Eile mängisin üle pika aja taas individuaalturniiri. Seda mitte küll päris vabatahtlikult - Padari helistas ja ütles, et ühte kätt on vaja - kuid mitte ka üleliia vastumeelselt. Lõppeks ilm oli ju ilus (tähtis faktor kodust väljumise ja õhtuse koju navigeerumise juures) ja vaba õhtupoolik ja väike bridgenälg... Kuna esmaspäevase etapi vahele jätsin, siis ei pidanud ka tulemuse pärast põdema ja sain keskenduda õllejoomisele ja kaartide tihisse pildumisele.
Rahvast oli vähe nagu alati - no ei ole kellelgi (peale Sula) erilist huvi seda bridgemängu vormi harrastada. Iseenesest nõustun ühe noore kommentaaridega, kes ei tahtnud varukäeks minna, et:
A) oleks siis kõik omad inimesed nagu Kotkas, aga mingite suvaliste pässidega ka mängida ei taha
B) kannatagu nad nüüd ise, et nii lolli turniiri teha otsustasid

Igastahes Padarile ma mainisin, et järgmine aasta võib selle turniiri ilmselt lihtsalt eriliste südametunnistuspiinadeta ära jätta, mis siis et "teised klubid ju teevad individuaale".

Klubi algas hästi - sain kätte ühe vana võla, mille ma olin maha kandnud (õigemini olin ma selle maha kandnud juba sel hetkel, kui ma selle välja andsin), ühesõnaga ootamatu tuhande raha tekkimisega.

Mängu tase oli individuaalile omane, ühesõnaga kehv. Oleks ma mingit tulemust jahtima läinud, siis oleks võinud kohati päris kurjaks ja kohati päris õnnelikuks saada. Kohe esimeses jaos kontreerisin ära vastaste Staymani ja mu partner (hilisem medalivõitja) arvas, et see on väljavõtuks. Nii ta pakkuski 3♥, sai kontra ja minult singelemanda toetuseks. Tulemus oli -800. Teises jaotuses ei suutnud ta keskmängus käia masti, mida ma olin pakkunud, vaid ründas "laua nõrka". Vahe oli umbes 2 tihi.
Teises voorus kõigepealt partner avas kolme padaga ja parandas minu 3NT nelja patta. Toetuseks oli mul renoo (muud mastid olid head) ja kuna käivitus löögiveski, siis käis ta kolmeta. Seejärel patserdas ta taha 2♥ (no suutis leida võimaluse paljude trumpide loovutamiseks) ja viimaks ei jaganud ära tekkivat positsiooni (kui avakäiguks tuli kõrvalmastikuningas ja seejärel lõppes avakäijal peagi ka trump, siis on ohutu tolle kõrvalmastiga kätte tulla) ja kaotas tempo ning tihi või paar. Õnneks polnud oluline.
Seejärel pressisime partneriga (hilisema võitjaga) ära 21-punktise geimi, järgmises jaotuses mängis ta mingi null-shansi peale ja kaotas tihi (tala ja maksi vahe, sest mängisime NT-d pada asemel) ja viimases toimus vastase ja partneri poolt suurepärane ruutumasti lahendamine. Mäng oli NT ja mast jagunes tal:
KE543 - ÄT82
alustas kümne(?!) käimisekga kunni alla, et "mast lahti blokeerida - iseenesest õige mõte, et 10- ja 8 tuleb deblokeerida, kui meil mast 3-1 olema peaks, kuigi tal on kõrvalmastis sisek pikemasse kätte olemas. Aga kui nüüd Süd krohvi viskas, siis oli kadunud variant neljas soldat Nordilt maha saagida, ühesõnaga - tehniliselt õige on alustada kaheksaga. Seejärel käis ta KE alt väikese ja Nord ei vaevunud S97-st suurt vahele panema. Seda aga väljamängija tähele ei pannud (või lihtsalt ei hoolinud sellest) ja ta mängis ässa! Istu ja imesta...
Järgmises voorus orgunnisin ise osamänguvõitluses -800 (kehvasti mängisin kah, aga ka 200 oleks saast olnud). Siis tulid vaba voor ja üks normaalne voor ning alles seitsmendas voorus üllatas vastane jälle sellega, et ronis pada klapi ja nelja ässa pealt slämmi (kokkumänginud paar kusjuures). Ei tulnud välja, isegi mitte üheta ei läinud. Teises jaos seisab neil 5 mõlemas odavas, aga meil 3♥. 3♥ mängisimegi.... Põhjus oli selles, et inimene ei taibanud, et Ranna-Ruutus saab mõlemat odavat näidata risti pakkumisega ja pakkus kõigepealt ruutut. Eks ta on siis järgmine kord (loodetavasti) targem. Viimasest kahest ma ka erilisi ekstsesse ei mäleta (ilmselt õlled tegid oma töö) ja kokku laekuski üllatavalt kõrge % - tervelt 54. Mine tea, äkki peaks Võsul Eesti individuaalil ka kätt harjutama minema (reaalselt võttes niikuinii ei lähe).

Käisin nädalavahetusel sõbralikus lõunamaises vennasvabariigis Lätis kaarte mängimas. Loomulikult oli esimeseks asjaks, mis mind seal vastu võttis kohalik ilm - vastik ja kõle ja taevast sadas alla mingit ollust, mis oma konsistentsilt oli kuskil lörtsi ja vihma vahepeal. Mängukohta jõudmiseks oli esimeseks probleemiks õige trammi leidmine. Tänu Aivarilt saadud juhtnööridele teadsin ma, et õige sõiduvahend liigub numbri 4 all ja tõepoolest õnnestus mul väikse vaevaga lokaliseerida selle peatus. Siis aga tekkis probleem: mängukoht asus üle jõe, kuid tramm tuli sealt suunast - samas aga teisel trammiteel (kus minu loogika kohaselt trammid peaksid teistpidi liikuma) olid peatuse sildile märgitud mingid muud numbrid, igatahes nelja seal küll ei olnud. Ja et minu häda veel suuremaks teha, siis tuli teisest suunast ka kohe vajalik tramm. Otsustasin siis teha kiirreageerimist - hüppasin trammile, kavatsedes sõita paar peatust edasi, lootuses et peagi tuleb vastu ka vajalik peatus. Nojah, ja siis tegi tramm lihtsalt ringi ümber bussijaama ja hakkas õiges suunas liikuma. Esimene tõke edukalt ületatud. Edasised juhtnöörid sisaldasid, et pean trammiga üle raudteesilla sõitma ja siis keerab see vasakule ja umbes teine peatus peale seda on õige. Sõitsin trammiga üle raudteesilla, tramm keeras paremale. See sundis tähelepanu tõstma ja silmad lahti hoidma, kuid kui ta peale järgmist peatust vasakule keeras (ja peatuste nimed ei sarnaned kuidagi sellega, mida mulle oli öeldud), tundus, et kõik on kontrolli all. Ainukeseks ohuks olid maamärgid (lage roheline plats, suured inetud hooned ja Maxima poeketi reklaam - ma olin seal korra varem käinud ja mulle meenus, et midagi sarnast oli mängukoha juures küll). Aga mis seals' ikka, ega reklaam pole veel pood ja inetuid hooneid on Riias küll, küll mõne lageda platsi ka leiab. Sõitsin siis 2 peatust edasi, aga tramm hakkas keerama mingi Lasnamäge meenutava asumi poole (Imanta). See tekitas mus kahtlust, et juhtnöörid võisid olla veidi sussaaninlikud ja seepärast tulin igaks juhuks ülejärgmises peatuses maha ja helistasin Aivarile, et aru pärida. Väga palju ma targemaks ei saanud, aga tundus, et tagasi tulemine ei saa viga olla. Istusin siis trammile, sõitsin ühe peatuse (kuna järgmiseks peatuse nimeks öeldi midagi muud, siis ma pelgasin, et mingi jõnks tuleb jälle sisse või jääb selles suunas üks peatus vahele. Pühapäeval tagasi tulles muidugi selgus, et peatus oli ikkagi õige, lihtsalt Läti tava on panna eri suundades peatustele erinevad nimed) ja viskasin teise peatusevahe jala (seda khm... ollust sadas ikka veel pidevalt) ja tundsin end Kolumbusena, kes on avastanud Ameerika, kui ma lõpuks mängukoha tuvastasin.
Mäng kui selline oli mõnus, sai suhteliselt normaalselt mängitud, peamiseks probleemiks oli süsteemi kramplik meelespidamine - 1♣ ja 1♦ avapakkumised olid omavahel ära vahetatud, 1♣ peale mängisime ülekandeid ja 1♦ peale kontrollivastuseid. Ühe korra oleks äärepealt unustanud ja 1♣ avanud, viimsel hetkel korrigeerisin 1♦ peale. Takkajärgi tark olles oleks vist parem olnud see ära unustada, sest slämm läks ju taha (kõrvalmast 6-1, 5-2-ga on variandid ja 4-3 puhul on leping suht ladvast). Ühe slämmi käisin lollisti taha, aga sellest allpool.

Tagasiteel üritasid mingid 2 mustlast mult raha välja meelitada - jutt selline, et nemad autoga ja bulgaariast ja väga sõbrad jne. ja kas ma ei leiaks neile midagi bentsu jaoks. Et neist lahti saada, kahisin järgijäänud 1- ja 2-santiimised mündid (kokku 5 santiimi) ja mainisin tuima näoga, et mul pole üldse mingisugust muud raha järgi jäänud. Näha oli, et uskuma nad ei jäänud, aga mis neil ikka parata.

Aga nüüd slämmist. Mängisin Südist 6NT lehega:
♠ ÄKET
♥ ÄEx
♦ KExx
♣ Äx

♠ xxx
♥ STx
♦ ÄSx
♣ Kxxx

avakäiguks väike ärtu, tagant võeti kuningaga ja käidi ärtu tagasi. Seejärel võtsin ära ärtu, kaks pada, neli ruutut (avakäigu tegija viskas ära 2 ristit) ja kaks ristit ning käisin pada, millele eest tuli väike. Nüüd siis hakkasin leiutama, et mida padaga pihta hakata: avakäijal oli ruutu duubel ja neljane risti, mis tähendab, et ärtu-pada on mingit pidi 4-3. Arvasin, et pigem siis ikka käis neljasest ärtust välja, muidu oleks ta äkki võinud ristit käia ja mängisin tipust, see oli teadagi vale. Aga kus siis viga sai tehtud: enne kolmanda ärtu võtmist pidin mängima neli ringi ruutut, et anda talle võimalus kolmas ärtu ära visata. Kui ta seda teeb, siis on võimalik jaotus kokku lugeda. Loomulikult ta peaks olema võimeline mu tihid kokku lugema (ma olin näidanud kolme kontrolli) ja taipama, et ärtut peab ta iga hinna eest hoidma, kuid iseasi on, kas ta seda ka teeb. Ühesõnaga siit 2 moraali:
A) kui hakkad tihisid karpima, võta kõigepealt ära see mast, kuhu vastased PEAVAD äraviskeid tegema
B) kui oled kaitses, loe kokku väljamängija tihid ja see, mitu äraviset sa tegema pead. Ühtegi masti, kus väljamängijal on tõmme (tõmbed) ei tasu renooks visata, sest siis pead sa niikuinii sooritama äraviske kõrgele kaardile tolles mastis ja lisaboonusena lased väljamängijal jaotuse kokku lugeda

Ülejärgmises jaotuses jõudsin jälle slämmi, kus oli üheksane trumbimast ilma emand-kümneta. Tõmbasin ässa, tagant kukkus kümme. Seepeale tundsin, et jälle on kindlasti asi nii vastikult korraldatud, et tuleks lõigata, kuid otsustasin endale kindlaks jääda ja tõmbasin emanda tagant maha. Huhh....

aga vähemalt matsi me võitsime, 16 jagu lõppesid skooriga 74:47, hiljem tuvastasin, et mina olin neist 16-st jaotusest 11-s väljamängijaks jäänud

Eile lõppesid Tartu paaride meistrikad kuna heitlus esikohale oli pingeline, tuli viimane etapp ära võita (ja nii suure protsendiga kui võimalik). Ja teist sarja järjest läks see edukalt korda - kui Talvesarja viimasel etapil laekus 66%, siis eile tuli isegi 67% ning üldvõiduks piisas (oleks piisanud vist isegi 58-st). Abiks oli muidugi see, et eile enamus vastaste imelikke tegusi sai väärilise palga, mitte nii nagu tavaliselt, et nad oleks sellega ära pääsenud või koguni teeninud.
aga jah - istu ja imesta loomariigi kirevuse üle:

1. jaotus:
Luks lahendab lõppseisus masti:
Sx - ATxxx

käib väikse, paneb lauast kümne ja see saab tihi - vaenlane ei viitsinud KE-st vahele panna

3. jaotus

Luks avab Wilkosziga, vaenlane paneb 4NT (odavate valikuks). Leht on tal:
♠ -
♥ Äx
♦ KT9xxxx
♣ Äxxx

partner "üllatuslikult" valib 5♣ ja siis mängivadki seda, minul on KESx vastas.

4. jaotus

vastane avab 1♦, saab 2♥ vastuse (FG) ja nüüd küsib ässasid ja kuningaid, ning saades 2 ässa ja 1 kuninga maandub viies ärtus. Leht on tal:
♠Exx
♥ÄSx
♦Exxx
♣ÄES

istus keskeltläbi kehvasti ja partner ka ülihästi ei mänginud, käis kaheta (10 tihi ikka on, kui natukenegi tihide võtmisele keskenduda)

5. jaotus

vastane valib klapi asemel ebaklapi ja teeb lisaks kõigele muule revoki (see viimane küll midagi ei maksnud)

6. jaotus

kõntsaga tõstetakse partneri mittesundiv 2♥ kolme. Tulemus kaheta (kallis tsoonis)... kui turniiriseis oleks kehvem olnud, oleksin sellele isegi kontra andnud

7. jaotus

Luks lahendab masti
ÄKx STx

käib lauast soldati, väike-väike-väike. Jao lõpul selgub, et vastane oli kaval ja peetas emandat.

9. jaotus

1♠ avapakkumisele on vastas:
♠ -
♥ Kxxxx
♦ Exxxx
♣ Kxx
vaenlane kaotab kallis tsoonis balansi ja jõuab 3NT-sse. Mõned olid selle küll ka kuidagi välja lasknud, aga meie vastu keris kolmeta.

10. jaotus

vastane avab, teine küsib ässasid ja kuningaid ja paneb 5NT (kuna 2 kuningat on puudu - tegelikult oli partner kuningaid valesti vastanud ja puudu oli neid koguni kolm). Kuna ma vale kuninga alt avakäiku ei teinud, siis oli ainult 12 tihi (2 lõikust istuvad), kui käiksin vale kunni alt, tuleks 13.

13. jaotus

vastane ei vaevu masti 13-ni lugema ja vaatab, et kümne tõmbele üheksa küll kukkus, aga kaheksat mitte (ma olin selle varem signaaliks mingile pildile visanud). Järelikult mast ei tee... :P

14. jaotus

1NT vastu tehakse avakäik lehest:
♠ S9x
♥ Äx
♦ Sxx
♣ Äxxxx

avakäiguks risti äss ja hüvasti sidemed...

