, aga esiteks ei ole see väga tõenäoline avakäik ja teiseks ei ole siis kadunud midagi – teisel ringil on võimatu masti valesti lahendada). Kui see oli kuningas, siis on probleemid otsas, kui see on aga soldat, siis tekib ülalkirjeldatud seis. Nali on aga selles, et soldati ilmnemine on tõenäolisem kui kuningas (3-2 vastu): kuningas pannakse siis, kui avakäik oli S-9/8-3st, soldat lisaks K-9/8-3 le ka 983-st tehtud avakäigu puhul. Kui aga lauast panna väike, siis tekib teisel kaitsjal selline seis (tema poolt mängitav kaart alla joonitud):

KS
S9
S8 (ei ole mõtet riskida, et väljamängijal on Ä9 duublis ja partner tuli viienda kuninga alt)

ühesõnaga lahendab see ära probleemid, kus kümne peale tuleb soldat (va. kui avakäijal oli K93, aga siis ei ole sa endiselt hullemas seisus, kui avakäigule kümmet mängides). Nüüd aga seisud, kus kümne panek oleks probleemid lahendanud:

K9?
K8?

kui panna väike, siis ideaalses maailmas mängib kolmas käsi üheksa või kaheksa ja paneb su arvama – seega oleks kümne panek sama hea kui väikse panek (mõlemad lahendavad kaks probleemi viiest). Samas on aga võimalik, et kolmas käsi loodaks, et partner tuli ässa alt ja paneks kuninga – ja see lahendab masti juba kadujata. Nii et kui teine kaitsja ei ole hiromant ja ei mängi S8-st kaheksat, siis matemaatiliselt peaks väikese panek olema sama hea kui kümme ja võib tekitada kaitsele võimaluse väga valusalt eksida.

Ahjaa, antud jaos oli avakäik tehtud K93-st.

Ülesanne (vastuse panen kuhugi postituse lõppu):
♠ÄK
♥S43
♦Ä86
♣E9875

♠S964
♥ÄKT2
♦K97
♣K4

mängid 3NT, West on pakkunud pada ja Ost teeb avakäiguks ♠5. Võtad selle kätte, käid risti vastu kuningat, mille West võtab ässaga (Ostilt ♣3) ja käib tagasi väikese risti. Allah annab sulle inspiratsiooni panna ♣7 – ja Ost viskab krohvi (väikese ruutu kui täpne olla). Seejärel lõikad ärtu näppu ja West paneb lauda uue ärtu. Tõmbad ärtud lõpuni (viimasele viskad käest ruutu), millele Ost paneb masti ja West viskab kaks pada. Jätka nüüd siit:
♠K
♥-
♦Ä8
♣E98

♠S96
♥-
♦K97
♣-


vahepeal minu esitus: panen 3NT hoolimata vastase masti kehvast pidurist (Exx vastu Leo tõenäolist lühidust (oligi singel). Vastane käib avakäiguks väikese, teine võtab tihi ja käib masti tagasi, emand võetakse ära ja lülitakse ümber... phew – kerge amnestia tõsise pakkumislolluse eest – 5♦ on ohutu (ja ma tean seal vähemalt üheksast klappi), ning kuus on ühest lõikest (kuna Leol on täismiinimum), mis seekord küll ei istu.

Ja veel: vastane avab rannakaga ja ma pakun (kõik tsoonis) 2♣ lehega:
♠82
♥ST
♦843
♣ÄK9854

kuigi üritasin edasise pakkumis ajal Leo hoogu pidurdada (tal oli 12pp 5-4-3-1 jaoga), see mul kuidagi ei õnnestunud, lõpplepinguks kujunes 3NT -4. Järgmine kord panen 3♣ (või võib-olla passin).

“Seiklusjutte maalt ja merelt”: tüübil on kallis odava vastu käes
♠92
♥S632
♦K
♣E98632

partner avab 1♦ (rannakas), DBL ja pakub nüüd 2♣ (NAT; NF). Järgmine käsi võitleb 2♦-ga ja kui see kahe passiga tagasi jõuab, siis järgneb pakkumine 2♥! Kui suits oli hajunud, oli asi lõppenud -800-ga (3♣ on väärt -500). Maksi me küll ei saanud, üks persoon saalis passis sellega 1♦ väljavõtukontra läbi ja sai -1400.

“Seiklusjutte maalt ja merelt” VOL 2 (teine vastane küll):
käes on leht (seekord kõik odavas)

♠ES6
♥87
♦T7543
♣ES2

avab vastane 1♥, partner 1NT. Pass-pass ja avajalt 2♣, mille tema partner 2♥-sse parandab. Nüüd ärkas Must Aafrika ja pakkus 3♦, -500.

Ühes jaotuses lasin kontreeritud 5♠ välja: partner tegi avakäigu minu masti (praktiliselt kindlasti singli), selmet talle löök ära anda ja leping taha võtta (mul on veel ♠ÄS6), otsustasin käia ühte tema kahest mastist (lauas oli ET9) – kuna ma kahtlustasin partneril ka trumbisinglit (oligi), siis tundus, et kui tal on seal mastis Ä või K (eeldusel, et vastane lõikab), siis tuleb mängida järjekorras: tihi kotti, löök minu kätte, löök tema kätte, löök minu kätte ja trumpäss. Ei olnud see jagu, väljamängijal oli ÄKSx....

seejärel üritasin õnnetult balansseerida: vastane pakub 1♠ - 1NT ja see tuleb ringiga minuni tagasi. Käes mul (odavas)
♠65
♥74
♦KST74
♣KE53

ja panin 2♦, mis sai tagant kontra. Leo pani 2♥ ja kurjad inimesed kontreerisid selle 3-3ga ära, tuli -500. Õnneks ma ei olnud ainuke, nii et mõned punktid ikka saime. Üldse selle balansseerimisega näib üks kahtlane asi olevat, mingis jaos pakkusid vastased 1♦ - 1♥ - 1♠ - pass ja ma panin 12 ühtlase silmaga 1NT. Pass-pass-kontra, aga õnneks avaja hakkas oma 11pp-ga häbenema ja pani liduma (teine käsi oli 10 pp-ga sellise pakkumisviisi valinud).

Suurim pakkumiskala oli meil jõudmine 5♣ lepingusse 22pp ja 4-3 klapiga (üliheal päeval oleks väljagi tulnud):
(1♦)___DBL___(1♥)__DBL
(2♥)___3♣_____(p)___5♣

tõlge: teise kontra suhtes kontreerija arvas, et lubab neljast pada, partner aga et jõudu ilma padadeta. Sellest tulenevalt tema 3♣ oli mõeldud võitlevana, partneri jaoks aga lubas tugevat lehte risti mastiga. Läks neljata (teadagi kallis, aga vahet pole, teises liinis ei olnud ühtegi tulemust)...

Vastased omakorda suutsid pidurduda 2♠-s (ühepoolses pakkumises kusjuures!)
♠ÄK4
♥S6
♦ÄET86
♣876

♠ST632
♥K743
♦K
♣ÄS9

samavõrra keeruline, kui konstrueerida pakkumiskäik, millega geimi mitte jõuda (seda tegi veel üks paar saalis + üks paar B-finaalis), on ka välja mõelda mänguplaan, millega saada alla 11 tihi (“see teine paar” sai 10), sest pada on 3-2 emandaga lõikes, ruutu on 4-3, kolmas soldat kukub ja ♥Ä on kuninga ees. Meie vastane piirdus üheksaga, mis on ikka eriti vähe, hoolimata sellest et Luks suutis teha superavakäigu – väike pada emanda alt.

“Seiklusjutte Maalt ja Merelt” VOL 3: tüübil on käes (seekord odavas kalli vastu)
♠87543
♥T32
♦T3
♣Ä85

VPV avab 2♣, partnerilt 2♦ ja PPV-lt DBL (väljavõtt). VPV pakub 2♥ mis jõuab ülalmainitud kollektsiooni omale ja lauda ilmub 2♠! pass-pass-kontra ja nähes, et asi on ilmselt paha, taandub aktivist 3♦-sse. Pass-pass-kontra ja -500 (2♠ oleks sama).

Tellisin sisuliselt omast käest (eest oli vastane avanud ärtu poolblokiga ja VPV oli pakkumise venitanud 3♥sse) 5♦.

♠ÄKT8
♥3
♦ÄKT742
♣Ä8

- leidsin nimelt, et partneril võib vabalt olla paar ruutut ja risti kunn ja ta ei tõsta mind elu sees kuhugi. Selle peale kuri vastane kontreeris tagant lehega:

♠E9632
♥ÄE
♦E963
♣97

kuna partneri ainus ruutu oli 8 mitte näiteks 4, läks see asi kolmeta (muidu läheb üheta, kuna lauast laekus mulle pool tihi). Oleks lauas olnud ♣E ja ♦S5 asemel olnud ♣K ja ♦S8, siis poleks see leping vist taha läinud :(

Ülesande lahendus:

♠ÄK
♥S43
♦Ä86
♣E9875

♠S964
♥ÄKT2
♦K97
♣K4

mängid 3NT, West on pakkunud pada ja Ost teeb avakäiguks ♠5. Võtad selle kätte, käid risti vastu kuningat, mille West võtab ässaga (Ostilt ♣3) ja käib tagasi väikese risti. Allah annab sulle inspiratsiooni panna ♣7 – ja Ost viskab krohvi (väikese ruutu kui täpne olla). Seejärel lõikad ärtu näppu ja West paneb lauda uue ärtu. Tõmbad ärtud lõpuni (viimasele viskad käest ruutu), millele Ost paneb masti ja West viskab kaks pada.

♠K
♥-
♦Ä8
♣E98

♠S96
♥-
♦K97
♣-

VPV-l on käes 5-5 mustad (väljamängija ütles, et ta arvas, et äkki on 5-4 mustad, aga see ei muuda lahenduskäiku). Kui kaks ruutut ära võtta, siis peab ta käes hoidma kas kahte pada ja kahte ristit või ühte pada ja kolme ristit. Kuna tema ristide arv on 100% teada, siis on väga kerge välja lugeda, kumb variant töösse läheb. Seega siis tuleb alustada ruutu kuningast ja seejärel tulla ruutu ässaga kätte.
Kui kaitsja viskab risti duubliks, tuleb käia ristit (kas emanda enne ära tõmmates või tõmbamata jättes, maitse asi), vastane saab tihi ja tal pole käia muud kui pada või ristit, mis mõlemad lubavad risti pikkustihi kätte saada.
Kui kaitsja viskab pada singliks ja hoiab kolme ristit, siis tuleb ruutu ässaga tihi sisse saades tõmmata pada, elimineerides nii tema viimase väljaviskekaardi ja kuna risti nupud on täpselt nii nagu nad on, siis aeg ta väikese risti käiguga sisse visata ja eelviimasel tihil käib ta honööri alt kahvlisse. Ilus...

Iseenesest kaitse patserdas päris rängalt, teine padakäik mingil hetkel tapab selleks plaaniks vajaliku sideme ära. Ja patserdustele pühendatud postitusse ei sattunud see jagu mitte ainult kaitse tõttu...

Huvitav on küsimus, et kas on mõtet ärtut lõigata – kuna see hästi enam 3-3 jaguda ei saa (VPV-l on reaalselt 10 musta kaarti), siis on parim šanss mast nelja tihiga lahendada see tipust mängida. Vasja käis siin 3NT taha (vist mitmeta) samalaadse mängu alguse järel kui risti kuningas võeti ässaga ja inimene (mu arust hulljulgelt) jätkas teise padaga – kõigepealt proovis ta ristit tõmmata (protsentuaalselt parim šanss masti lahendamiseks), kui selgusid väga halvad uudised üritas ta mängida sellele, et mingil hetkel lõikab ärtut, elimineerib pada ja paneb Osti tema neljanda ärtuemandaga tükkis ruutu-ärtu sisseviskesundi (saades kaks pada, neli ärtut, risti ja kaks ruutut). Hea plaan, aga ühe väikese veaga – see ei töötanud.

väike parandus: Vasja mänguplaan oli vist selline, et elimineerib pada ja viskab kohe ruutuga sisse, sest kui ta sooritab kõigepealt ärtulõike, siis saab sisseviske tappa ärtuemanda käiguga, mis lõhub väljamängija sidemed. Vähemalt asja üle mõeldes tundub, et selline see plaan pidanuks olema

Käisin laupäeval Eesti Maakilval mälu mängimas. Peale pikka pausi (viimati vist tegelesin sarnase üritusega kuskil aprillikuus Eesti meistrikatel) tekkis tunne, et võiks mängida küll ja isegi tahtmine mängule minna. Paraku mäng ise oli selline, et see tahtmine on nüüd päris pikaks ajaks kaugele ära kadunud - no nii igavat ja mõttetut asja pole kaua näinud. Küsimused jagunesid peaasjalikult kolmeks: kas liiga kerged, ebahuvitavad või mõttetud ning paar huvitavamat asja, mis sekka sattusid, seda kompotti oluliselt paremaks ei suutnud teha. Spordiblokk oli ses suhtes ikka legendaarne, et see sisaldas kolme küsimust, mida on nõrkemiseni ära küsitud, neljandas oli antud hobuse nimi ja küsiti et mis alal see olümpiavõitjaks tuli (Cornishman V - no ei ole võimalik et selline nimi inimesele pannakse ja peale seda oli kogu ülejäänud küsimus suht mõttetu)ja viies oli Saalomoni Saarte rannajalgpallikoondise kohta - antagu mulle andeks, aga rõõmu sellest küll tunda ei oska. Kui tavaliselt pakub rahulolu kui paar rasket punkti võistkonnale ära tuua, siis seekord ei tõstnud isegi see eriti tuju. Kõigele lisaks kestis 40 küsimusega mäng kaks ja pool tundi (vahepeal oli küll 25 minutit vaheaega), tabelit seina peale ei näidatud ja küsimuselehti oli võistkonna peale üks, seegi väga uduste piltidega. MASENDAV!

