Kuidas ma Druvas Duzisel omaenda juunioriaega meenutamas käisin

Iga aasta sügistalvel toimub Läti väikelinnas Druvas juunioride bridžiturniir, mis viimastel aastatel on olnud samas ka Läti juunioride meistrivõistlusteks. 

Alates sellest ajast, mil Aivar Tihane otsustas pesapaiga Pärnust Riiga üle viia, ehk siis üheksakümnendate teisest poolest, on ka Eesti juuniorid seal turniiril osalenud (ja üsna edukalt, ma kahtlustan, et eestlased on seal rohkem esikohti saanud kui lätlased). Erandiks polnud ka see aasta. Kuigi mu enda juunioriajast hakkab mööduma juba 10 aastat, leidsin ma, et tegemist oli nii toreda üritusega, et ma läheks käiks sealt heameelega veel kord läbi ja tutvustaks seda ka praegustele noortele – ning kuna kõige suuremaks pudelikaelaks on transport, siis võtsin oma Getzi, laadisin sinna peale neli erinevas vanuses (13-24) noort daami ja läksin ise sohvri/mentorina kaasa (siinkohal tänud ETBLile transpordi taaskordse toetamise eest!). 

Kokkuvõttes oli Eesti selleaastase delegatsiooni suuruseks 17 inimest: Eesti juunioride koondis, sedapuhku koosseisus Jonatan– Martin; Taavi– Kristjan, kaks võistkonda (4 paari) Saaremaalt, Johanna Tallinnast, kes mängis paaris põliselanikuga ja, nagu eelpool mainitud, üks võistkond Tartust – Susanna-Saara ja Mirjam-Marie. Viimase paari muudab omapäraseks see, et ühel neist oli vanust napid 13 aastat ja teisel mängukogemust napilt paar kuud. Eesmärgid, mis ma bandele sättisin, ei olnud küll absoluutväärtuselt kõrged, kuid arvestades asjaolusid mitte ka väga lihtsad. Susanna-Saara puhul leidsin, et „hea“ on paarikal tulemus esimese poole sees ja „rahuldav“ Top-66% seas, Mirjam-Marie puhul „hea“ oleks Top-66% ja „rahuldav“ Top-90%. Võistkondliku turniiri puhul leidsin, et „rahuldav“ oleks kõrgem koht kui eelviimane ja „heaks“ ei osanud midagi tarka pakkuda. Lõpuks leidsin, et kuna kohal on kaks võistkonda Saaremaalt, siis nende mõlema edestamine oleks seda kindlasti (suvistel Eesti võistkondlikutel meistrivõistlustel jäid tartlased saarlastest pikalt ja kindlalt maha).

Sõit Tartust Druvasse üle Riia möödus suuremate õnnetusteta, kuigi võttis aega ca 6 tundi (millest pool tundi tegime Riias peatuse). Kohapeal registreerimise end ära. Kuus koolisööki + neli turniiri + kaks ööd kooli ühiselamus (kolmesed toad) läksid kokku maksma 20,5 latti, nii et turniir oli äärmiselt odav ja oleks võinud veel odavamaltki läbi ajada, kui me oleksime olnud nõus ööbimisega klasside põrandaile paigutatud madratsitel. Etteruttavalt võib öelda, et kui ma järgmine kord Druvasse juhtun minema, siis võtan ma kindlasti ööbimise madratsitel (ja soovitan seda ka teistele), sest esiteks ei olnud see ühikas ilmselt oluliselt mugavam variant – kuigi ta oli omaette, oli ta siiski suhteliselt kehva heliisolatsiooniga ja mõnevõrra jahe ja teiseks tuli taas mängu see „omaette“ aspekt – ühikas ööbides ei olnud eriti mugav osaleda koolimajas toimuvas melus. Paraku ei osanud ma seda ette näha, sest ma ei teadnud, kuskohas ühikas asub – omal ajal ööbisin ma eranditult kõik ööd madratsitel. Süüa anti hästi. Vähemalt koguse mõttes, kvaliteet oli suht keskmine koolitoit, nii et mulle sobis ilusti.

Üritus algas reedel juunioride koondiste ringmatšiga, kus osales 5 võistkonda: Läti U-25, Läti U-20, Leedu U-25, Eesti U-25 ja Soome U-20. Võit läks Läti U-20le, Eesti sai 3. koha. Samal ajal sellega toimus soojenduspaarikas. Selle omapäraks oli, et osaleda võisid kõik, ka mittejuuniorid, aga auhinnad olid ette nähtud ainult juunioride esikolmikule. Kokku osales 43 paari ja suurepäraselt esinesid Susanna- Saara, kes said 61,6%-ga viienda koha, juunioridest olid nad koguni teised! Vinge saavutus.

Mina mängisin seda Johannaga (kelle partner osales juunioride koondiste matšil), meie tulemuseks kujunes 58,7% ja 7. koht ning üle 50% said ka Mirjam-Marie (51% ja 19. koht) ning kaks Saaremaa paari (Kevin Org – Rauno Pihel ning Milvi Prii – Hanna Tuus), kes jagasid 50,7%-ga 22.-23. kohta.

