Juunioride EM ja võistkonna Druva 20. juubel - lühikokkuvõte

Vahepeal toimusid Norras Euroopa juunioride meistrivõistlused, kus Eesti osales kahe võistkonnaga - U-26 ning U-16 vanuseklassis (kokku on neli kategooriat, lisaks nimetatutele veel U-21 ning naisjuuniorid U-26). Kokkuvõttes võib minu hinnangul mõlema koondise osalemist hinnata korralikult rahuldavaks - võib-olla "pisikeste" oma väikse plussiga.

Kuigi ma sel korral ise kaasas ei olnud - üritan natuke omi otsi koomale tõmmata ja veidi bridžiga ka tarbijana tegeleda - siis olles asja ja inimestega seotud persoon, jälgisin mõlema koondise käekäiku huviga ning elasin laekuvaile tulemustele kodus kaasa. Ega see kohati väga kerge ei olnud, eriti kui mängu kanti üle internetis ja ma nägin kõiki liigutusi, mis tehti (mõnikord on parem, kui sa ei tea, mil viisil on laekunud pealtnäha normaalne tulemus...).

Eesti delegatsiooni ametlik pilt - ees U-16, keskel kaptenid Mell ja Tõnno + Susanna, taga ülejäänud U-26

Ilmselt enamik on tulemuste ja detailidega end mingil viisil kurssi viinud, aga siin on siis minu distantsilt tehtud lühike kokkuvõte toimunust.

Alustan U-16-ga (Jasper Vähk, Albert Pedmanson, Herman Pedmanson, Trevor Mäe, Tõnu Uustare). 

7 võitu, 1 viik, 9 kaotust, keskmine skoor 9,1 VP matšist, lõppkoht 13./18.

Butlerit on keeruline rehkendada, kuna mängiti erinevates kombinatsioonides ja mul on tunne, et võistluste lehekülg ei arvesta vähemlevinud variante, aga kõige edukam kooslus selle järgi oli Trevor-Jasper, kes 48 jao pealt teenisid 0,69 plussi jaotuse kohta.

See võistlusklass on Melli pet project (mille juures tasub ära mainida ka entusiastlikke vanemaid, eriti Tõnnot ja Peepu). Eesmärk on õpetada mängima juba natuke nooremad inimesed, kui see seni Eestis tavapärane on (varem õppisid inimesed mängima reeglina ülikoolis, viimasel ajal gümnaasiumist) - loogika siis selles, et kes varem alustab, võib kaugemale jõuda. Seega Mellil, kes tegeleb nooremate algajatega, küpses mõte, et isegi kui poisid rangelt võttes ei ole väga tugeval tasemel, siis on tal olemas tore seltskond, kes on peaaegu kõik U-16 vanuses ka kahe aasta pärast ja mõtestatud tööga võiks proovida sel ajal medalit sihtida. Seega punt läks töösse, kuigi viiest mängijast neljal on siiski suhteliselt väikesed kogemused - ja tuli välja, et vähemalt tulemuse mõttes nad kindlasti häbisse ei jäänud, otse vastupidi, turniiri alguses püsiti isegi esiotsa kannul. Kas see oli tingitud väiksest sportlikust õnnest, lihtsamatest vastasest, või millestki muust, ei olegi tähtis, aga nende progressi jälgimine pakkus palju positiivseid emotsioone. Kuigi lõpuks tuli taanduda (väsimus?), ei ole sellest katki midagi. 

Mida tähele võis panna, et esimese otsa võistkondade käest saadi tappa ja tagumist võideti - mis ühest küljest kõlabki täiesti normaalse ja loogilise asjade käiguna juba definitsiooni poolest, kuid teiselt poolt võttes jäädi ikkagi alla neile, kes olid rohkem harjutanud, kokku mänginud ja tõenäoliselt ka vanemad (see paar aastat küpsust võib selles vanuses päris suurt rolli mängida). Üks huvitav aspekt on veel, et kuna poisse oli viis, siis mängiti natuke segatud paaridega ja kuigi mängiti pm. sama süsteemi - minu hinnangul hästi natuke ebavajalikult keerulist - siis võib see teatud määral loksutada toimuvat. Aga ilmselgelt pole see praegu väga oluline. Mis mulle veel silma jäi, oli see, et meie poisid olid reeglina kõige aeglasemad mängima, st. reeglina olid viimaste seas, kes vooru lõpetasid. Tõenäoliselt on see hea märk, et asju võeti põhjalikult.