See-eest pühapäevane päevakava nägi välja nagu ilus unenägu: äratus hommikul kell üheksa, paar tundi mängida arvuti ja kassiga ja seejärel kõht ahjus küpsetatud kalafileed täis. Järgnes paar tundi uinakut, poeskäik koogimaterjalide järgi ja paar tundi lebotamist (segatud väikese assisteerimisega koogimeistrile - kook tuli nii hea, et keele viis alla), ning väike arvutimäng. Seejärel külla, kus oli olemas äärmiselt inimsõbralik ja nurruv kass, pakuti head teed ja anti veel paremini süüa (ahjuliha kartulitega ja ülalnimetatud kook + veel üks kook) ja sai mitu head tundi rahulikult oleskleda. Siis koju tagasi ja enne magamaminekut veel paar tundi mõttespordiga (sudokud ja nende sugulased). Kui kunagi rikkaks saan ja tööl ei pea käima, siis hakkavad kõik mu päevad umbes sellised välja nägema - tõsine paradiis maa peal.

Vahepeal esitati lõunanaabrite poolt mulle küsimus, et ega ma ei tahaks oma plogi inglise keeles pidama hakata või vähemalt bridžialaseid nuppe selles keeles kirjutada - sealtkandist oleks huvilisi lugema küll. Mõtlesin ja vaagisin asja üle järgi ja jõudsin järeldusele, et ei taha. Mu plogis on hunnik asju, mis on kohaliku kaliibriga (Tartu klubi või Kotkas) või siis mingeid igapäevaelulisi seiku, mille võõrkeelde valamine oleks esiteks tüütu ja teiseks mõttetu suurushullustus. Lisaks mulle meeldib kirjutada teksti nagu see ei oleks mitte kirjalik vaid suuline ja kuigi ma valdan inglist piisavalt hästi, et selles suhtlemisega mitte jänni jääda, ei tunne ma end sugugi mitte vabalt kui ma peaksin mõne idioomi sinna keelde tõlkima, sest suur osa neist on suhteliselt tõlkimatud. Aga samas tekkis mul mõte, et võib-olla leida mõned kompanjonid (kasvõi sealtsamast piiri tagant) ja hakata kambakesi plogi pidama (või teha foorum, aga mulle isiklikult foorum suhtluskeskkonnana ei meeldi) - ja võib-olla selle käigus tõlkida mõned oma vanad asjad ringi. No näis, mis sest ideest saab, tõenäoliselt soikub kuhugi mõneks aastaks ära.

muidu ei ole teha muud kui kurta ja halada maailma üle:

A) Taverna on siga: tellisime neilt suure pitsa, toodi "perepitsa", mis on oluliselt suurem kui suur pitsa (ja ka maksab rohkem), mis lisaks kõigele muule oli ka üsna leige, nii et pistsime ta enne sööma asumist korraks ahju. Iseenesest kui "pere" koosneks kahest minusugusest, siis ei oleks selle hävitamine ühe söögikorraga ka eriti keeruline, aga "Maarjaid" läheks vaja umbes 5-6. Natuke sai Taverna amnestiat selle eest, et pitsa (vist Firenze lisaananassiga) oli vähemalt väga maitsev...

B) Tartu bussigraafik on veidi segane: laupäeval käib buss nr. 1 keset päeva 12 minutise sammuga, aga kui mul oli vaja esmaspäeval kesklinnast kella ühe ajal tagasi tööle jõuda, siis loomulikult oli sammuks 25 minutit (või isegi 30?) ja ma lõpuks jalutasin kohale. Ja jõudsin bussist varem, selleks hetkeks kui hoovi peale keerasin ei olnud ta must mööda jõudnud.

C) Hommikul tuvastas Vallo mingi hunniku sulgi ja neid pidi jälgi ajades surnud tuvi. Mis siin pattu salata, ma tegelikult nägin seda tuvi juba üleeile nurgas konutamas, aga kuna ma pidin natuke maad eemal plekiga jändama, ei pööranud ma sellele üleliia suurt tähelepanu (mis sest konutavast tuvist ikka torkida) ja seega ei fikseerinud ära tema laibastunud olekut. Ja vahepeal oli ta mul meelest läinud ja võib-olla olekski ära ununenud kui mitte mingid kohalikud närilised (meil siin hiiri on) ei oleks laiba kallal rüüsteretke korraldanud ja selle käigus sulgi sassi ajanud. Laiba eemaldamise käigus (lumelabidale ja aia taha) tuvastasin ühes kohas veel paar sulge - lähemal vaatlusel selgus, et seal on veel üks tuvikorjus. See oli mingite asjade vahele pugenud ja ilmselt juba pikemat aega surnud olnud - tundus veidi roiskunud olevat ja vaglad tema kehal tundusid päris hästi toidetud ja elurõõmsad. Läks siis seegi esimesega samasse kohta (tegelikult suisa sama lumelabida peal). Hakkasin siis mõtlema, et miks meid selline uputus on tabanud ja jõudsin järeldusele, et kui plekksepad neid paar nädalat tagasi õhupüssiga kõmmutasid (kohalik kahjuritõrje, nad raisad situvad muidu kõik kohad täis), siis õnnestus neil kaks maha lasta ja kolmas jäi kadunuks ning ei andnud näole. Ilmselt sai ta ikkagi pihta ja varjus kuhugi varjulisse kohta, kust surm ta leidis. Ja teine vast suri suurest kurvastusest ja shokist.

Eile õhtul kiirvisiit Tallinnasse - üle paariteistkümne aasta sai jälle Estonia teatris käidud. Päevakorral siis Erkki-Sven Tüüri ooper Wallenberg. Etenduse/vaatemänguna oli tükk täitsa huvitav ja omapärane (= igati vaadatav), tõeliselt huvitav oli paralleeli "Wallenberg=Elvis" tõmbamine (peale surma suurem ja ilusam kui eluajal, kuulujutud et ta elab jne.), aga muusika oleks võinud minu poolest ka olemata olla - oli ainult üks meeldejääv laulmise jupp ja kuna see oli esimese poolaja lõpus, siis ununes see tüki lõpuks mul samuti ära. No mis parata, aga ma olen endiselt veendumusel, et muusika võiks ikkagi olla kõrvale meeldiv kuulata ja meloodiline, mitte mingi heliefektide kogum. Ahjaa, pahad olid jälle kujutatud sarmikamatena kui head, see kipub vist tavaline asi olema (Eichmann tuletas meelde Jurmala foogt Ippolit'i, ainult talle oli pähe pandud valge, mitte must parukas)...

Bridžikarussell pöörleb täie hooga ja kuidagi ei õnnestu sealt maha saada - viimane teema on paaride kokkupanek Tartu võistkondlikeks meistrikaiks, seni läheb päris hästi...

Arvutasin kokku enda ja Maarja butleri Mixed Transnationalil (sest mul oli tunne, mis ütles, et me mängisime seda hästi, aga ometi tahaks seda tunned millegi käegakatsutavaga toetada). See oli üks kuradi ropp töö, sest see urrima OpenOffice ei jaganud ära, et tegu on numbritega (kuna numbri järel oli peale kopipeistimist mingi tühik) ja ma ei saanud teda kuidagi veenda, et need on tõesti numbrid - ei õnnestunud tühiku asendamine mittemillegagi, ei õnnestunud cell'i ümberformaatimine, ei töötanud ka see variant, et reastada tulemused suuruse järjekorras ja siis lihtsalt esimese ülekirjutamine ja kopeerimine teiste peale - ikka oli tulemuseks tühik lõpus ja teksti- mitte numbriväli. Võib-olla oleks pidanud proovima tühikut asendada nulliga ja pärast numbrid kümnega läbi jagama, aga seda ma ei taibanud teha (või Maarja soovitust, asendada see tühik ",0"-ga, siis taandab programm selle ise ära). Aga kui nõuga ei saa, siis jõuga ikka saab: arvuti ülekavaldamise asemel võtsin asja ette ja kirjutasin tulemused lihtsalt ümber. Tegelikult küll kasutasin püha kolmainsuse "hiireklikk valemiribale, backspace, enter" abi. Jupp aega andis mässata (igas jaotuses oli 114-118 kirjet, igas matshis 10 jaotust ja meie mängisime 9 matshi - seega 90 jaotust ja tsirka 30 000 klikki (3 iga kirje jaoks) kulus ainüksi kustutamiseks, kuid valmis ta sai. Nagu ma kahtlustasingi, siis kaotasime me ainult ühe istumise üheksast - nimelt viimase, kuid selle eest koguni 32-IMPiga. Paar tükki jäid viiki, ülejäänutest tulid väiksemad või suuremad võidud. Kogusummaks laekus +30, seega butler oli +0,33. Võimalik, et mu rehkendused ei olnud 100% täpsed, aga suurusjärk peaks igatahes õige olema. Meie teise paari (kes iganes laua taga ei olnud) tulemus nendest jagudest oli +10, nii et pole ka väga laita. Viimase matshi puhul oli selline veider lugu, et me kaotasime selle vist 24 IMPiga, kuid saali vastu saime kahe laua pealt kokku -39 - vastane nimelt teenis kahe friigijaotuse pealt saali vastu 45 IMPi, aga meie vastu "ainult" 32.

Kolmapäeval kandus mu kõrvu üks huvitavamaid bridgealaseid komplimente mu aadressil: nimelt teatas Mairi, et Marie (tema 7-8 aastane tütar) olevat esinenud avaldusega, et kui tema mängima hakkab, siis ainult oma emaga või siis minuga. Lahe, ma tundsin end täitsa veidike kõrvust tõstetuna...

veel meenutus Pärnu turniirist: seltskond koguneb ümber lauakese ja hakkab jaotusi arutama ja saabub partneri peale urisev Puuk ning esineb sõnavõtuga: "Mängumehed esimesse ritta, põhulõuad teise ritta! Sina Oleg võta kaugemale!"

Helistas mulle Ulafhai ja avaldas arvamust, et Svenil on õigus – Eesti bridž jõudis maailmakaardile. Loomulikult ei ole sellel mingit pistmist meie lahtise koondise esinemisega, vaid peale Pekingit olevat võimatu Eesti lipu all BBO-s mängida, ilma et mõned mustad külje alla ei poeks ja eesti tüdrukute järgi pärima ei hakkaks. Teet Kuusemaa (alias Capitano) olevat eile mingis suvalises lauas toginud, kui kohale ujusid kolm Kolumbia tähekesega (!) mängijat ja kõik hakanud midagi mingi Trinka kohta rääkima. Capitano muidugi mitte midagi ära ei jaganud ja hakkas õhtul saunaklubis Olafile kurtma ja imestama, et mis pull käib. Olaf irvitanud end selle peale üsna pooleks (ma ise tahaks kirjandusliku ilu pärast väita, et „tegi naerust püksi“, aga ma kahtlustan, et ta riietega lavale ei roni) ja tegi prognoosi, et järgmiseks juhtub see, et Venetsueela tüübid võtavad samas asjas ette Ökuli. Elame-näeme, viimane Olafi prognoos oli igatahes hämmastavalt täpne. Enne Pärnu karikat ennustas ta, et esimeses voorus istub 1 NS-s kas Sester-Levenko või Triškin-Karpov (teoreetiliselt istumine loositakse, aga Vampsi puhul ei usu peaaegu keegi, et see ka päriselt nii on). Olaf ise arvas, et oleks võinud totalisaatori teha – kui „inimesel tänavalt“ on šanss 1/60le, siis temal on fifty-fifty – kas istub Sester-Levenko või siis Triškin-Karpov. Seekord siis istusid Triškin-Karpov, niipalju siis tõenäosusteooriast.
Ajakirjandusest jooksis läbi uudis „Pärnu lõbustusasutusest leiti 41 joobes alaealist“ ja mainiti, et klubi juhataja olevat end mingi koguse alaealistega sisse barrikadeerinud ja keeldunud välja tulemast, andes alla alles siis, kui Päästeamet kohale telliti ust maha võtma. Ma küll ei tea, kas see on 100% tõsi, aga igatahes kui ma kaks ja kaks õigesti kokku panin, siis peaks seegi bridžiuudis olema. Sellised lood siis…

Hiinamaalt naasmine (kui kogu pallimajandus paika peab, siis suurmeistrina) ei tähendanud mitte seda, et bridžimänguga on nüüd kõik. Otse vastupidi – kogu pikk reis oli ju mõeldud treeninguna enne Eesti paaride karikavõistlust, mis leidis aset sellel nädalavahetusel Pärnus. Mängisime mis me mängisime, vahel hästi ja vahel halvasti, kuid sitt teadagi kerkib ikka lõpuks pinnale ja lõpetasime turniiri kolmanda kohaga – esimesed kaks kohta hõivasid koondisekaaslased (OK, Maks mängis Igori, mitte Tiiduga, aga see selleks). Seega võib öelda, et Hiinamaale saadeti õige seltskond. Neljanda koha said Germanis-Smilgajs, kes olid Pekingis mänginud Läti koondise eest, seega võib südamerahuga teha ka teise järelduse: edu saamiseks tuleb rohkem mängida ja trenni teha. Jaotustest siis: esimeses voorus kohtusime Jullis-Kolgiga (loosiõnne poolest oleks võinud stardis rohkemgi vedada, teine voor, mis määrati samuti loosiga olid meil Sester-Levenko).