Edasi järgnes ööturniir (vanuse alampiiriks 19 aastat, võitjapaar saab 75% sissemaksudest), kus ma otsustasin kaasa lüüa paaris Janis Neimanisega (a.k.a Zombis). Mul ei olnud selles suhtes küll mingit head eelaimdust, arvestades, et ta oli juba enne turniiri algust kõikuvas olekus, aga samas leidsin, et see on mu viimane šanss Druvas bridži mängida (sest edasi olid ainult juunioride üritused) ja mul on ükskõik, kui midagi kehvasti peab minema, seda enam, et mind peibutati osavõtumaksu tasumise ja tasuta napsiga. Mängisime küllaltki hästi, aga paraku ei piisanud sellest rohkemaks kui 59,5% ja 5. koht. Esikoha saanud leedulased said 69%, seda me poleks saanud isegi perfektse esitusega.

Laupäeval oli päevakorras paariturniir, mis koosnes kahest sessioonist. Seekord esines suurepäraselt Johanna, kes paaris Aleksis Zalitisega sai hõbemedali! Võitlus oli tihe, kullast jäi neil puudu üsna napilt – 0,4% (ja sama napp jäi ka edu pronksmedalistide ees). Õnnitlused!

„Puhastest“ Eesti paaridest läks kõige paremini koondislastel – Jon-Martin olid kuuendad, Taavi-Kristjan seitsmendad. Saara-Susanna esinesid taas väga hästi, nende saagiks jäi 12. koht 55,4%-ga. Marie ja Mirjam mängisid esimese sessiooni suurepäraselt, olles seal 13. kohal 55,5%-ga. Kahjuks ebaõnnestus neil õhtune sessioon, kus saadud 30% maandas nad lõpuks 30. kohal 42,8%-ga (seega minult hinne „rahuldav“). Üle 50% ei õnnestunud saada ka ühelgi Saaremaa paaril (parimad olid Prii-Tuus 26. koha ja 44,41%ga).

Pühapäeval toimus võistkondlik turniir (6x6 jaotust), osales 15 võistkonda. Siin oli Eesti koondis veel enne viimast matši juhtimas, kuid seal saadud kaotus kukutas nad troonilt. Esikoha suhtes juhtus selline veider lugu, et soomlased ei saanud viimast vooru mängida, kuna nad pidid kiirustama lennukile ja neile läks kirja vaba voor, ning koos sellega said nad kõrgeima punktisumma. Samas leiti, et neile medaleid siiski ei anta, kuna see viimase vooru mänguvabastus sättis nad võrreldes lähikonkurentidega eelisolukorda ja kuld anti viimases voorus meie omi võitnud lätlaste pundile, kes lõpetas soomlastega sama skooriga. Ja meie koondis sai sellest tulenevalt pronksi.

Tartu punt, nimega Võidurõõmus Röövelööbik (mis lätlaste kirjapildis nägi välja „Voiduroomus Roovglobik“ – seega kui tahate saada veidraid võistkonnanimesid, andke lätlastele hunnik täpitähti), esines väga viisakalt ja nagu selgus, püsis viimase vooruni medalikonkurentsis. Seal saadud 14-16 kaotus tiimilt, milles mängis Johanna koos kolme lätlasega jättis nad siiski 6. (5., kui soomlased maha arvata) kohale ja aitas Johanna pundi neljandaks, aga sellegipoolest taas suurepärane saavutus. Saaremaa esipunt (Prii-Tuus, Org-Pihel) jäi neist maha täpselt ühe punkti ja ühe koha, teine Saaremaa võistkond (Henrika Trave – Kreta Rand, Magnus Kaldjärv – Andres Rüütel) esines küll tagasihoidlikumalt, kuid suutis samuti viimast kohta vältida.

Huvitav nali juhtus teises matšis, kui mingi suvaline võistkond (Ogre) tegi tüdrukute vastu pakkumise 1♠ - /stopp/2♦ ja Saara küsimusele, et mis toimus, andsid vastuse, et „nõrk, kuuese ruutuga“ (ja et ilma stopita oleks see sundiv). Saara manitsustele, et nii ei tehta, anti suurte siniste silmadega vastus, et „aga meil mängivad kõik niimoodi!“… Nojah, igatahes selge, et tegu ei olnud tahtliku sohimänguga, vaid hoopis teadmatusest tekkinud segadusega, mainisin seda Karlisele ja palusin tal selle seltskonnaga väike bridžialane loeng ette võtta…

Tagasiteel suunati meid mingi hetk liiklusõnnetuse tõttu ümbersõidule ja kuna ma ei suutnud leida kohta, kust ma tagasi Riia-Liepaja maanteele saaksin keerata, sõitsin Tartusse üle Jelgava. Ma küll kahtlustasin, et see tegi paarikümnekilomeetrise ringi, aga pärast google mapsiga järgi kontrollides selgus, et kuna mul oli niikuinii plaanis naasta ümber Riia sõites, tegi see mu marsruudi hoopis paar kilomeetrit lühemaks! Nii et säh sulle „otseteed“.

Igatahes oli vahva üritus, tüdrukud tundusid ka päris rahulolevad olevat ja järgmisel aastal üritan võimaluse korral seda taas väisata. Ja kutsun kõiki juuniore (bridžis on juuniori vanusepiiriks 25 aastat) sedasama tegema!