Meditsiin ei olegi enam nii jõuetu – tänane käik sisehaiguste haiglasse andis mulle teada, et kui mul mõni kehaosa terve on, siis on see magu... aga see-eest on "söögitoru erosioon". Jutt pole mitte roostetamisest (see vist peaks "korrosioon" olema) või maapinna ärauhtumisest, vaid mingitest haavanditest. Aru ma ei või...., igastahes järgmisel esmaspäeval jälle retk arsti manu kokku lepitud ja ehk saab teada ka seda, mis ma tegema peaks (tellimus plekseppadele uue toru asjus?).
Jõudsin uuele tasemele aja optimaalse kasutamisega. Kui ma seni lugesin bussis teel tööle (ja selleks, et seda mugavam teha oleks, sõidan bussiga, mis teeb paraja ringi ja on oluliselt tühjem), siis nüüd leidsin, et selmet kaks minutit peatuses kügeleda, saab seda aega edukalt kasutada küünte lõikamiseks. Järgmine kord võtan vast šampooni kaasa, kui pilvi näen...
Mis raamatusse puutub, siis praegu sattus mulle kätte Simmonsi Hyperioni tetraloogia neljas osa... päris hea lugemine – esiteks on olemas Lugu, teiseks koorub selle seest välja palju väikseid lugusid ja kolmandaks – on seal toredaid kilde. Tänane lemmik oli (umbkaudne tsiteering): "seal asub Šiva Fallose enklaav... Planeedi kumeruse varjus on Kalaisi mägi, kus on Šiva elukoht ja selle vastu, et ta fallos asub paar tuhat kilomeetrit eemal, ei tundu tal midagi olevat. Sellel mäel olevat ka Šiva abikaasa Parvati elukoht, ehkki keegi ei tea, mida tema ülalmainitud lahusolekust arvab". Tore ühesõnaga

kuri urin - ma vihkan, kui blogger mu postituse ära sööb... hoolimata sellest et word verification on 100% õige... ja pärast käsklus "recover post" ei päästa midagi... nüüd siis kontroll, kas asi kordub

sõnaseletusi:
kontakt - riieteta luukere (kont-akt, vrdl. nt. "naisakt")

Eile räägiti loengus budismi kohta, et Buda ei olnud usklik, pigem humanist/ateist. Ta arvas, et nirvaanasse võib jõuda ainult inimene, jumal peaks selleks kõigepealt inimesena ümber sündima. Vägisi tekivad paralleelid kristlusega - võibolla otsustas jumal testida, kas õnnestub.

Teine hea pärl oli üks Kontra/Märka mõttetera: "millal harald nugiseks saab? tiit karuks juba sai". Sõnamängud on toredad.

kui kunagi rikkaks ja ilusaks saan, siis hakkan lõunatundide parajaks tegemiseks käima Tartu Ülikooli üldajaloo loengutes - lihtsalt asjad on niivõrd huvitavad ja õppejõududel on talenti meelelahutuse alal. 2 pärlit Mati Laurilt:

"Säilinud on Ivan Groznõi kirjavahetus vürst Kurbskiga (too oli ta kaaskondlane, kes jooksis Poola poole üle. LN.). Ega see just eriline kirjavahetus olnudki, pigem kaitses kumbki oma seisukohti ja sõimas vastaspoolt maa põhja. Kui Ivan Groznõi Stalini ajal au sisse tõusis, siis tõsteti nende kirjade põhjal esile ka tema kirjanduslikku talenti, eriti mainides tema sõnavaliku mahlasust!"

"Ivan IV lisanime Groznõi on mitmetesse keeltesse eri moodi tõlgitud. Näiteks läti keeles on ta Janis Briesmigais. Nimi nii ilus, et mine või Eurovisioonile, aga tõlkes tähendab "õudne"."

Aivar muidu väidab, et tegelikult kasutavad lätlased lihtsalt venekeelset varianti oma käändelõppudega, ehk siis "Ivans Groznijs"... ega meiegi tegelikult väga "Juhan Julma" nime ei pruugi.

Ma olen alati veendunud olnud, et kõvade vastaste vastu on parem mängida kui nõrkadega – kuna nemad reeglina teavad, mida nad teevad, siis saad ka sina asjadest aru ja võid keskenduda mängu nautimisele ja vastase üle mängimisele. Kui aga vastased pakuvad mida sülg suhu toob, siis ei või kunagi ette aimata, kuhu välk sisse lööb. Ma olen täiesti veendunud, et A-Liiga võitmine on märksa lihtsam, kui B-Liigas oleks (OK, see on väike liialdus, lõputult ei saa ilmselt lollilt vedada ka vaenlastel). Seekord siis Tartu klubis demonstreeris põhulõugade paraad, mida nad suudavad korda saata.