♠ÄSxx______♠x
♥ÄEx_______♥KSx
♦ÄKEx______♦S6
♣xx________♣ÄKESxxx

1♣__(1♠)__2♣
2NT_______3♣
3NT_______4♠
6♣

Eks hinnake ise, kes süüdi on, kui varretihisid on 15, aga meie jäime sellist lollakat lepingut mängima. Olen nõus möönma, et äkki ma võiksin 3♣ peale teha 3♦ que-bidi, aga enda mätta otsast vaadates oli kõige hullem pakkumine Leo 4♠ - võtab ära terve korruse ja muudab edasise pakkumise rohmakaks. Ma miskipärast ei ole 100% kindel, et minu 4NT küsiks selles kohas ässa ja kuna ma ka laua taga selles eriti veendunud ei olnud, siis lappasin lihtsalt slämmi täis (5♦ que tundus ka kaunis mõttetuna, sest minu käes on kõik ässad ja Luks ei saa hästi viiendal kõrgusel quetama hakata). Intelligentsemad lahendused tema käest oleks kas 2NT peale 4♣ panna (see peaks Gerber olema) või siis 3NT peale 4♣ - ristiga slämmihuvi, mille tagajärjel tema käest 4NT oleks raudselt risti RKCB (ja kui mul juhtub ainult 1 äss olema – kuigi see on väga ebatõenäoline variant – siis vastuseks oleks 5♣).

umbes ülejärgmises jaos tekkis Leol kaitseprobleem:

♠K2
♥KSx
♦KESxx
♣Sxx

avab ta sellega 1♦, minult 3♥ (kutsuv, ca 10 punkti kuuese mastiga) ja vastane paneb (odavas kalli vastu) 4♠. Leo valis oma pakkumiseks kontra (ma ei ole päris kindel, et mina nii pakkunuksin, aga see selleks) ja avakäiguks ♦K. Lauda ilmub:
________♠854
________♥Txx
________♦xx
________♣Äxxxx

minult sinna ♦9 (paarisarv kaarte), väljamängija võtab ässaga ja käib padakuue. Paigutades väljamängijale seitsmese pada, on Leol kaks varianti: kas väljamängija on nii kõva, et üritab talt tagant duubelkuningat maha tõmmata või siis on mul singeläss. Peale pikka (partneri närvide) praadimist käis Luks lauda kuninga ja äss kolksus peale, leping väljas.

Järgmiseks jaotuseks olin ma ta peale juba suhteliselt kuri (mis tähendab seda, et varsti hakkavad pead lendama!) ja peale 2♣ avapakkumist lehega:
♠E
♥Sxx
♦xxx
♣ÄKETxx

vastasin relee peale selle maksimumiks (IMPe vähe, IMPe vaja!). Luksile sobis see hästi, tal oli käes nimelt:
♠Äxx
♥ÄT9xx
♦ÄE
♣xxx

ja peale paari releed pani ta lepinguks 6♣. Kuna ärtus ei olnud mõlemat pilti taga (tegelikult olid mõlemad ees) ja ruutu avakäiku ei tulnud (tegelikult ♦K lõikus samuti), siis ei olnud väljamänguga erilisi probleeme. Peale meie oli vist ainult üks paari slämmi jõudnud (ärtus).


Teises istumises olid siis vastasteks Sven ja Vasja, kes suutsid hakkama saada imeliku pakkumisjärgnevusega:
(1♦)__DBL____1NT
______2♠_____2NT
______3♠_____pass...

tihisid tuli 11. Mulle endale tundus, et peale 2♠ pakkumist peaks olema geim forsseeritud, aga ju siis ei olnud. Teine võimalus oleks muidugi selle 16pp ja kuuese pada ÄK-ga 1NT peale kohe 4♠ täis panna – slämmišansid on väiksed ja klapp on olemas. Ka võitjad eksivad...

Sven avas ette 1♥ ja mul oli käes:
♠xx
♥KS
♦Kxx
♣ÄKE87x

valisin pakkumiseks 1NT, tagant tuli 2♦ (NAT, NF), Leolt 3♠ ja panin 3NT. Avakäiguks ♣T (ühest küljest meeldiv üllatus – minu parim mast, teisest küljest ebameeldiv – äkki istub kehvasti) ja lauda pandi:
♠KETxxx
♥Exx
♦Sx
♣xx

kolmas käsi pani kümnele soldati, võtsin selle kuningaga ja asusin opereerima – väike pada kuninga alla, väike ärtu kuninga alla ja ♣7. Vasja mängis sellele väikese ja tema nägu oli päris tore vaadata, kui Sven krohvi viskas. Kahjuks võib selle kohta öelda, et operatsioon õnnestus, kuid patsient suri – mõlemad ruutud ja mõlemad padad oli taga, seega pidin leppima 8 tihiga. Ebaõnn.

Muidu kulges too istumine enamvähem, aga viimases jaos panime jälle pirukasse muna. Ilmselt üksjagu lollid mõlemad (nagu tavaliselt), aga nagu ikka, sain oma ülekeeva temperamandiga Luksi peale kohe päris kurjaks.

Lauri__________Leo
♠6_____________♠75
♥92____________♥KES64
♦K97432________♦865
♣E975__________♣ST6

3♦____(p)_____3♥____(4♠)
p____(4NT)____5♦____(5♠)
6♦____(6♠)____p_____(p)
7♦____(DBL)__p...

3♥ oli mittesundiv ja 5♦ kohta ma ei oska arvatagi, mis see olema pidi, ise ta ütles selle kohta et “mõtlesin, et ajaks astmed sassi”. Kuna ma partneri lehest sellist kõntsa oodata ei osanud, tundus mulle, et mu leht on päris hea (lõppeks olen ma odavas kalli vastu ja mu 3♦ avang võib ka oluliselt nirum olla), seega väljendasin 6♦-ga arvamust, et see on koht, kus ma tahan 6♠ vastu tõkkesse minna. Luksi pass 6♠-le lubas 0 või 1 kaitsetihi ja kuna mu leht oli ka kaitsetihidevaba (kuigi teatavate šanssidega vastumänguks ristis ja arvestades partneri võimalikku vastumänguvarianti ärtus), siis läksingi soodsa tsoonsuse tiivul 7♦-ga tõkkesse. Koitis uus millennium, kirjutasime 2000 pahadele ja jätsime 14 IMPiga hüvasti. Palju me sellega ei kaotanud (6♠ toob meile -10), aga tuju rikkus see asi küllaga.

Kolmandas voorus olid vastas mingid Rakvere klubi mängijad (vist Toonekurg-Muru), seal midagi väga epohhiloovat ei juhtunud, vastane mängis suhteliselt kontsentreerimatult ja ebaõnnestunultt ning me võitsime suht suurelt.

Neljandas voorus oli vaja jälle Rakvere klubiga heidelda (Relvik-Varkki), seal juhtus tavapärane “meie õnn” - üks jagu oli suht mõttetu (lõikeslämm, kus kaks keycardi on puudu – üks neist siis teadagi trumpkuningas, seega täiesti pakkumatu), ühes jaotuses vastane ei patserdanud ja võttis meil geimi taha, kolmes jaotuses patserdas ja kinkis meile kokku kaks ületihi ja ühes patserdasime meie (jälle tahaks näpuga partneri suunas näidata, kuigi ilmselt jälle oleksin saanud ka ise paremini teha) ja lasime kalli tsooni geimi välja. Vastaste patserdustel pikalt ei peatu, lihtsalt mainin ära neist kõige inetuma: kolme kaardi lõppseisus on väljamängijal käes kaks trumpi ja risti, lauas oleva kolme kaardi seas on ♣Ä. Fikseeritud on trumbi istumine, et puuduolevad kaks (kõrget) trumpi on Leo käes, seega ületihišanssi (kui sellist asja üldse mainida tasub keskmisele paarikal) ei ole ja võiks rahulikult käia ristit ja oma ässa sisse karpida, sest kui Leol seda masti ei ole, peab ta trumpama ja tekib trumbitihi. Sel hetkel jääb vastane transsi ja sealt väljudes käib trumbi! Kahjuks on Leo 13. kaart väike risti ja risti äss ei lähe tapeediks... Meie patserdus on veidi mitmetahulisem, kirjeldan seda Leo vaatenurgast:

kõik tsoonis
__________________Leo
________________♠ST5
________________♥K87542
________________♦T
________________♣ÄK2

(1♦)___p____(1♠)____2♥
(2♠)__3♥____(3♠)____4♥
(4♠)___p....

avakäiguks risti äss, lauda tuleb:
♠KE73
♥S3
♦KES7
♣863

ja partner mängib ristiemanda. Leo otsustas jätkata risti kuningaga, minul tuli ♣4 ja seejärel käis ta ka kolmanda risti, mille väljamängija trumpas ja kuna tal oli neljase pada kõrval viiene ruutu, siis kadus laua teine ärtu pikale ruutule ära. Kui nüüd asja lahkama hakata, siis oleksin võinud ma oma kaardist:

♠64
♥Ä96
♦984
♣EST54

ka avatihile risti kümne visata, et partneril oleks lihtsam ärtut käivitada (võiksin ka kuningale, kuigi see võib natuke ebaselgem olla). Selle argumendi vastu räägib variant, et vahetada ära ♥E ja ♥K – siis saaks Leo mulle ristiga üle tulla ja ma saaksin ässa alt väikese ärtu käia ning väljamängija on sunnitud mõistatama (ja tõenäoliselt mõistataks valesti). Sellest hoolimata arvan ma, et Leo oleks pidanud olukorra õigesti lahendama ja seda päris mitmel põhjusel.

A) pildipunktide lugemine: ta näeb endal ja laual 23pp, väljamängijal on ilmselt ca 9-10 ja mul ca 7-8. Ristis on mul 3 punkti ja kui mul ei ole ärtuässa (või ruutuässa ja ärtuemandat), on selle lepingu taha võtmine üsna problemaatiline

B) lähtuvalt eelmisest punktist, on mul suhteliselt nõrk leht ja sellest hoolimata hakkasin ma kallis tsoonis võitlema ärtuga vastase pada vastu. Kuna ma reaalselt ei looda pakkumist võita, siis on sellel ilmselt avakäiku näitav suunis – järelikult on ärtu äss minu käes ja võib käia ärtut

C) kuna on ebaselge, mitu ristit läbi tuleb, siis võiks Leo teisel tihil käia väikese risti oma kuninga alt, ma saan tihi ja tean oodata, kas üks risti tuleb veel läbi või mitte. Antud jaoga ma tean, et ei tule ja lülin ärtusse.

Võib-olla leiab veel argumente, aga üleliia ka haliseda ei viitsi...

Viiendas voorus olid vastas Smilgajs-Germanis, kes olid nagu meiegi relvad Pekingis teravaks ihunud. Paraku õnnestus neil korra sellega hoopis näppu lõigata. Avasin lehega:
♠ÄE8
♥KE93
♦KT3
♣Ä42

1♣ ja vastane tõkestas 4♥ (kõik odavas). Leol on leht:

♠ST543
♥-
♦Ä52
♣ST953

ja olukord oleks suhteliselt ebameeldiv, kuid õnneks on meil olemas kokkulepe, et kui vastane paneb pärast meie tugevat avangut geimi täis, siis kontrata ta seda mängima ei jää – sellest tulenevalt võime kasutada sundivat passi (ja omakorda peame kontreerima 4333 lehe ja null punktiga - “ma ei taha midagi pakkuda, partner!”). Seega siis pass lauale, näitamaks soovi edasi pakkuda ja ma võisin selle ära kontreerida. +800.
Siin matšis oli veidike ka slämmiõnne:
♠KES72
♥K
♦ÄT65
♣ÄS7

♠63
♥Ä84
♦KES43
♣T42

jõudsime kuude ruutusse ja ristikäiku ei tulnud (käidi ärtut), tõmbasin kaks trumpi (jagus) ja käisin pada vastu lauda, millele hüpati ässaga ette (mast jagus 3-3). Muidu oleksin pidanud tulema trumbiga tagasi kätte ja käima uue pada ning 4-2 jagumise puhul oleks veel veidike vingerdama pidanud. Ilmselt oleks parem kohe esimese trumbi järel pada käia, säilitab natuke paremini sisekuid.

Kuuendas voorus vastaseks Maalder-Lorai, midagi mainimisväärset ei juhtunud.

