Tuesday, December 27, 2016

Kirju loomaaed - alertimise ja UI küsimused

*Hoiatus – väga bridžine postitus – ja ilmselt mitte väga lihtne hoomata ka pühapäevamängijale*

Kuna jõulude ja uusaasta vahel on palju aega, mida saab enda akude laadimiseks kasutada, siis on minulgi tekkinud piisavalt palju vaimset värskust, et midagi plogisse kirjutada. Ja kuna ma viimasel ajal olen bridžialaselt üsna motiveeritud nii mängijana kui õpetajana (hea seltskonna rõõmud), siis leidsin, et võiks kokku võtta paar bridžialast seika, millega olen kokku puutunud. Väga tore lugemine see paraku küll ei ole, kuid huvitav/õpetlik võib-olla küll.

Kõigepealt kiire sissejuhatus alertimisprobleemidesse. Nimelt on viimase paari kuu jooksul üles kerkinud kaks (minu arvates pseudo-)probleemi – kas peab alertima või ei pea.

Järgnevus 1: 1NT – 2♥ (naturaalne, mittesundiv)
Järgnevus 2: 1NT – 4♣ (tol juhul = ♥+♠, aga miks mitte ka Gerber, SA Texas vms)

Igatahes minu sisetunne ütles, et esimene peaks olema mittealerditav ja teine alerditav. Asja uurides selgus, et see nii ongi (või vähemalt peaks olema).

Esimese puhul tundub, et sinna on laienenud lihtsalt tavalähenemine „mittesundiv uue masti pakkumine kuulub alertimisele“, aga klassikaline lähenemine on olnud 1NT – 2x= mänguks, mis tänapäeval on suhteliselt kadumas seoses ülekannetega.

Teisel juhul ei ole küll reaalne, et keegi kahtlustaks, et 4♣ selles kohas on naturaalne pakkumine, nii et see, kas seda alerditakse või ei, on suhteliselt ebaoluline, kuid siiski  tundsin end sellest olukorrast natuke rohkem puudutatuna. Väidetavalt olevat selle kohta küsitud ka ühelt Eesti turniiridel kohtunikuna tegutsevalt mängijalt, kes teatas, et ei pea alertima ja et kui Lauri ütles, et peab, siis sellest võib teha järelduse, et Tartu klubis peab, aga ülejäänud maailmas ei pea… 
Mul tekkis kahtlus, et ma vist siiski tean natuke rohkem, kuidas maailmas mängitakse – kuigi ka too teine persoon sai sel sügisel oma rahvusvahelisel tiitlivõistlusel oma tuleristsed, või pigem vitsad, kätte-, aga igaks juhuks kontrollisin siiski paari reglementi. Siinkohal tsiteerin:

A-Liiga reglemendist: (http://www.bridge.ee/MV/AB2017.htm): 
„Alertimispõhimõtted langevad üldjuhul kokku WBF omadega“

WBFi alertimispoliitika:

„If screens are not in use, do NOT alert the following:/.../ Any call at the four level or higher, with the exception of conventional calls on the first round of the auction.“
(minu allakriipsutus)

Võib-olla on muidugi Eestis ka mingi uus erand vastu võetud, mida tema STK liikmena teab, kuid mina reamängijana mitte, aga sel juhul sooviks selle kandmist reglementi.

Kindlustamise mõttes talitasin vanal ja äraproovitud viisil - kui ise ei tea, küsi targemalt! -  ja küsisin ka ühelt "päris" bridžikohtunikult (ehk siis EMil selles ametis olnud isikult), kes omakorda talitas maailma tava järgi ja konsulteeris igaks juhuks veel teisegi sama taseme isikuga.
Vastus: „with the WBF rules it seems to me 1NT-2H natural and non-forcing is not alertable, it is probably what players expect if you do not alert. If it is forcing I would still say not alertable (since it is natural), though in using the definition of alerting things that the opps would not expect and anticipate on, you could alert. But it might be better in that case to warn the opponents in advance? 1NT-4C definitely alertable, being in the first round of the auction and conventional (though if an alert by accident is missing, I think every player would expect it to be something special, so question would be whether you need to protect yourself in such a case).“

Nii, aga nüüd põhiroa juurde – ehk siis tragikomöödia kahes vaatuses väikse vahemänguga teemal „bridžieetika ja illegaalne informatsioon“, peategelasteks üks keskmine Eesti paar, nimetagem neid „Kati“ ja „Malle“ (tegelikult on tegu küll meesterahvastega, aga see selleks).