3. jagu: otsustab vastane meie pakkumise peale 1NT (10-13) - 2♦ (♥) peale pakkuda 4♠, omades viiendat paja marjast ja viiendat risti ÄES-t. Loomulikult ilmub lauda neljane tugi ässaga ja leping tuleb välja. Meile tulemuseks 2 punkti (maks = 24)

4. jagu: vahelduseks otsustab saatus õiglane olla – pakub sama džigitt kolmandal kõrgusel neljandat ruutut. Partneril kogemata kombel tuge ei ole ja lõpetab 2000 all. Meile 24.

9. jagu: 2♥ avangu vastas on kaart:

♠ ÄExx
♥ Exxx
♦ ÄKSxx
♣ -

küsib 2NT-ga, saab vastuseks 3♥ (maks, aga pole kahte ärtu tippu) ja pressib 6♥. LOOMULIKULT on partneril paja kunn, aga mitte kaduvat jõudu ristis. Lisaks otsustab vaenlane ärtut tõmmata – tagant kukub singel kuningas.... ainuke põhjus, miks me punkti saime, oli vaba vooru olemasolu.

13. jagu
vastased võitlevad omavahel pakkumises, risti vs NT, jõuavad 3NT-sse ja hakkavad plõgisema. Kahjuks on võtmemastis meil duubel kuningas ässa ees. 4 punkti

18. jagu
pakkumine algab 2♣ - (4♠) ja nüüd otsustab inimene kallis odava vastu pakkuda 5♣ omades lehte:

♠xxxx
♥Exxx
♦S
♣Kxxx
(ärtus võis ka kuningas olla). Pakkumistestis saaks see ilmselt u. 1,5 punkti kümnest, kuid antud jaoga oli partneril loomulikult kuuene risti ÄE paja singel ja ärtu kõrged pildid, ning polnud kaduvat ruutujõudu. Ühesõnaga läks pihta. 1 punkt.

23. jagu
1♣ - 1♦
1NT - 2♥ (NAT)
ja nüüd keevitab inimene lehega, kus on 18 ühtlast silma ja kogu väärtuseks neljas ärtu KES 4♥ täis. Partneril oli küll 4 punkti, mis tähendab et kutset ta vastu ei võtaks, aga loomulikult leht jälle sobis ja istus ideaalselt ning leping tuli välja. 6 punkti.

ühesõnaga tegid vastased 6 sellist pakkumist, mida normaalne inimene ilmselt ei teeks, nendest 5 läksid pihta, meie tulemus oli 38 punkti 144--st võimalikust = 26%. Tea kas efekt on selles, et minu ja Leo vastu mängides tunnevad vastased, et normaalse mänguga neil šansse ei ole ja seega tuleb üritada korda saata midagi meeleäraheitlikku. Tõepoolest, nendest jagudest, kus me plusstulemuse saime, saime me vaid ühes alla keskmise... ja seegi oli 11 punkti.

Nojah, sai eelmine lugu kirja pandud, tuli mulle kohe meelde, mis on patseri ja põhulõua kvalitatiivne vahe:
Patser teab küll, kuidas mängima peaks, aga mängib ikkagi valesti, põhulõug aga mängib valesti sellepärast, et tal pole õrna aimugi, mida ta tegema peaks.
Ühesõnaga - patsriks sobin parasjagu

Nädalavahetusel sai hambad ristis võideldud A-Liigas ellujäämise nimel. Hoolimata heast tulemusest, tuleb oma häbiks tunnistada, et parandamise ruumi on ikka veel piisavalt - eriti väljamäng oli heast üsna kaugel. Tuleb tunnustada Lempsi ja Tihase hea mängu ja imestada selle üle, et mida teised võistkonnad tegid - etapi võitsime pikalt ära.
Jälle sai kinnitust see, et ma üritan mängides luua svinge - st. teha asju teistmoodi kui teises lauas. Avaldub see selles, et keskpärase lehega proovin ma leida asju, mis on hästi, hea lehega aga argumente, mis on sitasti - nii ei suutnud ma peale Leo avangut 1♥ pakkuda slämmi lehega:
♠ -
♥ Kxx
♦ ÄKETx
♣ KETxx

mõni lihtsam inimene (või mina, mängides paaris mõne lihtsama inimesega) küsiks kas lihtsalt ässasid, paneks kohe 6♥ või teeks Exclusion Blackwoodi nelja pajaga. Meil aga käis pakkumine nii:
1♥....1♠....DBL....2♠
p......p......3♦........p
3NT..p.....4♣......p
4♦.....p......4♥.......p...