Seitsmendas voorus Lume-Uibu vastu juhtus väga veider lugu sellises jaotuses:

♠E65
♥3
♦ET943
♣ÄET2

♠732
♥ÄET986
♦S72
♣9

avasin esimesest käest (kallis odava vastu) 2♥ - pass – pass – kontra – pass – pass – pass.

Avakäiguks sain väikese risti ja nähes, et mul on lauasidemetega suht kehvasti, panin ässa peale ja käisin trumpi, lõigates kümnega – tagant soldat võttis. Järgnes ruutulülitus, mille peale PPV võttis kaks kõrget ära ning käis lauda risti kuninga, mida ma madalalt trumpasin ja järgmine käsi lõi seitsmega üle! Nüüd ilmus lauda padakümme ja peale väikest mõtlust võeti see ässaga ja käidi uus risti, mida parema puudumisel trumpasin (kui viskan padakaduja võib järgmine käsi madalalt trumbata ja ma ei võida kaduja viskamisest midagi). Sain tihi ja tõmbasin trumpässa – väike, lauast midagi ja eest kukkus kuningas! Nüüd tuli küll leping välja, kuradi segane oli 2♥ trahviks passinud neljanda soldatiga trumbis ja viienda pada KST98-ga. Oleks ma osanud risti kuningat kaheksaga lüüa, siis oleksin saanud isegi ületihi selles lepingus, aga noh, ärgem olgem (üleliia) ahned.

Kaheksandas voorus tulid lauda Tenn ja Olaf. Kõigepealt suutsin natuke pakkumises patserdada:
_____♠ET94
_____♥KES8
_____♦532
_____♣73

(1♦)___p___(p)__DBL
(2♦)__DBL__(p)__3♣
(p)___4♥___pass...

esiteks oleksin võinud vast 2♦ peale 2 kallist pakkuda – kui vastane oleks avanud 1♥, siis me mängime sarnases kohas kontrat trahviks, isegi rannaka 1♦ avangu peale võiks vast kasutada samu põhimõtteid. See selleks, Luks sai aru küll, et ma siis väljavõtukontra panin ja kirjeldas 16+ risti mastiga ja ilma neljase kallita (ja ilmselt ruutu pidajata). Nüüd oleksin võinud veel 3♦ teha, et kiskuda välja eelistus kallismastidele, kuid vaatasin, et ärtu on nii palju parem, et panen 4♥ täis (ennegi 4-2 klappe mängitud). Luksil oli
♠ÄK2
♥Ä6
♦94
♣ÄE9642

kuid ta luges mu pakkumisest välja, et mul on pigem viiene ärtu ja neljane pada, ning passis selle. Vastane alustas ruutudega ja lepingu võitmisest jäi puudu suhteliselt vähe: piisanud oleks kui Leol oleks olnud ristis ÄK, või siis vastastel pada 3-3 (mängisin selle šansi peale, võimalik on võita ka duubelsoldati vastu – eeldusel muidugi et ärtu jagub 4-3 – tõmmata padaäss, tulla padaemandaga kätte ja deblokeerida ärtude peale padakuningas) või siis ♣K lõikesse. Ei olnud midagi...

Edasi vastased veidi äpardusid: segadused kaitses, mille tagajärjel Luks võitis 3NT, Tenn patserdas geimi taha ja Olaf läks selle peale veidi närvi ja tegi revoki, millega lasi osamängu välja, ning saime korraliku võidu, millega tõusime juba esikümne piirile.

Üheksandas voorus olid vastas Simm-Tammel, nende vastu seisis ühes jaos lõikeseitse (mängisime kuut), kuid see ei olnud teps mitte vooru huvitavamate jagude seas. Luksile jälle pakkumisprobleem:

♠ÄT83
♥E98543
♦S
♣Ä9

vastane avab 1NT, mina teen 2♣ (DONT) ja teine vastane passib. Tsoonis on ka kõik ja võib suhteliselt kindel olla, et mu teine mast on ruutu. Tahtmata 4-2 klappi mängida, pakkus Leo 2♥ (NAT) ja õnneks ei jäänud ma teda üleliia uskuma ning läksin 3♣-sse:

♠ES9
♥-
♦Ä965
♣EST542

tuli seegi välja, järgmine kord võib-olla pakun sellise lehega kontra (aga võib-olla ka mitte).

Luks avas 1NT (odavas kalli vastu, lubab 10-13 punkti) ja mul oli käes:

♠T63
♥E8
♦ST75
♣8754

passimine on teadagi nõrkadele ja seetõttu otsustasin, et peaks veidi vett segama. Ärtusse ülekandmise jaoks jäi veidike ülbusest puudu (kui mul oleks võimalik pakkuda 2♥ signoff, siis selle ma ilmselt oleksin teinud, kuid alustades 2♦-ga tekib vastastel liiga palju võimalusi sekkuda) ja seetõttu tegin Staymani. Luks vastas 2♠, kuid edasi ikkagi vastased sekkusid pakkumisse ja jõudsid 4♥sse, see tuli välja.

Selliste kaartidega pakkusime jälle slämmi:
♠KT93
♥ES842
♦7
♣K87


♠ÄES
♥ÄT
♦T43
♣ÄES62

slämm on üsna hea, aga kuri vaenlane käis trumpi (kahjuks ei olnud ükski releeastme vastus ruutus, muidu teine käsi oleks võinud ♦ÄK-ga kontreerida ja siis oleks vast ruutukäik tulnud), ruutu tihi sisse saades kordas trumbikäiku ja ärtu kuningas ei lõikunud ning leping läks üheta. Mõne muu avakäiguga (isegi kui ta ei käi ärtut kuninga alt) saaks kaks ruutu lauda lüüa ja ärtu padale ära visata (trump jagus). Mis parata...

Õhtu viimases voorus tulid vastu Vallo ja Hans H. Nirk. Jaod olid teravad ja võitluslikud ning pikema kõrre tõmbasime meie. Kui vastane avab 1♦, siis lehega

♠8543
♥87
♦32
♣ÄKS94

oleks ju igati mõistlik passida. Kui aga sa oled odavas kalli vastu ja kolmas käsi (partner passis), siis on soovitatav oma risti mast ära näidata, mida Leo ka tegi. Seekord töötas see selles suhtes hästi, et partneril oli Ex, vastastel jagus Txxx – xx ja et 3NT taha võtta, peab partner välja käima risti emanda või sina risti väikese. Tekkinud pakkumisjärgnevuses oli mul võimalik ära kontreerida 3♣, tuues emanda niimoodi pildile – ainuke mis oleks vastaseid päästnud, oleks olnud see, kui Vallo lajatab kahe kliberiga geimi täis – mida oli teinud Puuk Poolakese vastu, kuid see on ikka eriti aferistidele. Vastased isegi limiteerisid kahjusid, pidurdudes osavalt 3♦-s (varrest, vist isegi ületihiga), kuid hunniku miinuseid said nad ikkagi. Ilmselt oleks võinud Hans kaardiga:

♠Ä4
♥ÄKE4
♦865
♣T865

teha veel liigutuse 4♥ suunas (tuleb) – partneril on tõenäoliselt lühike risti, meil on väljaspool ristit suht vähe jõudu, aga selle tegemata jätmine jäägu juba tema südametunnistusele

Kohe järgmises jaos oli Leol esimeses käes (kõik kallis):
♠6
♥S86432
♦2
♣ST854

kuna roheline pakkumiskaart on ilmselgelt nõrkadele, siis avas ta 2♦ (wilkoszi väike sugulane, võib olla tehtud 5-4 mastidega). Loomulikult tabas ta mind sellise lehe otsast:

♠ÄEST84
♥ÄK975
♦7
♣K

õnneks oli mul võimalik ässa küsida ja viies pidurdada, see tuli välja.

Pühapäeval alustuseks vastu Kärp – Raudmets. Pakkusime nende vastu ära kaks geimi, mille pool saali ära kontreeris, aga meie vastased paraku mitte – aga plusse tõid nad siiski meitele.
Lauri_________Leo
♠ÄS765______♠T9842
♥ÄEST7______♥K93
♦-__________♦74
♣K54________♣T62

1♠__(DBL)___3♠___(4♦)
4♥__(5♦)____5♠___pass....

Panin 4♥ ideega, et näidata partnerile, et ma ikka täitsa tõsiselt mõtlen geimi mängida, seetõttu teadiski Leo 5♦ peale (läheks üheta) võidelda. Risti avakäik võtab lepingu taha (ja antud pakkumise järgi see päris mõeldamatu ei olegi – kuigi avakäijal on ÄS93), aga peale ruutukäiku ei olnud probleeme. Vähemalt antud jaotusega, kus ♠KE on duublis taga. Ma veetsin jupp aega (no ligi 10 sekundit) kalkuleerides, et kas ma peaksin äkki minema teisel tihil ärtuga lauda ja käima sealt pada, et käik ohutusse kätte sokutada – ma seniajani ei ole päris kindel, aga arvasin, et pigem on padasingel ees ja mängisin trumpi varrest.

Suurima plussi saime selle eest, et agressiivselt DONTi kontra läbi passisime. Panen jälle Leo lehe:
♠KE
♥ST9864
♦T
♣ÄKE6

VPV avas 1NT – pass – pass – kontra (ühemastileht!) - pass – pass – pass... Vastane kallis, meie odavas. Avakäiguks partnerilt ♥5, lauda
♠S654
♥732
♦S32
♣ST9

ja väljamängija võttis ♥8 kuningaga, käis ruutut vastu soldatit, saades tihi, seejärel uue ruutu ässa alla (sellele ♥4 ristisignaaliks) ja ruutuemanda, mille partner võttis kuningaga (♥6) ja käis ♣5. Aeg lugeda kokku nuppe: sul ja laual on 18, järelikult väljamängijal ja partneril on 22. Väljamängijal on neist vähemalt 15 (Valter Raudmets EI AVA 14pp-ga!) ja partneril sisuliselt peab olema 7 – muidu ta ei passiks seda kontrat sisse, eriti kui vastane on kallis ja sina odavas. Ärtus tal punkte ei ole – avakäik ei saa olla ülalt kolmas, järelikult on väljamängijal 6 silma ruutus ja 9 ärtus ja edasi võid kaitsta lahtise kaardiga: risti emand, risti kuningas, pada kuningas, pada emand, risti äss, risti kuus partneri seitsme alla (hea et ma ei valinud passiivseks ristikäiguks seitset kombinatsioonist 7543) ja partner kasseerib veel padaässa, +500.

12.voorus vastased Kolk – Suurväli. Kohe esimeses jaos teenisime selle eest, et lasime end pakkumisest kõrvale tõrjuda – meil oli kahe peale 27 pildipunkti ja me ei saanud suudki lahti tehtud. Vastase ebaõnneks ei seisa meil mitte midagi ja kontrata kolmeta minek andis neile kuus miinust. Lehed olid sellised, et mul on käes (kallis odava vastu)

♠83
♥KS764
♦KES
♣ET9

ja kui vastane avab 2♠, siis väga ei kutsu see leht midagi ütlema (kontra oleks muidugi alternatiiv, aga ma ei tahtnud), teine vastane pani 4♠ ja Luksil oli:

♠S4
♥E5
♦ÄT9
♣ÄKS542

ning ka tal ei olnud eriti häid alternatiive.

Ühes jaos mängis Suurväli hästi nelja pada – kuigi leping oli surnult sündinud, võttis ta sealt maksimumi, mis saada oli:

♠S
♥ÄES98
♦K7653
♣E7

♠Ä986543
♥K3
♦Ä
♣864

ja VPV oli lubanud odavaid. Avakäiguks kaks ristit ja seejärel ruutulülitus. Suurväli võttis ässa, lõi risti lauda ja ruutu kätte, seejärel tõmbas trumpässa (tagant emand), läks ärtuga lauda, lõi ruutut, läks veel kord ärtuga lauda ja käis sealt mingi punase kaardi, ning kuna ta oli trumbi ära lühendanud, siis loovutas ainult 2 padatihi veel (mul oli ees KT72)


Muud jaod olid ka suhteliselt võitluslikud, kus meil läks natuke paremini, kuid viimases jaos vastased kuidagi imelikult ujusid 6♣-sse – ilmselgelt ei saanud nad hästi aru, mida nad teevad ja lõpuks üks ehku peale tõstis 5♣ kuude ning meil jäi üle vaid allahit tänada, et nad seitset ei pannud (see on kahest lõikest, mis mõlemad istuvad).