VAATUS I: - siin ei olnud ma ise osaline, aga nägin sündmusi päris lähedalt pealt.
Pakkumise käigus (vist vastaste 1NT peale, aga mul kahjuks pole võimalik jagu kontrollida ja teised asjaosalised ei mäleta enam detaile) sooritab „Kati“ pakkumise 2♣, mida „Malle“ alerdib ja seletab vastastele kui kallismaste ning pakub 2♠. „Katil“ – teadagi – on ristimast, kusjuures täpselt viiene, ning ta korrigeerib pakkumise 3♣-sse.
Kutsutakse kohtunik [Vamps], probleemiks siis see, et 2♣ pakkujal oli seoses partneri alerdi ja seletusega kasutada illegaalne informatsioon. „Kati“ pakkus välja kaks versiooni, millest üks oli, et „ega 2♣ ei näita kallismaste, vaid küsib kallismaste“ ja teine, et „ma tegelikult tahtsingi kohe 3♣ pakkuda, aga niisama alustasin 2♣-ga“. Ma ei tea, kas neil süsteemikaart oli või ei olnud, aga igatahes leidis Vamps, et jätab tulemuse jõusse.

Minu (täiesti personaalne) hinnang sellele toimunu seletusele oli see, et usun ma seda juttu jee, selliseid asju, et üks inimene pakub ristit ja teine alerdib kallistena, koos juurdekäiva UI-ga on nähtud korduvalt. Ning kuigi ma ei jaga päriselt Olafi poolt välja käidud mõtet, et inimesed, kes kunstlikke kaitsepakkumisi sassi ajavad tuleks diskvalifitseerida, arvan ma siiski, et nende kasutamine tuleks neil vähemalt mingi perioodi vältel keelata. Ning seletuste kohta 2♣ pakkumise motiivide suhtes ma ei oskagi arvata, kas ma peaksin pidama „Katit“ rumalaks või hoopis vassijaks…


VAHEPALA:
Sündmused leiavad aset küll hiljem kui teine vaatus – tegelikult kohe selle järel – kuid loogiliselt sobib see paremini siia, sestap loobume siinkohal sündmuste kronoloogilisest kajastamisest.
Pärast Pajusi GP-turniiri küsi „Kati“ minu käest, et kas bluffimine on keelatud. Taas tuli juttu eelpoolmainitud jaotusest – ma ei ole oma suhtumisest sellesse erilist saladust teinud – ja temapoolseks seletuseks, et ta tahtiski vastased kallismastiklapist ära bluffida. Ning et neil on süsteemis kirjas, et kahtlastes kohtades partner peab passima (ma ei kontrollinud seda üle – aga kui see tõepoolest nii on, siis viitab see võimalusele, et paar mängib kontrollitud bluffi, mis on samuti bridžieetikaga vastuolus).
Ma leidsin, et kui ta oma südametunnistus on puhas, siis olgu nii, aga mind see jutt endiselt ei veena. Lõppeks on küsimus ju kaalumises, kumb variant on tõenäolisem – kas bluff, kavatsusega nkn 3♣ pakkuda või süsteemi unustamine ja korrigeerimine UI abil. Ja isegi kui tegemist oli ettekavatsetud aktsiooniga, siis parim, mis selle kohta saab öelda, on see, et asi näeb inetu välja.

