Euroopakate sabaots

Ja saigi läbi see turniir. Eilne päev läks rahuliku tiksumise tähe all, tänane ilmselt tuleb umbkaudu samasugune ja kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuame õhtul hilja tagasi koju.

Viimane päev erilisi muutusi ei toonud – lahtine koondis lõpetas 16. kohaga (tahapoole jäid finalistidest Venemaa ja Horvaatia). Võrreldes eelmiste kordadega oli tulemus suhteliselt tavapärane: viimased 3 EMi on Eesti lõppkoht olnud 19., 15.-16. ja 18.

Enne viimast vooru tekkis veider olukord. Vastaste poolt (võimalik et pooleldi naljaga, aga võimalik, et tahtliku sondeerimise mõttes) jutuajamise käigus pakutud „ärge meie vastu väga tõsiselt pressige, meil on punkte vaja“ ja pooleldi naljaga vastatud „noh, siis tuleb teil laud katta“ jutt kippus tõsiseks minema, st. tehti juba poolkonkreetne pakkumine. Igatahes hämarad tehingud jäid ära ja laua taga pressisid eestlased täie tõsidusega (ning konkreetne matš võideti).

Naised said eelviimases voorus suure kaotuse Iisraelilt ja viimase vooru kohtumine Hollandiga oli selles suhtes huvitav, et vastastel oli käsil tõsine heitlus kuldmedalite eest: esinelikul oli enne seda matši punkte järgnevalt:

Itaalia 284,63

Holland 282,89

Inglismaa 280,65

Prantsusmaa 278,15

See tähendas, et laua ümber oli palju sebimist ja ajakirjanikke. Kohe esimeses jaotuses ilmusid märkelehele väga imelikud, kaarte vaadates suhteliselt ebareaalsed, tulemused, mis tähendab, et ma ei saanud kodus rahulikult tulemusi vaadata, vaid spurtisin mängukohta, kindlustamaks, et midagi veidrat ei sünni. Mis siis oli juhtunud, oli see, et Maarja-Aire olid kogemata omavahel kohad ära vahetanud ja jagu sattus lauale valetpidi ja edasiste sekelduste käigus sündis nii, et lõpptulemusena tuli jagu ära vahetada, anti asendusjagu. Ja see omakorda tähendas, et Eesti mäng jäi teistest hilisemaks, sest üks jagu tuli ju rohkem mängida. Igatahes tulemused olid sellised, et Itaalia kaotas Saksamaale, kuigi napilt ja kukkus esikohalt neljandaks (paras neile, nii palju kui ma aru sain, oli tegu turniiri kõige ebameeldivama käitumisega vastastega). 

Eesti kaotas Hollandile ja kuigi Inglismaa ja Prantsusmaa said vastavalt Norra ja Liibanoni vastu veelgi suuremad võidud, piisas vastastele sellest, et tõusta kullale. Enne viimast jaotust olid kõik teised oma mängu juba ära lõpetanud ja oodati meie matši viimast tulemust. Pihlal-Triinul seisis 22 punktiga terav geim (kallis tsoonis) ja teise toa tulemuseks oli hollandlastele 200. Seega kui meie omad geimi võitnuks, oleks kuld läinud Inglismaale. Saalist väljus info, et meie tüdrukud lõpetasid 3♣ lepingus ja hollandlased võisid võidurõõmsalt hõisata…

Eesti lõppkohaks jäi 20., 23 võistkonna seas – taha jäid Kreeka, Serbia ja Liibanon. Kuigi lõppkoht on võrreldav eelmise EMiga Dublinis (seal oldi 17./19), oli edasiminek siiski märgatav. Eelmisel korral mängiti laias laastus samas koosseisus (5 mängijat kuuest olid koondises mõlemal korral) ja mängulised näitajad olid märgatavalt paremad. Vahepeal on küll võidupunktide skaalat muudetud, aga kui seekord oleks olnud kasutuses vana ja harjumuspäraseks muutunud skaala, oleks Eesti keskmiselt saanud 13,23 VP-d matši kohta – Dublinis oli see 11,9. Keskmine tulemus jaotuse kohta oli seekord -0,32, eelmine kord -0,6.