Järgmises voorus vastas Maastik – Karhulahti. Kõigepealt sain kätt harjutada väljamänguga:

♠S5
♥Ä9
♦ÄE65
♣ST864

♠K32
♥ET42
♦974
♣Ä53

VPV avas 1♠, PPV-lt 2♠ ja peale kahte passi balansseeris Leo 2NT-ga ning ma jäin mängima 3♣. Avakäiguks ♠10, mille PPV võttis ässaga ning käis tagasi ♠E. See lahendas enamuse pildipunktide küsimuse ja ma alustasin sellest, et käisin väikse ärtu laua üheksa alla sest ärtukadujat pole mul hästi kuhugi panna, aga on olemas variant, et KS on ees, kui ta sealt vahele paneb, siis saan teise ärtu käiguga endale kaks tihi käest juurde, et laua ruutukadujatest vabaneda. ♥9 võttis tihi (rahulolematu turtsatus ja pearaputus Maastikult) ja jätkasin laua ristisoldatiga. Tagant võeti ja käidi trumpi, ning nüüd käisin väikese risti ässa alla (teine pilt ei pudenenud), ruutuga emanda alla, ruutu äss ja väike ruutu, ning neljas ruutu oli seal käes, kus trumpi enam ei olnud, mistähendab, et ma sain ta kinni lüüa, loovutades vastastele vaid ühe ruututihi. Hiljem mõtlesin veel veidi parema mänguplaani välja – enne ristiässa tõmmet käia laua ÄE alt üks väike ruutu – kuna ♦K on praktiliselt kindlasti lõikes, siis saan ma neljanda ruutu igal juhul ära trumbata (eeldusel, et trump on 3-2) ja ma ei pea sõltuma sellest, kummas käes on kolmas trump. Kuigi antud jao puhul – kui kolmas trump oleks olnud VPV-l, siis oleks ruutu jagunud 3-3 ja mul poleks jälle kadujat olnud – aga vähemalt oli tegu hea mõttega.

Mingis jaos sain avakäigutesti:
♠K97654
♥K98
♦E
♣962

2♠___(DBL)___p__(3♣)
p____(3♦)____p__(4♦)
p____(4♥)____p__(4♠)
p____(4NT)___p__(6♣)

pakkumine jälle nagu olümpiaujulast välja karanud, aga avakäik tuleb leiutada. Uurisin ja vaagisin asja ja arvasin, et padakäik ilmselt ei ole perspektiivikas, ning kütsin välja ärtu – võib-olla väljamängijal on mingeid alternatiivseid plaane ärtulõikele ja ta ei taha lepinguga avatihil riskida ning paneb laua ässa. See käik töötas superhästi, sest lehed olid järgnevad:

♠T8______♠ÄS
♥ÄS72____♥53
♦ÄKS97___♦632
♣T2______♣ÄKES87

muidu saaks väljamängija (oletame, et padakäigu järel) tõmmata trumbid, käia ruutut, tuvastada, et mutt kukub, lüüa neljanda ruutu kätte, minna ärtu ässaga lauda ja viiendale ruutule ühe kallismastikaduja ära visata, nüüd aga tappis avakäik laua siseku ja leping läks taha. Huvitava aspektina tuvastasin, et ma tegin vea, et käisin avakäiguks ♥8 mitte ♥9 – kui nüüd väljamängija oleks eriti inspireeritud ning mängib lauast väikese (ja partneril ei ole kristallkuuli taskus), siis paneb partner ärtu kümne ja peale ärtu tagasikäiku (muud lasevad lepingu taas välja), võib väljamängija käia lauast ärtusoldati, kukutades mu 9 alla ja tehes ♥7 tegijaks. Aga noh, see ei olnud ka reaalne plaan.

Selles istumises oli ka jagu, mis saalis uudishimu äratas, kuna paljud jõudsid 6♦-sse trumbimastiga:
Ä974 – E862
võitev lahendus oli teha sisemine lõikus: väike ruutu kaheksa alla ja pärast lauast emand: emanda ees oli S3 ja taga KT5. Seda keegi ei suutnud teha, kaks väljamängijat said küll 12 tihi, üks 3NT-s ja teine 5♦-s. Meie Leoga lahendasime asja lihtsamalt ja jäime 3NT-sse.

14.voor Šarkanas – Jankunaite.
Vist eksisin avakäiguga: avasin 1♦, vahele 2NT (odavad), partnerilt kontra (tahaks midagi trammida) ja vastase 3♦ lõpetas pakkumise. Nüüd pean tegema käigu lehest:

♠KE87
♥E76
♦K42
♣K96

klassika ütleb, et peaks käima trumpi, ometigi sikutasin välja padakuninga, mille peale väljamängija hunniku asju lahku lõi ja sai 9 tihi. Trumbi (eriti ♦K!) käik võib-olla viiks lepingu taha (kuigi tegelikult vist siiski mitte, vastane saaks ärtumasti tegema panna...

Ühes jaos toimus meil naljakas ühepoolne pakkumine:

pass – 1♦ (rannakas, kui ühtlane siis 14-16)
3NT
seletus: mul oli kuuene kinnine risti ja miskipärast ma ei viitsinud avada. Tulemus: kuus ristit ja kolm ässa, just made.

Tõsisem pakkumisprobleem oli selles komplektis ka:

♠Ä84
♥ÄK82
♦ES954
♣E

avasin 1♦, partnerilt 1♠ (NAT, F1, kuid eitab geimisundivat jõudu). Tegin nüüd 2♥ - 14-16, 4♥ ja 5+♦, jäin seda mängima ja võitsin ületihiga ära. Partneri leht on aga

♠T96532
♥S63
♦Ä3
♣S6

ja kuna pada on 2-2, siis pole 4♠-ga probleeme (Kärp oli siiski suutnud selle Vallo ja Hannese vastu taha mängida). Mul on varemgi olnud tunne, et peaks olema mingi lahendus, kuidas näidata ära tugev ja ebaühtlane leht, milles on kolmene tugi partneri mastile. Võib-olla mängida selles kohas 2NT pakkumist sellena (ja ilma toeta pakkuda 2♥/3♣/3♦) või siis loobuda 2♥-st naturaalsena ja panna see leht sinna alla ja siis tuleks leida asenduskoht sellisele lehele (u. et 2♥ = maks, unbal, 3♠ ja 2NT = maks, unbal 1-2 pada, va. 55 odavad, millega saaks pakkuda 3♣ või 6+♦ (3♦)). Ei tea, niipalju ka mõelda ei viitsi.

15.voor Igor – Maks. Ei olnud midagi ülipõnevat, va. üks jaotus, kus Igor sattus suurte sidemeprobleemide otsa ja ei osanud valida õiget teed 3NT võitmiseks (aga see ongi selline keeruline jagu, kus püha tõde leida on raske). Üks huvitav koht oleks võinud tekkida Leole 4♥ lepingus:
♠KE
♥S62
♦ÄKE
♣97642


♠Ä72
♥ÄK954
♦752
♣83

Tehti padakäik. Nüüd kui tõmmata ärtu äss ja mõlemad vastased panevad masti, on küsimus, et mida teha edasi. Mastikombinatsiooni isolatsioonis vaadates on parim plaan käia väike ärtu vastu soldatit, mis garanteerib 4 tihi mastis suvalise 4-1 istumise vastu. Samas risti pikkus ja kehvus tekitab ohu, et vastased võivad võtta ärtu, 2 ristit ja siis käia paremalt poolt kolmanda risti ning edutada trumbitihi. Ma jälle ei tea, mis on õige (lisaks on veel variant, et käia väike ärtu ja kui mutti ei tule, siis panna väike, lootuses et kolmanda-neljanda mutiga ta hüppaks ette, kuid kolmanda mutiga ei pruugi seda teha, lootuses, et partneril võib olla duubelkuningas... jälle selline mõtlemise koht), aga igatahes trumbiässa peale kukkus tagant emand – ja nupud olid täpselt õiged, et teiselt poolt Txxx maha lõigata.

16.voor Rummel-Kalma
kõige huvitavam jagu oli, kus ma esimesest käest kallis tsoonis avasin 1♠ lehega:
♠ÄE8743
♥2
♦EST6
♣75

ja Luksil oli
♠K6
♥ÄK764
♦ÄK7
♣S64

ning ilge slämmihuvi. Õnneks siin töötas süsteem hästi – allpool 4♠ nivood olid ässad-kuningad küsitud ja sai geimis pidama – lisaks sellele, et vastastel on 2 ristit võtta, on ka trump 4-1 vastas ja ristikäiguga läheks 5♠ taha. Meie lauas juhtus selline veider lugu, et Kalma kontreeris 4♣ releed, kuid mina seda tähele ei pannud ja pakkusin sellele 4♥ (oma arust lubades kuningavaba lehte, kuid tegelikult näidates kahte sama tugevat kuningat), õnneks oli Luksil endal kolm kunni käes ja ta sai aru, et miks selline imelik vastus tuli (muidu oleks võinud ikka väga pahasti minna) ja pidurdas pakkumise maha. Rummel, kes samuti kontrat ei olnud näinud, käis midagi rohelist (ruutut vist) ja leping tuli 11 tihiga välja.

Igorile oli siin jaos 3NT (risti käiguga!) välja lastud – Maks avas 2♠ (♠+odav) ja Igor pani 3NT, mille peale käidi ♣10 ja lüliti kuhugi ümber... ai valus

Teno kurtis tagasiteel, et nemad Goncaga olid pakkunud seda jagu nii:
1♠___2♥
2♠___3♦
4♦___4♠

ja siis oli ta sõimata saanud selliste asjad eest
A) 1♠ avamine 9 punktiga
B) 4♦ pakkumine ilma risti kontrollita (mulle jäi see koht ebaselgeks ja Tenole kah)
C) que-bidi (4♠) läbipassimine
D) lihtsalt niisama, et ta nii loll on...

tore õhkkond paaris, ma pean mainima.

Üks ilus lihtne eliminatsioonijaotus oli ka (seekord küll vastastel): mängid 4♥ lehtedega:
♠ÄT54
♥ÄS62
♦S95
♣62

♠E96
♥KET985
♦ÄK
♣43

vastane võtab ära 2 ristit ja käib ruutut. Nüüd tõmbad ühe trumbi (jagus), seejärel teisegi, ♦ÄK, trumbiga lauda, ruutulöök kätte ja väike pada kümne alla ning kaardid kotti, 10 tihi.

Viimane voor Janis Bethers isaga
kohe esimeses jaos saatis saatan mu kiusatusse – olen kolmas käsi odavas kalli vastu ja leht on selline:
♠KS97
♥73
♦97
♣E7543

avasin 2♠ (poolblokk 5+) ja kui järgmine käsi passis (teades, et seal on ca 15 punkti vähemalt), siis tundus mulle, et asi võib suht halb olla. Kui ma seda ilma kontrata mängima jäin, siis oli kergendus suur, lauda pandi padasingel ning ma käisin neljata ja sain +6 IMPi. Taga istub mul:
♠ÄET62
♥S6
♦K64
♣ÄK2

ja hoopis vastastel seisab 4♠...

ühes jaos näitas Luks üles huvitavat mõttekäiku: mina avasin 1♣, vahele 3♦ ja tal oli käes:
♠ST932
♥S32
♦Ä4
♣762

ning ta pakkus sellega kohe 3♠ peale, kommenteerides hiljem et: noh, kui see asi jookseb sinuni ja sa kontreerid, siis ma pean 4♠ pakkuma, ma siis vaatasin, et pakun kohe 3♠ ära ja siis saad sa paindlikult reageerida. Ma küll ise arvan, et ma passiksin, aga otseselt vastu vaidlema ka ei hakka.

Selles voorus keerasin vist teise koha tuksi järgneva jaotusega: vastane avab kallis odava vastu 4♦, teine vastane tõstab 5♦ - pass – pass ja Leo kontreerib. Mul on käes:

♠T854
♥ES9864
♦S
♣T8

selge see, et kontra on tal trahviks (muidu ta kontreeriks 4♦ ära), kuid ega vastane kallis odava vastu niisama ka ei tõkesta. Arvasin, et tal on siis mingi ühtlasepoolne pahn (tõenäoliselt pika ristiga) käes ja jõudu laiali, ning et ilmselt ühes lepingus on 10 ja teises 11 tihi ja pakkusin 5♥, see sai kontra, avakäiguks käidi ♣S ja lauda pandi:

♠ES32
♥T5
♦K96
♣ÄK53

nagu arvata võib, siis selle laua üle ma just eriliselt õnnelik ei olnud (ja seniajani arvan, et partner oli veidike uhhuu, et sellega kontreeris, ilmselt (minu mahitusel) võetud õlu enne viimast vooru ei olnud hea mõte). Õnneks kaitse oli maksimaalselt sõbralik: võtsin avakäigu ässaga ja käisin väikese trumbi, millele hüpati ässaga ette ja hakati partnerile lööki andma – risti 10 võttis tihi. Nüüd käisin väikese ärtu laua 10 suunas – see sai tihi ja mõlemad vastased panid masti ja kuna ma lauas olin, sain risti kuningale oma ruutu ära visata – vastane trumpas ärtukuningaga. Järgnenud ruutuässa lõin kinni ja ja käisin pada vastu lauda. Eest pandi krohvi, tagant võeti äss ja selle asemel et ristit käia ja mind sundida uuesti pada käima (ja pärast veel ühte ristit käia ja niimoodi endale ka kolmas pada tihi kindlustada), võeti ka teine kõrge pada ära. Kaheta ja -300 (õige kaitse puhul on see kas 800 või 1100, ei viitsi arvutada).
Piinlik lugu on jah, et kuna 4♦ pakkujal on mustad mastid niipidi, siis läheb 5♦ taha (tegelikult isegi kaheta, kui kolm ringi ristit käia, sest partnerile edutub teine trumbitihi). Kui nad ei oleks, siis oleks vist 12 tihi, 11 päris kindlasti. Ja hoolimata Leo kontra aferistlikusest, pean seekord süü enda peale võtma – eksisin lihtsa põhimõtte vastu: “kui midagi tuksi läheb, tee nii, et süüdi jääks partner!”, lõppeks oleks tal võinud ja ka 2 trumbitihi olla. No mis seals' ikka, tegelikult oleks võinud me ju ka teise koha peale jääda (viimane matš jäi viiki), aga Teno-Gonca said Maksilt-Igorilt ilge ketuka ja nood läksid meist mööda, Sven-Vasja olid juba liiga palju ees, neid me ei oleks püüdnud. Kuna võistlus oli üks olulisemaid etappe aasta 2010 koondise valikul (järgmiseks aastaks mingit valikturniiri ei tehta, kuna erilisi võistlusi ei ole), siis mul on pisike kahtlus, et 2010 saab koondis olema väga sarnane 2008 omaga.