põhjuseks miks ma nii pakkusin, oli see, et mu ärtu kvaliteet oli nii hõre, et lootsin leida slämmi ennekõike odavmastis ja pakkudes 4♥ arvasin, et ma olen oma lehte piisavalt hästi kirjeldanud, et Luks võiks hea ärtuga edasi pressida (5♥ oleks ilmselt parem pakkumine olnud). Luks päris nii ei arvanud ja passis läbi, omades paja ässa ja ♥ÄESTx-i... unluki. Vähemalt hiljem pakkusime ära seitse ruutut, kuigi meil oli ka ärtu klapp, kust puudu oli emand (mitte et see oleks sisse toonud - emand lõikus).
Aga väljamängu seisukohalt oli kõige huvitavam jaotus selline, kus ma käisin taha 5♥. Mitte oskamatusest või rumalusest, vaid sellepärast, et valisin kahest plaanist vale.
minu leht oli selline (kallis odava vastu):
♠ E
♥ ST8xx
♦ T9xxx
♣ xx

vaenlane avas 3♠, Leolt kontra, teiselt vaenlaselt 4♠ ja minult (veidike optimistlik) 5♥, mis jäi ka mänguks.
avakäiguks tõmmati paja äss ja jätkati pajaga.
♠ xx
♥ ÄKE
♦ Äxx
♣ ÄExxx

♠ E
♥ ST8xx
♦ T9xxx
♣ xx

tundub et kadujaid on vähemalt 3 - pada ja kaks ruutut, lisaks peab risti lõikuma. Kuna ma olin potentsiaalselt viimast korda käes, lõikasin kolmandal tihil ristit, see õnnestus. Nüüd tuli välja mõelda, kuidas vabaneda ruutukadujast - selleks peab sundima vastast topeltlööki käima. Sinna ta käib teadagi ainult siis, kui tal muud valikut ei ole. Nüüd on 2 võimalust - kas 3 pajaga avanud tüübil on singel kuningas (siis tuleb käia väike ruutu ässa alt) või kaks pilti duublis - siis tuleb tõmmata äss ja käia väike ruutu - teine ei saa kõrget pilti ette hüpata, sest see teeks masti tegema. Otsustasin, et kui tal on paja äss ja risti kuningas, siis võiks tal tõenäolisemalt olla ES duublis ja peaksin mängima viimasele võimalusele. Nüüd tuleb ta väljaviskekaardid ära võtta. Tal peab olema kas 7123 või 7222 jaotus, esimesel juhul tuleb risti tegema lüüa, trump ära tõmmata ja ruutu äss-ruutu mängida. Seejärel saab ta tihi ja käib paja, millele lauast viskan ruutu, lähen trumbiga lauda ja käin ristit (risti juba teeb). Kuigi teisel kaitsjal on trump pikem kui mul ja laual, ei saa ta midagi teha - ta on sunnitud vahele lööma, mina löön üle ja lähen trumbiga lauda, ning kas trumpan lahku või tõmban trumbid maha, maitse asi. Kui tal on aga 7222 jaotus, siis tuleb peale kahe risti mängimist tõmmata kaks trumpi ja mängida ruutu äss - ruutu. Seejärel käib ta pada topeltlööki, selle trumpan kätte, visates lauast ristit. Nüüd trumpan laua viimase trumbiga ruutu tegema, käe eelviimase trumbiga löön risti kinni, siis tõmban viimase trumbiga vastaste viimase trumbi maha ja võtan oma ruutud. Kuna risti ässale tuli maha kuningas (mis võib küll olla ka pettevise KS-st), siis oleksin pidanud ilmselt ikka 7222 peale mängima (kuna ma vajan ruutu masti spetsiifilist jaotumist, siis omades ruutu pilte ja risti KSx-i võiks ta võib-olla pigem 1♠ avada), aga noh, seda ma ei teinud. Õnneks teine tuba mängis lootusetut viite ruutut ja käis kaheta, +3 headele.

Eile siis üle pika aja Tartu klubis koos Luksiga. No on ikka vahe sees küll, kui Maarjaga mängimisega võrrelda - vastased on kohe märksa vastikumad ja lükkavad märgatavalt vähem ette. Kui kolm paari kliente järjest viikimängitud lauaga lahkusid, tundus et klubi võib mahakantavate nimekirja lisada. Kuidagi õnnestus siiski küünte ja hammastega 60% välja sikutada - järelikult elame veel.
Kõhuvalu muutub järjest müstilisemaks - enesetunne on muidu viimase peal hea, aga öösel kell 6 otsustas järjekordne atakk kallale tulla... ja viie minuti pärast kadus, nagu poleks teda olnudki. Huvitav, kas äkki mõni muinas-eesti luupainaja on mu oma ohvriks välja valinud. Ülehomme saab siis uuesti meditsiinikaadri fantaasiat testida.