15. jaotus
nelja kaardi lõppseisus on vastasel võimalik võtta tihi, samas mastis Luks lauda kinni visata ja saada oma lõikesse jäänud pildiga tihi. Aga loomulikult sai selle tihi laud, järgmises tihis visati ta ise seal mastis sisse ja tuli käia lõikesse

16. jaotus

1♣ - 1♦ järel ei suuda vastane lehega:
♠ ÄKx
♥ KTx
♦ ÄKSxx
♣ Äx
teha muud pakkumist kui 3♦. Partner toetas ja tuligi 3NT asemel 5♦ mängida. Kuigi väljamängija sooritas minu vastu õnnestunud hiina lõikuse (ristis oli tal Ex ja ta käis emanda välja, mida ma viienda tühja kunniga ei katnud), siis rõõmu oli sellest vähe, kui leping lõpuks kaheta keris (üheta mäng oli ka triviaalne - muud mastid olid elimineeritud ja kui ma nüüd ärtut käisin, ei tohtinud kunni peale panna - seda enam et äraviset ei olnud)

17. jaotus
vastane läks kõntsa lehega härjaks kätte, küsis ässa, küsis kuningat ja pani 5♥. Mõtlesime välja (vähemalt) 2 mänguplaani, kuidas 11 tihi saada, aga väljamängija valis sellise, mis andis 10. Kusjuures tegu ei olnud eriti normaalse plaaniga.

18. jaotus
otsustas vastane ahneks (VÄGA ahneks) minna ja tegi mingi lõikuse (kuna avakäigumast pidas tal hästi)... paraku tegi Luks kaitses õige lülituse ja varre 3NT läkski taha (kui see välja oleks tulnud, siis oleks meil üsna nutune skoor olnud)

20. jaotus
oleme kallis tsoonis 4♥ ära pressinud, nüüd üks otsustas et kui partner on paar korda pada pakkunud, siis tuleb tõkkesse minna 4-3-3-3 jaoga (pada ei olnud neljane). Partner muidugi oli kuuenda tühja KS-ga härgamas käinud (kallis tsoonis!) ja nüüd ei suutnud meie pakkumisest välja lugeda, et Luksil peab olema kolmas padaemand... muidu oleks tõke isegi kasulik olnud (kuigi väga kehv tulemus sellegi poolest), nüüd punkte ei laekunud

21. jaotus
läks vaenlastel vahelduseks pihta - 12 silma ja viiese kalliga avanguks pass ja pärast ka mittesundiv (isegi mitte kutsuv) pakkumine... sai pakutud vastavalt tihivõtmisvõimetele ja 2♥ tuli täpselt, saal teadagi neljas ja taga

22. jaotus tegime ise vahelduse mõttes kala - mu kõrgelt austatud partner suutis mulle esimese äraviskega anda signaali masti, mida ta kindlasti ei tahtnud... peale seda ei uskunud, et tal üldse mõni pildikaart käes oleks, aga näe, oli ja 3NT tuli pahadel ulgudes välja

nii et ei saa öelda, et vastased hiilanud ei oleks, õnneks Allah oli üks kord ka armuline ja karistas enamuse käkke ära.

Ajakirjandus on masendavalt nüri - jälle jahuvad nad 13. reede teemadel, nagu selliseid kuupäevi vähe oleks olnud. Viimane oli vist oktoobris, kui mu mälu mind ei peta ja Postimehes kirjutas Lauri Vahtre korralikult selle tekkimise tagamaadest (Templiordu hävitamine 1314, see oli ka 13. oktoobril, mis oli reedene päev). Võiks ju arvata, et teema on ammendunud, aga ei - jälle mingid "huvitavad" küsitlused, et kas tegu on ikka tõesti õnnetu päevaga ja kas inimesed kardavad 13. reedet. No kaua võib...

positiivsete asjade sekka võib kanda eilse Kotka klubi, kuhu tuli kohale 10 paari. Enamasti tekitab masendust see neljapäevane lasteaiakasvataja mängimine, et kanda hoolt selle eest et inimesed ikka kohale tuleksid - küll on ühel mingi häda, küll teisel, mõni ei viitsi jne. Ja tavaliselt on siis neljapäeva hommikuti tunne, et peaks poe kinni panema, kuna kedagi see ei huvita. Samas on jälle kindel seltskond käijaid ning mõnus seltskond ja need inimesed suudavad õhtuti tekitada piisavalt hea tuju, et järgmise korrani vastu pidada. Ja noh, kui keegi ei taha käia, ei saa ka sundida, lihtsalt kahju on...
Luksi kursustelt oli ka kaks paari kohal, nagu arvata oli said nad oma kogemustele vastavad kohad, aga vähemalt tundusid esialgu entusiastlikud olevat. Mängida nad veel küll ei oska, kohati ikka tundus eriline udus rabistamine olevat. Aga noh, kui inimesed on olemas, siis mängima saab neid õpetada, halb on see, kui inimesi kuskilt ei tule. Selles suhtes teeb Luks vähemalt head tööd, et viitsib orgunnida kohta ja õpetada algajaid, tüüpiline Eesti bridgemängija suhtumine on aga paraku selline, nagu Türi (või mõne sarnase Kesk-Eesti koha, täpselt ei mäleta) mingi gümnaasiumi direktoril. Kui Luks teda agiteeris, et pangu koolis ring käima, vajus tollel mokk töllakile ja hakkas kostma vingumist ja hala teemal "ei tea, kas keegi õpetab ja ei tea, kas noored ikka tahavad jne.". Kui bridgemängijate käest küsima hakata, et mida nad on teinud selle heaks, et inimesed Eestis bridget rohkem ja paremini mängiksid, siis ilmselt enamus peaks end samasuguseks töllmokaks tunnistama.

Laural oli ikka tuline õigus, kui ta kunagi väitis: "lolle ei künta ega külvata, need sünnivad ise!" Võtan lahti Postimehe veebilehekülje ja üleval on väike pilt mingist säravast tüübist, kes käed võidu märgiks üles ja laiali on lükanud ("ma olen nii suur, ma olen nii vägev, ma olen parim!"). Vaatan siis nuppu - tüüp rõõmustab selle üle, et ta tunnistati Anna Nicole Smith'i lapse isaks. No aru ma ei või - hunnik tüüpe, kes kaklevad selle kahtlase "au" nimel, kes nimelt oli pornostaarile (kes elu jooksul ilmselt tõesti üsna mitu km. m... on imenud) lapse ära tegi ja siis lapse isaks kuulutamise puhul välja näha nagu kutt oleks just USA presidendiks valitud... Selge see, et tibi jättis lapsele kopsaka rahasumma päranduseks ja asi sellest alanud, aga inimeste nürimeelsus on ikkagi üks asi, mille üle ma imestamast ei väsi.

Üldse on väga veider, mis asjad ületavad uudistekünnise - ntks. Postimehe rubriik "elu": pealkirjad sealt: "Ott Aardam vigastas tulistamisstseenis kätt", "Selgus Anna Nicole Smithi lapse isa", "Itaallane kõnnib truuduse märgiks 1000 miili", "11. aprilli horoskoop", "Victoria Beckhami magu on kahanenud", "Jon Bon Jovist tehakse nukk", "Julia Robertsi abielu on kriisis", "Itaallannad otsivad tõsielusaatest poegadele pruute". Selline see elu meil siin siis ongi....

Möödas on siis parasjagu nädalajagu ja vahepeal pole olnud mingit inspiratsioonipalangut, mis kirjutama sunniks. Ega nüüdki, aga kuna rahvas nõudis, et ma oma kesk ööd pähe turgatanud teooria jumala kohta kirja paneksin, siis üritan seda ääri-veeri meenutada. Mitte et see eriti kerge oleks - ega pea pole prügikast, et kõik mõtted kinni peaks.

Teooria tekkis sellest, et hakkasin mõtlema, kas mitu tuhat aastat tagasi nõuti kõikvõimsalt jumalalt (kui selline asi eksisteerib) ja omistati talle samasuguseid karakteristikuid kui praegu. Selles suhtes on sõna "kõikvõimas" kaunis mugav, et sinna alla annab ära mahutada mida iganes. Kui loodusnähtustega seotud jumalate välja mõtlemist saab lihtsalt ette kujutada - no kui on mingi västrakujuline asi taevas (välk), siis peab seal taga olema keski, kes selle västraga virutab, siis omnipotentse (kas pole tore sõna?) jumala väljamõtlemisega võiks olla jupp tegu.

Aga teooria oli selline, et kauge esivanem nägi unes, et ta võib teha, mida iganes tahab. Ärkas siis hommikul üles ja vormus ta peas olendi kuju, kes nii saabki. Kuna selge on, et see käib kaugelt üle inimese piiride, siis tuli välja mõelda üliinimene, kes ristiti jumalaks. Ja nüüd ongi kogu inimkonna areng käinud seda teed, et jumalat ehitada. Kuna inimkeha modifitseerimine ei ole kerge, siis on mindud jumalale atribuutide lisamise teed, ehk siis ehitatud masinaid. Ja nõuded jumalale kasvavad pidevalt, seoses sellega, mis juba tehtud on. Näiteks jumala poolt saadetud ilmutused = televisioon, aga kui telekas on juba olemas, siis "õige" jumal saaks seal kanaleid vahetada tugitoolist väljumata - st. tekkis kaugjuhtimispult. Ja Jumalale omistatavad vaimsed nõudmised on ka sellised, mille poole tuleks püüelda, aga nagu kõigi ilusate ideedega (nt. kommunism või anarhism) on - paberi peal on kõik küll tore, aga reaalsuses ei toimi - vähemalt mitte olemasoleva inimtõuga.

Ühesõnaga "jumal" on olemas ja kasvab ning areneb pidevalt - seda koos inimkonnaga, mis teda loob. Ja ilma inimeseta pole ka jumalal mingit mõtet - ei saa ju tõsiselt võtta teooriat, et jumal lõi inimese, lihtsalt selleks et oma peegelpilti vaadata. Ja siis andis ta peegelpildile elu, et vaadata, mis edasi saama hakkab. Ja nüüd hoiab inimeste käitumisel silma peal. Mu meelest kõlab see nagu eriti haige meelelahutusprojekt. Pigem see karistav/kasvatav/manitsev funktsioon tuleb sellest, et ühiskond on vaja kuidagi koos hoida, aga iga indiviidi kontrollimine on teadagi kulukas - seetõttu on parem kui igaüks iseennast valvaks ning vältimatu karistus on täpselt paras asi, millega lapsi ja mõtlematuid inimesi hirmutada - mõtlev inimene ei käitu asotsiaalselt (kui tal muid plaane pole, aga selliste plaanide vastu ei anna midagi parata).

tundub, et ma olen oma heietustega üsna laiali valgunud, nii et ilmselt on parem ära lõpetada. Aga jah, nagu kõik on vist juba aru saanud - ei sobi mulle see semiidi jumalatüüp, kus on üks ja ainus jumal ja üks ja ainus õige tee (mis on defineeritud sellesama jumala poolt ja läbi).

Eile sai käidud Brahmsi "Saksa reekviemi" kuulamas. Iseenesest enamasti tore kuulata, aga kuskil poole peal tabasin, et mul on üsna härra Jourdain'i muusikamaitse ("Kas seal orkestris ka laevapasun on? Laevapasun on minu lemmikpill, sest tal on kõige kõvem hääl!"). No nii hull see ka ei ole, aga mulle tõesti meeldib selline "võimas" muusika, millele on kerge heroilisi stseene taustaks ette kujutada. Õnneks seda oli ka natuke (seepärast see mõte mulle pähe tuligi). Sealt edasi tekkis mul veel teine idee ka (mõtelge ainult, tervelt kaks ideed päevas!) - sellised süvamuusikateosed võiks kirjutada mõnes väljamõeldud keeles. Lugu nimelt selles, et ma ei saa saksa keelest mitte muhvigi aru ja laul oli minu jaoks paras umbluu (ja sellise muusika puhul ei ole ka ilmselt muud keeled kergelt arusaadavad). Saksa keel on aga harukordselt inetu kõlaga ja teos tõenäoliselt ei kannataks, kui saksakeelne piiblitõlge asendada juhuslike, kuid selle eest meeldiva kõlaga silpidega ja publik ei peaks kuulama neid i- ja e-tähti, millest saksa keele vokaalistik suures osas koosnevat näib. Kolmas idee tekkis mul muidugi ka (aga see jääb juba uue päeva, st. praeguse kirjutamise aja sisse) - kui reekviem on kirjutatud piiblitekstile (ja on pehmelt öeldes jutuna üsna vähepakkuv, pealegi ei jõudnud nad sellega just kaugele ja kippusid samu lõike kordama), siis võiks kohandada seda muusikat tekstidele, mis moodustaksid mingi huvitava loo või siis oleksid tänapäevasemad. Näiteks inimõiguste deklaratsioonile - oleks juba aeg mingi sürreaalne juutide jumala sõna asendada millegagi, mis põhineb inimesel. Oma jumalateooria tekkis mul ka (džinn kasemahlaga teeb imesid), aga kuna kellaaeg on hiline, siis sellest võib-olla mõni teine kord - eeldusel et ma suudan seda meenutada.

Veider lugu bridgekonventsioonide mailt: esmaspäeval rääkisin Valloga töö juures, et nad Nirgiga mängivad sundiva passi järgnevust pööratult. Ma teadsin, et maailma tipud teevad sama moodi, aga me ei suutnud välja mõelda, mis selle eelised on. Sama õhtu krooniks oli jaotus, mille tagajärjel me Leoga pöörasime ka vastused sedapidi. Lugu nimelt selline, et ta avas 1 ruutu, vastane pani 3 pada vahele ja ma jaotusliku kuid nõrga lehega kontreerisin väljavõtuks. Teine vastane tõstis 4 pada ja Leo kontreeris, kuna ei soovinud kõrgemale pakkuda. Tulemuseks teadagi baranka...

Õnnestus nädalavahetusel Eesti võistkondlikud meistrikad bridges ära võita. Andis järjekordse positiivse laengu ja tundub, et seda mängu võib edaspidigi mängida. Leoga mängisime tegelikult päris hea turniiri, hoolimata viimase aja kokkumängu nappimisest süsteemiga ei puterdanud ja kui mõnes kohas jäigi teravusest puudu, siis see sai korvatud lihtsalt rutiini pealt - lollusi tuli sisse väga vähe. Nüüd on liiga läbi, peaks hakkama trenni tegema :P
Bridž on selles suhtes tore mäng, et lühikesel distantsil võib kõike juhtuda, aga pikal maal tulevad tasemevahed siiski välja. Nii võibki selle aasta A-Liiga kokku võtta: "ei miskit uut Eesti bridžis". Meie võit oli oodatav (kuigi see ei olnud broneeritud, tundus et kaader on siiski kõige tugevam), seda enam et Lemps ja Tihane (eeldatav nõrgim lüli) tegid suurepärast tööd ja teised ka ei maganud. Medalitele kaklesid need, kes pididki ja kuigi neljandaks jäi see punt, keda ma ise pidasin peakonkurendiks võidule, ei ole ka selles midagi põrutavat. Ülejäänud võitlesid ellujäämise eest ja mõned jäid ja mõned saavad aasta aega B-Liigas vormi koguda (või Otepää vanamehed pigem alla käia), teised ilmselt saavad aga aasta armuaega. Eesti bridgeliigad sarnanevad Inglise jalgpalliliigale, sest traditsiooniliselt on üles kõrgliigasse tulevatel võistkondadel jupp tegu püsima jäämisega (8-võistkonnalise A-Liiga ajastul on 12-st üles tulnud võistkonnast 9 kohe sama teed tagasi läinud). Ilmselt on ikka see mäng, mida mängitakse hoopis erinev. Kui Laura küsis mult peale Tartu mälumängumeistrikaid, et mitmes meistritiitel see mul on, siis lugesin kokku - bridges 3x Eesti (nüüd siis juba neljas), 1x Läti, 10x Tartu ja 3x Eesti juunioride; mälukas 1x Eesti ja 3x Tartu, kokku siis 22 meistritiitlit. Ja ma arvan et asi ei lõppe sellega (kuigi meie võistkond mälumängus see aasta esikohafavoriitide sekka ei kuulu ja kahjuks tuli ka tagasi lükata Indrek Salise pakkumine mängida paarismängu koos, sest see nädalavahetus oli juba ära planeeritud). Aga tuju on igastahes hea (isegi ilma džinni ja kasemahla kokteilita, mida ma praegu tarbin - päris huvitav teine tegelikult) näis kaua seda jätkub.

