Juunioride VK MV bridžis - 2013

Eile toimus (kas nüüd päris esmakordselt, aga üle väga pika vahemiku igatahes) selline üritus nagu Eesti juunioride võistkondlikud meistrivõistlused bridžis. Tegelikult oli tegemist mõttemängude festivali raames korraldatud bridžiturniiriga, millele bridžiliit otsustas anda meistrikate nimetuse, et tõsta asja kaalu. Lõppeks sellist turniiri ju võistluskavas ei olnud ja inimestel on ikka huvitavam, kui saab medalite ja meistripallide pärast võidelda (oh oleks varem selline asi olnud, oleks minu – ja suure osa selle plogi lugejatest – medalivaru märksa suurem). Tõsi küll, inimeste tagant sundimisega tuli jupp vaeva näha, aga kohale tuli kuus võistkonda – mida ühest küljest on küll vähevõitu, kuid teiselt poolt jälle oluliselt rohkem kui eelmistel kordadel, mil üritus vaikselt varjusurma libisema kippus.

Et asi oleks huvitavam, mainisin eeldatavale kolmele tugevamale paarile (Irene-Tanel, Taavi-Jonatan ja Ivo-Erika – Ivo küll otsustas Ralfiga mängimise kasuks), et nad võiksid konkurentsi teravdamise huvides teha sellise manöövri, et otsida endale teise paari võistkona väljaspoolt seda ringi – kuigi loomulikult ei ole minu asi ega voli neil keelata-käskida võistkonnakaaslasi otsida. Sellegipoolest otsustasid kaks viimatinimetatud paari omavahel ühte heita ja Irene-Tanel mainisid eelmise nädala algupoolel, et nad ei saanud võistkonda kokku. Ebaõnn küll, aga sellest hoolimata õnnestus organiseerimiste käigus neile teine paar tekitada. Võistkondade komplekteerimine jätkus olude sunnil viimase hetkeni – nimelt pool tundi enne turniiri tuli info, et üks saarlastest on sisse maganud ja neile on asenduskätt vaja. Tänu Johanna tegusale toimetamisele leiti vajalik käsi (kell kolmveerand kümme pühapäeva hommikul!) ja kuna ma olin otsustanud Tartust omasid toetama tulla, siis sain ta autoga kiirkorras turniirile kohale toimetatud, nii et peale esimest jagu kulges kõik juba normaalselt. 

Mängutingimused olid head (lauad olid piisavalt suured, ruumi laudade vahel oli palju), ainult seoses ilusate ilmadega oli palavust palju ja õhku sellevõrra vähem. Mäng käis ringsüsteemis, 5x8 jaotust ja meistriteks tulid Tanel ja Irene Teinemaa koos Sander Udami ja Uku Erik Tropp’iga – minu heameeleks, et minu sebimisest ja torkimisest mingit tolku oli olnud. Hõbe kuulus Pärnu-Saaremaa kooslusele – Martin Maasik – Karl Markus Pruul + Jakob Prii – Manglus Lember, pronks Ivo Adermann – Ralf Ahi + Taavi Tiitsaar – Jonatan Raudsepp. Tartu noorte (Susanna-Angela koos Saara Sadraku ja Alvar Parveloga) tulemuseks oli küll viimane koht, kuid seda ei saa võtta läbikukkumisena – ilmselgelt oli tegu siiski kõige väiksema mängukogemusega võistkonnaga ja see asi läheb kirja „koolirahana“. Tulemused.

Ühesõnaga, minu hinnanguil oli tegu igati õnnestunud üritusega, loodetavasti saab see traditsiooniks. Ja kellel on häid ideid, mida noortega saaks-võiks veel ette võtta, andku teada.

Võitjavõistkond - vasakul pool pildiservas võib näha ka kohtuniku kõhtu ja Angela kummitust klaasil peegeldamas.