Ma ei ole kunagi aru saanud eutanaasia vastastest. Mõnikord kuulates kui lolli juttu mõni inimene ajab, tekib mulle isegi tunne, et see peaks koguni kohustuslik olema. Viimased paar nädalat vaevanud kõhuvalu süvendab mu veendumust, et inimeste vägisi elus hoidmine tuleks ära lõpetada - mõnikord on see nii hull, et isegi bridžimäng tuleb pooleli jätta, ning kui sarnast valu peaks iga päev kannatama ja keegi mulle rahulikult otsa peale ei teeks, siis hüppaksin ilmselt ise aknast alla...
Täna siis sai käidud arsti juures - viimane sarnane visiit pärineb umbes samast ajast, mis viimane suusasõitki, seega keskoolist. Tulemuseks oli, et ega ma arstide juures käimata jättes millestki olulisest ilma pole jäänud. Kõigepealt kahtlustati, et äkki on neerudega midagi kehvasti ja saadeti ultrahelisse... seal leiti, et kõik asjad, mida nende aparaat näitab on mul täiesti korras. Läksin siis tagasi üles, pinniti veidi ja jõuti välja kolme asjani
A) See koht kus mul kõige rohkem valutab on veider, kuna seal ei tohiks hästi valutavaid asju olla
B) võimalik, et seljavalu võib kiirata kõhtu (aga samas see seljahäda, mis mul kallal on, praegu tunda ei anna)
C) nemad ka ei tea, mis mul viga on, võimalik et sooled on sõlmes vms....

igastahes soovitati paar päeva vedeleda, kummeliteed juua ja ravimeist pigem hoiduda ja kui esmaspiks midagi paremaks ei lähe, pannakse "mõõka neelama"... loodame siis et läheb, juttude järgi olla see midagi vasakradikaalselt rõvedat.
Aga ma arvan, et kodukootud diagnoos - "organism on harjunud pideva väikese alkoholikogusega ja hakkas selle katkemisel mässama" on täpselt sama hea.

Vallo kirjeldas mulle toredat lugu, kuidas vastane ta vastu mingi lepingu ära võitis. Lepingu saatus sõltus sellest, et tuli õigesti panna mast, kus käes oli Kx ja lauas ST. Käis siis Kati lõppmängus seda masti, käest pani kiiresti väikse kaardi ja see osutus õigeks - emand oli ees ja äss taga. Seejärel avas väljamängija kaardid, öeldes et tal on nüüd ainult trumbid kätte jäänud. Kuna tal oli käes ainult neli kaarti (trumbid), samas kui kaitsjatel ja laual oli viis, tekkis küsimus puuduvast kaardist. Loomulikult oli Kurbliku Küüliku kaitseingel elimineerinud võimaluse lepingu taha mängimiseks, võttes väljamängija käest ära ärtu kuninga ja asetades selle põrandale, kust ta peale otsimist ka leiti.

Mulle tuletas see meelde juhtumit, kui eelmise aastatuhande lõpul mängisin Tartu klubis nelja pada lehtedega:
♠Sxx
♥Kx
♦Sxx
♣ÄKSxx


♠KETxx
♥Äxx
♦xx
♣Exx

kaitse alustas ruutu emandaga ja seejärel käis ristit. Võtsin selle ära ja käisin pada, mille võttis parempoolne vastane ja käis ruutu ässa. Selle lõi ta partner kogemata kombel kinni ja alles siis märkas "oh, kas see oli äss!?". Ma aimasin halba - kui Westil oli ruutusingel, siis Ostil võib olla ristisingel ja West võib kogemata kombel uue risti käia ja partnerile löögi anda. Samas kui käik jääb Ostile, siis mind miski ei ähvarda ja seetõttu pakkusin "suuremeelselt", et ta võib sinna tihisse midagi muud mängida, selle asemel et partneri äss kinni lüüa. Vastane sellest paraku keeldus. Halb uudis oli see, et Ostil oligi risti singel ja West sai talle löögi anda, hea uudis aga see, et West käis ärtut ja 10 tihi tuli kokku.

Esmaspäevane õnnestumine Tartu klubis tekitas ikka eriliselt hea enesetunde - ise sai mängitud hästi, partner mängis veel paremini ja vastased mängisid omal eeldataval tasemel. Viimane tähendab seda, et nad patserdasid päris korralikult ja kui nad seda tegid, siis neil ei vedanud. Tulemuseks oligi 65% ja võit - kui kaks kurja inimest meid kolmandal korrusel (mitte millegi pealt) kontreerinud poleks, siis oleks tulemus juba päris jõhker olnud. Kuna Sullerile pai ei tehtud, siis tuli kotti ka talvesarja üldvõit. Piduuuu!!!!!!

Tegelikult paistsid head märgid silma juba peale loosimist - kuna oli 15 lauda, siis jäi mängimata kahe vastasliini paariga. Umbes teiseks vooruks olin ma välja selgitanud, et meile ei jõua Taube-Poolakese ja Hütt-Kurusk, Sulale aga Minna-Simon ja Liisa-Mairi.... väike vahe ikka on, milliste paaride vastu neli jagu pressida (mitte et ma neid paare väga kardaksin, aga Sulal on oskus nõrkadelt ikka maksid välja meelitada). Hakkasin naljaviluks vaatama, et kellel siis veel head ja halba õnne oli ja tundus, et mõnedel istujatel vedas veel hästi, et ei pidanud kahe hea liikuva paariga mängima - ntks. Vallol-Katil jäi mängimata Ao-Hannese ja Pihla-Indrekuga, Kertul-Hendrikult Dalberg-Lindepuu ja Kurusk-Hütiga. Liikujatel nii suurt vahet ei olnud - kuidagi nagu tugevamaid paare oli istumas vähem ja kahte kõrva paari järjest ei sattunud.... Selle faasil tundusid klubi tulemused, kus tagumise otsa okupeerisid liikujad ja esimese istujad üsna üllatavad....Grupeerisin siis liinid tugevuse järgi viide kolmikusse - võrdluseks ("tugevus" on muidugi rangelt mu oma suva järgi võetud, teistel võib asjale teistsuguseid vaateid olla)
Istujad...........................Liikujad
1. grupp
Sula - Toomere...........Nirk-Lellep
Saks - Türn.................Dalberg - Lindepuu
Lutter - Trommel......Luks - Raudmets