Esmaspäevane näide inimeste rikutud mõtlemisest:
kuna all leti taga toimus teenendamine teosammul (mitte päris ebaharilik lugu TÜ kohviku kohta, kuigi neil on ka paremaid aegu), siis jäin seitsmendasse vooru hiljaks. Häda aga selles, et peale kuuendat toimub traditsiooniliselt pööre (ja hüpe) ning inimesed olid juba seitsmendaga pihta hakanud. Selle peale siis üks vanema generatsiooni mängija (keda lähtudes tema olekust ja olemusest nimetagem Suller Ila, tema tegelikku nime ma tolle isiku privaatsuse tagamise huvides ma ei avalda) avaldas arvamust, et "kindlasti Naber lükkas vaba vooru edasi, et S.I. saaks endale raskema vastase". No aru ma ei või, nagu ma oleks mõni Tartu bridge kuri kombinaator, kes hoiab iga voor silma peal sellel, kes kellega mängib (Lisaks sain ma ise vist natuke tugevama vastase, kuigi erilist vahet polnud). Aga jah, eks igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel ja teisest küljest - nüüd on mulle siis hea idee antud :)

Esmaspäevane käik arsti juurde kinnitas mu kahtlusi, et ma siiski jään ellu. Mingi sulgur mao ja söögitoru vahel ei funka ja söögitoru saab happerünnakut, kuid esialgu midagi hullu veel ei ole.
Aga mis elu see selline on?
A) soovitati mitte süüa palju korraga
B) soovitati mitte pikali visata peale sööki (eriline niutsukoht, mu meelest täis kõhuga lebo on ikka midagi eriti mugavat)
C) soovitati hankida kõrgem padi (et öösel happerünnakut ei toimuks)
D) süüa võib küll ideoloogiliselt kõike, aga hoidku ma silmad lahti (või kõht valvasana?) et mis võib halvasti mõjuda, olevat üsna individuaalne
E) kohvi on ebasoovitatav
F) suitsetamine samuti

alkoholi tarbimise kohta ma jätsin igaks juhuks küsimata, pärast selgub et see on ka halb. Kuna mul enesedistsipliini täpselt nii palju on, et hoiduda asjadest, mis on konkreetselt ära keelatud, siis tundus, et parem on antud teema rahule jätta.

Nädalavahetusel sai käidud Pärnus võistkondlikku turniiri mängimas. Seekord siis sedapsi, et tänu slämmi taha mängimisele jäime me teise finaalgruppi, mis küll õnnestus paraja varuga ära võita, kokkuvõttes 5. koht. Muidu poleks sest slämmist midagi halba olnud, kuid paraku juhtus see põhikonkurendi vastu ja kuna 2 võistkonda meie grupis panid "ladvast", siis saigi see saatuslikuks (teisest grupist oleksime oma summaga edasi saanud) aga nüüd jaotusest:
♠7
♥Sxx
♦ÄExx
♣ÄSxxx

♠ÄKST9x
♥ÄE9
♦xx
♣Kx
hakkasin (alumise kaardiga) releetama ja kuulsin et ärtu kuningas on lõikes (vastane kontreeris mingit ärtuvastust) ja kui partnerilt 2 ässa sain, pressisin 6 pada. Avakäiguks ärtu, nagu tellitud ja võtsin ärtu kümne emandaga ära. Nüüd on olemas väga palju mänguplaane, et vabaneda oma kadujatest trumbis ja ruutus. Trumbimasti eraldi lahendades on parim minna lauda ja lõigata emandat (võrreldes tõmbega võidab kui kolmas emand on lõikes (18%), aga kaotab kui taga on duubel emand (8%) või singel emand (paar protsenti)). Otsustasin, et tõmban kõigepealt ära 2 ristit, äkki kukub risti emand, mis võimaldaks mul loobuda trumbi lõikamisest. Ei kukkunud, ja trumbi käigule pandi eest kaheksa ja mu trumpsoldat võeti emandaga ära. Nüüd järgnes ruutukäik ja ma olin sunnitud masti lõikama - lõikus. Nüüd on siis leping sisuliselt väljas, tuleb tulla kätte et tõmmata trumbid maha ja siis teha fikseeritud lõikus ärtus. Kuid kuna esimesele trumbiringile oli eest mängitud 8, ei julgenud ma ristit kõrgelt trumbata, kartes 5-1 istumist, samuti ei julgenud ma ristit madalalt lüüa, sest pelgasin ülelööki. Seepärast üritasin ma ärtuga kätte tulla (väike kaart 9 alla), kuid seda tagant trumbati ja leping läkski üheta. Selgus siis, et trump OLIGI 5-1 (nii et risti kõrgelt löömine poleks töötanud), kuid risti oli 3-3 (emandaga lõikes) ja võitnud oleks väikse risti löömine. Leo arvas, et äkki oleksin ikkagi pidanud ärtu käigust loobuma ja ristit proovima, kuna see, et kaitsja paja emandaga tihi saades uut ärtut ei käi, võib olla ohufaktor - partner ju kontreeris ja miks ta peaks ruutut proovima. Tuleb nõustuda. Üks kiibits (Kivioja) arvas, et ma oleksin pidanud risti kuninga tõmbamisest loobuma ja lihtsalt risti ässaga lauda minema, kuid sellega ma päris nõus ei ole, sest kui paja lõikus ei istu ja vastane käib ruutut, siis sõltun ma kindlasti ruutu lõikuse istumisest, praegu tekkis lisavõimalus risti emanda pudenemise näol (mul on pealtnäha kindel sisek risti kõrge trumpamise näol, sest mõte trumbi 5-1-st tekkis mul alles peale kaheksa kukkumist). Ja enda plaan B oli kohe peale avakäiku mängida trumpi ladvast ja siis vaadata, mis edasi saab - kui ka kolmas emand on lõikes, siis peab ta käima mingisse kahvlisse (ärtu on parim, sest see on fikseeritud) ja siis jõuan ma proovida ristit (2 tõmmet ja löök) ja seejärel lõpus suures hädas ruutulõikust. Kõlab nagu parim saadaolevatest plaanidest... aga nojah, paljud muud plaanidki töötavad, kui ma kuidagi otsast mängima hakkan... ja samuti on ka palju plaane, mis ei tööta, nagu see mille ma valisin. aga lõbusamat sorti sokk, mille ma tegin eelviimases voorus, kui oma finaalgrupi võit oli sisuliselt kindel ja ma ei suutnud korralikult keskenduda (tõenäoliselt mängis selles oma osa ka reede õhtul pikaks veninud aklimatiseerumislaager).

jõuan ühepoolses pakkumises 3NT-sse, avakäiguks tuleb ärtu äss ja vaatan otsa järgmisele jaole:
♠KESxxx
♥Ex
♦Sxx
♣Ex

♠Äxx
♥x
♦Äxx
♣ÄKSxxx

vastane tõmbab ärtu kuninga, sellele viskan ruutut (punane punasele ;)). Vastane lülitubki kolmandal tihil ümber, huhhh.... Siis selgus, et ärtu jaguneski vastastel 8-2 - ÄK duublis vastu kaheksandat soldatit - ja lepingus tuli 11 tihi. Teises lauas kaheksast ärtut ei varjatud ja 5H kontraga läks kaheta, +4 IMPi meile. Seletus, miks me musta masti slämmi asemel 3NT mängisime on, et ma hajameelselt vaatasin, et Leo on mulle lubanud ärtut (mida kinnitas ka mu lehes olev ärtu singel ja vastaste vaikimine). Leo eetilise mängumehena ei saanud ka 3NT-d ära parandada, kuigi ta mu seletusest aru sai, et me savis oleme (hea et ma mingi teistsuguse jaoga 4ärtut ei pakkunud) ja nii ta läks.

kaheksase ärtu varjamine on märtsikuus väga moodi läinud - A-Liigas omas Mell kaheksast ärtut (KESxxxxx) ja mingit 4-8-0-1 jaotust. Avanguks ta passis, kui ma neljandalt käelt 1 ristiga avasin, siis passis uuesti ja kui me mõne korraga kuues ristis olime, passis sellegi. Tulemus oli -920, ainuke leevendav asjaolu oli see, et teises toas ta võistkonnakaaslased kontreerisid 4 ärtut ja said veel lisaks -790, nii et ilge tala oleks ta sealt ilmselt niigi saanud

Ei ole kerge see sõltlase elu. Viimasel ajal olen seda täitsa teravalt omal nahal tunda saanud. Jutt käib muidugi arvutimängusõltlusest (mida teie siis mõtlesite?). Lihtsalt ma pean mingi arvutimängulaksu kätte saama (mis mängu, see ei olegi nii oluline) - võistlema kasvõi iseendaga ja vaatama, kas õnnestub midagi paremini teha kui eelmine kord. Või siis leidma uue aspekti mängule. Näiteks sellist mängu nagu Wolfenstein mängisin ma rallimänguna - panin endale surematuse ja relvad ning asi käis selle peale, et kui ruttu ma suudan ta läbi mängida (mingi ca 6,5 minutit läks vist) ja praegu mängin Colonizationit (on selline vana ja võibolla mitte väga paeluv mäng, aga mulle meeldib) - mitte selle peale et ära võita (kuna ma olen leidnud paar viga, mida saab enda kasuks ära kasutada, ei ole sellega probleemi) vaid selle nimel, et miljonäriks saada. Seni pole veel õnnestunud (paljuski viitsimise taga), aga ükskord peab see juhtuma. Igatahes "ülesehitamismängud" on suured lemmikud ja veelgi suuremad ajaröövlid.
Aga miks ma hakkasin kurtma on see, et tööelu ja muud kohustused vähendavad tuntavalt aega, mida saab arvutimängude alla toppida. Ja juhtubki nii, et kui tekib mingi vaba hetk, siis suure tõenäosusega kasutan ma selle mõne mängu peale ära. Ja kuigi see on finantsiliselt vähekoormav sõltuvus, erinevalt paljudest muudest, siis jääb tegemata hulk vajalikke ja kasulikke asju. Õnneks vähemalt on Maarjal ka positiivne suhtumine arvutimängudesse ja sageli on võimalik temaga koos HOMMi mängida - st. et saab ühendada 2 meeldivat tegevust - temaga suhtlemine ja pahade peksmine.
huvitav, kas arvutimängusõltuvust ravida saaks? või kas seda tasuks üldse teha?

Simmonsilt järgmine tore kild (jälle umbkaudne tsiteering): "teistest mägedest jäi mulle meelde Croagh Patrick. Sellel mäel ei pidavat olema mitte ühtegi madu. Mitte et tervel planeedil ühtegi madu oleks olnud". Tagamaa - Iirimaa kaitsepühak Püha Patrick olevat sealt saarelt kõik maod ära hävitanud.
Õnnestus tulla Tartu meistriks mälumängus. Võistkondlikult ja kolmandat aastat järjest, kuigi see aasta oli vaenlastel isegi šansse kuni viimase vooruni. Seekord tegi Palamets oma elu ilmselt parima mängu – ühegi tema poolt pakutud vastuse õigsuses ei olnud kahtlust – ja meile sobis ka muidu. Juba esimene küsimus näitas vormi headust – nimelt küsiti, kui mitu peatükki – suurat – on Koraanis. Kerkis mulle pähe arv 114, ise ka ei tea, miks. Pakkusin selle välja, kuna kõik olid umbes sama targad kui mina panime kirja kah. Selgus et see on TÄPSELT õige.... uskumatu, missugust pahna võib pea sisaldada. Seniajani ei oska loogilist seletust välja mõelda, miks mul see arv ette tuli. Nii juba võib.

Meditsiin ei olegi enam nii jõuetu – tänane käik sisehaiguste haiglasse andis mulle teada, et kui mul mõni kehaosa terve on, siis on see magu... aga see-eest on "söögitoru erosioon". Jutt pole mitte roostetamisest (see vist peaks "korrosioon" olema) või maapinna ärauhtumisest, vaid mingitest haavanditest. Aru ma ei või...., igastahes järgmisel esmaspäeval jälle retk arsti manu kokku lepitud ja ehk saab teada ka seda, mis ma tegema peaks (tellimus plekseppadele uue toru asjus?).
Jõudsin uuele tasemele aja optimaalse kasutamisega. Kui ma seni lugesin bussis teel tööle (ja selleks, et seda mugavam teha oleks, sõidan bussiga, mis teeb paraja ringi ja on oluliselt tühjem), siis nüüd leidsin, et selmet kaks minutit peatuses kügeleda, saab seda aega edukalt kasutada küünte lõikamiseks. Järgmine kord võtan vast šampooni kaasa, kui pilvi näen...
Mis raamatusse puutub, siis praegu sattus mulle kätte Simmonsi Hyperioni tetraloogia neljas osa... päris hea lugemine – esiteks on olemas Lugu, teiseks koorub selle seest välja palju väikseid lugusid ja kolmandaks – on seal toredaid kilde. Tänane lemmik oli (umbkaudne tsiteering): "seal asub Šiva Fallose enklaav... Planeedi kumeruse varjus on Kalaisi mägi, kus on Šiva elukoht ja selle vastu, et ta fallos asub paar tuhat kilomeetrit eemal, ei tundu tal midagi olevat. Sellel mäel olevat ka Šiva abikaasa Parvati elukoht, ehkki keegi ei tea, mida tema ülalmainitud lahusolekust arvab". Tore ühesõnaga

kuri urin - ma vihkan, kui blogger mu postituse ära sööb... hoolimata sellest et word verification on 100% õige... ja pärast käsklus "recover post" ei päästa midagi... nüüd siis kontroll, kas asi kordub

sõnaseletusi:
kontakt - riieteta luukere (kont-akt, vrdl. nt. "naisakt")

Eile räägiti loengus budismi kohta, et Buda ei olnud usklik, pigem humanist/ateist. Ta arvas, et nirvaanasse võib jõuda ainult inimene, jumal peaks selleks kõigepealt inimesena ümber sündima. Vägisi tekivad paralleelid kristlusega - võibolla otsustas jumal testida, kas õnnestub.

Teine hea pärl oli üks Kontra/Märka mõttetera: "millal harald nugiseks saab? tiit karuks juba sai". Sõnamängud on toredad.

kui kunagi rikkaks ja ilusaks saan, siis hakkan lõunatundide parajaks tegemiseks käima Tartu Ülikooli üldajaloo loengutes - lihtsalt asjad on niivõrd huvitavad ja õppejõududel on talenti meelelahutuse alal. 2 pärlit Mati Laurilt:

"Säilinud on Ivan Groznõi kirjavahetus vürst Kurbskiga (too oli ta kaaskondlane, kes jooksis Poola poole üle. LN.). Ega see just eriline kirjavahetus olnudki, pigem kaitses kumbki oma seisukohti ja sõimas vastaspoolt maa põhja. Kui Ivan Groznõi Stalini ajal au sisse tõusis, siis tõsteti nende kirjade põhjal esile ka tema kirjanduslikku talenti, eriti mainides tema sõnavaliku mahlasust!"

