Bridžikäte noortelaager Jõulumäel 2019

Nagu juba heaks tavaks on saanud (ehk siis juba teistkordselt), toimus jaanipäeva ja juuli vahel Pärnu lähedal Jõulumäel noorte bridžilaager - ehk siis mängiti ja õpetati bridži, visati kettaid, taoti pea, jala ja reketiga erinevaid palle, mängiti lauamänge ja lõõgastuti vastavalt vanusele ja fantaasiale kohastel viisidel. Korraldajaks ETBLi mahitusel Meelis, nõu ja jõuga aitasid kaasa ennekõike Oliver ja Tõnno ning ega minulgi ei õnnestunud kõrvalseisjaks jääda - minu peale jäi laagris toimuva bridžialase tegevuse läbiviimine. Lisaks Eesti bridžinoortele - keda paraku oleks võinud olla palju rohkem :( - oli kohal ka võistkond Lätist ning Soomest. Neile lisandus ca 12-15 sellist noort, kellel bridžiga kokkupuuted olid olnud napid või olematud, ehk siis algajate rühm. Selle moodustasid enamuses bridžimängijate või nende sõprade sugulased, kes peaaegu kõik olid rõõmsad ja roosad ja väga rahul laagriga - kuigi vingatseid sattus ka sekka - kokku ca 40 noort.Kõik bridžiturniiride tulemused on leitavad siit: http://www.bridge.ee/jun/results.php, aga annan väikse ülevaate toimunust.

Rõõmsad bridžimängijate väikesed sugulased koos rõõmsate (kasvult ) väikeste (kuid muidu suurte) bridžimängijatega

Kolmapäeval jõudsime laagrisse kohale (huvitav, see oli juba terve nädal tagasi…) .Esimese alana oli kavas diskgolf: ehk siis koostöös Rene Mengeliga Hole-in-One diskiklubist tutvustati kõigepealt noortele diskgolfi põhitõdesid, osalejad said meeneks ketta ja siis mängisime Jõulumäe lihtsaimal ja lühimal rajal (sinisel) ühe võistlusringi. Võitsid suuremad, juunioride arvestuses oli esikolmik Martin, Tiit ja Toms (kaasa mänginud Mell ja mina oleksime olnud vastavalt 1. ja 3.). Diskgolfimist sai seal hiljemgi tehtud, aga rohkem võistlusi otseselt ei organiseeritud.

Bande diskikoolitusel värskelt omandatud ketastega

Õhtul korraldati IMP turniir, 12 paari seas said parima skoori Tiit ja Rasmus ning selgus, et mõned oskajate sekka edutatud noored armastavad üleliia kontra ja rekontra kasutamist (asi kulmineerus võistkondlikul turniiril, kus ma ühele sellisele soovitasin rekontrad pakkumiskaartidest ära võtta ja ta võistkonnakaaslane laiendas seda mõtet veelgi ning poiss sai endale karbi, kus ei olnud ka kontraid).

Algajaile oli samal ajal tihivõtmisturniir, võitsid need, kes seda mängu varem ka mänginud olid, ehk siis Hüüp ja Säde. 

Algajamad ajasid tihisid taga omaette väiksemas ruumis. Tore oli, et laud püsis püsti väga sageli ka siis, kui ühtegi võistlust käimas ei olnud.

Neljapäeval-reedel toimusid võistkondlikud meistrivõistlused. Kui Meelise üks idee oli võistkondlike meistrikate Jõulumäele toomise taga, et inimesed tuleksid ka laagrisse, siis nüüd on kahe aastaga selgunud, et õigus oli skeptikuil, kes arvasid, et nii ei toimi. Ainult loomupärane tagasihoidlikkus ei lase mul neid nimepidi nimetada. Igatahes sel aastal osales kuus võistkonda ja algusest saadik oli selge, et tasemevahed saavad olema üüratud: kohal oli U-26 koondis, üks pädev võistkond (Mirjam, Kati, Elo ja noortihane Toms), kaks nõrka võistkonda (Eesti U-16 koondis, mida tugevdati Raigoga ja Läti U-16 koondis) ning kaks väga väikese kogemusega seltskonda. Ehk siis esimese asjana turniiritabelit kokku pannes arvestasin sellega, et millised võistkonnad peaksid omavahel kohtuma viimases voorus, et mingi pinge säiliks - reaalselt oleks ju võinud enne turniiri otsustada, et mis võistkonnad mängivad omavahel järjest 50 jagu 1., 3. ja 5. koha peale. See toimis suhteliselt hästi - tugevamad kolkisid nõrgemaid umbes-täpselt nii nagu eeldada oligi ning enne viimast vooru oli kahe esimese vahe 0,3 VP-d, kolmandal-neljandal 0,03VP-d ja viiendal-kuuendal 2 VP-d. Mingeid üllatusi ei juhtunud ja kulla korjas U-26 koondis ehk Team Johha kaks paari (Susanna, Martin, Rasmus, Tiit) - kuigi viimase matši teine jagu olevat vähemalt Tiidul küll käpad värisema pannud, kui ta kõigepealt lasi avakäigust välja kontraga lepingu ja hiljem lisas sellele kaks ületihi kui veelkord käigule sai - jaos kus endal seisab geim.

