Võsu bridžinädal 2019

Mõtlesin, kas tasub selleaastasest Võsu bridžifestivalist kirjutada või ei, seda enam, et selle lõpust on juba ligi nädal (ja algusest ligi kaks nädalat) möödunud, aga leidsin, et kirjutan ikkagi. Lõppeks on mul siiski täiesti mitu tuttavat, kes bridži ei mängi ja seetõttu ei pruugi minu toimetamistega kursis olla - ja sel aastal sai siis likvideeritud veel üks lünk bridžialases CV-s, lõpuks õnnestus võita Eesti segapaaride meistrivõistlused. Mänginud olen ma neid juba päris palju, medalisaak on olnud lahja: üks hõbe (Triinu Viilupiga) ja kaks pronksi (Eve Harju ja Maarja Orasega), viimane neist jääb ka kümne aasta taha - kusjuures mõnikord on mul olnud täiesti asised partnerid, peamiselt Maarja (vahepeal olen meelega mänginud natuke nõrgemate noorte daamidega). Selleaastane tiitel tuli kuidagi lihtsalt ja rahulikult, istusime laua taga maha, hoidsime kaarte käes, mõnede pisivigadega, ning kui vastane näpu suhu pistis, siis hammustasime - lõpuks selgus, et võitsime ära mõlemad sessioonid ja  loomulikult ka kokkuvõttes, ligi rohkem kui 4%-se edumaaga (ehk kaks jagu jäi varuks). Teiseks platseerusid külalised Venemaalt, Eesti meistrivõistluste hõbe-pronks kujunesid väga "koondiseliseks" - hõbeda said Hendrik - Johannaga ja pronksi Pihel-Indrek - ehk siis Lissabonis segatiimidel Eestit esindatud tiimi maksimaalne kontsentratsioon (seal mängis Hendrik Irenega, keda polnud Võsul).

Segakate esikolmik

Muudest turniiridest õnnestus hästi võistkondlik, kus me Leoga mängisime mõlemal päeval väga head ja mis peamine, õnnestunud bridži ning koos Sveni-Vasjaga saime esikoha. Tundub, et esimene voor olid tiimid paigutatud kuidagi reitingute järgi, sest kuidas muidu seletada, et meie istusime 1. lauas peremeestena, 2. lauas oli seal Pärnu (Oja-Maripuu, Kõivupuu-Tenn) ja 3. lauas Vürst (Triškin-Kalma, Karpov-Linnamäe). Kui 11 vooru oli ära mängitud, siis täpselt sellises järjekorras esikolmik lõpetaski.

Ilmselgelt sai määravaks suurmeistrite arv: esimeses kahes tiimis oli neid neli, kolmandas kolm, ainuke mittesuurmeister pildile ei ilmunud, kaugemates vähem.

Esmaspäevasel ja kolmapäevasel paarikal mängisin paaris Maarjaga, esmaspäeval mängisime natuke üle keskmise, kolmapäeval kippus ka nii minema, kuid viimases voorus viiendal laual mängides anti mulle kätte kaart, kus ma nägin, et "kõik" pakuvad selles jaotuses slämmi - ja kuna kõik ässad olid olemas, siis oli see täpselt ideaalne jaotus selleks, et üritada viimase vooruga viiendalt laualt esikolmikusse tõusta. Tellisin siis suure slämmi, mis tuli mõõduka õnne ja ettevaatliku mänguga välja. Õnnetu vastane küsis, et mis ma prognoosin, kui paljud saalis selle ära pakuvad, ma arvasin, et umbes neli lauda seitsmeteistkümnest. Selgus, et mul oli õigus, väikese lisanüansiga - ülejäänud kolm väljamängijat kaotasid selle lepingu (jaotuses siiski üks kari oli). Kahjuks ühel juhul kaotati meie lähikonkurentide vastu, nii et jäime ühe IMPiga ikkagi neljandaks.
Esmaspäevane paariturniir pakkus ka ühe üliüllatava tulemuse. Sokutasime paaris mängima Mairi ja Alberti - ehk siis inimese, kes väga palju ei mängi ja tuli Võsule ennekõike plaaniga logeleda ja paariteistaastase noormehe, kes mängib isukalt, kuid pole seda väga kaua teha jõudnud. Kui tolm oli hajunud, siis selgus, et nad on saanud kolmanda koha!

Laste- ja ulmekirjanik proua Tempel suudab lastega ulmelisi tulemusi välja mängida küll!