2. grupp
Oras - Naber............Kuusk-Metsanurk
Kivik - Ojassalu........Taube-Poolakese
Padari - Mäeker........Kuusk-Sarv

3. grupp
Nigul - Hanson.........Kurusk-Hütt
Koido - Kask.............Ulp-Toomere
Ruus - Vähi...............Kalma-Klaos

4.grupp
Krips-Piip...................Ruus-Tungel
Roogsoo-Tomson......Keerd-Sirotin
Köst-Leeduks............Illak-Purge

5. grupp
Teder-Niku..............Sadrak-Pärn
Korjus-Teder...........Miil-Tempel
Kuusik-Merivee......Varikmaa-Vigonski

ja jõudsin järeldusele, et laias laastus olid liinid võrdsed, liikuv liin vast veidike tugevam, aga lihtsalt see oli üks neid kordi, kui "sattus" nõnda, et istujatel läks paremini.

Kõige jõhkram "ühte liini" mäng, mida ma olen näinud, oli ca 1999 Eesti juunioride MV-l, kui 17-st paarist hõivasid ühel sessioonil istujad kaheksa esimest ja 10. koha.... aga siis sattusid vist tõesti kõik, kes vähegi kaarte õiget pidi käes hoidsid, istuma.

Nädalavahetusel sai siis üle 12 aasta esmakordselt suusatatud. Kui suusatamine ei olnudki päriselt meelest läinud (ilmselt seotud sellega, et aegajalt ikka telekast näeb, kuidas see käib), siis esialgu väga hull ei olnudki. Jamaks läks asi alles paari tunni pärast, kui selgus et mul on kehas lihaseid, mis tõenäoliselt on kasutuses ainult suusatamise ajal. Näiteks küünarnuki taga või siis õlal "tiivanuki" juures.... igastahes otsustasid need, et karistavad oma hibernatsiooni häirimise eest sellega, et jäävad hirmus kangeks.... Õnneks küll järgmine hommik oli kõik enamvähem korras, aga tunne on küll selline, et enne järgmist suusatretti tuleks jälle 12 aastat pausi pidada.

Hakkasin mõtlema, kuidas võiks mõjuda soovahetus bridžikarjäärile. Kui ajakirjandusest on läbi jooksnud, et muudel aladel on sellega probleeme - et kuidas saab endine mees naistega koos võistelda, ikkagi keskmisest suurem, tugevam, kiirem jne. siis bridžis ei tohiks ju olulist vahet olla - ikkagi mõttesport, mitte lihasmassi pealt. Ja vaevalt naised hakkaksid plõksima, et mees on targem ja osavam jne. - on see nii või ei ole, aga niimoodi ei ole ilus avalikkuse ees rääkida (poliitiliselt VÄGA ebakorrektne :P). Seega võiks ju ideoloogiliselt selles suhtes kõik korras olla. Aga millegipärast on nii, et naiste bridži tase nii meil kui mujal jääb meeste omale alla ja naiste seas on kergem edu saavutada (tegelikult ma üldse ei saa aru, miks peaks naistel sportlikust vaatevinklist võttes omaette võistlused olema - samas kui meestel ei ole. On lihtsalt naiste klass ja lahtine klass). Seega - kui isiklik elu toppama jääb (või ei ole mehena midagi teha) ja bridžis lagi vastu tuleb, võiks täitsa kaaluda soo vahetamist. Õnneks pole endal kummalgi rindel probleeme, nii et esialgu las jääda nii nagu on.

ahjaa... lugu kirjutades tuli mulle meelde selline lugu: Austraalias ühel turniiril küsitud kohtunikult, kus asub WC. Vastuseks tuli: "naiste oma on siinsamas, lahtine ümber nurga"