VAATUS II: Pajusi GP-l, seekord minu vastu.
Meie odavas, „Kati“ ja „Malle“ kallis tsoonis. Meie alustame pakkumist 1♠ - 1NT (FG) ja „Malle“ pakub sinna peale 2♦ lehega:

♠7
♥E9742
♦ÄES64
♣98

Järgneb alert „Katilt“ ja seletus, et see lubab 6+ kallismasti… Kogu pakkumine kujuneb järgmiseks:
1♠        pass     1NT     2♦
pass     2♥       pass     pass
kontra pass…

Tulemuseks meile 800 (ühe tihi panime tapeeti) ja max. Ühesõnaga nagu tulemuse suhtes ei ole midagi protesteerida, aga seekord tõstatub küsimus „Malle“ käitumise eetilisuses. Tal on illegaalne informatsioon selle kohta, et partner käsitles ta 2♦ pakkumist valesti ja kuna tal on viiene ärtu, siis ta ikkagi passis (koos vastava kommentaariga, millest ma teen meelevaldse järelduse, et kui tal polnuks viiest ärtut, siis oleks ta korranud 3♦) ja tema pass 2♥ peale oli tingitud sellest informatsioonist: minu hinnangul oleks ilma selle infota 4♥sse tõstmine automaatne.

Kuna mina ei pruugi selle taseme mängijate mõttemaailma hindamises kõige pädevam olema, otsustasin teha taolise eksperimendi, nagu korraldatakse tiitlivõistlustel kahtlaste otsuste kohta ning küsitlesin oma netikontaktide seas olevaid eelmise või selle aasta B-Liiga mängijaid, kes ei mänginud seda jaotust Pajusis, andes neile ette pakkumiskäigu kuni „Malle“ teise pakkumiseni ilma seletuseta 2♦ tähenduse kohta, st. ilma UI-ta. Miks B-Liiga: eelmise aasta tulemuste alusel oli tegemist keskmise B-liiga paariga.

Hetkeks on mulle laekunud vastused üheksalt inimeselt, kellest üks  passiks ja ülejäänud pakuksid 4♥ (ühel puhul tõsi küll „3♥ vähemalt“ ja ühel juhul „kahevahel, kas 4♥ või 5♥“).

Tõsi, üks vastus oli imeilus, kui vastaja pärast kuulis, kes oli 2♥ pakkuja, siis lisas ta tõenäoliselt pooltõsise kommentaari: „Sel juhul ohiksin ja passiksin, lootes, et vastased kontreerivad, sest too võib selles seisus ilmselt ka kehva neljast pakkuda“.


Aga jah, seoses viimase jaoga siis tekkis mul küsimus, et kui ma mängiksin A-Liigat, siis kas mulle mõistetaks sellest jaost +1400 (maksikal pole ju vahet, aga matšis tähendaks vastastepoolne eetiline käitumine mulle 6 IMPi rohkem)?


Ja hiljem tekkis mulle veel üks hüpoteetiline mõte (tõsi, see ei ole loogiliselt võttes reaalne): võib-olla oli 2♦ seletamise puhul tegemist kavatsusega tekitada meie jaoks segane seis, arvestades, et olemasoleva UI põhjal läheb partner ilma ärtudeta kontra pealt 3♦-sse ära: „Katil“ oli 4-2-3-4 jaotus ja pajaklapist meid küll enam maha ei võta (kui meil see olema peaks), kuid selle seletusega võib ärtuklapi leidmine samuti olla raskendatud. 

3 comments:

nigulh said...

See 1NT-4♣ (=mittenat) järgnevus on huvitav. Mina saan aru, et tuleb alertida, kui 1NT avaja oli 1. või 2. käsi. Aga kui ta partner on passinud käsi, siis ei tule alertida. Või loetakse pakkumisringe kuidagi teistmoodi?

Tuleb tunnistada, et mina kasutan alertimiseks lihtsustatud reeglit st 4. korrusel ei alerdi. Võibolla peaksin alertimise seisudes 1♠-4♣ (splinter) ja 1NT-4♦ (ärtu) üle kordama.

Ylis said...

Ühesõnaga tundub mulle et see Paar Kati ja Malle peavad hakkama oma seletustes olema täpsemad. Ehk et kuna selliseid lükkeid tehakse tihedalt peab olema seletus : kas 6ene kallis või naturaalne. Või siis märkus juures et on esinenud bluffi.
Rohkem vist midagi eriti teha ei anna - probleem laheneb ekraanide puhul. Ehk et see poola tippkohtunik kes meid siin Tallinna festivali ajal koolitamas käis toonitas kogu aeg et ei ole häid lahendusi on ekraanid.

ylis

Lauri said...

Sa vist ei saa aru...