Autasustamine oli küll pihta hakkamas varem, kui Mairi kohale jõudis, õnneks läks täitsa mitu minutit, et õnnitleda Eesti värskeimat suurmeistrit, kelle jaoks sellise au saabumise jaoks oli tunnustus juba mitu aastat varem valmis mõelnud - kuldne suutropp. Pildil siis suu(r)meister Tenn värske tunnustusega

Individuaalsetel meistrikatel ma tavapäraselt ei osalenud, seal üllatas võiduga Mati Nirgi, aga midagi kommenteerida ma küll ei oska.
GP-paarikaid mängisin Leoga, me ei mänginud väga halvasti (v.a. ühes jaotuses), aga mitte väga õnnestunult, seega sain kaks tüngakat: esimesel sessioonil ja kokkuvõttes jäime sajandike mängus mõlemal juhul neljandaks. Eriti närvesööv oli see kokkuvõttes - enne turniiri viimase jaotuse sissetulekut olime täpipealt viigis Triškin - Kalmaga, kuid viimane skoor oli soodsam neile... Esikoha korjasid Hendrik-Taavi, kes võitsid kolmest sessioonist kaks, kusjuures ühe niimoodi, et viimases jaos proovisid mängida ilma ässata 7NT-d, mis kohe avakäigust taha korjati.

Paarika võitjad. Peaks ka hakkama nende kaitsepakkumisi 1 risti peale mängima, mitte et ma arvaks, et need väga head on, aga kaose tekitamise huvides....

Kolmandast sessioonist tasub äramärkimist, et teise koha sai U-20 paar Jasper-Raigo, Jasper on vist pigem U-12, kui U-20...

Raigo-Jasper põhitegevuse juures

Nädala kokkuvõttes, nö. juustupunktides sain oma seni parima, ehk siis 2. koha, tõenäoliselt maksimum, mida ilma individuaale mängimata võimalik on saada. Esikoht polnud sel aastal isegi teoreetiliselt käeulatuses: Sven-Vasja võitsid nii esmaspäevase kui mõlemad teisipäevased turniirid, lisaks koos meiega ka võistkondliku, ning Sven sai individuaalsetel meistrikatel hõbeda, võites ühe sessiooni. See muidugi võib seletada, miks ma teiseks tulin, kuna ta korjas ära nii palju suuri punkte....

Nädala jooksul suurima noosi rabanud mehed...

... ja naised (Johanna ja Maarja jäid napilt kümne seast välja)

Bridživäline melu oli taas tavapäraselt mõnus: grillitud vorstid, vein, rõdul tiksumine (ja magamine), lugemine ning rattaga mängukoha vahel edasi-tagasi saalimine. Võtsin kaasa ka mingeid raamatuid ideega, et "äkki pakuvad kellelegi, eriti Mairile, huvi" - selgus, et tegin hea valiku, ära minnes lükkas Mairi need kõik kotti.Kuna ilm oli suhteliselt jahe, siis jäi minu jaoks ära tavapärane stressiallikas, kus kõik lähevad merre ujuma, aga minu jaoks on vesi liiga külm (sest külm oli kõigil), seega ei pidanud ma ennast kuidagi kõrvalejäetuna tundma. Ahjaa, tegelikult ma jõudsin siiski ka merre, isegi kahel korral - nimelt pühapäeval enne turniiri oli temperatuur isegi minu jaoks sobilik.

Viimasel päeval rõdul tiksudes suutsin isegi kokkulepped tulevikuks teha: Katiga leppisin kokku, et 2023 mängime segakaid; Mairiga leppisin kokku, et 2039 tuletab ta mulle meelde, et ma lubasin individuaali mängida (sel ajal ilmselt mängib juba nii palju minu poolt õpetatud inimesi, et ma saan aru, mida keskmine bridžimängija mõelda võiks) ja Mirjamiga leppisin kokku, et ma mängin temaga paaris tema esimest seeniorturniiri (kui seenioride vanus kehtima jääb, siis see on 2059, aga ma kahtlustan, et natuke veel nihkub). Eloga vist jäi üldine kokkulepe, et "kunagi mängime midagi" :)

Tõenäoliselt kõige kenam laudkond turniiril

Nii et järgmisel aastal jälle ja kõik, kes seni pole jõudnud või selle aasta vahele jätsid, roomaku kohale, Võsul on endiselt tore!