Võistkondlikud meistrid: Susanna, Martin, Tiit Hendrik ja Rasmus

AAlgajad said neljapäeva hommikusel ajal harjutada pakkumistabeli kasutamist, seal olid osavamad Mari ja Ott (Mari sai küll pool punkti rohkem, kuid lugesime selle siiski viigiks, kuna ma aitasin ta alguse juures järje peale, samas kui Ott tegi asja oma peast - või vähemalt nii me eeldasime).

Pärastlõunal andsin edasijõudnutele avakäigutestid (7 ülesannet kümnepunktiskaalas), parima skoori - 59 - kleimis Jasper, kes tegi neli parimat ja kolm paremuselt teist avakäiku.

Õhtu lõpetas turniir mängus NMBR9, mille kolme ringi jooksul skooris kõige paremini Tiit Hendrik.

Tundub, et mõtteainet on. Mõnel aga näib kõik selge olevat.

Reedel organiseeris Meelis rahvale aardejahi tüüpi ülesande - ehk siis jagas rahva kolme tiimi, paigutas laagri ümbruses laiali 13 ümbrikku, kust igaüks pidi saama kaardi (ja tegema pildi) ning lõpuks nende saadud kätega pidi tulema minu juurde ja oma käega pakkuma - ja mina siis pidin andma punkte pakkumise ja lõpplepingu põhjal, lisaks sai kiireim leidja lisapunkti. Kukkus välja nagu tüüpiline Druvas Duzise olukord, kus kõigil oli lõpuks punkte võrdselt, aga ma kuulutasin võitjaks Martini tiimi, kellega koos me oleksime pakkunud ära suht 100%-se 5 paja lepingu, kus kaks ässa on puudu. Rasmuse tiimiga oleks olnud 100%-ne 3 ruutut, Mirjami tiimiga 40%-ne 6 ärtut.

Team Martin. Tõnno üritas selfit teha ja tõelise meeskonnamängijana keskendus kaptenile, mitte iseendale

Õhtuks jõudsid kohale ka soomlased ja mängiti 14-jaotuseline turniir crazybridge’i - ehk siis üldiselt bridžistes reeglites oli sees midagi, mis tavapärasest erines (see oli ümbrikuga juurde pandud). Teist aastat järjest võidutses sel alal Martin - kui eelmisel aastal oli partneriks olnud Manglus, siis sedapuhku Mihkel.

Crazybridži eksperdid

“Pisikesed” samal ajal mängisid individuaalturniiri (2x3 jagu kolmel laual, dubleeritud jaotustega -
ma arvan, et väga mõistlik korraldus), mille võitis ära Eike.

Laupäeva hommik oli mõeldud trennilaadseks asjaks U-26 koondisele ja U-16tele -
Euroopa meistrikad on ju tulekul.. U-26, millele oli kaheksa käe saamiseks lisatud Mihkel, Kati ja Elo
mängis 2x8 jagu Tihase kiibitsemisel, kes neid pärast mõõdukalt hurjutas (lühikokkuvõte oleks umbes
selline, et “pilt pole küll katastroofiline, kuid mitte ka eufooriat tekitav).
U-16 tüüpidel lasin mängida IMP-paarika 3x4 jagu, kuhu sisse toppisin neli harjutusjagu.
Selgus, et sellise seltskonna puhul ei saa harjutusjagudena kasutada jaotusi, mis eeldavad pakkumist
1NT - 3NT - hoolimata sellest, et kahes jaotuses toppisin ühele poole 15pp ja teisele ka paarteist,
suutis 3NTsse mõlemas jaos jõuda vaid üks pool….

Pärastlõunal viskasin inimestele ette pakkumisülesande - ehk siis võtsin Pavliceki leheküljel olevaist
testidest juhuslikud kaheksa jaotust, mida olid mänginud Levin-Weinstein, ainsa kitsendava
kriteeriuminda, et pakkumine oleks ühepoolne, ja siis andsin noortele pakkumiseks ja võrdlesin
nende saadud lepingut Levin-Weinsteini omaga (lisaklauslina see, et “nad võtavad sama palju tihisid
sama trumbiga kui Levin-Weinstein ja muu trumbi korral on double-dummy” - mis mõlemad on suht
suurte agadega, aga las nad siis olla). Ilmselt jaod soosisid alalhoidlikumat lähenemist, esikohta jäid
jagama Elo-Kati ning Albert-Joosep.

