Ostende - 7. juuni

Hommikul saime neljanda kesta järjest, sedapuhku Inglismaalt. Ma tean, et ühe jao mängisin ma kehvasti, aga ülejäänu oli pigem jälle närune õnn ja vastase parem inspiratsioon. Näiteks ei suuda ma seniajani aru saada, miks Robsoni valitud mänguplaan slämmis oli parem kui Olavi oma - välja arvatud see, et see toimis. Ühesõnaga, ilmselt ei oska.

Päev lõppes siiski lõbusamate nootidega, Rumeeniast ja Türgist tegime kebabi. Kui seni ei olnud vastased väga kuskil midagi kinkinud, siis nüüd oli lõpuks ka õnn meie poolel: Rumeenia vastu jäid Olavi-Puuk 12 varretihiga 4♥sse, samas kui meie lauas tüübid proovisid kätt suures slämmis - paraku edutult. Türgi vastu jälle viimases jaotuses teatas tüüp, et ta on mu pakkumise üle nördinud ja üritas kohtunikult abi leida, seda ei olnud tulemas. Milles siis keiss: tema avas 2♠ (55 pada ja odav), minul oli seal taga:
♠Äxxx
♥Exxx
♦-
♣ÄKExx

Leidsin, et 544 on piisavalt ühtlane ja pakkusin 2NT. Edasi läks actioniks.

Kokkuvõttes oleme siis peale kaht mängupäeva 22. kohal. Rõõmustama just ei hakka, aga väga nutune ka pole ja peaasi - suund on õige.

Paremaid uudised on hoopis naiste paarikalt - finaali, 24 paari sekka, pääsesid mõlemad Eesti paarid ning Maarja-Mirjam lõpetasid kvalifikatsioonivooru koguni 5. kohaga. Uhke igatahes!

Muidu on siin selline veider ilm, et hommik on väga tuuline (nõmedal kombel vastutuul, kui mängukohta minna), päeval tõmbab lämbeks ja õhtul sompu. Aga üldiselt elada võib ja saabki teha head jalakäimise trenni - iga päev 3+ km mängukohta ja sama maa tagasi.

Kuna paljud inimesed on nõudnud demonstratsiooni minu poolt "kõige inetumaks võistlusvormiks" nimetatud särkide kohta, siis võtsime ühe pilti. Tuleb tunnistada, et minu juuresolek seda ka grammivõrragi ilusamaks ei muuda, aga no ikkagi. Värv, logo ja logo+tasku paigutus...