Rõõm näha, et Pratchetti järgi hakatakse juba brändidele nimesid panema - nimelt tuvastasin Lõunakeskuses rippumas reklaami, millel promoti mobiiltelefoni Samsung Omnia. Kuigi ma kahtlustan, et tegu on siiski pigem juhusliku kokkusattumusega, ootan pikisilmi, kas kunagi ilmub välja ka telefonimark, mis on nime saanud ühe teise kettamaailma regiooni järgi - Klatšia, seda enam, et väljend "coffee-klatch" on kasutusel ka ingliskeelses maailmas.

Kui juba brändide analüüsiks läks, siis torkas mulle pähe, et Citroenil on olemas mudel nimega Picasso Xsara. St. ei torganud pähe, vaid nägin ühte sellist enda ees sõitmas. Kuna see X-täht sõna alguses oli selline kipakas, siis tekkis mulle mõte, et võib-olla on see inspireeritud sellisest kunstnikust nagu Tristan Tzara (sobib hästi Picassoga paari) ja T-st on X tehtud lihtsalt Citroeni lembusest selle tähe vastu. Uurisin asja ja leidsin, et siinkohal ma siiski natuke eksisin - Xsara on kokku miksitud igasugu imelikest asjadest (muu hulgast sõnast "tsaar"), aga Tzara-t nende seas ei olnud. Mis seals' ikka, vähemalt sai aju harjutatud seoseid leidma...

Vahepeal kasutasin oma agente (ehk siis Ando Meriteed, kes on hulk aega Taivanil elanud), et välja uurida, mis puuvili see naljakas asi, mida me Hiinas sõime, oli. Tegemist on pitaiaga (pitaya/dragonfruit) ja hoolimata oma suurest sarnasusest kiiviga, on ta hoopis mingi kaktuselisevili, mille kodumaa on Kesk-Ameerikas, kuigi tänapäeval kasvatatakse teda laialdaselt Edela-Aasias.



ja "last but not least" - õnnestus suurmeistri järk ära täita, nüüd tunnen end nagu bridžiteaduse doktor - mis omakorda tähendab, et kuhugi pole enam püüelda. Huvitava kaasnähuna tekkis esmaspäeval tunne, et tahaks musta meistripalli saada - kui enne lugesin ainult kuldseid, sest teistega polnud midagi tarka teha, siis nüüd ei ole ka kuldsetega midagi pihta hakata ja kokku roobitseda võib juba igasuguseid.

Hiina-reis lõppes suhteliselt rahulikult. Kõigepealt poole ööni (kohaliku aja järgi) "Sleepy Hollow" vaatamine ("Magage hästi, kodanikud!" Ma ei tea, mispärast õudukaid just keset ööd näitama peab, kuigi see oli piisavalt groteskne, et mul unega probleeme ei tekkinud) ja siis peale põgusat uinakut marsruut - Peking-Helsingi-Tallinn-Tartu. Reis sujus hämmastaval kombel igasuguste tõrgeteta, ainult et ta oli kole pikk. Eesti kellaaegade järgi oli päevaplaan:

00.30 äratus
02.00 buss
05.50 Peking-Helsingi lennuk
14.20 saabumine Helsingi lennujaama
16.50 Helsingi-Tallinn lennuk
18.00 Tallinn-Tartu buss

U-28, kes tuli tagasi Moskva-Riia kaudu, elas üle märksa suuremaid vintsutusi, lõpuks olevat kaksikud kõigepealt Riia peal ära eksinud ja siis kiiruse ületamise eest Läti politseilt tala saanud, ning Elvasse alles hommikul viiest jõudnud... Selle aja peale oleks ilmselt küll ära surnud.

Pekingi lennujaamas oli lõbus lugu kilomajandusega - nimelt võib reisija peale pagas olla 20 kg (+ käsipagas, selle kilosid ma ei mäleta). Meil Maarjaga oli lihtne - 37 kg-ga läksime, 38-ga tulime (vahepeal viskasime ära närakamaid riideid ja kumbki paari kingi, et saada ruumi ja kaalu), aga Jane-Triinu kergetest pampudest oli suur rõõm Sventsikul, kes oli oma sumadanni 28 kg sisse toppinud. Samas Hulda Ahonen, kes lendas tagasi sama lennuga, pidi 8 lisakilo eest juurde maksma paarsada eurot. Mis Soome naistekoondisse puutub, siis nad olidki kohale tulnud rongiga läbi Venemaa, vaadates nende alagrupi tulemust võib arvata, et kuna muud polnud teha, siis tegid nad seal head trenni, kuid kui ma neilt selle kohta küsisin, siis sain vastuse, mis viitab nagu mu esialgne mõte - küllap neil läheb rongis joomaks - oli õige. Nimelt kostis Hulda: "ca pool tundi sai 1NT järgnevusi arutatud jah"!

Kogu reisi aja püsisin enamvähem ärkvel, ainult paar pooletunnist uimakut sattusid sisse (uinakuks sellist kudemist nimetada on vist liiast) ja tekkis paar tähelepanekut:

A) Inimeste soolestik töötab standarkiirustel - peale söögipause tekkis (üllatavalt ruttu) lennuki peldikute uste taha järjekord ja varsti valitses seal taas tühjus

B) Kõige tüütum ots on tavapäraselt Tallinn-Tartu bussisõit (ma mäletan, et kui Maarja kunagi Hamburgi läks ja ma ta lennuki peale saatsin, siis mingi hetk sain talt sõnumi, et jõudis ilusti kohale - mina samal ajal loksusin tüütus bussis Põltsamaa kandis)

C) Helsingi-Tallinn lennukil on kõige ilusamad stjuardessid - kaks tõesti kena tütarlast, lust lausa vaadata. Ja nad pakkusid ka kõige paremat snäkki - mingi Fazeri shokolaadipulk.

D) Tollis tõmmatakse letti ikka see inimene, kes kõige vähem on shopanud - antud hetkel siis mina. Õnneks sain ruttu tulema...

imelik kokkusattumus oli veel, et trehvasime bussis kokku Maarja emaga, kes oli Tallinnas loengut andmas ja valis tagasi minekuks täpselt sama bussi, millele meie olime end peale pressinud.

kodus oli hea olla - kuigi Madlilt kartuliputru ei saanud (ta jõudis kohale peale meid), tõi ta siiski poest küpsekartuleid ja juustuga shnitslit... mõõõõõõnus...

kassiraisk ei tervitanud meid üldse rõõmsalt vaid pigem põrnitses ja hoidis eemale (tea, äkki ta oli solvunud?), aga pikapeale ta veidi leebus ja öösel kolis ta kõigepealt magama mu jalutsisse ja seejärel padja kõrvale ning kui ma hommikul poole seitsmest ärkasin ja talle pai tegin, siis ajas ta suurest rõõmust tüdrukud ka üles... õnneks ainult veerand tundi enne äratuskella, nii et ma pääsesin füüsilisest noomitusest. Ja pärast seda oli ta väga mängutujus ja puge ja sõbralik, nii et ilmselt on meile see kolmeks nädalaks kadumine andeks antud.

nüüd tuleb siis viimane kirje Hiinamaalt. Vahepeal on paar päeva möödunud lõppu oodates - midagi enam teha ei viitsi ja loed tunde, kaua veel aega läheb, enne kui ära minna saab - ühesõnaga juhe on seinast välja tõmmatud. Eile oli lõputseremoonia, mis oli minu meelest parim seninähtuist - "ametlik osa" oli tegelikult üsna mitteametlik, kuna inimestele oli söök ja vein juba kätte antud ja kõnelejaid vist eriti keegi kuulata ei viitsinud. Sõin ja jõin seal minagi, lisaks kollektsioneerisin hunniku vanu häid tuttavaid ja õhtuks väsitas see mu kapitaalselt ära, kukkusin maha nagu laip ja sain vääga hea une. Parima naljaga said hakkama Mell ja Jürka, kes olevat hommikul seitsmeni tiksunud ja siis massaaži läinud (see on lahti 24/7) ja võtnud seal õlle ja silitanud kassipoegasid. Seepeale vajus Mell kooma, mis kestis umbes kuue-seitsmeni õhtul, aga Jürkat nägin päeva peal Piretiga koos hotelli ees taksot ootamas - Jürka oli mitu päeva tuima järjekindlusega raiunud, et tema peab pandat nägema ja ju siis leidis, et on viimane hetk see teoks teha (ja ega ta ei eksinud). Kaksikud ja JaneTriinu tegid viimase linnaretke ja üldse näib, et kõik on juba mõtetes siitmailt lahkunud.
Martinšilt kuulsin, et Lätit on tabanud sama häda, mis eesti bridžimängijaid aastaid kummitanud - peale turniiri enam ei taha keegi koos mängida - Juris-Janis ja Karlis-Zombis pidada suhteliselt kindlasti laiali kolima ja ülejäänute puhul on ka ebaselge, et mis saama hakkab... meil vähemalt oli väga hea õhkkond nii paaride sees kui paaridevaheliselt ja keegi kedagi ümber kvartali rusikad püstis taga ei ajanud. Huvitav küsimus on see, et kui palju me kuldseid palle saame selle nalja eest - nimelt pidime saama mingid 160 masterpointi, mu mälu järgi jagatakse need konverteerimisel KMP-deks kümnega läbi, seega peaks olema 16 KMP-d. Ja ma ei tea, kas alagrupis saadud viigid ja võidud on kumulatiivsed või jäävad selle 160 sisse. Nu eks see paista... Hiinast siis lõpetan, järgmine kirje tuleb ilmselt juba kodumaalt...

16.-17.oktoober

Ega tõbi pole naljaasi: käisime söömas ja tegime ühe Katani laiendiga (Tuul jälle võitis, ta on vist kõva, kuigi ta väitis, et tegelikult talle see laiend väga ei meeldi, kuna tekitab palju paksu verd ja inetuid sõnu laua ümber). See väsitas mu nii ära, et viskasin end pooleks tunniks pikali. Siis ilmus välja Ines ja tüdrukud hakkasid veini lahendama, ja noh, kus tüdrukud ja vein, seal varsti minagi platsis, ükskõik kui haige ma ka ei oleks. Ja protsessi käigus hakkas mul järjest parem ja parem, ning kui lõpuks Jürka tuppa kolisime (ja viski ette võtsime), oli täitsa inimlik olla. Tegime paar jaotust bridget (mina Inesega, Jürka-Pireti vastu), ajasime mula ja sain endale sandaalid, mille seltskond oli turult soetanud, kuid ei Ollile ega Mellile jalga ei sobinud. Vahepeal tuvastasin, et sõna „lallama“ (tõlkes purjus peaga ebameeldivat möla ajama, tuletatud ühe Tamsalu bridgemängija nimest) on tõeliselt rahvusvaheline: sadas meile ukse taha mingi tüüp (tüdrukuid nillima jälle) ja teine tüüp uksest sisse (kaardi peal nimi Justin Lall) ja deklareeris, et ta on purjus ja väga lahe. Ma jäin teises punktis eriarvamusele ja palusin Triinut, et kas ta oleks nii kena ja orgunniks selle tegelase välja, nii juhtunudki. Selles suhtes on hollandlane märksa meeldivam tegelane: tuli õhtul kell kümme ja kui me leidsime, et praegu pole hea aeg õlletamiseks, siis arvas, et võib-olla homme jälle – ja jättis pool kasti õlle meie külmkappi hoiule… Öösel hakkas telefon kell pool seitse helisema (ta olevat varem ka helisenud, aga seda ma ei kuulnud), jõudsin juba tibid ja nende fännklubi põrgu põhja kiruda ja lubada, et kui ma selle helistaja kätte saan, siis maha löön, aga näib, et kurjustasin veidi ennatlikult ning nendel pole mingit süüd. Siin on hoopis mingid tehnilist liiki probleemid – väidetavalt olevat nad toru vastu võtnud, kuid see olevat edasi helisenud ja kui helin pool kaheksa kordus, siis juhtus minuga täpselt sama lugu. Ühesõnaga, meite telefon on hulluks läinud.
Vahepeal Tuul kurtis, et ma tema kavaldamise panin üles, aga enda oma ei pannud ja nii võib maailm arvata, nagu tema üksi oleks võimeline ennast üle kavaldama. Seda jagu ma ei pannud kirja mitte kavatsusest see igaveseks maha vaikida vaid lihtsalt seepärast, et väsinud peaga ei tulnud õigel hetkel meelde, kuid nüüd ma siis heastan selle apsaka. Ilmselt oli tegu mu suurima veaga segatiimikal. Oman käes lehte (kõik tsoonis):
♠ÄKxxxx
♥x
♦xx
♣KTxx
ja PPV avab 1♦ (naturaalne), pakun 1♠, VPV kontreerib ning Maarjalt tuleb 3♣ fit-jump (umbkaudu kutsuv leht, pada tugi ja risti mast). Selle peale paneb PPV 3♥ ja ma vaatan oma lehte uuesti. Ühest küljest olen ma 100% veendunud, et 4♠ tuleb välja (või vähemalt saab võita), kuid kogu nõks on selles, et kuidas ma seda mängima saaksin jääda. Maarja ristipakkumine nimelt ütles, et meil on üüratu topeltklapp ja vastastel samamoodi ja kui ma panen enesekindla näoga 4♠, siis võib vastane viide punasesse minna. Kaitsetihide arv mu lehes on üsna väike ja Maarja pakkumise järel ma vähendan ka tema lehe kaitseväärtuse miinimumini: ilmselt on meil saada umbes üks pada ja umbes üks risti, võib-olla tuleb mõnes mastis kaks, võib-olla jääme üldse ilma ja punastes mastides toimuvat on minu käe järgi kristallkuuli kasutamata absoluutselt võimatu hinnata. Ja kui siis meie pakume 4♠ ja vastane paneb viis punast, siis peab jälle otsustama, et mida sellega pihta hakata. Tõenäoliselt kontreerime ja võtame lepingu üheta (+200). Sestap siis pakkusin alustuseks rahulikult 3♠, et äkki vastane pakub 4♥ ja ma saan teha näo, nagu ma läheks selle vastu tõkkesse, lisaks on veel variant, et äkki Maarja nihutab 3♠ nelja (päris saasta see pakkumine ka ei luba) ja lisaks on olemas võimalus, et kui see jääb mänguks, siis saame umbes sama skoori, mis viie punase vastu kaitstes. Nujah, jäigi mänguks ja selgusid igasugused halvad asjad. Maarja leht oli nimelt järgmine:
♠Sxx
♥Äxxx
♦x
♣ÄSxxx
neli pada tuleb välja ja kuna vastastel jagusid mõlemad mustad mastid 2-2, siis seisab meil isegi slämm ja vastastel on ainus leping, mis välja tuleb, 1♥ (ruutu vastu saame alustada ärtu äss, ärtu löök, ristiga üle, uus löök, kaks pada ja veel üks risti). Ühesõnaga -10 IMPi liigse kavaldamise eest. Enam ei tee! (võib-olla).

