Tagantjärgi tarkuste metafoorina on kasutatud kujundit konna keetmisest - kui konn on katlas ja selle temperatuuri aeglaselt, aga järjekindlalt tõsta, siis konn ei saa esialgu arugi, et midagi valesti on ja harjub asjadega järk-järgult, kuid mingil hetkel ei ole pagemine enam võimalik ja konn ongi küpse.
Ehk siis sageli hakkavadki igasugused jamad hiilivalt ja pisiasjadest pihta. Et mitte avastada ennast küpsekonna rollist, andsin eile oma allkirja pöördumisele, kus protesteeritakse aktsiooni vastu, mille vahetu tulemuse suhtes oleks mul tegelikult reaalselt ükskõik ja intellektuaalsel tasemel ma isegi pooldaksin seda. Jutt on siis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate ühisavaldusest selle vastu, kuidas valitsus üritab kobareelnõu varjus läbi suruda riigieksamite kaotamist ka pärast eriolukorra lõppu (ehk siis liigutada selle küsimuse otsustamine pm haridusministri pädevusse, kelle jaoks see tundub olevat idee fix, kuid demokraatlike protseduure järgides tal see korda ei läinud).
Tuvastasin ühe kolleegi FB lõimes kommentaari, mille lühikokkuvõte oleks, et "kas õpetajad on lolliks läinud, et nii hoolega riigieksamite eest võitlevad". Ilmselgelt pole praegu küsimus selles, kas riigieksamid kaovad või jäävad, vaid selles, millises riigis me lõpuks üles ärkame, kui see jama läbi on. Kui normaliseeritakse "eriolukorra tõttu" selliste otsuste, mida normaalolekus ei õnnestu peale pressida, tähtajatu läbisurumine, on loodud juba ohtlik pretsedent. Ja kuigi eksamite teema küsimusena iseenesest on minu hinnangul üsna pisike ja tähtsusetu, siis sellistele tendentsidele on parem võimalikult ruttu pidur peale tõmmata, kuni nad veel ohtlikud ei ole. Ajalugu on täis juhtumeid, kus algselt väike, kuid see-eest mobiliseeritud, monomaniakaalne ja sallimatu klikk on kasvatanud oma mõjujõu tohutult suureks (eesti kultuuriruumi enim mõjutanutest tulevad pähe kohe kristlus, kommunism ja natsism - aga eks neid on küll ja küll veel).
Aga kui ma juba postitama hakkasin, ja teadupärast ma ei raatsi ühelõiguliste postituste nimel bloggerit avada, panen kirja mõned ideed, miks ma tegelikult iseenesest pigem pooldan 9. klassi riigieksamite kaotamist (antud kujul). Ja veelkord rõhutan - mind ei häiri oma tsunftis vähemuses olemine, see on üks neid küsimusi, mida me võime teha üht- või teistpidi. Lihtsalt haridusreps hankigu sellele toetus, mitte ärgu pressigu peale nagu telefonimüüja. Lisaks halvale maigule hoiab see kokku palju halbu nalju tema isiklike laste vanuse ja võimalike probleemide kohta.
* Põhikooli lõpueksamitega ei ole mitte midagi mõistlikku teha. Koolidel endil on sisseastumiskatsed (mis toimuvad varem).
* Lõpueksami läbikukkumisel korraldab kool ise koolieksami järeleksamina. Kui õpetaja ei suuda koostada sellist eksamitööd, et ta õpilane selle eest vähemalt rahuldavat hinde saaks, siis ta ei tunne oma tööd (või õpilasi). Ja kui õpetaja tahab läbi kukutada nõrga õpilase, siis sellise töö tegemine, jäädes JOKK piiridesse, on ka käkitegu.
*Hinded on ainult kolme-palli-skaalal (+ läbikukkumine). Mis on see kvaliteedivahe, mis eristab 75-punktist ja 74-punktist tööd nii et üks saab hindeks "4" ja teine "3"? Lisaks tuleb mainida, et hinde "3" saab ka too, kes tegi 51 punkti peale. Lisaks ühiskonnaõpetuse eksami ametlikust statistikast selgus, et nn. lävendipunkte on alati väga palju rohkem kui "üks-kaks alla lävendi" - ehk siis reaalselt tähendab see, et selliste piirialuste juhtumite puhul õpetajad loevad eksamitöö põhjalikult läbi ja leiavad vajaliku punkti-paar. (Kui keegi veel ei tea, siis põhikooli riiklikke eksameid kontrollivad oma õpetajad - ja üldiselt kui õpilane ei ole just põhimõtteline siga, siis suhtuvad õpetajad temasse väga heatahtlikult).
* Sellisel punktiskaalal on eksami korraldamine mõttetu aja-, raha- ja energiakulu - ma võiks oma õpilastele lihtsalt lakke vaadates need hinded ära panna, nii et need oleksid õpilaste suhtes õiglased (ma tean, millised on nende teadmised ja kui see on kahevahel, siis ma tean, milline on olnud nende pühendumus), see võtaks ära ühekordse närvipinge ja väärtustaks rohkem kogu protsessi.
*Räägitakse, et riikliku eksami kadumine (või lahtisidumine põhikooli lõpetamise tingimustest) võtab õpilastelt motivatsiooni õppida... Ei usu, nagu ma juba mainisin, tegelikult see eksam ei oma tegelikult mitte mingisugust reaalset väärtust niikuinii. Kes tahab ilusat tunnistust, see õpib ja keda ei huvita, see ei õpi ning mitte midagi ei muutu.
*Ei ole võimalik hinnata koolide töö tõhusust. Siin ma natuke nõustun, et tegelikult oleks hea, kui mingi test oleks olemas. Aga jõuame taas selleni, et kui 74% ja 51% töö on hinnatud sama skooriga, ei näita see mitte la persetki!
Mida teeksin mina (ei ole süvaanalüüs kõikide mõjurite kaalumisega, aga lihtsalt, mis mulle tundub loogilisena):
- Seoks eksami lahti kooli lõpetamise tingimustest. Lõpetad kooli praegustel standardtingimustel (kuni kahe puudulikuga), kui oled HEV, saad isikliku õppekava - mis on nkn ilus ideaal -, mille pead täitma.
- Seoks eksami kokku edasiõppimise tingimustega (aga jätaks tagauksevariandi põrujaile).
- Korraldaks viis testi: Emakeel, A-võõrkeel, matemaatika, loodusvaldkond (füüsika-keemia-bioloogia-osa geograafiast) ja silmaringivaldkond (ajalugu-kultuur-osa geograafiast).
- Eksami tulemus väljendatakse tunnistusel punktides (100 punkti skaalas), seega eksami üle laskmine sul küll lõpetamist ei sega, aga "diagnoos" jääb su tunnistusele alles. Ise tead, mille peale välja lähed (eriti kui see on seotud su edasiõppimisega).
- Koolide puhul ei arvestaks mitte keskmist, vaid mediaani ja need, kes tulid lihtsalt kohale nägu näitama (arvestatud kulutatud aega koos mediaanist silmapaistvalt nõrgemate tulemustega), kajastada eraldi statistikas. Ärgem unustagem, et põhiharidus on kohustuslik ja selle omandamisega on täpselt nagu hobuse jooma sundimisega - üks mees võib hobuse vee äärde viie, aga terve koolitäis ei suuda teda sealt jooma sundida.
- Skoorid lähevad üldisesse andmebaasi ja gümnaasiumi lõpus on samasugused eksamid. Nende võrdlemine annab parema pildi sellest, kuidas toimib gümnaasiumide töö oskuste ja/või motivatsiooni arendamisel.
No comments:
Post a Comment