A-Liiga pakkus ühe hea näite, MIKS ei tohi kaitses tõmmelda:

vastased pakuvad:
1♦ 1♠
4♠ 6♠

partnerilt tuleb avakäiguks ♣10
lauda ilmneb:
.....................♠ÄExx
.....................♥x
.....................♦Sx
....................♣KS8xxx
sul on:
♠ -
♥ Äxxx
♦ KExxx
♣ E7xx

väljamängija paneb lauast väikse (kui paneb soldati, siis sa katta ei tohi niikuinii) ja võtab kätte ässaga. Nüüd tõmbab ta käest umbes paja soldati, mis saab tihi, seejärel läheb paja emandaga lauda ja käib väikese ärtu.
Kahju et partner ei osanud ruutut käia, kuid nüüd tuleb seda lepingut ikkagi kaitsta. Kuigi ärtu ässa panek tundub loogilisena, ei vii see ilmselt kuhugi - väljamängijal peab olema pajas KS, ärtus K ja ruutus äss lisaks juba nähtud risti ässale. Ässa paneku järel viskab ta lihtsalt ärtu kuningale ruutu minema ja lööb mingeid punaseid kaarte lauda. Ässa panek võib ka olla viga siis, kui tal on kõigest viiene pada ja ärtu KE - ta peab saama ühe löögi vähem lauda (ässa pannes tekib talle 2 tihi - kui sa aga ässa ei pane, siis võib ta küll kohe oma ühe tihi saada, aga teist esialgu veel mitte, ning pealegi pole sul näha varianti lepingu alt võtmiseks). Ja ässa panek on viga ka siis, kui tal on KS - lahendab tal arvamisküsimuse, kui sa väikse paned, võib ta veel eksida. Ühesõnaga, see asi välja mõeldud, paned sa väikese ja väljamängijal oli küll kõigest KTx, kuid sellest hoolimata mängis ta kümne, arvates et eest oleks vast äss peale pandud ja käis lepingu taha.

Ja nüüd võta sama seis ja ürita kõik see välja mõelda nii kiiresti, et kui väljamängija käib ärtut, siis suudad sa sellele madala mängida ilma mõttepausita, mis väljamängijale seisu reedaks... enam see nii lihtne vist ei ole?

Kunagi lugesin Pavliceki leheküljelt, et ässaga läbilaskmise kunstis võid sa end meistriks lugeda alles siis, kui lauast käiakse singel ja sa väikese mängimisega võtad slämmi taha. Nüüd on see mul siis tehtud (kuigi taha mängis väljamängija end lõpuks ikkagi ise)

Kui hapukoor on kadunud, siis seda otsides tasub ka mikrouuni vaadata - eriti kui mina olen seda viimati kasutanud. No aru ma ei või KUI hajameelne üks inimene olla võib???

Kas on veel inimesi, kes suudavad nii süüdimatult parema ja vasaku sassi ajada? Minu puhul on tavaline, et ma fikseerin ära, kuhu poole tuleks minna (oletagem, et vasakule) - ma tean seda, mul on ajus see täiesti olemas - ja siis ma ütlen järsku et "paremale". Kusjuures ise ei saa kunagi aru, et ma midagi valesti teen.... äkki peaks nimetused "parem" ja "vasak" ära vahetama?

Huvitav, mis sunnib naisi pidevalt igatsugu asjade "upgrademisega" tegelema - võiks ju eeldada, et töötavat asja pole mõtet torkida, aga ei - kõike tuleb ikka üritada paremaks muuta. Tulemus -nt. arvutiprogrammid lähevad keerulisemaks, aeglasemaks ja väsitavad oma virvendamisega silmi, neid tekib üha rohkem kuni lõpuks hakkab viskab see riistvaral vindi üle... See ei ole veel hull, aga ma pelgan, et peamine probleem sugude vahelises suhtlemises/suhetes on täpselt sama - naised proovivad inimest "upgradeda" kuni lõpuks teine üles ütleb. Kui siis jälle arvuti näiteks võtta - üritavad lisada tarkvara, mis riistvara võimalused ületab. Siit moraal - kui asi töötab, ära näperda! Kui näperdad, siis natukesehaaval, et oleks võimalik tagasi tõmmata. Kui ikka kuidagi ilma ei saa, hangi uus aparaat, mitte ära vihasta ennast (ja jooksuta kokku teda) sellega, et nõuad talt võimatut.

(Tegemist ei ole mu viimase aja mõtetega, vaid selle idee peale tulin juba üsna-üsna mitu aastat tagasi. Sellest ajast saadik ei väsi ma imestamast, kuidas naisterahvad üritavad arvutitesse installeerida üha uusi ja värvilisi programme, mis viivad arvuti käivitumisaega üha pikemaks ja pikemaks ja teevad umbes täpselt sama, mis vanad.)

Tallinn on üks suur eksitus. Muud moodi ei õnnestu mul enda jaoks selle linna olemasolu põhjendada, aga paraku mõned asjad toimuvad ikkagi siin ning mul ei õnnestu teda kuidagi vältida... vahel ma imestan, kuidas ma siin 17 aastat elada suutsin (tõsi küll, mitte omal valikul vaid paratamatusest) ja loodan et elu ei võta sisse pöördeid, mis mu tagasi kolima sunnivad.

