Nädalavahetusel
toimus Eesti bridžikoondise valikvõistluste finaaletapp ja põhimõtteliselt võib
öelda, et „eriti midagi ei juhtunud“ – koondise edetabeli esineliku moodustasid
traditsioonilised neli paari, seekord järjekorras:
1. Oja –
Maripuu
2. Karpov –
Laanemäe
3. Luks –
Naber
4. Sester –
Levenko
Hakkasin
huvi pärast vaatama, millal oli viimati koondise valiku edetabelis esinelikus
keegi väljaspool nimetatud kaadrit ja jõudsin aastani 2007, kui neljandal kohal
paiknesid Triškin – Dalberg (tõsi, tol aastal ei mänginud Oja-Maripuu koos).
Ning kuna minu hinnangul ei ole aastal 2015 enam tegemist sellega, et nimetatud
paarid oleks hästi kõvad, võib hetkeseisu kokkuvõtvalt hinnata sõnaga
„stagnatsioon“.
Kui Eesti
bridžis toimub hetkel rahulik loksumine, siis maailma omas on see-eest põrgu
lahti. Viimased nädal-poolteist on kõik foorumid ummistatud suuremat sorti
skandaalist. Kuna koondise valikturniiril selgus, et kohalikud mängijad sellest
suurt midagi ei tea, siis lubasin, et teen toimuvast maakeelse kokkuvõtte. Ise
ma asjadega kuidagi seotud ei ole – aga tüüpilise eestlasena oman selle kohta
üsna tugevat arvamust (mille lisan postituse lõppu). Siin see lugu on,
detailidesse ma väga ei süüvi.
Asi sai
alguse sellest, et Norra staar Boye Brogeland teatas, et tema ja kolm tema
võistkonnakaaslast – Espen Erichsen, Richie Schwartz ja Allan Graves loobuvad
viimase kahe aasta jooksul saavutatud tiitlitest (mh. Spingoldi võidust) ja
sellega kaasnevast, kuna nende hinnangul on need saadud tänu nende kolmanda
paari – Lotan Fischeri ja Ron Schwartzi poolt toime pandud valemängule. Huvitava
kokkusattumusena toimus see just pärast seda, kui Brogelandi võistkond oli
Fischer-Schwartzi omale tähtsa turniiri veerandfinaalis ühe IMPiga kaotanud –
ja seda pärast kahtlast apellatsiooni.
Pärast seda
on asi tuure üles kogunud – bridžifoorumid on täis kommentaare ja asja on
hakatud lähemalt uurima ja kommenteerima. Sellele on pühendatud ka lehekülg www.bridgecheaters.com – ja kui seal
kirjutatut refereerida, siis „world class expert community“ on suhteliselt
veendunud, et Fischer-Schwartz tegelesid süstemaatilise valemänguga (ning
tegemist on paariga, kes viimastel aastatel on võitnud väga palju), kasutadeks
selleks näiteks jaotuskarbi paigutamist lauale, köhimist, veepudeliga
opereerimist, lauas olles vastaste kaartide piilumist jms – ning tundub, et
mõningatele paari manöövritele on videotõendite puhul ka jälile jõutud. Ilmselt
jätkub saaga veel suhteliselt kaua – kuna protsess valemängijate vahele
võtmiseks on suhteliselt aeglane ja konarlik. See viimane ongi ilmselt
põhjuseks, miks Brogeland valis sellise lähenemisviisi. Detailide ja toimunuga
võib igaüks end ise kurssi viia – ülaltoodud leheküljel on päris palju linke.
Mida mina
arvan: usun Brogelandi. Mul on olnud Fischer-Schwartziga vaid väga põgusaid
isiklikke kokkupuuteid, nad ei ole jätnud endast küll eriti meeldivat muljet,
kuid tipptasemel bridžimängijate puhul ei ole ülbus just eriti harvaesinev
joon, nii et ma eeldan, et mul puudub nende suhtes kallutatud eelhäälestus.
Kuid selle paari maine on olnud väga halb juba pikka aega (bridgecheatersi peal
on olemas nende pattude register) ja kui ma kevadel nägin bridgewinnersi
foorumis pealkirja, et nad ei mängi Bermuda Bowlil Iisraeli koondises, siis
esimene mõte, mis mulle pähe tuli, oli „ahaa, nad on vahele võetud!“. Ei olnud,
selgus, et meie vana tuttav, Vytas Vainkonis, kes on vahepeal hakanud
täiskohaga omanimelise võistkonna sponsoriks, oli valmis neile nii palju
maksma, et nad loobuksid riigi esindamisest ja mängiksid tema võistkonnas teist
turniiri. Ja kui tuli teade, et Brogeland soovib loobuda oma võitudest, kuna ta
eeldab, et ta võistkonnakaaslased tegelesid valemänguga, siis oli nimetatud
paar esimene, kes mulle pähe tuli. Ning lõppeks - ÜheIMPine kaotus või mitte, kuid sellise radikaalse
sammu astumiseks pidi Brogeland olema oma asjas ülikindel, sest sedaviisi pani
ta mängu oma hea nime ja maine ning võib-olla riskima ka oma elu ja tervisega.
Ilmselgelt on inimene, kes on nõus selliseid manöövreid korda saatma,
egomaniakk ja mine tea, milleni ta on nõus oma kättemaksuhimus minema –
väidetavalt olevat Norra politsei juba soovitanud Brogelandil igaks juhuks
mõneks ajaks maapakku minna. Aga eks lugege toimunu kohta ja vormige oma
arvamus ise. Igatahes minu prognoos on selline, et peagi hakkab bridžimäng
maailma kõrgeimas tipus veel enam erinema „tavamängust“ – seda nimelt
kasutatavate vahendite poolest (ma eeldan, et see läheb virtuaalsete
abivahendite ja supervizorite silma alla).
Ahjaa, teine
bridžiskandaal – aga peamiselt ameerikakeskne – on ka aset leidnud. Üht
Ameerika tippmängijat, Mike Passelli süüdistatakse, et ta meelega rikkus jao
pärast seda, kui ta oli seal saanud halva tulemuse. Selle kohta on ta ise
avaldanud oma vaatepunkti siin: http://bridgewinners.com/article/view/the-whole-story/
, kuid kuna see ei ole nii intrigeeriv teema, siis sinna ma pole viitsinud väga
end sisse kaevata (eriti kuna Schwartz-Fischeri lugu tuli kohe peale) ja mul
puudub selle kohta oma arvamus.
3 comments:
Kuidas peaks ETBL suhtuma Vainikonisesse, kes ostab valemängijaid?
Israel loobus ka BB-l osalemisest kuna euroopakatel oli see paar koondises.Well done.
Arvan (puhtalt isiklik arvamus), et ETBL ei pea hetkel Vainikonisesse kuidagi suhtuma - tol hetkel ei olnud valemängu küsimus veel päevakorda tõusnud ja kuigi Fishcer-Schwartzil võis olla kahtlane maine, siis üldiselt kehtib siiski süütuse presumptsioon. Seega kuna midagi konkreetset ei olnud, ei näe ma põhjust Vainikonist ka milleski süüdistada. Kusjuures Bridgewinnersist lugesin, et Fischer-Schwartz ei mängi vist Vilniuse festivalil.
Post a Comment