Eile õhtul nägin telekast reklaami, kus väideti, et Eestil läheb hästi, ollakse Euroopas teisel kohal alkoholismis (asjaga lähemalt tutvudes selgub, et tšehhide järel - hui ma usun, et sommid ja eriti vandid vähem joovad). See selleks, tegemist ilmselt pidi olema alkoholi antireklaamiga ja hoiatusega, et isegi intelligentne väike veinike (pildiks olid täiesti normaalsed inimesed ja mõistlik seltskondlik tinistamine) akumuleerub suurteks kogusteks. Nojah, mul tekkis selle peale küll veinituju, aga kuna ei viitsinud pudelit lahti korkida, siis asendasin selle klaasikese punase vermuti ja jääga. Päris hea oli, aga reklaamikampaania korraldajatele võib mainida, et nad põrusid täiega!

Täna klubist tulles (õnnestus võistkondlikult Tartu meistriks tulla) tuvastasime, et meie auto esiklaasil on mingi paber. Selle peale tuli meelde küll, et piinlik lugu, parkimiskell ununes meil tõepoolest panemata (teadagi esimest korda). Ja just siis, kui end ühe korra lõdvaks lased, karistataksegi ära! Nutt ja hala ja vandumine ning viskasime pilgu peale, mis nad meilt siis tahtma hakkavad. Autopesula reklaam oli hoopis, huhh... hästi ajastatud tüüpide poolt muidugi!

Ja issanda loomaaed on kirju, täna klubis said siis old-timerid hakkama selliste asjadega, et siga ka ei näksi. Kõigepealt avan mina 2 ärtut (mitte mingit alerti ei ole), tüüp siis küsib, et mis see on - loomulikult tal on viiene ärtu ÄKTxx mul taga. Peale jao lõppu tegi siis Leo talle üsna teenitud (st. kurjas) toonis märkuse, et kuna meil on süssikaart laual, siis paluks sellega tutvuda ja mitte küsida naturaalsete pakkumiste tähendust, kui endal pikk mast taga on.

Kohe järgmises (hiljemalt ülejärgmises) jaos tõusis rambivalgusesse partner: nimelt on ta sooritanud 1 pada ülepakkumise mastiga, kus oli neli kilakat (kõige kõrgem kaart oli maksimaalselt seitse). Jõudsin 3NT-sse, partner tegigi pada ässa avakäigu ja enne kui ma olen lauast kaardi mänginud (seal on K9 duublis ja mul on EST8x) lendab pada neli ilmatuma lätsuga vastu lauda (ja seda saadab nina alla pomisemine). Tegin kah märkuse, et mida ma sellest kõigest arvan, edasise matshi pidasid inimesed end suht normaalselt ülal.

Nädala alustuseks kaks jaotust - üks vana ja teine uus:

Siin siis kõigepealt jagu, kuidas meil õnnestus kaitses väljamängija panna kõigepealt sundi ja siis pseudosundi.

Uus jagu on nädalavahetuse võistkondlikult. LHO avab (kõik odavas) 1 pada, partner kontreerib, RHO passib ja sul on käes selline leht:


♠ÄKST9x
♥Äxxx
♦Sx
♣E

Tundub, et käes on jõulud, kuid peale minu passi normaalses tempos läks vastane kahte ristisse lehega

♠Exxxx
♥Sx
♦Ä
♣ÄSTxx

kahte ristisse. Seda me kontreerida ei osanud (300-500 eest), lõpuks jõudsin nelja ärtusse ja mängisin valele plaanile ning käisin taha.

Teises lauas lahendati probleem, kuidas jääda unelmate lepingut (1 pada kontreeritult) mängima, elegantselt (loe: üsna eetiliselt kahtlase manöövri abil). Nimelt jäädi minu lehega paariks minutiks transsi ja passiti alles siis. Avaja passis samuti ja tulemuseks oli 800. Mina oleks igatahes küll kohtuniku kutsunud kui see asi meie lauas aset leidnud oleks - iseasi, mis see asjaga ette võtaks.