Tee peal tuli mul Kaldamäedega juttu kahest toredast kombinatsioonist -

ÄS9 vs xxx

parim protsendimäng sellise kombinatsiooni lahendamiseks on käia väike ja lõigata üheksaga. Kui kolmest kaardist vähemalt kaks on taga, siis pole niikuinii vahet, kuid kui kaks on ees siis see võidab 2/3 ja kaotab 1/3 juhtudest (võidab kui ees on K10 ja E10, kaotab kui ees on KE).

nüüd hakkavad tulema toredad järeldused:
A) kui sa oled kaitses, omad K10-t ja näed taga ÄS9-t, siis sa võid arvestada, et väljamängija lõikab üheksaga ja saab mastis 2 tihi. See kehtib siis kui sa väikse mängid, aga kui sa üritad vastast tüngastada, siis pead sa K vahele panema. Väljamängija võib arvata, et sul on KE ja tulla uuesti kätte ja käia väikse vastu soldatit... ning kui sa sinna väikse paned, võib ta soldati peale panna ja su kümme jääb tegijaks. Või kui sul veab, siis väljamängija peetab kuningat, et hiljem emandat lõigata (kui tal näiteks on käesisekutega kriis).
B) kui sul on KE, siis võid sa mängida väikse ja väljamängija, kes protsente teab, lõikab üheksaga ja partneri 10 saab tihi (oinaste vastu, kes lõikavad soldatiga, ei saa sa niikuinii midagi teha)
C) kui väljamängija on kõva, siis võib ta aimata, et sa panid kuninga vahele K10-st (sest muidu sa võiksid mängida väikse ja lasta kümnega lõigata) ja teisel ringil ikkagi lõigata üheksaga - loomulikult kui ta peab sind võimeliseks K10-st kõrge mängima.
D) kui väljamängija on kõva ja kaitsja kõva, ning väljamängija "austab" kaitsjat, siis peaks ta, nähes eest väikest tulemas, mängima lauast soldati! Seda seetõttu, et kaitsja mängiks ju K10-st kõrge. Kuna ta seda ei teinud, tal K10-t ei ole, aga tal võib olla KE.
E) kui kaitsja "austab" väljamängijat ja arvab, et viimane on võimeline kaitsja poolt K10-st mängitud kuningast seisu välja lugema, siis peaks ta ikkagi talitama nagu algaja - käima K10-st väikse ja KE-st pildi (ja järgmine ring panema väikse)
F) kui laua taga on kõik kõvad, siis on parem oma kaardid läbi segada ja panna suvaline (segada soovitatavalt laua all - kui sa teed seda laua peal, siis väljamängija näeb, et ta saab õigesti panna ja läheb tõenäosuse peale, pannes 9 - ja on 2/3 juhtudest täpne)

lisadimensioonideks selle seisu juures on veel et KE-st vahelepanek võib teile kokku hoida tihi, kui 10 on väljamängijal või kui ta ei kindlasti ei tohi tihi kaotada ja see on ta ainuke šanss. K10-st vahelepanek aga võib lahendada probleeme, kui E on väljamängijal - muidu ta võib lõigata soldatiga ja sulle jääb pidur.

reaalses elus on aga loomulikult parim käia väike ja panna 9 - muu eeldab seda, et kaitsja on VÄGA kõva, aga kust sa Eestist selliseid leiad? (Luks igastahes viimati ei pannud K10-st suurt)
ei pannud.

Kui eelmine seis on suhteliselt tuntud, siis teise kohta ma ei ole kunagi midagi kirjas näinud, kuid ma olen seda kaks korda elus järgi proovinud.

Oletegem et sul on mast
ÄTxxx K9xx

sa tõmbad ässa - väike, väike, pilt. Nüüd käid sa väikse ja kui eest pannakse väike, siis lõikad. Seda asja kutsutakse piiratud valiku reegliks ja see peaks parem olema kui 2 korda tõmmata (täpset mehaanikat, miks see nii on ei viitsi ma üles otsida). Nüüd aga oletame, et mast on selline:
ÄKTxx 9xxx

seis on täpselt sama - tõmbad kõrge ja kui tagant kukub pilt, siis lähed üle ja lõikad teist pilti. AGA OLETAME, et ÄKTxx on käes (st. varjatud). Sa tõmbad ässa - väike, väike, PILT. Nüüd ütleb piiratud valiku reegel, et kolmas pilt on taga ja kuna sa ei saa seda lõigata, siis peab kaitsja sellega tihi saama. Eeldusel, et su mastipikkus ja jõud ei ole täpselt lugeda, võid sa aga käia väikese kaardi!!!! Kas ei võiks tagumine kaitsja paigutada sulle tühja neljase ässa ja partnerile kaks pilti duublisse? Sel juhul laseks kõrge kaardi mängimine kaitsjate pildid kokku - ja miks peaks ta eeldama, et väljamängija loobub ausast šansist kõikide tihide võtmiseks? Selleks et pilt ette panna, peaks ta olema kas väga kõva või siis väga rumal.