"Ivan IV lisanime Groznõi on mitmetesse keeltesse eri moodi tõlgitud. Näiteks läti keeles on ta Janis Briesmigais. Nimi nii ilus, et mine või Eurovisioonile, aga tõlkes tähendab "õudne"."

Aivar muidu väidab, et tegelikult kasutavad lätlased lihtsalt venekeelset varianti oma käändelõppudega, ehk siis "Ivans Groznijs"... ega meiegi tegelikult väga "Juhan Julma" nime ei pruugi.

Ma olen alati veendunud olnud, et kõvade vastaste vastu on parem mängida kui nõrkadega – kuna nemad reeglina teavad, mida nad teevad, siis saad ka sina asjadest aru ja võid keskenduda mängu nautimisele ja vastase üle mängimisele. Kui aga vastased pakuvad mida sülg suhu toob, siis ei või kunagi ette aimata, kuhu välk sisse lööb. Ma olen täiesti veendunud, et A-Liiga võitmine on märksa lihtsam, kui B-Liigas oleks (OK, see on väike liialdus, lõputult ei saa ilmselt lollilt vedada ka vaenlastel). Seekord siis Tartu klubis demonstreeris põhulõugade paraad, mida nad suudavad korda saata.

3. jagu: otsustab vastane meie pakkumise peale 1NT (10-13) - 2♦ (♥) peale pakkuda 4♠, omades viiendat paja marjast ja viiendat risti ÄES-t. Loomulikult ilmub lauda neljane tugi ässaga ja leping tuleb välja. Meile tulemuseks 2 punkti (maks = 24)

4. jagu: vahelduseks otsustab saatus õiglane olla – pakub sama džigitt kolmandal kõrgusel neljandat ruutut. Partneril kogemata kombel tuge ei ole ja lõpetab 2000 all. Meile 24.

9. jagu: 2♥ avangu vastas on kaart:

♠ ÄExx
♥ Exxx
♦ ÄKSxx
♣ -

küsib 2NT-ga, saab vastuseks 3♥ (maks, aga pole kahte ärtu tippu) ja pressib 6♥. LOOMULIKULT on partneril paja kunn, aga mitte kaduvat jõudu ristis. Lisaks otsustab vaenlane ärtut tõmmata – tagant kukub singel kuningas.... ainuke põhjus, miks me punkti saime, oli vaba vooru olemasolu.

13. jagu
vastased võitlevad omavahel pakkumises, risti vs NT, jõuavad 3NT-sse ja hakkavad plõgisema. Kahjuks on võtmemastis meil duubel kuningas ässa ees. 4 punkti

18. jagu
pakkumine algab 2♣ - (4♠) ja nüüd otsustab inimene kallis odava vastu pakkuda 5♣ omades lehte:

♠xxxx
♥Exxx
♦S
♣Kxxx
(ärtus võis ka kuningas olla). Pakkumistestis saaks see ilmselt u. 1,5 punkti kümnest, kuid antud jaoga oli partneril loomulikult kuuene risti ÄE paja singel ja ärtu kõrged pildid, ning polnud kaduvat ruutujõudu. Ühesõnaga läks pihta. 1 punkt.

23. jagu
1♣ - 1♦
1NT - 2♥ (NAT)
ja nüüd keevitab inimene lehega, kus on 18 ühtlast silma ja kogu väärtuseks neljas ärtu KES 4♥ täis. Partneril oli küll 4 punkti, mis tähendab et kutset ta vastu ei võtaks, aga loomulikult leht jälle sobis ja istus ideaalselt ning leping tuli välja. 6 punkti.

ühesõnaga tegid vastased 6 sellist pakkumist, mida normaalne inimene ilmselt ei teeks, nendest 5 läksid pihta, meie tulemus oli 38 punkti 144--st võimalikust = 26%. Tea kas efekt on selles, et minu ja Leo vastu mängides tunnevad vastased, et normaalse mänguga neil šansse ei ole ja seega tuleb üritada korda saata midagi meeleäraheitlikku. Tõepoolest, nendest jagudest, kus me plusstulemuse saime, saime me vaid ühes alla keskmise... ja seegi oli 11 punkti.

Nojah, sai eelmine lugu kirja pandud, tuli mulle kohe meelde, mis on patseri ja põhulõua kvalitatiivne vahe:
Patser teab küll, kuidas mängima peaks, aga mängib ikkagi valesti, põhulõug aga mängib valesti sellepärast, et tal pole õrna aimugi, mida ta tegema peaks.
Ühesõnaga - patsriks sobin parasjagu

Nädalavahetusel sai hambad ristis võideldud A-Liigas ellujäämise nimel. Hoolimata heast tulemusest, tuleb oma häbiks tunnistada, et parandamise ruumi on ikka veel piisavalt - eriti väljamäng oli heast üsna kaugel. Tuleb tunnustada Lempsi ja Tihase hea mängu ja imestada selle üle, et mida teised võistkonnad tegid - etapi võitsime pikalt ära.
Jälle sai kinnitust see, et ma üritan mängides luua svinge - st. teha asju teistmoodi kui teises lauas. Avaldub see selles, et keskpärase lehega proovin ma leida asju, mis on hästi, hea lehega aga argumente, mis on sitasti - nii ei suutnud ma peale Leo avangut 1♥ pakkuda slämmi lehega:
♠ -
♥ Kxx
♦ ÄKETx
♣ KETxx

mõni lihtsam inimene (või mina, mängides paaris mõne lihtsama inimesega) küsiks kas lihtsalt ässasid, paneks kohe 6♥ või teeks Exclusion Blackwoodi nelja pajaga. Meil aga käis pakkumine nii:
1♥....1♠....DBL....2♠
p......p......3♦........p
3NT..p.....4♣......p
4♦.....p......4♥.......p...

põhjuseks miks ma nii pakkusin, oli see, et mu ärtu kvaliteet oli nii hõre, et lootsin leida slämmi ennekõike odavmastis ja pakkudes 4♥ arvasin, et ma olen oma lehte piisavalt hästi kirjeldanud, et Luks võiks hea ärtuga edasi pressida (5♥ oleks ilmselt parem pakkumine olnud). Luks päris nii ei arvanud ja passis läbi, omades paja ässa ja ♥ÄESTx-i... unluki. Vähemalt hiljem pakkusime ära seitse ruutut, kuigi meil oli ka ärtu klapp, kust puudu oli emand (mitte et see oleks sisse toonud - emand lõikus).
Aga väljamängu seisukohalt oli kõige huvitavam jaotus selline, kus ma käisin taha 5♥. Mitte oskamatusest või rumalusest, vaid sellepärast, et valisin kahest plaanist vale.
minu leht oli selline (kallis odava vastu):
♠ E
♥ ST8xx
♦ T9xxx
♣ xx

vaenlane avas 3♠, Leolt kontra, teiselt vaenlaselt 4♠ ja minult (veidike optimistlik) 5♥, mis jäi ka mänguks.
avakäiguks tõmmati paja äss ja jätkati pajaga.
♠ xx
♥ ÄKE
♦ Äxx
♣ ÄExxx

♠ E
♥ ST8xx
♦ T9xxx
♣ xx

tundub et kadujaid on vähemalt 3 - pada ja kaks ruutut, lisaks peab risti lõikuma. Kuna ma olin potentsiaalselt viimast korda käes, lõikasin kolmandal tihil ristit, see õnnestus. Nüüd tuli välja mõelda, kuidas vabaneda ruutukadujast - selleks peab sundima vastast topeltlööki käima. Sinna ta käib teadagi ainult siis, kui tal muud valikut ei ole. Nüüd on 2 võimalust - kas 3 pajaga avanud tüübil on singel kuningas (siis tuleb käia väike ruutu ässa alt) või kaks pilti duublis - siis tuleb tõmmata äss ja käia väike ruutu - teine ei saa kõrget pilti ette hüpata, sest see teeks masti tegema. Otsustasin, et kui tal on paja äss ja risti kuningas, siis võiks tal tõenäolisemalt olla ES duublis ja peaksin mängima viimasele võimalusele. Nüüd tuleb ta väljaviskekaardid ära võtta. Tal peab olema kas 7123 või 7222 jaotus, esimesel juhul tuleb risti tegema lüüa, trump ära tõmmata ja ruutu äss-ruutu mängida. Seejärel saab ta tihi ja käib paja, millele lauast viskan ruutu, lähen trumbiga lauda ja käin ristit (risti juba teeb). Kuigi teisel kaitsjal on trump pikem kui mul ja laual, ei saa ta midagi teha - ta on sunnitud vahele lööma, mina löön üle ja lähen trumbiga lauda, ning kas trumpan lahku või tõmban trumbid maha, maitse asi. Kui tal on aga 7222 jaotus, siis tuleb peale kahe risti mängimist tõmmata kaks trumpi ja mängida ruutu äss - ruutu. Seejärel käib ta pada topeltlööki, selle trumpan kätte, visates lauast ristit. Nüüd trumpan laua viimase trumbiga ruutu tegema, käe eelviimase trumbiga löön risti kinni, siis tõmban viimase trumbiga vastaste viimase trumbi maha ja võtan oma ruutud. Kuna risti ässale tuli maha kuningas (mis võib küll olla ka pettevise KS-st), siis oleksin pidanud ilmselt ikka 7222 peale mängima (kuna ma vajan ruutu masti spetsiifilist jaotumist, siis omades ruutu pilte ja risti KSx-i võiks ta võib-olla pigem 1♠ avada), aga noh, seda ma ei teinud. Õnneks teine tuba mängis lootusetut viite ruutut ja käis kaheta, +3 headele.

Eile siis üle pika aja Tartu klubis koos Luksiga. No on ikka vahe sees küll, kui Maarjaga mängimisega võrrelda - vastased on kohe märksa vastikumad ja lükkavad märgatavalt vähem ette. Kui kolm paari kliente järjest viikimängitud lauaga lahkusid, tundus et klubi võib mahakantavate nimekirja lisada. Kuidagi õnnestus siiski küünte ja hammastega 60% välja sikutada - järelikult elame veel.
Kõhuvalu muutub järjest müstilisemaks - enesetunne on muidu viimase peal hea, aga öösel kell 6 otsustas järjekordne atakk kallale tulla... ja viie minuti pärast kadus, nagu poleks teda olnudki. Huvitav, kas äkki mõni muinas-eesti luupainaja on mu oma ohvriks välja valinud. Ülehomme saab siis uuesti meditsiinikaadri fantaasiat testida.

Ma ei ole kunagi aru saanud eutanaasia vastastest. Mõnikord kuulates kui lolli juttu mõni inimene ajab, tekib mulle isegi tunne, et see peaks koguni kohustuslik olema. Viimased paar nädalat vaevanud kõhuvalu süvendab mu veendumust, et inimeste vägisi elus hoidmine tuleks ära lõpetada - mõnikord on see nii hull, et isegi bridžimäng tuleb pooleli jätta, ning kui sarnast valu peaks iga päev kannatama ja keegi mulle rahulikult otsa peale ei teeks, siis hüppaksin ilmselt ise aknast alla...
Täna siis sai käidud arsti juures - viimane sarnane visiit pärineb umbes samast ajast, mis viimane suusasõitki, seega keskoolist. Tulemuseks oli, et ega ma arstide juures käimata jättes millestki olulisest ilma pole jäänud. Kõigepealt kahtlustati, et äkki on neerudega midagi kehvasti ja saadeti ultrahelisse... seal leiti, et kõik asjad, mida nende aparaat näitab on mul täiesti korras. Läksin siis tagasi üles, pinniti veidi ja jõuti välja kolme asjani
A) See koht kus mul kõige rohkem valutab on veider, kuna seal ei tohiks hästi valutavaid asju olla
B) võimalik, et seljavalu võib kiirata kõhtu (aga samas see seljahäda, mis mul kallal on, praegu tunda ei anna)
C) nemad ka ei tea, mis mul viga on, võimalik et sooled on sõlmes vms....

igastahes soovitati paar päeva vedeleda, kummeliteed juua ja ravimeist pigem hoiduda ja kui esmaspiks midagi paremaks ei lähe, pannakse "mõõka neelama"... loodame siis et läheb, juttude järgi olla see midagi vasakradikaalselt rõvedat.
Aga ma arvan, et kodukootud diagnoos - "organism on harjunud pideva väikese alkoholikogusega ja hakkas selle katkemisel mässama" on täpselt sama hea.

Vallo kirjeldas mulle toredat lugu, kuidas vastane ta vastu mingi lepingu ära võitis. Lepingu saatus sõltus sellest, et tuli õigesti panna mast, kus käes oli Kx ja lauas ST. Käis siis Kati lõppmängus seda masti, käest pani kiiresti väikse kaardi ja see osutus õigeks - emand oli ees ja äss taga. Seejärel avas väljamängija kaardid, öeldes et tal on nüüd ainult trumbid kätte jäänud. Kuna tal oli käes ainult neli kaarti (trumbid), samas kui kaitsjatel ja laual oli viis, tekkis küsimus puuduvast kaardist. Loomulikult oli Kurbliku Küüliku kaitseingel elimineerinud võimaluse lepingu taha mängimiseks, võttes väljamängija käest ära ärtu kuninga ja asetades selle põrandale, kust ta peale otsimist ka leiti.

Mulle tuletas see meelde juhtumit, kui eelmise aastatuhande lõpul mängisin Tartu klubis nelja pada lehtedega:
♠Sxx
♥Kx
♦Sxx
♣ÄKSxx


♠KETxx
♥Äxx
♦xx
♣Exx

kaitse alustas ruutu emandaga ja seejärel käis ristit. Võtsin selle ära ja käisin pada, mille võttis parempoolne vastane ja käis ruutu ässa. Selle lõi ta partner kogemata kombel kinni ja alles siis märkas "oh, kas see oli äss!?". Ma aimasin halba - kui Westil oli ruutusingel, siis Ostil võib olla ristisingel ja West võib kogemata kombel uue risti käia ja partnerile löögi anda. Samas kui käik jääb Ostile, siis mind miski ei ähvarda ja seetõttu pakkusin "suuremeelselt", et ta võib sinna tihisse midagi muud mängida, selle asemel et partneri äss kinni lüüa. Vastane sellest paraku keeldus. Halb uudis oli see, et Ostil oligi risti singel ja West sai talle löögi anda, hea uudis aga see, et West käis ärtut ja 10 tihi tuli kokku.

Esmaspäevane õnnestumine Tartu klubis tekitas ikka eriliselt hea enesetunde - ise sai mängitud hästi, partner mängis veel paremini ja vastased mängisid omal eeldataval tasemel. Viimane tähendab seda, et nad patserdasid päris korralikult ja kui nad seda tegid, siis neil ei vedanud. Tulemuseks oligi 65% ja võit - kui kaks kurja inimest meid kolmandal korrusel (mitte millegi pealt) kontreerinud poleks, siis oleks tulemus juba päris jõhker olnud. Kuna Sullerile pai ei tehtud, siis tuli kotti ka talvesarja üldvõit. Piduuuu!!!!!!