Veel üks omamoodi lõbus jagu segatiimikalt. Olen kolmas käsi (kõik tsoonis):
♠Sxxx
♥xx
♦ÄK97x
♣xx
ja avasin 1♦ (rannakas), järgnes kontra, Maarjalt 1♥ ja pass. Oleks mul ärtu kolmene olnud, oleksin passinud, nüüd tuli 1♠ pakkuda, mis sai kiire kontra, teiselt poolt ekraani tuli Maarjalt pass (ilmselt kolmene pada) ja vastaselt 2♦ (võimalik, et ekraanideta mängus oleks vastane läbi passinud ), mida tädi jupp aega piidles, küsis mult et kui lühike mu ruutu olla võib ja siis läbi passis. Hõõrun juba käsi, et nüüd leidsid ka masti, mida mängida ja käisin ärtu välja, lauda pannakse mu heameeleks trumbis singelemand ja ca 20pp, aga sellest hoolimata tuli leping välja ja geimišansid on nii ja naa (ma ei teagi, mis sest jaost lõpuks sai).

17.oktoober

Hiina-aja kõige hullem sudupäev, no praktiliselt mitte midagi ei ole näha (tegin ka pildi otse päikesesse, mis tol hetkel oli mingi punakas laigukene kesk suurt hallust, pildid peaks Maarja suhteliselt kohe üles panema, nii et saate sealt vaadata kui huvi on) ja hingates oli praktiliselt tunda (või väga kerge ette kujutada), kuidas saastaosakesed su hingetoru külge kleepuvad. Sellest hoolimata käisime Maarjaga Hiina keisrite suveresidentsis patseerimas (algselt pidime suurema seltskonnaga minema, aga kuna ülejäänud esindusel oli eile olnud raske õhtu, tegime lihtsalt kahekesi sääred, mitte ei jäänud veel tunniks ajaks passima. „Residents“ tähendab antud kontekstis pirakat maa-ala, mille keskel (pigem ühes servas) on Kunmingi järv ja muu ala täis parke, aedu, teid, maju, pühamuid jne. Kõik udupeen ja maru ilus, ei viitsigi palju ümber jutustada vaid piirdun top-3 asjadega:
A)marmorist laev – 19. sajandi lõpul olevat leskkeisrinna Cixi veidi uhhuuks kätte läinud ja leidnud, et pole Hiinale midagi laevastikku vaja, tehtagu parem selle raha eest talle tiiki marmorist laev. Tehtud.
B)budistlik tempel kõrgel mäe otsas – kahepoolselt suurepärane vaade, nii selle poole kui sealt otsast.
C)“pikk koridor“ – kilomeetrijagu katusega kaetud jalutusteed järve kaldal, sisuliselt üks pikk katkematu paviljon…
tegelikult eriauhinna võib anda ka järjekordsele valgele kassile, kes niipea, kui mind fotokaga nägi, pistis meie poole sörkima ja jalutas jupp maad mööda teeäärt meie kõrval kaasa. Ju siis kassid tunnevad kassisõpru kaugelt ära.

14. oktoober

Rahulik päev, jätkus Transnationali mängimine, püsime kuskil kolmekümnendate kohtade peal. Muuhulgas õnnestus ära mängida ka teise Eesti võistkonnaga (Piret-Jürka, Ines-Maks, Sven-Ildze) – kas siis selle pärast tuli Hiina sõita!? Mäng käis igatahes nii kiiresti, et kui lõuati „halftime!“, siis me olime just viimase jaotuse lauale tõstnud. Tegelikult kui mõelda, et Hiina tasus sõita, et hiinlastega mängida, siis see pool on kuhjaga täidetud – meie Maarjaga oleme mänginud 7 matši, viis neist kohalike vastu (lisaks Svenile oleme ühe matši mänginud šotlaste vastu). Hiinlased mängivad praktiliselt kõik rannakat (üks mängis naturali), 13-15 1NT-ga (1♦ all on 10-12NT) ja avangujõu piirid on reeglina 10-15 või isegi 9-15. Lõbusamaid lugusi laua taga oli see, et mängis Tuul 1NT, ruutu mastis käes Sxx, lauas Txx. Mõtles siis, et üritab kavaldada ja vastase ruutukäikudest eemale peletada, ning käis väikese käe soldati suunas. Vastane võttis emandaga ja lülituski ümber, rõõm aga osutus üürikeseks, kui teine käsi sisse sai ja veel viis ruutut ära korjas – nimelt jagus neil mast ÄK98xx vastu E, ja kui Tuul seda ise ei mängi, on jupp tegemist selle lahtiblokeerimisega (kui see üldse enam võimalik on). Jagu muide jäi viiki, ma võitsin 1NT teise liini ära. Eelviimases matšis sattus vastane „tsüklisse“ – peale kuut jagu oli seis umbes 2-0 meie kasuks ja siis lasti mul kõigepealt välja geim, seejärel aeti süsteem sassi ja jõuti 4NT-sse (-2) ning siis sai minu pool ekraani olev naisterahvas (kusjuures kõige kenam Hiina neiu, keda ma siin näinud olen) kätte tagasihoidliku kaardi:
♠S
♥Äx
♦ÄKExxxxx
♣ÄK
ja ees on pakkumine 2♦ (kallid) – pass – 4♠. Lajatas siis 6♦ täis, sai lauda ristiemanda ja duubeltrumbi – paraku nii väikesed, et sisekuna neid kasutada polnud võimalik ja läks üheta. Teises toas jäi Tuul 5♦ mängima.
Õhtusöögi eel trehvasin seda „Triinu hollandlast“ (Jacco Hop peaks ta nimi olema), kes tervitas mind ja küsis, et kas mul on midagi selle vastu, kui ta õlled kaasa võtab ja meile tuleb. Vat sulle säh, see tema eemalepukseerimine on mu populaarsust tõstnud… Ma küll vabandasin välja, et õhtul oleme seltskonnaga väljas, aga võib-olla mõni teine päev (ja lõppeks ei ole mul temaga õllejoomise vastu kõige vähematki, eriti kui tema õlled võtab – tundub olevat rahulik ja intelligentne inimene ja mitte ülbe. Ja bridgest oskab rääkida küll).
Õhtul siis väike istumine kaksikute pool (Sädeme sünnipäeva tähistamine distantsilt), mis kujunes vaikseks, aga väsimus oli nii suur, et kerisin suht varakult magama. Kuidagi ära hakkab kurnama see retk…

15.oktoober

Viimased kolm vooru Transnationalil. Esimeses tuli vastu mingi Pakistani-Keenia kombinatsioon (või midagi sarnast), naine küsis, et kust ma pärit olen. Kuulnud vastuseks „Estonia“, ei osanud ta sellest midagi arvata, kuid onu teiselt poolt ekraani hoiatas, et „they have a quite strong Open team!“. Päris uhke tunne tekkis, juba kardetakse. Esimene matš läks hästi ja tõusime kuskil 25. koha peale, aga järgmises voorus tulid vastu türklased, kellel ilmselt oli Allahiga erileping. Nimelt pakuvad nad end slämmi (parempoolne käsi jäi väljamängijaks) umbes selliste kaartidega:
ETxxx____ÄKxxx
Ex_______ÄT
Kxx______x
87x______ÄET6x
„alumine“ vastane on pakkunud ruutut ja käib välja ärtu, sellele lauast emand, mis kaotab kuningale ja risti tuleb nüüd mängida kadujata (ses suhtes muidugi vahet ei ole, ka ärtukäiguta tuleks risti õigesti lahendada). Ja nüüd käiakse väike risti emanda alla – ning tagant kukub singelsoldan! Uskumata lugu, tüüp pakkus nagu elajas, mängis nagu elajas ja tal oli õnne nagu elajal. Normaalne plaan oleks mängida väike vastu kümmet (võidab kui on 3-2 pildid ees või singel üheksa), muti alla mängimisest on parem isegi kuue alla mängimine (võidab kui taga on singelkliber). Kurat küll…
Teises jaos ujusid mõlemas toas vastased pooleks punktidega geimi ja mõlemad geimid seisid, nii et nende kahe jao pealt kaotasime umbes 32 IMPi ja kogu matši 24-ga, ning 8:22. Viimases matšis olevat ka vastane talitanud õnnestunult (panid lõikeseitsme, mis istus, samas kui meie omad olid geimis), sealt tuli 5:25 ja kokku ca 60-s koht. No mis parata, mängu järgi oleksime küll pigem olnud väärtu 16 sekka pääsema (tegelikult mängisime tõsiselt hästi seda turniir).
Edasi läksime tegime väljas sööma ja mina tegin paaritunnise uinaku, õhtul õpetasime Tuulele-Pihlale Katani laiendi selgeks. Tuul võitis ja ma ei saa aru, mis pull toimub – ma olen juba kolmandat mängu järjest võiduta. Kui koju tulen, hakkan seda mängu tõsiselt treenima. Õhtul veel õllejoomine Jaccoga – Luks tuvastas ühe putka, kus õlu maksab 3 jüääni pudel, käisin kontrollisin järgi – maksabki. Üritasin talle selgeks õpetada pudeliavamist käepäraste vahenditega, see tal kuidagi ei õnnestunud. Väitis küll, et välgumihkliga oskab, aga tavaliselt lõhub välgumihkli ära.

16.oktoober hommik

Veidike selgem, miks ma end kurnatuna tunnen - haigus kallal (pea on paks ja nina nats tilgub, mis on seda veidram, et väljas on tõeline suveilm). Ülejäänud bande läks linna šoppama, ma kasutan juhust ja vedelen ja ei tee midagi. Nii ei ole elul ka erilist häda, aga ei tea, mis homme saab, kui meil idee poolest turistitamine plaanis on...