selline mängimine eeldab seda, et esiteks sa julged seda teha ja teiseks vajad sa VÄGA tolerantset partnerit, kui selgub et vastastel oli mast 2-2. Ja võibolla aitab ka see, kui sa suudad suht normaalses tempos mängida, mitte ei võta enne väikse kaardi käimist pausi, et kaitsja kahtlustavaks ei muutuks. Igatahes ole valmis endale tuhka pähe raputama, kui partnerile ei meeldi see, et sa käid taha lepingu/müüd tihi, kui loobud ausast šansist, et mast on 2-2 ja mängid sellele, et
A) mast on 3-1
B) vastane eksib
ja selgub, et aus šanss oleks töötanud.
Mul on õnneks Luksiga vedanud, nii et ma olen kaks korda seda proovinud. Tulemus: mõlemal korral OLI mast 3-1. Esimesel korral vastane põrnitses kaarti ja mängis väikse, teisel korral poetas sinna hajameelselt pildi ette (ja tegu ei olnud kõva mängumehega).

Kokkuvõttes siis kaks järeldus:
A) bridžis on rumalus ja geniaalsus mõlemad võrdselt toimivad, kuid keskmised mängijad on need, kes vastase ootamatute tegude puhul igal juhul lakki saavad!
B) kurat, on ikka tore mäng välja mõeldud!

Kiired ajad läbi, nüüd võib jälle rahulikult logeleda. Kõlab hästi kas pole? Tegelikult olid jaanuari paar viimast päeva paras hullumaja - raamatu tõlkimise tähtaeg oli kukkumas. Ja kui ma 31. jaanuaril kell neli tööpäeva lõpetasin, siis tegin kiire kalkulatsiooni, et viimasest 31-st tunnist olin ma ca 25 tegelenud raamatuga. Õnneks talvel plekihuviliste hordid meid piiramas ei ole ja tööl sai peaaegu pausideta asja kallal olla. Aga nüüd on ta valmis ja ära saadetud - loodame et ei tule toimetajalt tagasi, nii et muidu on punasekirju ja kõige peale suurelt kritseldatud "mögga!". (PS kui keegi teab, võiks mind aidata meelde tuletamisega, kust see pärit on ("kõige peale suurelt kritseldatud "mögga") - ma ise kahtlustan, et "Kuulsuse Narridest", aga no mitte ei tule ette. Aga see väljend mulle hirmsal kombel meeldib).

Raamatut kirjutades ma avastasin, et ma ikka kohe silma otsastki ei kannata, kui keegi jälgib, mida ma teen. Mis on muidugi imelik, kuna lõpptulemuse nägemise vastu pole mul mitte midagi - pigem vastupidi - kui midagi on valmis, siis ma demonstreerin hea meelega (või on vähemalt ükskõik, kui asi ei ole demonstreerimiseks mõeldud) - äkki mul oleks olnud eeldusi illusionistiks saada?
Protsess ise on lihtsalt nii palju intiimsem kui lõpptulemus - esialgu teed sa asja enda jaoks valmis, siis vormid ta maailmale näitamiseks - ning see eeldab teatavat standardiseeritust. Pealegi - kui näiteks kirjutada kirja, siis sa tavaliselt üritad sellega midagi saavutada. Lõpptulemus peaks olema selline, et kiri täidaks oma eesmärgi, kuid soovitatavalt nii, et teine pool mõtleks sinu jaoks vajalikus suunas "ise". Kui tabada sind oma mõtete paremalt sõnastamiselt, siis oled sa sel momendil märksa haavatavam - sest see mida sa TEGELIKULT tahad on näha. Ja minu jaoks laieneb see ka nii üldisele asjale, nagu bridžiraamatu tõlkimine - kui keegi üle õla vaatab, mida ma parasjagu teen, on see üpris halvav.
Bridž ise vähemalt annab ääretult positiivse laengu - iga neljapäeva hommikul mõtlen, et "kurat, no ei VIITSI sinna Kotkasse minna", igal õhtul olen rõõmus, et ikkagi see asi toimib - toredad inimesed ja meeldiv tegevus, mis sa hing ikka ihaldad... Ja positiivne on ka see, et mul jäävad bridžijaotused jälle meelde - ilmselt on vahepeal mälus mingi ruum vabanenud (st. kuna mälumängust on suhteliselt villand, on välja visatud sellised teadmised, mis mind ei huvita, kuid võivad punkte sisse tuua... ja nüüd on ilmselt lõplikult kadunud ka prantsuse eriklassis omandatud keele riismed - mida ma küll kunagi pole eriti hästi osanud ja muud kasutud koolihariduse osad - nagu näiteks E = MC3*). Kui ma "väike" olin (ca 10 aastat tagasi), suutsin ma veel järgmine esmaspäev meelde tuletada peaaegu kõik eelmise esmaspäeva jaotused, nüüd suutsin ma neljapäeva lõunal tulemusi nähes need samuti meelde tuletada. Vahepeal oli aga periood, kus ma olin kõik unustanud juba teisipäeva hommikuks.
Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks!

*tegelikult ma tean küll, et see on mc2, aga ma ei saa ju ometi tuua näidet asjast, mida ma ei mäleta ;)