Tegelikult paistsid head märgid silma juba peale loosimist - kuna oli 15 lauda, siis jäi mängimata kahe vastasliini paariga. Umbes teiseks vooruks olin ma välja selgitanud, et meile ei jõua Taube-Poolakese ja Hütt-Kurusk, Sulale aga Minna-Simon ja Liisa-Mairi.... väike vahe ikka on, milliste paaride vastu neli jagu pressida (mitte et ma neid paare väga kardaksin, aga Sulal on oskus nõrkadelt ikka maksid välja meelitada). Hakkasin naljaviluks vaatama, et kellel siis veel head ja halba õnne oli ja tundus, et mõnedel istujatel vedas veel hästi, et ei pidanud kahe hea liikuva paariga mängima - ntks. Vallol-Katil jäi mängimata Ao-Hannese ja Pihla-Indrekuga, Kertul-Hendrikult Dalberg-Lindepuu ja Kurusk-Hütiga. Liikujatel nii suurt vahet ei olnud - kuidagi nagu tugevamaid paare oli istumas vähem ja kahte kõrva paari järjest ei sattunud.... Selle faasil tundusid klubi tulemused, kus tagumise otsa okupeerisid liikujad ja esimese istujad üsna üllatavad....Grupeerisin siis liinid tugevuse järgi viide kolmikusse - võrdluseks ("tugevus" on muidugi rangelt mu oma suva järgi võetud, teistel võib asjale teistsuguseid vaateid olla)
Istujad...........................Liikujad
1. grupp
Sula - Toomere...........Nirk-Lellep
Saks - Türn.................Dalberg - Lindepuu
Lutter - Trommel......Luks - Raudmets

2. grupp
Oras - Naber............Kuusk-Metsanurk
Kivik - Ojassalu........Taube-Poolakese
Padari - Mäeker........Kuusk-Sarv

3. grupp
Nigul - Hanson.........Kurusk-Hütt
Koido - Kask.............Ulp-Toomere
Ruus - Vähi...............Kalma-Klaos

4.grupp
Krips-Piip...................Ruus-Tungel
Roogsoo-Tomson......Keerd-Sirotin
Köst-Leeduks............Illak-Purge

5. grupp
Teder-Niku..............Sadrak-Pärn
Korjus-Teder...........Miil-Tempel
Kuusik-Merivee......Varikmaa-Vigonski

ja jõudsin järeldusele, et laias laastus olid liinid võrdsed, liikuv liin vast veidike tugevam, aga lihtsalt see oli üks neid kordi, kui "sattus" nõnda, et istujatel läks paremini.

Kõige jõhkram "ühte liini" mäng, mida ma olen näinud, oli ca 1999 Eesti juunioride MV-l, kui 17-st paarist hõivasid ühel sessioonil istujad kaheksa esimest ja 10. koha.... aga siis sattusid vist tõesti kõik, kes vähegi kaarte õiget pidi käes hoidsid, istuma.

Nädalavahetusel sai siis üle 12 aasta esmakordselt suusatatud. Kui suusatamine ei olnudki päriselt meelest läinud (ilmselt seotud sellega, et aegajalt ikka telekast näeb, kuidas see käib), siis esialgu väga hull ei olnudki. Jamaks läks asi alles paari tunni pärast, kui selgus et mul on kehas lihaseid, mis tõenäoliselt on kasutuses ainult suusatamise ajal. Näiteks küünarnuki taga või siis õlal "tiivanuki" juures.... igastahes otsustasid need, et karistavad oma hibernatsiooni häirimise eest sellega, et jäävad hirmus kangeks.... Õnneks küll järgmine hommik oli kõik enamvähem korras, aga tunne on küll selline, et enne järgmist suusatretti tuleks jälle 12 aastat pausi pidada.

Hakkasin mõtlema, kuidas võiks mõjuda soovahetus bridžikarjäärile. Kui ajakirjandusest on läbi jooksnud, et muudel aladel on sellega probleeme - et kuidas saab endine mees naistega koos võistelda, ikkagi keskmisest suurem, tugevam, kiirem jne. siis bridžis ei tohiks ju olulist vahet olla - ikkagi mõttesport, mitte lihasmassi pealt. Ja vaevalt naised hakkaksid plõksima, et mees on targem ja osavam jne. - on see nii või ei ole, aga niimoodi ei ole ilus avalikkuse ees rääkida (poliitiliselt VÄGA ebakorrektne :P). Seega võiks ju ideoloogiliselt selles suhtes kõik korras olla. Aga millegipärast on nii, et naiste bridži tase nii meil kui mujal jääb meeste omale alla ja naiste seas on kergem edu saavutada (tegelikult ma üldse ei saa aru, miks peaks naistel sportlikust vaatevinklist võttes omaette võistlused olema - samas kui meestel ei ole. On lihtsalt naiste klass ja lahtine klass). Seega - kui isiklik elu toppama jääb (või ei ole mehena midagi teha) ja bridžis lagi vastu tuleb, võiks täitsa kaaluda soo vahetamist. Õnneks pole endal kummalgi rindel probleeme, nii et esialgu las jääda nii nagu on.

ahjaa... lugu kirjutades tuli mulle meelde selline lugu: Austraalias ühel turniiril küsitud kohtunikult, kus asub WC. Vastuseks tuli: "naiste oma on siinsamas, lahtine ümber nurga"

A-Liiga pakkus ühe hea näite, MIKS ei tohi kaitses tõmmelda:

vastased pakuvad:
1♦ 1♠
4♠ 6♠

partnerilt tuleb avakäiguks ♣10
lauda ilmneb:
.....................♠ÄExx
.....................♥x
.....................♦Sx
....................♣KS8xxx
sul on:
♠ -
♥ Äxxx
♦ KExxx
♣ E7xx

väljamängija paneb lauast väikse (kui paneb soldati, siis sa katta ei tohi niikuinii) ja võtab kätte ässaga. Nüüd tõmbab ta käest umbes paja soldati, mis saab tihi, seejärel läheb paja emandaga lauda ja käib väikese ärtu.
Kahju et partner ei osanud ruutut käia, kuid nüüd tuleb seda lepingut ikkagi kaitsta. Kuigi ärtu ässa panek tundub loogilisena, ei vii see ilmselt kuhugi - väljamängijal peab olema pajas KS, ärtus K ja ruutus äss lisaks juba nähtud risti ässale. Ässa paneku järel viskab ta lihtsalt ärtu kuningale ruutu minema ja lööb mingeid punaseid kaarte lauda. Ässa panek võib ka olla viga siis, kui tal on kõigest viiene pada ja ärtu KE - ta peab saama ühe löögi vähem lauda (ässa pannes tekib talle 2 tihi - kui sa aga ässa ei pane, siis võib ta küll kohe oma ühe tihi saada, aga teist esialgu veel mitte, ning pealegi pole sul näha varianti lepingu alt võtmiseks). Ja ässa panek on viga ka siis, kui tal on KS - lahendab tal arvamisküsimuse, kui sa väikse paned, võib ta veel eksida. Ühesõnaga, see asi välja mõeldud, paned sa väikese ja väljamängijal oli küll kõigest KTx, kuid sellest hoolimata mängis ta kümne, arvates et eest oleks vast äss peale pandud ja käis lepingu taha.

Ja nüüd võta sama seis ja ürita kõik see välja mõelda nii kiiresti, et kui väljamängija käib ärtut, siis suudad sa sellele madala mängida ilma mõttepausita, mis väljamängijale seisu reedaks... enam see nii lihtne vist ei ole?

Kunagi lugesin Pavliceki leheküljelt, et ässaga läbilaskmise kunstis võid sa end meistriks lugeda alles siis, kui lauast käiakse singel ja sa väikese mängimisega võtad slämmi taha. Nüüd on see mul siis tehtud (kuigi taha mängis väljamängija end lõpuks ikkagi ise)

Kui hapukoor on kadunud, siis seda otsides tasub ka mikrouuni vaadata - eriti kui mina olen seda viimati kasutanud. No aru ma ei või KUI hajameelne üks inimene olla võib???

Kas on veel inimesi, kes suudavad nii süüdimatult parema ja vasaku sassi ajada? Minu puhul on tavaline, et ma fikseerin ära, kuhu poole tuleks minna (oletagem, et vasakule) - ma tean seda, mul on ajus see täiesti olemas - ja siis ma ütlen järsku et "paremale". Kusjuures ise ei saa kunagi aru, et ma midagi valesti teen.... äkki peaks nimetused "parem" ja "vasak" ära vahetama?

Huvitav, mis sunnib naisi pidevalt igatsugu asjade "upgrademisega" tegelema - võiks ju eeldada, et töötavat asja pole mõtet torkida, aga ei - kõike tuleb ikka üritada paremaks muuta. Tulemus -nt. arvutiprogrammid lähevad keerulisemaks, aeglasemaks ja väsitavad oma virvendamisega silmi, neid tekib üha rohkem kuni lõpuks hakkab viskab see riistvaral vindi üle... See ei ole veel hull, aga ma pelgan, et peamine probleem sugude vahelises suhtlemises/suhetes on täpselt sama - naised proovivad inimest "upgradeda" kuni lõpuks teine üles ütleb. Kui siis jälle arvuti näiteks võtta - üritavad lisada tarkvara, mis riistvara võimalused ületab. Siit moraal - kui asi töötab, ära näperda! Kui näperdad, siis natukesehaaval, et oleks võimalik tagasi tõmmata. Kui ikka kuidagi ilma ei saa, hangi uus aparaat, mitte ära vihasta ennast (ja jooksuta kokku teda) sellega, et nõuad talt võimatut.

(Tegemist ei ole mu viimase aja mõtetega, vaid selle idee peale tulin juba üsna-üsna mitu aastat tagasi. Sellest ajast saadik ei väsi ma imestamast, kuidas naisterahvad üritavad arvutitesse installeerida üha uusi ja värvilisi programme, mis viivad arvuti käivitumisaega üha pikemaks ja pikemaks ja teevad umbes täpselt sama, mis vanad.)

Tallinn on üks suur eksitus. Muud moodi ei õnnestu mul enda jaoks selle linna olemasolu põhjendada, aga paraku mõned asjad toimuvad ikkagi siin ning mul ei õnnestu teda kuidagi vältida... vahel ma imestan, kuidas ma siin 17 aastat elada suutsin (tõsi küll, mitte omal valikul vaid paratamatusest) ja loodan et elu ei võta sisse pöördeid, mis mu tagasi kolima sunnivad.

Tee peal tuli mul Kaldamäedega juttu kahest toredast kombinatsioonist -

ÄS9 vs xxx

parim protsendimäng sellise kombinatsiooni lahendamiseks on käia väike ja lõigata üheksaga. Kui kolmest kaardist vähemalt kaks on taga, siis pole niikuinii vahet, kuid kui kaks on ees siis see võidab 2/3 ja kaotab 1/3 juhtudest (võidab kui ees on K10 ja E10, kaotab kui ees on KE).

nüüd hakkavad tulema toredad järeldused:
A) kui sa oled kaitses, omad K10-t ja näed taga ÄS9-t, siis sa võid arvestada, et väljamängija lõikab üheksaga ja saab mastis 2 tihi. See kehtib siis kui sa väikse mängid, aga kui sa üritad vastast tüngastada, siis pead sa K vahele panema. Väljamängija võib arvata, et sul on KE ja tulla uuesti kätte ja käia väikse vastu soldatit... ning kui sa sinna väikse paned, võib ta soldati peale panna ja su kümme jääb tegijaks. Või kui sul veab, siis väljamängija peetab kuningat, et hiljem emandat lõigata (kui tal näiteks on käesisekutega kriis).
B) kui sul on KE, siis võid sa mängida väikse ja väljamängija, kes protsente teab, lõikab üheksaga ja partneri 10 saab tihi (oinaste vastu, kes lõikavad soldatiga, ei saa sa niikuinii midagi teha)
C) kui väljamängija on kõva, siis võib ta aimata, et sa panid kuninga vahele K10-st (sest muidu sa võiksid mängida väikse ja lasta kümnega lõigata) ja teisel ringil ikkagi lõigata üheksaga - loomulikult kui ta peab sind võimeliseks K10-st kõrge mängima.
D) kui väljamängija on kõva ja kaitsja kõva, ning väljamängija "austab" kaitsjat, siis peaks ta, nähes eest väikest tulemas, mängima lauast soldati! Seda seetõttu, et kaitsja mängiks ju K10-st kõrge. Kuna ta seda ei teinud, tal K10-t ei ole, aga tal võib olla KE.
E) kui kaitsja "austab" väljamängijat ja arvab, et viimane on võimeline kaitsja poolt K10-st mängitud kuningast seisu välja lugema, siis peaks ta ikkagi talitama nagu algaja - käima K10-st väikse ja KE-st pildi (ja järgmine ring panema väikse)
F) kui laua taga on kõik kõvad, siis on parem oma kaardid läbi segada ja panna suvaline (segada soovitatavalt laua all - kui sa teed seda laua peal, siis väljamängija näeb, et ta saab õigesti panna ja läheb tõenäosuse peale, pannes 9 - ja on 2/3 juhtudest täpne)

lisadimensioonideks selle seisu juures on veel et KE-st vahelepanek võib teile kokku hoida tihi, kui 10 on väljamängijal või kui ta ei kindlasti ei tohi tihi kaotada ja see on ta ainuke šanss. K10-st vahelepanek aga võib lahendada probleeme, kui E on väljamängijal - muidu ta võib lõigata soldatiga ja sulle jääb pidur.

reaalses elus on aga loomulikult parim käia väike ja panna 9 - muu eeldab seda, et kaitsja on VÄGA kõva, aga kust sa Eestist selliseid leiad? (Luks igastahes viimati ei pannud K10-st suurt)
ei pannud.

Kui eelmine seis on suhteliselt tuntud, siis teise kohta ma ei ole kunagi midagi kirjas näinud, kuid ma olen seda kaks korda elus järgi proovinud.

Oletegem et sul on mast
ÄTxxx K9xx

sa tõmbad ässa - väike, väike, pilt. Nüüd käid sa väikse ja kui eest pannakse väike, siis lõikad. Seda asja kutsutakse piiratud valiku reegliks ja see peaks parem olema kui 2 korda tõmmata (täpset mehaanikat, miks see nii on ei viitsi ma üles otsida). Nüüd aga oletame, et mast on selline:
ÄKTxx 9xxx

seis on täpselt sama - tõmbad kõrge ja kui tagant kukub pilt, siis lähed üle ja lõikad teist pilti. AGA OLETAME, et ÄKTxx on käes (st. varjatud). Sa tõmbad ässa - väike, väike, PILT. Nüüd ütleb piiratud valiku reegel, et kolmas pilt on taga ja kuna sa ei saa seda lõigata, siis peab kaitsja sellega tihi saama. Eeldusel, et su mastipikkus ja jõud ei ole täpselt lugeda, võid sa aga käia väikese kaardi!!!! Kas ei võiks tagumine kaitsja paigutada sulle tühja neljase ässa ja partnerile kaks pilti duublisse? Sel juhul laseks kõrge kaardi mängimine kaitsjate pildid kokku - ja miks peaks ta eeldama, et väljamängija loobub ausast šansist kõikide tihide võtmiseks? Selleks et pilt ette panna, peaks ta olema kas väga kõva või siis väga rumal.

selline mängimine eeldab seda, et esiteks sa julged seda teha ja teiseks vajad sa VÄGA tolerantset partnerit, kui selgub et vastastel oli mast 2-2. Ja võibolla aitab ka see, kui sa suudad suht normaalses tempos mängida, mitte ei võta enne väikse kaardi käimist pausi, et kaitsja kahtlustavaks ei muutuks. Igatahes ole valmis endale tuhka pähe raputama, kui partnerile ei meeldi see, et sa käid taha lepingu/müüd tihi, kui loobud ausast šansist, et mast on 2-2 ja mängid sellele, et
A) mast on 3-1
B) vastane eksib
ja selgub, et aus šanss oleks töötanud.
Mul on õnneks Luksiga vedanud, nii et ma olen kaks korda seda proovinud. Tulemus: mõlemal korral OLI mast 3-1. Esimesel korral vastane põrnitses kaarti ja mängis väikse, teisel korral poetas sinna hajameelselt pildi ette (ja tegu ei olnud kõva mängumehega).