11.oktoober
Sai siis läbi see turniir. Ei saa öelda, et me Hollandile peavalu ei valmistanud, aga lõppkokkuvõttes olid nad siiski 10 IMPiga ees, tulemuseks jäi 89:99. Seega võitmiseks oleks piisanud suhteliselt suvalisest svingist (selliseid, kus me geimi panime ja vastane osamänguga piirdus ja geim läks taha mingite halbade istumiste tõttu, suudan ma lambist meenutada vähemalt 2, kolmanda segmendi viimases jaotuses teenis vastane 12 IMPi, kuna mängis 5-2 klapiga 4♠ välja, meie omadel 3NT -1 jne). Teisest küljest jälle oli matš väga kõrgetasemeline ja mängisime hästi (vastane järelikult kah) ja niimoodi pole häbi kaotada, kui Holland ei suuda meie vastu 56 jaotuse peale 100-t IMPi saada ja viimasest neljateistkümnest jaost saab ainult 2! Veerandajad olid siis: -22 (Tiit-Maks, Sven-Vasja), +8 (meie ja Tiit-Maks), -12 (meie ja Sven-Vasja), +16 (meie ja Tiit-Maks). Kahju, et Iisrael meid ei valinud, nad said Rumeenialt ca 60 IMPiga tappa… Mis sealt’ ikka, nelja aasta pärast jälle. Nüüd tuleb hakata kaksikute kolmanda paariga Transnational Mixed Teamsi pressima, eks näis, palju me laua taha jõuame – pühapäevane plaan on igatahes võtta Luks kampa ja taksoga Hiina Müürile kütta. Eilsest päevast nagu mingeid erilisi jaotusi ei olegi välja tuua, aga panen paar tükki kirja:
Lauri________Leo
♠Äxxxx______♠Sxxx
♥Äxxx_______♥KExxx
♦ÄExx_______♦x
♣-__________♣Äxx
1♠__________3NT
4♣__________4♦
6♠
3NT lubas minisplinterit (ca 9-12pp) suvalises mastis, 4♦ teatas, et see on ruutu. Slämmiga probleeme ei olnud (trump oli 3-1 õigel pool), jagu viigis.
Lauri___VPV___Leo__PPV
1NT____2♠____2NT___4♠
4NT____p______5♣____p
p______DBL___p…
1NT oli 10-13, 2NT Lebensohl, ja kui vastane pani 4♠ (kallis odava vastu), siis tegin sellise veidra pakkumise nagu „kõik mastid sobivad“ (♠Kx/♥Kxxx/♦Äxx/♣KTxx). -500 ja +3 IMPi.
kolmas käsi avas 1♠ ja jäin mängima 3NT:
♠T9x
♥KS7
♦Exx
♣E9xx

♠ÄKxx
♥ET8
♦ÄSx
♣ÄTx
avakäiguks pada, lauast 10 ja võtsin soldati ässaga. Seejärel jätkasin risti kümnega –väike, väike, soldat. Vastane langes transsi ja käis väikese ärtu, mille võtsin laua soldatiga ja jätkasin risti emandaga (ei kaetud), seejärel lõikasin õnnestunult ruutut, tõmbasin risti ässa (kunn kukkus) ja viskasin ärtuga välja, visati ärtuga tagasi lauda, võtsin ära risti, tõmbasin ruutu (kunn kukkus) ja lõpetasin 10 tihiga. Mitte et see nüüd mingi geniaalsust nõudev mäng oleks olnud, aga ikka hea meel, et jaotusest aru sain.
Õnnestus lõpuks ka Katani seltskond kokku saada – muidu mängijaid siin nagu oleks, aga kuidagi ei saa ühtegi laudkonda kokku: Leo elab teises hotellis, Pihel ja Tuul ei taha mängida laiendiga, Maarja ja Mell ei taha mängida ilma laiendita ja mina võin küll mängida nii laiendiga kui ilma (eelistatavalt küll viimast), kuid ei taha mängida ainult kolmekesi. Maarja siis soostus mängima ka laiendita ja võitis mängu ära kah (lõpus oli selline terroritasakaal, et nii tema, mina kui Pihel passisime, et kellele see kümnes punkt kõigepealt kukub, kukkus talle).

12.oktoober

Saime kirja ühe kohustusliku „linnukese“ – võtsime seltskonnaga (meile lisaks Luks, Oll, Mell, Ines, Maks) autobussi ja sõitsime Hiina Müürile. Sellega seoses on suhteliselt kahetised tunded – müür ise oli väga ilus ja võimas (ja ilmselt on see paras turistilõks, mida on ekstra üles vuntsitud sellise mulje saamiseks), aga transport ja logistika oli suht väsitav (tund sinna ja üle tunni tagasi, sest tipptund oli alanud). Müür ise oli tegelikult ka suhteliselt väsitav – see koht, kus me olime oli hästi järsk tõus (mul on sealt ka üsna palju pilte klõpsitud, aga neilt ei pruugi selle tõusu kogu karmus näha olla) ja astmed olid väga ebaühtlase kõrgusega ning kohati puudusid sootuks, nii et Ines, Maks ja Maarja väga palju üles ronima ei hakanudki. Ülejäänud seltskond käis kõige kõrgema koha peal ikka ära ning siis selgus tõsiasi, et allatulek on veelgi karmim ettevõtmine, eriti kohtades, kus astmeid polnud (ja eriti inimeste jaoks, kellel olid lahtised sandaalid – sisuliselt plätad – jalas. Nagu mina).
Peale müüri läksime sööma ühte kohalikku kohta, toit oli selline, et viis keele alla (mu isiklikud lemmikud olid soolane pannkook, mis meenutas maitselt väga head tšeburekki ja mees valmistatud krevetid, mis olid ühtaegu magusad, teravad, hapukad, suu õhetama panevad ja krõmpsuvad… ühesõnaga midagi tõeliselt ülimaitsvat). Siis suundus ülejäänud seltskond turule salle ostma ja tuli sealt paari tunni pärast suure noosiga tagasi.
Õhtul sain harjutada kätt inimestega manipuleerimises – nimelt tuli meile ukse taha „Triinu hollandlane“, kes oli täis otsustavust tibile lõpuks ometi pihta saada ja istus meile maha (viisakate inimestena ei hakanud me talle ütlema, et „get lost!“). Häda aga selles, et Triinu oli just end kõrvaltuppa sokutanud, lootes et tüüp ära läheb ja tekkis selline omamoodi koomiline olukord. Leidsin, et ilmselt tuleb tüüp vähemalt natukeseks eemale vedada, et esialgsest sõlmest asja lahti saaks ja kõigepealt vedasin jutu Hollandi bridžile ja siis üsna ruttu tuvastasin (tema sõnavõtu keskel), et „ups, õlle järgi tuleb minna“ ning kutsusin ta kaasa. Jalutasime siis poeni, võtsime õlled ja naaseksime hotelli, Triinu oligi seks ajaks „juba tagasi“. Igaks juhuks ma külmkappi lahti ei teinud, sest tüübis oleks võinud tekkida imestus, et miks me poodi pidime minema, kui kapp oli sel hetkel õlle pilgeni täis . Edasi said tüdrukud tast väga lihtsalt lahti – läksid korraks alla ööklubisse ja tulid juba 15 mintsa pärast tagasi.
Algas ka Transnational Mixed Team, kus me oleme kaksikute kolmandaks paariks. Esimesel õhtul me ei mänginud, laekus 13 ja 14.

13.oktoober.

Mängisime segatiimikaid (5 matši päevas, me mängisime neli esimest), mäng kulges suhteliselt hästi ja lõbusalt, aga tulemust väga ei tulnud. See-eest sain väljamängu harjutada mehemoodi, jäin nimelt mängima 5♥ järgmise kaardiga:
♠S
♥ÄKTxx
♦E98
♣ÄKxx

♠E9x
♥Sxxxx
♦Äxx
♣xx
pakkumine käis nii, et VPV avas 2♠, Maarjalt kontra, PPV-lt 3♠ ja minult 4♥, mille peale Maarjal väike huvi tekkis ja nii me korrus kõrgemale jõudsime.
Avakäiguks ♣E, võtsin selle, tõmbasin kaks trumpi (jagus, ees oli singel, taga duubel) ja käisin padasingli, millele ässaga ette hüpati ja käidi uus pada (üheksale tuli 10). Lõin selle, tõmbasin risti, lõin risti kätte, pada lauda ja risti kätte (VPV-l oli neljane) ja nüüd jõudsin seisu, kus mul on kummaski käes trump ja kolm ruutut. Nüüd siis väike ruutu üheksa alla, taga võttis tihi ja käis ruutu kuninga alt kahvlisse, just made. Jagu kusjuures jäi viiki, teises toas oli mäng umbes samamoodi käinud. Aga selle jao seest leiab veel palju väiksemaid jagusid, mida ei olnud, aga oleks võinud olla. Praegu oli mul suhteliselt lihtne mängida, sest ma teadsin, et tibil on duubel kuningas ja kui ma muti suunas käin, küllap ta selle ette hüppab. Oletagem aga, et vastane peale padaässa ei käi mitte uut pada vaid hoopis risti, selle pean ma kuningaga lauda võtma ja nüüd jäävad mul tempod mustade mastide elimineerimiseks teistpidi: kui ma nad ära löön, lõpetan ma padalöögiga lauda, mitte ristilöögiga kätte. Kui nüüd jaotus kokku lugeda õnnestub, siis võib parimaks plaaniks osutuda lauast ruutu emanda käimine: see kaetakse kuningaga ja võtan ässa, ning nüüd käin väikese ruutu laua 98 suunas, eest tuleb kümme peale ja teine võib selle soldaniga üle võtta, tehes 9 tegema või siis tihi partnerile jätta ja too peab käima topeltlööki. Kui lauas ei oleks E98 vaid E9x, siis jälle saaks kaitsja anda vastulöögi, deblokeerides soldati või kümne emanda alla ja jättes taha partneri kätte kahvli – välja arvatud siis, kui tal on S8 või 108 – siis jääb mast jällegi blokki. Sellise jagumise (duubelkümme või duubelsoldani) puhul töötaks ka sisemine lõikus: väike ruutu üheksa alla ja järgmisel ringil tulla lauast emandaga, ning vastase pildid niimoodi kokku roobitseda. Samas jälle kui käia väike laua E98 suunas ja eest tuleb 10 – mida sa teed? kas mängid sellele, et ees on ST (või isegi STx, kui jagu pole olnud võimalik kokku lugeda, sest näha on, et üritatakse partneri kunnile sisse visata ja väikse panek ei ole lahendus – ja jälle selline ebameeldiv seis, sest äkki tahab väljamängija lauast mutti panna...) ja jätad sellele tihi, või siis sellele, et vastane ongi nii kõva ja pani duublist kõrge vahele? Ja lõppeks on veel võimalus, et kuningas on emanda ees, seega tuleks tõmmata äss ja käia väike (töötab ka siis kui ees on ST duublis või siis unustatakse S lahti deblokeerida..Ühesõnaga hulganisti variante ühe väikse positsiooni kohta. Ahjaa, tõenäosused peaksid olema sellised (lugedes ettekätte duubli): duubelkuningas 7/28st, duubelsoldat või -kümme 11/28-st (ilma kuningata, koos kuningaga 13/28st) ja duubelkliber 10/28-st. Eks nüüd kombineerige ise parim šanss (ja loomulikult pakkumine võib reaalseid šansse veidi muuta ja psühholoogia samuti).
Lõbusaid asju (vähemalt meie poolt vaadates) samuti. Ilmselt on hiinlasi õpetatud, et ühele ristile tuleb agressiivselt vahele lennata ja pakkumine käib nii, et avan 1♣, VPV passib, Maarjalt 1♥ ja nüüd pakub tegelane (♠ESxxx/♥x/♦Äxxxx/♣Ex, kõik odavas) 1♠. Minult kontra, mu screenmate midagi ei küsi ja tõstab 2♠. Ootasin rõõmuga ära kandiku naasmise ja panin uue punase, ühe tihi vist müüsime, aga 800 laekus ja +8 IMPi.
Teine kord jälle pakkus tüüp mu 1♣ avangule 1NT (odavad), lehega ♠xx/♥ST/♦ÄST9x/♣KExx. Kõik jälle odavas. Partner valis 2♣ ja see läks 1100 eest (kusjuures trumpäss on KE ees), 2♦ oleks küll olnud odavam lõbu, aga 500 kindlasti ja võimalik, et ka 800. Jälle kinnitust Olafi teooriale, et trammi alla jääd sa hea lehega pakkudes, igasugu sitaga pääsed sa kergelt minema.
Vahepeal toimus tõeline „hiina ime“ majutuse asjus – Hiina bridgeliit pani üles sildid, et nad ei maksa nende võistkondade naiste ja seenioride ja openi eest, kelle eest nad küll seni olid maksnud, aga kes playoffi ei pääsenud ja see tekitas paraja kaose, tubadesse ei pääsenud jne, korraldajad ka segaduses ja midagi teha ei saa/oska. Tuleb oma kukrut kergendada nädala eest ca 2500 eest nina pealt, ega see just meeldiv ei ole (aga õnneks ka otseselt ei tapa). Üldse ma ei saa sellest orgunnivärgist aru, U-28-l olid esialgu tasuta piletid, aga „unustati“ mainida pisike detail, et lennujaamamaksud tuleb ikkagi liitudel ise maksta – see aga on päris kopsakas summa, nii läks meie noortekoondise peale ca 30 000. Türi ma ei või, see on nagu raamatus „Totu Kuul“ kirjeldatud võõrastemaja „Kokkuhoid“, kus igal pool olid keelekesed, mis nõudsid raha, raha ja raha...
Õhtul Katan kaksikute ja Melliga lõppes Tuule võiduga. Oli hea ja tasavägine mäng (kõigil oli 8 punkti koos), aga ei kulgenud. Ju vist on vorm na niruvõitu (va. avaviske tegemisel, aga seda kirjeldasid juba kaksikud oma plogis, nii et ei hakka kordama).