Tulemustest ja mänguklassist pole ilmselt absoluutskaalal hetkel midagi väga arvata, eriti kuna ma ise kohal ei viibinud, ilmselgelt teatud rutiin jääb puudu ja see toob kaasa veidraid skoore, näiteks ilmselge geimijõuga kahe ruutu mängimine või mõne sellise lepingu kaotamine, mille puhul ei suuda kuidagi välja mõelda, kuidas see on võimalik...

U-26 koondise saldoks jäi 10 võitu, 12 kaotust, keskmine VP saak matšis 8,9  ja kohaks 14./23.

Butler:

Tiit Hendrik Piibeleht - Rasmus Maide +0,43

Martin Vasar - Susanna Laan -0,36

Mirjam Iher - Rao Zvorovski -0,69

Kui resultaadile otsa vaadata, siis ainult selle põhjal ei saa midagi halba öelda: kaks aastat tagasi sai sama seltskond, kus Martini-Susanna asemel oli teine Martin Manglusega 27 võistkonna seas 21. koha, natuke kehvema keskmisega. Samuti õnnestus edestada Lätit ja Austriat. Miks nende edestamine tähtis oli: kuna Eesti on bridžijuuniore eksportiv riik, siis Läti eest mängisid Martin Maasik - Karl Martin Pruul ning Austria eest Johanna Piibor (lisaks mängis Inglismaa naisjuuniorides Hanna Tuus, sellel ma pikemalt ei peatu, lihtsalt remargi korras mainin, et neil läks kehvasti). Kuna tegemist on inimestega, kes on meie juunioride koondislastega suht võrreldaval tasemel, siis seega kui nad mõne teise riigi juunioride koondises on, võiks olla indikaatoriks nende koondiste tasemete kohta - ja järelikult kui mõlemaid edestati, siis mängisid meie omad oma taseme välja.

Algul läks mäng käima visalt, pikka aega oldi viimaste seas, kuid eelviimasel päeval võideti neli matši nõrgemate vastaste vastu ja venitati end 14. koha peal, kus lõpuks peatutigi. Seda jälgides tekkis natuke deja vu tunne - Eesti lahtine koondis oli eelmisel aastal EMil poole turniiri peal samuti eelviimane ja tugeva teise poolega tõusti tabeli keskele. Viimases voorus küll lasti ette Läti ja Soome - ning kui juunioridel oli viimases voorus ainuke konkurent meist natuke taga olev Läti, siis ma pelgasin, et vabalt võib ka siin niimoodi minna, kuid kui tolm oli hajunud, lõpetasid noored siiski paar VP-d Lätist ees. Soome oli juba ammu pildilt väljas, nad suutsid 22-st matšist võita vaid kaks ja jäid viimaseks, rohkem kui kaks matši eelviimasest kohast tagapool. Ma ei oska kommenteerida, ilmselgelt neil ei ole hetkel küll parimad ajad, aga nii kehvad nad ka olla ei tohiks. Sellega seoses mul oli peaaegu kahju, et "pisikesed" viimases voorus koha võrra tõusid, 13-ndaks, sest muidu oleks olnud sarjade vahel ilus sümmeetria: mõlemas Eesti 14., Läti 15. 