Kokkuvõttes siis kaks järeldus:
A) bridžis on rumalus ja geniaalsus mõlemad võrdselt toimivad, kuid keskmised mängijad on need, kes vastase ootamatute tegude puhul igal juhul lakki saavad!
B) kurat, on ikka tore mäng välja mõeldud!

Kiired ajad läbi, nüüd võib jälle rahulikult logeleda. Kõlab hästi kas pole? Tegelikult olid jaanuari paar viimast päeva paras hullumaja - raamatu tõlkimise tähtaeg oli kukkumas. Ja kui ma 31. jaanuaril kell neli tööpäeva lõpetasin, siis tegin kiire kalkulatsiooni, et viimasest 31-st tunnist olin ma ca 25 tegelenud raamatuga. Õnneks talvel plekihuviliste hordid meid piiramas ei ole ja tööl sai peaaegu pausideta asja kallal olla. Aga nüüd on ta valmis ja ära saadetud - loodame et ei tule toimetajalt tagasi, nii et muidu on punasekirju ja kõige peale suurelt kritseldatud "mögga!". (PS kui keegi teab, võiks mind aidata meelde tuletamisega, kust see pärit on ("kõige peale suurelt kritseldatud "mögga") - ma ise kahtlustan, et "Kuulsuse Narridest", aga no mitte ei tule ette. Aga see väljend mulle hirmsal kombel meeldib).

Raamatut kirjutades ma avastasin, et ma ikka kohe silma otsastki ei kannata, kui keegi jälgib, mida ma teen. Mis on muidugi imelik, kuna lõpptulemuse nägemise vastu pole mul mitte midagi - pigem vastupidi - kui midagi on valmis, siis ma demonstreerin hea meelega (või on vähemalt ükskõik, kui asi ei ole demonstreerimiseks mõeldud) - äkki mul oleks olnud eeldusi illusionistiks saada?
Protsess ise on lihtsalt nii palju intiimsem kui lõpptulemus - esialgu teed sa asja enda jaoks valmis, siis vormid ta maailmale näitamiseks - ning see eeldab teatavat standardiseeritust. Pealegi - kui näiteks kirjutada kirja, siis sa tavaliselt üritad sellega midagi saavutada. Lõpptulemus peaks olema selline, et kiri täidaks oma eesmärgi, kuid soovitatavalt nii, et teine pool mõtleks sinu jaoks vajalikus suunas "ise". Kui tabada sind oma mõtete paremalt sõnastamiselt, siis oled sa sel momendil märksa haavatavam - sest see mida sa TEGELIKULT tahad on näha. Ja minu jaoks laieneb see ka nii üldisele asjale, nagu bridžiraamatu tõlkimine - kui keegi üle õla vaatab, mida ma parasjagu teen, on see üpris halvav.
Bridž ise vähemalt annab ääretult positiivse laengu - iga neljapäeva hommikul mõtlen, et "kurat, no ei VIITSI sinna Kotkasse minna", igal õhtul olen rõõmus, et ikkagi see asi toimib - toredad inimesed ja meeldiv tegevus, mis sa hing ikka ihaldad... Ja positiivne on ka see, et mul jäävad bridžijaotused jälle meelde - ilmselt on vahepeal mälus mingi ruum vabanenud (st. kuna mälumängust on suhteliselt villand, on välja visatud sellised teadmised, mis mind ei huvita, kuid võivad punkte sisse tuua... ja nüüd on ilmselt lõplikult kadunud ka prantsuse eriklassis omandatud keele riismed - mida ma küll kunagi pole eriti hästi osanud ja muud kasutud koolihariduse osad - nagu näiteks E = MC3*). Kui ma "väike" olin (ca 10 aastat tagasi), suutsin ma veel järgmine esmaspäev meelde tuletada peaaegu kõik eelmise esmaspäeva jaotused, nüüd suutsin ma neljapäeva lõunal tulemusi nähes need samuti meelde tuletada. Vahepeal oli aga periood, kus ma olin kõik unustanud juba teisipäeva hommikuks.
Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks!

*tegelikult ma tean küll, et see on mc2, aga ma ei saa ju ometi tuua näidet asjast, mida ma ei mäleta ;)

Bridgeraamatut tõlkides tuli mulle meelde lõbus tõlkega seotud lugu, mis juhtus mõned aastad tagasi Eesti paaride karikavõistlusel -

Vassili Levenko mängis paaris ühe Shoti tädiga, vastu istusid Siiri Suits ja Arvi Rootsmaa. Viimastel läheb pakkumises midagi segi (või polnud nad lihtsalt üksteisega rahul) ja Siiri jäi väljamängijaks. Arvi pani oma lehe lauda ja hakkas midagi pobisema, mille peale tädi mainis talle: "You are dummy, you are supposed to be quiet!" ("Sa oled lauas, seega sa peaksid vait olema!"), mille peale tusane Siiri, kes ei teadnud, et sõna "dummy" tähendab inglise bridgeterminoloogias "laud"mainis, et "kuuled nüüd, isegi vastane arvab, et SINA oled loll ja peaksid vait jääma!"

tegelikult on tore, et Siiri enda perekonnanimi on ingliskeelne bridgetermin (suits = mastid)

Leiutasin "slogani" mingile võitluskunstide klubile:
"Vööd on siin MUSTAD!"

Eesti paaride meistrikad nüüdseks selja taga, lõppesid nad muidugi täpipealt nii, nagu seda kõige vähem vaja oli - ehk siis neljanda kohaga. Huvitaval kombel on neljas koht puhtformaalselt võttes parem kui viies, kuid enesetundele mõjub ta märgatavalt kehvemini (samuti tunnen ma tavaliselt kolmanda koha üle rohkem rõõmu kui teise puhul). Aga miks siis nii läks, ehk "kuidas end medalilt välja mängida" - 2 kõige markantsemat näidet:

A) mängib hilisem kullaomanik kaht ruutut kontraga, viimased kaks kaarti on (minu omad on all):
.........♥ x
.........♦ K

♥ x............ ♠ E
♦ 10.......... ♦ 8

.........♦S6

nüüd käis väljamängija paja, mille ma trumpasin soldatiga, lauast visati naljaviluks trumpkümme minema ja Luks "naljaviluks" trumpas üle. Ai.

B) hilisema hõbeda vastu:
käes on mul leht -
♠ K
♥ xxx
♦ Äxxxx
♣ ÄKxx

ja partner avas pakkumise kahe ristiga... küsin-küsin ja saan teada et tal on miinimum ja 4126 jaotus. Asi tundus hea olevat, sest kui tal on näiteks:
Äxxx
Ä
Kx
xxxxxx

siis on meil hoolimata tema miinimumist seitse. Küsisin ässa, sain teada, et üks on puudu ja panin kuus. Tema leht oli
ÄESx
x
xx
ESxxxx
Kaheteistkümnendat tihi ei olnud kuskilt võtta ja mul ei jäänud muud üle, kui sajatada oma lollust, et kuningat küsida ei viitsinud... Mõte oli lihtsalt juba niivõrd slämmiradadel, et ei tulnud ebam selle pealegi, et ka kuus võib taha käia. Lollus, lollus, lollus....

Viimase koha saamine turniiril on väga keeruline. Hämmastaval kombel aga suudab keegi sellega alati hakkama saada.

Eile ristis üks tibin mind ja Maarjat "nolifer'iteks" kui ma mängisin BBO-s Luksiga paari jagu ja mainisin, et Maarja kiibitseb (tegelikult mängis ta küll peamiselt kõrvalarvutis HOMMi, aga see selleks). Ma mõtlesin, et selline väljend kuulub kategooriasse "elustiilishovinism". Tundub, et inimesed üritavad ette kujutada milline elu on "õige" ja siis esiteks üritavad ise vägisi oma elu selle joone peale vedada ja teiseks ka teistele seda nägemust elust pähe määrida. Pigem tundub mulle, et hoopis minul on elu olemas:

- mul on töö, mis ei ole küll eriti väljakutsuv, kuid võimaldab mul tegeleda (tööväliste) asjadega, mis mulle rõõmu pakuvad
- mul on harrastused, milles ma olen endale sättinud eesmärgiks osav olla, ja see on mul korda läinud
- mul on kena ja tore elukaaslane
- mul on hunnik häid ja toredaid sõpru, kellega aega viita ja ma olen ebameeldivad inimesed enda ümbert eemaldanud nii kaugele kui vähegi võimalik

Sellest kõigest tulenevalt on mul ka üldiselt optimistlik maailmavaade, hea tuju, korras närvid ja tea-mis-kõik-veel ning ma ei pea tõmblema, et endale ja teistele tõestada, et ma ikkagi elan, tehes seda mingi imeliku "ela kiirelt - sure noorelt!" ideoloogia järgi, pigem ma ütleks, et mul on elu täiesti olemas, mitte ma ei pea seda paaniliselt otsida üritama. Noor pensionär - võta või jäta ;)

leidsin netist ühe intervjuu Pratchettiga: ...The kind of people who say "get a life" typically don't have any life at all... , keegi (vist Laura) kunagi meenutas, et ta olevat kuskil mujal ise sellisele soovitusele vastanud u. "mulle tundus, et mul on neid juba umbes kolm".

ja parim point on see, et ülalmainitud tütarlaps ise tundub olevat juhtmeidpidi BBOsse ühendatud - mitte et see mind häiriks, otse vastupidi.

*BBO = Bridge Base Online

Huvitav kas Kerakond on valimiste puhul Riigimetsa Majandamise Komisjoniga (või mis iganes see "K" seal RMK-s tähendab) koostööle läinud - üleval kenad metsarohelised plakatid, plakatil kujutatud sõjamaalides indiaanlast ja väga metsane hüüdlause kah - "rikas riik, parem palk". Peale valimisi võiks ülalnimetatud kolmetäheline asutus selle oma sloganiks võtta. (ja lühendi lahti sõnastada Riigimetsa Majandamise Keskerakond... või pagan seda teab, kes seda kontrollib, võibolla hoopis Rahvaliit)

ideid teemal "rõvedaid bridžikonventsioone karmidele inimestele"

kui sina oled rohelises punase vastu ja pakkumine hakkab

(1C) (tugev) 1NT (mingi kaitsepakkumine ntks. odavad) kontra

siis pass selles seisus tähendaks "0 kaitsetihi, pole erilist toetust sinu (tõenäolistele) mastidele"

nüüd 1NT pakkuja võib selle 0-1 tihiga läbi passida, tulemuseks saab olema kas 1NT kontreeritud seitsmeta (-1700) mis on hea suure slämmi vastu (2140-2220, sõltuvalt trumbist); seda nalja saaks teha ka punases punase vastu, kus see maksaks 2000; või siis 1NT kontreeritud kuueta (-1400), mis oleks hea kuue kalli või NT vastu (1430/1440), kuid kaotaks kuue odava vastu (1370).

aeg nädalavahetus kokku võtta - bridž tapab (või vähemalt väsitab totaalselt). Ja kui bridžist veel natukenegi eluvaimu sisse jääb, siis isa sünnipäeva tähistamine võtab selle viimasegi välja. Kuigi polnud teist ju ca 1,5 aastat näinud, vennad kah mõlemad kohal - paras McNaberite klanni kokkutulek. Ja söök oli kah imehea. Ainuke tõrvatilk meepotti jäi sellest, et ma käisin Tallinnas muuhulgas ka ideega kaasa võtta sinna eelmine nädal unustatud bridžilehed - neid ei õnnestunudki üles leida, küll aga suutsin oma telefoni sinna unustada... nii et tõenäoselt järgmine kord sinna minnes jäävad need mõlemad artiklid leidmata ja unustan sinna... nomaeitea, loodetavasti vähemalt naist mitte.
Bridžirindel vähemalt võitlesin vapralt - 3 päeva, 3 partnerit, 3 eri süsteemi - midagi mille pärast ma ise häbi tunneksin korda ei saatnud. Tõeliselt raske on küll võidelda, kui sa mängid enda jaoks harjumatut süsteemi, kus lisaks kõigele muule on ainukeseks agressiivseks pakkumiseks võistlevas pakkumises trahvikontra ja muud tegevused ähvardavad võimalike komplikatsioonidega... aga noh, elame, harjume, õpime ja küll aasta lõpuks loogikale pihta saan.
Eilse päeva teemaks oli telefonisõprus - kahele tuttavale olin õlekõrreks - tulemusega 1-1. Esimene küsis mult minu jaoks triviaalset asja, kuhu variante vaja ei olnukski (kuigi ma kuulsin nats kehvasti, õnneks sain ikka aru, mis küsimus oli), teine üllatas küsimusega Eesti maalikunstist (Viiralti töö nimi) - tulemuseks see, et tunnistasin üles, et ei tea, ei huvita ja ei julge isegi pakkuda talle midagi... sealt ronis ta küll 50-50ga välja, aga saatuslikuks sai talle küsimus, mille ma oleks jälle variantideta ära pannud (Speeri elukutse). Paneme kirja, et "taktikaliselt nõrk esitus".
tänase päeva teema - demonstratsioonesinemine. Minesweeperis. Kõrvalt plekkseppadele pandi arvuti sisse, ja poisid seal klikkisid seda mängu, seepeale tuli nende pealik minu juurde ja küsis, kas ma ei tahaks demonstratsioonesinemist neile teha. Tegin siis, platsi tegin 104ga ära, aga lõpus panin kahest valesti, siis tunnistasin et suure platsi rekord on mul 77. Pani poisid pead vangutama küll (ilmselt nad enam seda mängu ei mängi :P)

Tallinn on küll masendav linn, kuid tal on ka omi plusse - loomaaed näiteks. Minu isikliku arvamuse kohaselt on see meeldivaim nendest, kus ma käinud olen (veel Riia, Helsingi, Hamburg ja Varssavi), ja isegi 30. detsembri pealelõunal (OK, kella poole kahest kuni poole viieni küll, aga see-eest läks lõpuks päris pimedaks) oli seal väga tore. Inimesi oli vähe (ja needki vist enamuses väljamaalased, mingi võõrkeelne jutt kostis pidevalt), loomi paraku kah, aga need kes olid väljas, käitusid ka korralikult. Päris tore on seista hämaruses tiigripuuride ees ja vaadata kuidas 3 suurt kassi ringi saalivad, täitsa kõhedaks võttis sees. Kassid on ikka üle prahi!

mis muidugi kassidesse puutub, siis komistasin jälle (tõenäoliselt) tõlkeime otsa - leidsin raamatust lause: "meil on palju kasse, otselotte ja vene bluusi". Olen valmis kihla vedama, et see "vene bluus" on hoopis kassitõug "Russian Blue" ehk siis "Vene Sinine", aga tõlkija (kes tõlkis asja inglise keelest) ei ühendanud seda ära.