Õhtul toimus maksipaarikas, kus mängima tuli ka paar paari meie algajamate seltskonnast ning olude sunnil ka mina - nimelt muidu oli 15 paari ja kuna Joosep hõljus ümbruskonnas ilma partnerita, siis tõstsin ta laua taha ja istusin ise vastu. Tulemus oli tavapärane selliste juhtumite korral - ehk siis laekus esikoht…

Joosepi näoilmest võib järeldada, et ta ka imestab, et nii hästi läheb. Partner pidi tal korraks lauast lahkuma, et hoida turniiri kulgemisel silma peal. Vastas on julguse kokku võtnud ja "päris" turniirile tulnud algajamad käed: Märten ja Finn.

Pisikesi lõbustas samal ajal Mell mänguga, kus oli vaja rõngas visata ümber pudelikaela, et pudel endale saada. Ühesõnaga pm. pulmamäng (nagu keegi meelde tuletas, siis on ta seda mängu korra mänginud, Melli pulmas), aga pudelite sisu oli kohandatud alaealistele. Huvitav, homme on tulemas Team Druva 20-s sünnipäev, peaks selle sinna (loomulikult teistpidi kohandatud pudelitega) kavasse võtma?

Mäng "viska endale limonaadipudel!". Mis hiljem transformeerus väga mõnusalt mänguks "viska sõbrale ka limonaadipudel!"

Pühapäeval leidis aset individuaalne MV, mis oli väga hea lõpuüritus. Laekus 20 mängijat ja oma eelmise aasta kulda kaitses Susanna (no eks laager oli jälle ta sünnipäeva ajal ka…). Teise koha sai noortihane Pauls, kolmas koht ja Eesti hõbe läks Albertile ning tema järel sai pronksi Mirjam. Järgnes autasustamine, kus väikse meene said kõik algajate turniiridel osalenud ja muude alade esiotsad ning oligi aeg koju liigelda, vastu väljateenitud puhkusele. Vähemalt mina küll olin laupäevaks täiesti sidruniks pigistatud, õnneks laupäevaõhtune melu heas seltskonnas ja pühapäevane individuaalikorraldamine olid mõlemad suhteliselt toniseerivad tegevused.

Individuaalne (ja ka võistkondlik, nagu näha medalite arvust) meister

Kui võtta nüüd kokku kahe aasta kogemused, siis minu diagnoos üritusele oleks järgmine:

A) Viis päeva on ikkagi natuke palju. Pigem neli - võib-olla viimane päev teha pikem, õhtuse
lahkumisega.

B) Võistkondlikud meistrikad tuleb pidada kuskil mujal.

C) Individuaalsete meistrikate pidamiseks on see hea.

D) Lauamängude tuppa tuleks tekitada püsielanik - st. sel aastal mängiti lauamänge palju vähem kui
eelmisel aastal, kui Mae oli seda haldamas.

E) Asjade, mis “ei ole turniirid”, ettevalmistamisega peaks varem pihta hakkama. 

Mulle tuli suure üllatusena kohapeal, et tegelikult meil väga ettevalmistust ei olnud ja ma pidin mingid
asjad suht lennult genereerima. Aga noh, eks õpetajaameti kogemused tundide ettevalmistamisel tulid
päris abiks.

F) Eelnevaga seotult: ülesannetepõhised õppetunnid (avakäik, pakkumistestid) olid
paremad ja mõistlikumad kui eelmisel aastal peetud loengud. Selle peaks jätma.

G) Kahe eelnevaga seotult: rohkem inimesi oleks vaja. Ehk siis tugipersonali võiks olla nii palju, et
ürituste korraldajad saaksid mingi aja ka ise puhata ja mängida - ütleme nii, et kohustuste all võiks olla
päev või kaks. Mina olin vahepeal päris laip, Mell võib-olla natuke vähem, aga tema tegi ära kogu
organiseerimistöö ja sai selle laksu ilmselt kätte varem. 

H) Snäkilaud on endiselt hea. Noored armastavad liha ja viinamarju, aga nädala jooksul läks kaubaks
kõik.

I) Lätlased ja soomlased olid toredad ja eriti lätlased nautisid küll asja täiega ja vennastusid meie U-16
tüüpidega. Eriti lahe oli kooslus Pauls - Albert maksipaarikal, neil mõlemal on tahtmist ja sädet.