Muidu kui vaadata paaride tulemusi, siis Tiidule-Rasmusele on raske midagi ette heita (õnneks ma kõiki detaile ei tea, eks). Martini-Susanna puhul tundus, et neil läks natuke aega sisse elamisele - lõppeks nemad olid ju ka debütandid -, aga hiljem said mängu ilusti jooksma. Ma endiselt arvan, et nad mängisid liiga keerulist süsteemi ja seetõttu tulid kohati alguses mõned täiesti kosmoses lepingud, aga hiljem see häda vist kadus. Mis mulle tundus, oli see, et kohati jäi tihide võtmise osa natuke nõrgaks - ja näiteks Susanna kurtis viimase matši järel, et ta ei osanud kuidagi emandaid õigesti paigutada. Selle kohta on Puuk kunagi öelnud, et sellised lepingud lihtsalt tuleb ära võita, tahtejõu pealt :). Rao ja Mirjami märkeleht nägi suht sageli väga kaoseline välja (ma vist ei ole kuskil näinud nii palju kontraga lepinguid välja tulemas, kui nende vastastel; tõsi ta ju on, et kui vastane ei võida kunagi ühtegi kontraga lepingut, siis sa kontreerid liiga vähe, aga kuskil jookseb mõistlik piir, eriti kohtades, kus sa üritad osamängus 50-st 100t teha). Loomulikult on selline kaos veidi ka stiili sisse kodeeritud, mõlemale meeldib gämblida, aga see ilmselgelt pigem ei toiminud kui toimis...  Ehk siis vähemalt kaks paari peaksid peeglisse vaatama ja oma lähenemisviisi ratsionaalsemaks timmima, ning üldse tasuks juba mõtlema hakata, mis kahe aasta pärast saab. Lõppeks kuuest viis on ka siis veel juuniorid (vanaks saab vaid Susanna).

Eestlased, kaasa arvatud muudes koondistes osalenud. Susannat pildil pole, eeldan, et keegi usaldas fotoka talle.

Kui Luks leidis meie U-16 tiimi kohta, et kasvatatakse seltskonda, kes Druva tiimi troonilt võiks lükata, siis Ökul kommenteeris, et see ongi asjade loomulik käik, lõppeks tekitasime meie ju tiimi, kes lööks uppi Eksprompti. Samal ajal kui juuniorid asusid teele Norra poole, pidas meie võistkond oma 20. (A-Liiga) sünnipäeva (tiim ise on natuke vanem). Alguse sai see juunioride pundist, mille tuumiku ümber on liitunud muud rahvast ja praegu on tegemist juba tavalise "papide" seltskonnaga (mina olen võistkonna noorim liige - kuid tehes kiire matemaatika, olen selles mänginud rohkem kui pool oma elus). Sellegipoolest on hea, et selline asi on Eesti bridžis olemas olnud, mis on mõjunud hästi üldisele tasemele (et meid võita, või üldse meiega konkureerida, on kõik pidanud rohkem pingutama). Alguse sai ta siis minu, Leo ja Tihase juuniorpundist, mis ei suutnud endale Druva juuniorturniiriks nime välja mõelda ja panime kirja "Druva keskkooli 3. võistkond", mis aja jookusl on lühenenud - ja 20 aasta jooksul on pundis mänginud 13 inimest ning saavutatud on 19 medalit võistkondlikelt meistrikailt, nendest 12 kulda (ainuke "kuiv aasta" oli 2017). 

Pidu oli korralik, 13-st liikmest suutis kohale tulla üheksa, lisaks bridžile, söögile ja joogile oli kapten Luks ette valmistanud kõne (liiga pikk), bülletääni ajaloost  ja mälumängu, ning üritus oli igati õnnestunud. 10 aasta pärast näeme, kas järgmisel kümnendil jätkame sama hooga.

Punased sokid on võistkonna üks traditsioone, ja seda, et ma normaalne olen, ei usu isegi mu õpilased.
Millega tegelevad edukad bridžimängijad? Vastus on: "millega tahavad" - pildil on arvutimees, ettevõtja, jurist, poliitik, kohtunik, kalur, filosoof, ajalooõpetaja ja reatööline, pildile pole jõudnud statistik, juhtivtöötaja, tõlkija ja lätlane.