Jõulustress (ja uusaastastress) on nüüdseks edukalt üle elatud. Kui üksikutel inimestel olevat see väga raske hooaeg (mis nagu uudistest näha, lõppeb vägistamiste ja kaevuhüppamistega Jõgevamaal), siis millegipärast pole eriti kuulda olnud sellest, et "mitteüksikutele" on see samuti vaevaline - eriti kui on olemas asjaolusid, mis panevad su silm-silma vastu uute olukordadega. Ja kui ma midagi ei salli, siis on need uued olukorrad, mis mu tavalist elurütmi kõigutavad. See aasta olnud siis nii, et veetsin jõululaupäeva Maarja klanni juures... iseenesest ju tore - mulle see koht ja inimesed igati meeldivad, aga... nad on harjunud jõulusid pidama ja kolmeaastane laps ka majas, kelle jaoks on ju vaja mingeid atraktsioone korraldada... Ja oi kuidas ma põdesin kogu detsembrikuu, et kuidas ma seal vastu pean/hakkama saan - meil on üldiselt jõulukinkide kätteandmine olnud otse käest-kätte või siis põhimõttega "päkapikk jättis koti". Ja jõululaule või -salme ja sellist ninnunännutamist pole ka harrastatud (ja ega keegi seda väga armastagi). Aga siis hakati mind maha rahustama, et pole hullu kui kuskil nurgas konutan ja keegi ei sunnigi mind jõuluvana mängima jms.... Aga noh, endal oleks ju imelik nurgas passida ja seltskonnast irduda. Siis tekkis päästev mõte: ".... jõuluvana mängima..."! See ju hea moodus, et elada jõulud edukalt kellegi teisena üle ja ilmselt muul rahval ka hea meel, et saavad rahus jõulutada kui keegi teine end valerõivaisse topib. Mõeldud-tehtud, pakkusin end vabatahtlikuna välja, selgus et päeva peale saan veel peaproovi mingi nende tuttava juures teha. Kukkus päris hästi välja, lapsed vist ei saanud arugi, et jõuluvanaks on mingi kahtlane tüüp valehabemega, kõigil (kaasa arvatud minul) oli lõbus. Mis sa ühelt jõulult ikka tahta oskad? Aga seda ma ütlen, et vatt EI MAITSE hästi!

kuidas boamadu kahe küüliku vastu 3NT mängis:
West avas 1H ja pärast pakkumist, mis oleks parem unustada jõudsin Südi käest 3NT lepingusse, kus mul oli 18 pildipunkti ja mitte ühtegi kaheksast klappi (ja ainult 1 viiene mast).
Lehed olid sellised:
Sxxxx
xxx
xx
KSx

Ax
AKS
S10xx
10xxx

avakäiguks tuli risti äss ja seejärel lülituti ümber väiksele ruutule, mille Ost võttis kuningaga ja tõmbas ässa järgi, Westilt kukkus emand. Jätkati kolmanda ruutuga, mille ma võtsin, lõikasin edukalt ristit ja tõmbasin risti kuninga - mõlemad vastased panid masti. Nüüd on mul juba 8 tihi koos - 2 ruutut, 3 ristit, 2 ärtut ja pada äss. Aga tsiteerides klassikat - ma olin maiam. Võtsin peale ärtuga kätte tulemist ära oma odavmastitegijad ja nelja kaardi lõppseisus oli mul käes:
Äx
KS
-
-

nüüd tõmbasin ässa ja kuna West ei taibanud (kõike eelnenut arvesse võttes mitte eriti üllatuslikult) oma kuningat deblokeerida, siis jäi ta sisseviskesse ja pidi mulle ärtu kahvlisse käima.

hilisem kommentaar partnerilt - mis sa hüpnotiseerisid nad ära või, umbes nagu boamadu küüliku?

rahulik jõuluaeg laseb tekkida igatsugu ideedel, huvitav kas kellelgi ei ole soovi mind vabakutseliseks ideedegeneraatoriks palgata?

neljapäeval sai Vanemuise Kontserdimajas Bachi "Jõuluoratooriumi" kuulamas käidud. Lisaks saalile on ju ka koridorides olemas mitmed ekraanid, kust seda näidatakase - äkki saaks Vanemuine käivet kasvatada nii, et hakkaks nende ekraanide juurde müüma pileteid, ütleme, et poole hinnaga. Need kes praeguse piletiraha välja käivad, need tulevad vast niikuinii saali, aga odavama pileti pealt võiks ju ka inimesi tulla - ekraani ette peotäis toole, baar on kohe kõrval (st. et baaril on käivet kogu etenduse asjus, see kokkuhoitav raha juuakse niikuinii suuresti maha seal). Mu meelest täitsa tegija idee...
Vähem kommertsiaalne idee oli selline, et jõulukingi võiks teha ka kassile. Palderjani. Miskipärast laideti see ilus plaan maha...

nüüd on nutu ja hala koht - otsustasin siis rehkendada, kui palju õnnestus ühel turniiril välja visata lollide vigade ja valede otsuste pealt... osad neist on minu ja osad partneri tehtud...

teises jaos jõuame 31 pildipunktiga 3NT-sse, kuna ühe risti vastas ei söanda teha (teades pajaklappi) slämmikutset lehega:
KT9xx
Ax
KS
E9xx

kadu 3 väikest punkti...

6. jagu, lepinguks kolm ärtut kontraga (West on avanud 1S, Ost kontreeris)
xx
KES9x
Kxx
Kxx

xx
A8x
Sxxxx
AT9

Ost teeb avakäiguks paja ässa ja käib ristit, tihi võtab laua 10. Nüüd nagu oleks fikseeritud, et kõik ülejäänud punktid on Westil ja tõenäoliselt kõik ärtut on Ostil... võiks käia ju ruutut vastu kuningat, lõigata ärtut (kas võttes KES-ist ühe ära või mitte) ja saada 1 ruutu, 3 ristit ja 5 trumpi. Igatahes lauda ilmub hoopis ärtu äss (millest tegelikult esialgu veel suurt häda ei ole) ning seejärel uus ärtu kuninga alla ja ruutu käik kuninga alt... kaheta mäng lepingu võitmise asemel, heaks uudiseks see, et vaenlasel neli pada seisab
kadu 4 väikest punkti

8. jagu
partner avab 2H (poolblokk) ja vastane pakub 3C. Nüüd kontreeritakse see ära lehega
AKSxx
x
xxx
Kxxx

väljamängijal muidugi padas singel ja partneril ärtus ässa ei ole, hea et ületihi ei tulnud. Kadu (võrreldes 3C passimisega) 6 punkti

11. jagu
avapakkumine 1D lehega:
Axx
x
Kxxx
ESTxx

partneril 10 silma ja kuuene ärtu, pakub 3H (kutsuv)... läks üheta. Ilma avamata jääb ilmselt lepinguks 2H (vastasel pole väga millegagi võidelda). Kadu 3 punkti

jagu 13
partneri 2NT avang (kallis tsoonis) tõstetakse ülioptimistlikult kolme lehega
ÄKx
ÄESxx
xxx
xx

partneril on
xx
x
KEST9
Kxxxx

tuleb küll ärtu avakäik, kuid ruutu ässa peetatakse kaks korda (kui see oleks duublis olnud või ära võetud, siis oleks välja tulnud) ja kui väljamängija oletab et risti äss on taga ja ei üritagi lepingut võita, vaid võtab ära oma 7 tihi (3 ärtut, 2 ruutut, 2 pada), siis ongi tulemuseks kaheta. Risti äss muideks ongi taga. Kadu (võrreldes tagasihoidliku 3D pakkumise tegemisega) 4 punkti

jagu 15
pakkumine käib:
xx
xxx
Axxxx
ESx
pass pass 1H pass
1S 2D (nv vs v) 4H pass...

kui sa avakäiguks käid risti emanda, siis laseb see lepingu välja. nii juhtunudki. kadu 8 punkti

jagu 16
pass pass 1H 2D
pass 2NT pass...

Sx
xxx
AK8xx
KEx

xxx
KT9
STx
Axxx

kaitse alustab sellest et võtab ära neli padatihi, kuid nii õnnetult, et ärtu kuningas jääb kaitstuks, ja käib ristit. Igaüks võtaks ju risti lauda, teeks ruutus kontrolltõmbe, tuleks kätte risti ässaga, lõikaks ruutut, kui kaetakse, tuleks ruutu kümnega kätte, läheks ristiga lauda ja võtaks ära 2 laua ruutut, saades nii 8 tihi. Aga laisk, kes ei viitsi kontrolltõmmet teha, võtab juba esimese risti kätte ja lõikab kohe ruutut, mis kaotab singel emanda puhul Westi käes (2,8%). Ja täpselt nii juhtunudki taas. Kadu 7 punkti.

jaotus 18
lehega
xxxx
Axxxx
xxx
x
avatakse 2D - alla avangujõu (süsteemselt 5-10) ja kallid... partneril on
KST9
KT9
KT
AETx
ja teda ei peata miski teel nelja patta. passi või väikese pessimismi korral oleks ilmselt lepinguks paja osamäng (eeldusel et vaenlane ruutus trammi alla ei roni), kadu (võrreldes sama 9 tihiga mis tuli) 4 punkti

jaotus 19
avatakse ette 2H ja nüüd lehega
ÄEx
KESx
xxx
ÄKE
tuleb pakkumine 2NT (lubab 16-18). tulemuseks 9 tihi... kui vastane kolme vastu samamoodi kaitseb, siis on kadu 3 punkti. (kui nad muidugi paremini kaitsevad, siis läheb 3 taha)

jaotus 20.
N E S W
p p 1H DBL
2C p 2H p
p 3D p...

istud südis ja teed avakäiguks ärtu kuninga, lauda ilmub selline pilt:
Exxx
Sxx
Ax
ASxx

ÄKx
ÄKxxxx
xx
xx

partner mängib väikese, seega sa tõmbad ka teise ärtu ja partnerilt tuleb emand maha... jätkad kolmandaga, mis lüüakse ja lüüakse väljamängija poolt üle, ning väljamängija võtab ära ruutu ässa ja jätkab ruutuga - partneri kuningas saab tihi ja ta käib väikse paja.
Nüüd on ohutu jätkata ristiga - partner kallis tsoonis pakub ja tal peab seal miskit olema, samas kui pada pole väljamängijal (kellel see on ilmselt kolmene, kuna keegi seda masti ei pakkunud) kuhugi panna. Paja ässa tõmme aga (mis laua taga juhtunud) laseb lepingu üheta (kallis tsoonis oluline vahe) sest väljamängija saab risti neljandale pajale ära visata... Partneril oli:
xxx
Ex
Kxx
Kxxxx

kadu 8 punkti.

seega ühes 21 jaotusega paarikal, mis lõppes keskeltläbi korraliku 54,4 protsendiga, sai tegelikult patserdatud (või tehtud valeotsuseid) koguni 9-10 jaos, kogukaoga 50 väikest punkti, mis tegi kokku 19,8% lõpptulemusest. aaargh!

(huvitav küsimus on see, et mida tegid siis need, kellel kehvemini läks?)

helistanud just (tööle) üks mesimagus naisehääl otse Ühispangast ja küsis, et ega ma ei ole nõus järgmine nädal endale sobival ajal konsultatsioonile tulema, et kuidas investeerida. Ma arvasin et mitte eriti. Seepeale tundis huvi, et ega mul lapsed veel alla 18-aasta ei ole (ma küll ei viitsinud kuulata, mis teenust mulle oleks pakutud, vaid hakkasin kõva häälega naerma)... Tunnistasin et kui mul neid oleks, siis oleksid nad kahtlemata alla 18 aasta vanad, arvestades mu enda vanust. Naine toru otsas siis arvas, et mulle võiks hääle järgi julgelt 40 pakkuda, tavaliselt olevat vastupidi, et inimestel on reeglina "noorem" hääl kui nad tegelikult on. Ju ma siis olen väsinud ja väriseva vanainimesehäälega? Ja laste saamise keelas ka Erika ära - argumendid sellised, et tema tahab ka bridžis midagi kunagi võita, aga kui me Maarjaga peaksime mõne(d) lapse(d) lähiajal soetama, siis on paha, sest need hakkavad nelja-aastaselt mängima ja on kõigist osavamad. sedapsi siis.

suur kombinaator - eile oli Tartu klubis segapaarikal väljas 16 paari. Vean kihla, et see on rekord. Väike egolaks ka - suht suures osas on see minu töö, et neid nii palju tekkis - üleeelmine aasta avaldas Suller Ila (Hillar Sula) arvamust, et segapaarikaid pole üldse mõtet teha (eraldi turniirina), sest neid niikuinii ei tule kokku eriti palju. Paha oli ainult see, et istusime nõrgas liinis ja nõrkade kaartidega - mängisin klubi jooksul välja 3 korda, mis on ilmselt mu isiklik rekord, eriti naisterahvaga paaris mängides... hea uudis oli aga see, et Maarja oli igati tasemel ja võitlus jätkub järgmisel esmaspäeval. Arvestades Maarja staaži, on selge, et vähemalt õpetama ma kõlban, isegi kui ise patserdan (nagu Rootsis juhtus, aga selle detailid on ilmselt targem maha vaikida ja unustada, va. jagu kus me võitsime topeltslämmi - vt. Laanemäe bridžinurka www.bridge.ee pealt nr. 184). Tuju hea, hea, hea...

aega on nii vähe-nii vähe ja kõik pressib peale... tuttav tunne, või mis?
Eile tekkis geniaalne idee, kuidas tekitada vaba aega - nädala pikkus tuleb ümber mängida! Kui aasta ja ööpäev on siiski suhteliselt normaalselt määratletavad üksused ja nende kallale minna ei saa, siis nädal on ju täiesti kokkuleppeline ja suvaline ajaühik (algselt oli tingitud kuufaasidest, aga öelge ausalt, keda need tegelikult huvitavad?). Seega tuleks teha nädal üheksapäevaseks, neist kolm puhkepäeva! Kui seni on seitsmest päevast 2 puhkepäeva (28,6%), siis üheksast kolm oleks 33%... ja niikuinii praegu kõik pool reedet looderdavad. Tõsi ta ju on et kümnest kolm jätaks protsendi veel sarnasemaks, aga miskipärast kümnepäevane nädal tundub vastikult ümmargusena, nii et jäägu parem üheksa.
Asja idee on selles, et seitsmepäevane nädal sunnib inimesi elama seitsmepäevases tsüklis - ja regulaarselt toimuvad asjad hõivavad ära suure osa selle tsükli ajast. Kui aga venitada nädal 2 päeva pikemaks, siis vähendab see küll tegevuste intensiivsust venitades tsükli minimaalselt pikemaks, kuid tekitab 2 vaba kohta juurde, mida täita mitmesuguste tegevustega (kasvõi sõpradega tiksumine) mille jaoks praeguses seitsmepäevases tsüklis puhtfüüsiliselt kipub aega väheks jääma.
huvitav kas selline ettepanek läbi ka läheks :P

(sugu)elu ja bridži sarnasusest
see on küll vana (ja minu arust mitte eriti hea) nali, et need kaks asja on sarnased - juhul kui sul pole head partnerit on sul vaja head kätt, aga tegelikult leiab ka hunniku muid paralleele:

* hoia partner õnnelikuna! kehtib raudselt mõlema ala kohta. Kuskil lugesin mõttetera, et "ma küll teadsin et see ei ole õige kaitse, kuid see oli selline käik, mis teeb partneri õnnelikuks ja see on ju peamine!"

* kui partnerluses tekib probleeme, siis korra uue partneriga proovimine võib anda hea tulemuse (tõepoolest toimib). Paraku aga kui siis üritad rohkem asju kokku leppida või ära proovida siis kerkib üles täpselt samasuguseid (või sama palju) probleeme ja lõppkokkuvõttes oled sattunud vihma käest räästa alla.

*bridžipaariline on nagu elukaaslane - kuigi aegajalt tekib tahtmine proovida ka kedagi muud, siis eeldab teine by default et sa oled temale reserveeritud ja on sellest nördinud

*Paul Leisi mõttetera selle kohta, kui baaris hakkas üht naisterahvast püüdma, aga see oli abielus (või mehega) - "elu on nagu bridž - vahel juhtub et üritad emandat valelt poolt lõigata"

ühesõnaga - kui kellelgi veel mõni mõte tekib, siis andku aga teada ja ma lisan siia heameelega neid senikaua, kuni raamatu jagu kokku saab!

Huvitav, kas esmaspäevane bridžiklubi tõesti mõjub organismile laastavalt - minu mäletamist mööda on 90% kordadest, mil haigus mu maha võtab olnud teisipäevadel. Nüüd siis taas - esmaspäeval viimase vooru ajal tundsin et nüüd on seljaga sandisti ja teisipäeval oli voodist püsti saamisega jupp tegemist. Ning kui edasiliikumine sai toimuda ainult tugevalt longates, siis tundus et parim lahendus on kohe tagasi pöörata ja terve päev voodis veeta. Nii juhtunudki. Täna siis tuli jälle mängu "rõõm väikestest asjadest" - ikka märksa parem on kui suudad end voodist külmkapini liigutada, sealt midagi välja võtta ja tagasi voodisse loovida. Eile igastahes hästi ei suutnud, nii et progress missugune!
Eile loetud mõtteterade paremik:
"Teised planeedid on küll eluks kõlbmatud, kuid ega meilgi siin kerge ole!"
"Teadaanne rahvale: tunneli lõpus paistnud valgus on kulude kokkuhoidmiseks kinni keeratud!"

oi kui raske on mängida, kui vormi ei ole... tulemuste saamiseks tuleb mingeid imevigureid teha... nii jäimegi GP finaalis kuuendaks - aga noh, hea on see, mis miinusega ei lõppe.

Tööl on ka näha et talv on alanud - hiir kütab mööda riiulit ringi, aga kätte teda kuidagi ei saa. Nüüd andsin sisse tellimuse hiirelõksule. Arvestades kohaliku loomaaia eripära - tihane, hiired ja vahel mõni tuvi - tundub et asjakohane oleks üks kass tekitada kes platsi puhtaks lööks.

Hajameelsus ründab taas - ostsin endale lõunaks süüa ja siis hakkasin poest plastkahvlit otsima - otsin ja otsin ja ei leia... küsisin ühelt müüjalt, kas neil sellist artiklit üldse leidub? Näidati siis suund kätte ja ennäe imet - leidsingi üles. Alles siis kui sellega kassasse jõudsin, meenus, et tegelikult ma olin ju endale pannkooke ostnud (rullikeeratud ja puha) - ekstra sellepärast et ei peaks kahvliga jändama

juhised algajale bridžimängijale, kellele üritatakse head nõu anda
1) kui sulle väidetakse, et sa eksisid siis nõustu sellega!
2) kui sulle tundub et sul on siiski õigus, siis alusta oma argumenteerimist umbes järgmise lausega (võimalikult ara hääletooniga) - "aga kas võib olla et..." vms. igatahes jättes sisse võimaluse et sul siiski ei ole õigus (mis on väga tõenäoline). Täiesti mittesobimatud lausealgused on "aga ma arvasin...", "aga kui tal...", "aga mis siis kui...", "ma mõtlesin et..." jms. Kui esimene variant toob sulle tõenäoliselt kaasa motiveeritud seletuse, "miks ei või olla" või siis heal juhul möönmise et "teoreetiliselt võibolla isegi võib", siis ülejäänute puhul on reaktsioonid "kuidas sa saad nii arvata, sest...", "tal ei saa seda olla - ..." jne. ja viimane soovituse mitte mõelda lollusi.
3) kui sa siiski arvad et sul kõigest hoolimata võib olla õigus, siis küsi kelleltki teiselt sama asi üle
4) kui sulle midagi seletatakse ja sa ise ka saad aru, et sul õigus ei ole, siis kuula tähelepanelikult ja kui midagi uduseks jääb, siis esita täiendav küsimus
5) kui sulle midagi seletatakse ja sa oled seda juba kuulnud (kas seletamise käigus või varem) ja sa ei soovi seda enam kuulata, kuna sa oled asjast aru saanud, siis pea lõuad ja kannata ära, võttes seda väikse lisakaristusena patserdamise eest
6) närvi minna ja vastu vaidlema ei tasu hakata - lõppeb tavaliselt sellega et soovitusele "mine uputa end ära!" karjud sa pisarsilmi vastu "ja lähengi!" (Tärgla '2000)

kuidas ära tunda, milline on hea nõu - vaata küsijale otsa ja kui sa teda muidu ei usalda, küsi selliselt kelles kindel oled

PART 1
Tegin septembris inglaste 503-küsimuselist mälumängu, seal oli sees küsimus:
Q14 The singer of such global hits as Pon Da Replay and SOS, Rihanna comes from which country?
polnud kuulnudki sellisest lauljast veel enam "globaalsetest hittidest", pakkusin hea õnne peale Iisraeli (Vallo pani isegi Soome kirja, mis kirjapildilt oleks päris lahe pakkumine, aga siis vast oleks kuulda olnud et sommidel mõni kõva tegija on). Vastus oli hoopis Barbados. Nojah, õlakehitus - jälle üks minu jaoks mõttetu küsimus

PART2
eilses Tartu mälumängus küsimus mingi mõttetu laulja kohta, kellel on mingid hitid ja kes on pärit Barbadoselt (pilt oli juures - oli mingi noorepoolne neegritädi). Jälle mitte midagi ei tea, aga miskipärast on septembrikuisest mängust nimi meelde jäänud. Paneme siis kirja Rihanna - 2 punkti nagu maast leitud (mida nad õigupoolest ka on)

ehhh... loll mäng see mälumäng

lõbusam oli see kui küsiti Saksa II maailmasõja aegse raketibaasi asukohta. Ma mäletasin et see oli ühe saare peal, aga kummal - kas Rügenil või Usedomil - vot see küll meelde ei tulnud. Võistkonnakaaslased koopereerusid ja lõpuks otsustasime et kirjutame Usedom - väiksem ja mõttetum neist kahest, lihtsam baasi teha. Viimane hetk tuli pähe aga mõte - "mis kurat neil seal Peenemündes oli???" Tõmbasime siis Usedomi maha ja kirjutasime Peenemünde ning jäime närviliselt vastust ootama. Õige vastus oli: Saksa raketibaas asus PEENEMÜNDES (hurraaa!) mis asub USEDOM'i saarel (nähh... kogu ajudemurdmine lihtsalt selleks et üks 2-punkti-vastus teise vastu välja vahetada)

Täna sain loengus teada, et eestlased arvavad eestlasi (mh. ka iseennast) kõige paremini iseloomustavaks omaduseks töökuse ja emotsiooniks viha. Seetõttu palun ennast eestlaste kirjast maha arvata (huvitaval kombel ühineb selle arvamusega ka Orkut, kus millegipärast on keelte sekka, mida ma räägin, ilmunud amhaara). Ma tõesti olen nii töökuse kui viha alal vilets.

huvitaval kombel kui Weber rääkis protestantlikust ja katoliiklikust ellusuhtumisest, siis kasutas ta kujundit et protestandid armastavad pigem hästi süüa (seega teevad palju tööd) ja katoliiklased pigem palju magada (seega pigem lasevad asjadel omasoodu kulgeda). Mis puutub sellesse, mida ta mõtles, siis olen ma küll katoliikliku suhtumisega AGA kui mängu tuleb konkreetselt söömine-magamine, siis on asi hoopis vastupidi - pigem söön hästi ja magamisest niiväga ei hooligi. Ühesõnaga - Maxi-poiss valis veidi ebaõnnestunud näite.

selgrootus

eelmisel päeval peetud sünnipäev (seekord siis Luks-30) on ikka hea vabandus küll, et kella 12-ni voodis vedeleda ja ennast tõesti välja puhata. Muidu oleks tõenäoliselt ikkagi peale ärkamist kell 10 üles tõusnud, mitte aga 2 tundi lihtsalt peesitand ja lakke vahtinud. mõõõnus

Laupäevane mälumäng tekitas vastandlikke tundeid - koht tuli küll neljas, aga enda vorm oli ülihea - usun et selliste küsimustega individuaalmängu oleksin võinud küll ära võita. Üldse tundub kuidagi veider, et mälumäng muudab nagu rumalamaks. Enne sellega tegelema hakkamist ma teadsin üsna palju mitmetel teemadel ja alguses pigem elasingi selle pealt, et teadsin asju, mida tavaliselt inimesed ei teadnud. Paar aastat mälumängu on mulle andnud teadmisi teemadel mida "iga normaalne inimene peab teadma" - näiteks eesti kultuurist. Paraku aga need teemad mind mitte karvavõrragi ei huvita, ning samas ei viitsi oma tugevaid teemasid tugevamaks ajada, kuna teadmised lähevad juba selliseks, et neil pole mälumängu jaoks mõtet - keegi niikuinii kunagi ei küsi. Tähtis on aga see, et ise punkte ära ei annaks asjadega mida kõik teavad. Nii ma siis suudangi praegu lihtsad küsimused kogemuse pealt ära laksida, või tean igast rubriigist vähemalt mõnda nime, mida kirja panna ja loota et seekord siis küsitakse seda.
teine probleem on mälumänguga veel see õudne-õudne hallitamine laua taga - 5 küsimust ja 7 minutit. Seitsmest minutist 4 on tavaliselt juba täiesti mõttetud - need mida tead on ammu kirjas, need mida ei tea on ka kirjas (lihtsalt esimene ettejuhtuv asi) ja nende üle mõtlemine, mida loodad välja raalida on tagasi esimese poole minuti argumentide juures. MM-i formaat on ikka oluliselt parem - mingi aeg ja paarsada küsimust ja siis ise vaata palju vastata suudad ja oskad. Kunagi saigi ju rendžumängust loobutud sellesama hallitamise pärast, näis kas mälumänguga läheb samamoodi. Tuleks vist teha järgmine plaan:
A) loobuda individuaalmängudest - või noh, mitte loobuda mõnikord ju veidi võib (nt. MM ja mõned kohalikud asjad), aga enda "kurssi viimine" teemadega mis mind niikuinii karvavõrragi ei huvita (TV, kino, estica jms.) tuleb ära lõpetada.
B) lugeda lihtsalt asju selle pärast et meeldib, mitte seepärast et see võib mulle mõne punkti juurde anda (ntks. nagu vene kultuurilugu, mida inimesed küsida armastavad - see küll ei ole nii hea näide, lugeda oli teda päris mõnus, aga olgu ma neetud kui midagi pähe jääb)
C) ja eelnevaist tulenevalt profileeruda ümber võistkonnamängijaks. Lõppeks minu tugevad küljed on niikuinii mälumänguri standardteadmised - ajalugu, antiik, sport, loomad, poliitiline geograafia - nii et mõne teistsuguse profiiliga inimesega koos võiks midagi välja tulla küll. Praegu ei ole väga lõbus, kui ma küll nende rubriikide küsimused ära panen aga reaalselt võistkonnale nii palju juurde ei anna vaid pigem aitan aega ja peavaeva kokku hoida. Aga kuna aega on niikuinii üleliia palju, siis pigem tekitan neile igavust.

Tegelikult võiks mälumängu ka maha jätta, kuna praegu on ikka põhihuvi bridžirindel, aga päriselt nagu ei raatsiks. Selgrootu olevus olen.

Rõõm väikestest asjadest - täna käisin poes ja valisin kassasaba, mis liikus kiiremini, nii et need kes olid kõrvalsabas viimased jäid veel sappa seisma sel ajal kui mina juba kassast läbi olin. Aga jah, tavaliselt jääb ju silma see vastupidine variant

Eile tegin meeletu tahtejõupingutuse - vaatasin et talv on käes ja otsustasin koolisesooni avada. Kuigi NIIIIIIIII ei tahtnud/viitsinud - tundus väga imelikuna järsku kohale minna (eriti kui tegemist on sellise veidi interaktiivse loenguga, mitte sellisega kus õppejõud lihtsalt laob oma tarkust välja). Aga ära ma seal käisin ja tulemuseks oli täielik positiivsuselaks, peaks veel käima mõnikord.
Õppejõud demonstreeris täiesti fantastilist mälu - möödunud sügisel üritasin sama ainet võtta, aga kuskil novembris ei olnud mul seoses võistlusgraafikuga enam võimalik reedeti loengutes käia, septembri alguses näitasin talle veel korra näo ära ja leppisin kokku et enne novembrit ma ei ilmu. Sellest hoolimata mäletas ta nii mu nägu kui nime... täitsa uskumatu lugu.
Bridžialaselt on see eest täielik madalseis, esmaspäeval lasin idioodi kombel neli pada välja vaenlasel - mõtlesin jupp aega, millist masti käia (vahet polnud) ja siis käisin mingi debiilsuse lauale - vana hea Soosõrva sündroom jälle töös...

sõnaseletusi: Soosõrva sündroom - kui sa näed et partner vajub pi-ikaks - pi-ikaks ajaks mõttesse, siis võid sa kindel olla, et nüüd saab ta kohe mingi käkiga hakkama. Nime saanud teeneka bridžimängija ja -õpetaja Ants Soosõrva järgi, kellel on kalduvus aegajalt pikaks ajaks mõttesse jääda. Tõsi küll vahel ei juhtugi midagi halba, aga see-eest partneril jõuab elu silme eest kaks korda edasi-tagasi läbi käia.

Nüüd on talv käes ja ainukesed kes ringi liiguvad on venelased - minu meelest viimase kolme kundega on tulnud seda keelt kuidagi purssida... mitte et ma oskaks aga kuidagi on saanud asjad selgeks rääkida küll (tuleb meelde Asprini meisterkaubitsejad pärglid, originaalis "deveels" - ei saa lubada et puudulik keeleoskus mõne äri lörri ajaks)

eile oli tihase päästmisaktsioon - päev otsa käis nurgas mingi kolin ja õhtu poole raalisime välja et mingi lind on vist vihmaveetorus kinni. arvata on et 8cm läbimõõduga torus 4M ülespoole lennata ei ole vist võimalik, eks siis tuli torude alumisi otsi tõsta ja välja ilmus üks nälginud ja nõrk rasvatihane. Lennuvõimeline ta veel oli, aga üritas midagi paaniliselt süüa leida - tõenäoliselt tuvisitta, see on meie aknalaudadel vast kõige rohkem linnusööta meenutav kraam. Sai talle siis improviseeritud saia ja võid (üks rasv puha). Täna hommikuks ta välja ei olnud lennanud, tea kas äkki peaks teda üle talve pidama (ja seejärel Aivarilt vapilooma toidukulud sisse nõudma ;))