Kunagi kui miljonimängus käisin (anno 2005), pidin endale tegema konto Sampo panka. Siis võtsin sealt raha välja ja lasin konto sulgeda - või vähemalt nii ma ise arvasin. Nüüd aga jõudis mu üle-eelmisesse elukohta Õnne tänaval (õnneks on mul seal trepikojas tutvused sees) kiri pangast, kus nad rääkisid midagi uuest programmist "Isekas", millest ma tegin järelduse, et minu mälu ja ajalooline tõde ei pruugi päriselt üks-ühele vastavuses olla. Täna käisin siis lõunapausi ajal pangas uurimas, et mis toimub ja kas saab selle arve siis lõpuks kinni panna. Vastu võttis mind kena ja väga meeldiv tütarlaps, kes kuulas mu loo ära ja leidis, et arve saab kinni panna küll. Aga ta lubas, et lisaks sellele saab ta mu tuju heaks teha - nimelt on mul arve peal veel 3,5 tuhat raha järel... Raha nagu maast leitud ja tuju tegi heaks küll. Kuna neiu oli tore, võtsin vaevaks täita ära ka sedeli "kiida teenindajat" - ja temagi reibas tuju paranes silmnähtavalt veelgi ja ta pakkus mulle ekstra komme tee peale kaasa. Suisa kahju, et ma selle arve ikkagi ära sulgesin. Aga ma pean meeles...

Eile Kotkas tutvustati mind uue kokteiliga, mida ma siinkohal kõigile soojalt soovitan .... mitte juua. Asi sai alguse süütust lõmpsimisest Melli ja Olliga, kes lubasid mu õlleklaasi džinni valada ja lõppes sellega, et kolmandasse vooru naases viimatinimetatu baarist, kaasas klaas, mis pidi sisaldama poolt liitrit Bocki ja 12 cl Liviko džinni (no mida veel, oleks siis mingite õilsate kraamidega tegu olnud!). Peale paari lonksu veendusin, et ainuke, mis mind päästa suudab on Kelluke, sest ilma pealejoogita sellist asja küll võimalik tarbida ei olnud. Klubi lõpuks oli klaas tühi ja huvitaval kombel ei juhtunud midagi halba ei mänguga ega ka mitte järgmisel hommikul mu peaga. Aga sellest hoolimata annan nõu sellist kraami mitte jooma hakata.

Tundub, et Madeira jaotused sel aastal uudistekünnist ei ületa - ei tunne endas mingit viitsimist neid uuesti läbi kaevama hakata,kuigi patserdamiste sekka eksis sisse ka tõeliselt ilusaid jaotusin, näiteks see, kuidas meil Leoga õnnestus küll anda avatihil väljamängija singelkuningale, kuid selle-eest panna ta mängu lõpuks progresseeruvasse pseudosundi. Kurat see kõlab nii hästi, et selle jao ma äkki siiski kunagi üles otsin.

Nädalavahetusel mängisime GP-finaali ja ma pean ütlema, et nii kehvasti kui seal, mängisin ma viimati ilmselt siis kui ma olin veel U-20. Lisaks sellele olid kõik valed otsused vääääga kallid - näiteks otsustasin peale pakkumist

2♣__p__2♦__DBL
3♣__?

umbes sellise lehega:

♠xx
♥ESx
♦Äxxxx
♣xxx

pakkuda kallis tsoonis 4♦, mis üheta keris. Partneril on aga:

♠ÄSxx
♥Kxx
♦KSTx
♣xx

ja halb uudis on see, et vastastel ei tule välja kolm ristit (mida vist praktiliselt kogu saal mängis) ja 4♦ üheta annab baranka (parim tulemus vastaste liini oli 1NT täpselt = 90 pts). Veel hullem, 3♦ täpselt (kui meil seda mängida lastakse) annab meile 100%, sest meie liini parim tulemus oli 100!

ja selliseid asju oli veel. Laupäeva lõunaks olime igatahes uhkelt tagant kolmandad, kuid siis hakkasime vaikselt ja visalt ülespoole rühkima ja õhtu saabudes olime tõusnud teiseks. Pühapäeval jälle kukkusime lõunaks kuskil kuuendaks, kuid lõpuga tõusime taas teiseks - seda ennekõike konkurentide ebaõnnestumiste tõttu. Uskumatu lugu, arvestades minu poolt näidatud mängu taset...

huvitav, et ka Pärnu karikal oli sama efekt - hommikul olid kõik küünte ja hammastega kallal, aga pigem teenisime viimastest voorudest. Ju siis üldine bridžialane vastupidavus on nii hea, et laseb lõpus taset (olgugi kehva) üleval hoida, samal ajal kui teised hakkavad veel hullemini mängima.

Esmaspäeval Tartu võistkondlikel meistrikatel mängisime jälle vahelduse mõttes hästi. Veider lugu oli see, et meie lauas pakuti 5 slämmi - meie 2 ja vastased 3 - ning mitte ükski neist ei tulnud välja.

Esimeses pingutasid vastased natuke üle lehtedega:

♠ÄKxx
♥ÄS9x
♦ÄSxx
♣x


♠Exx
♥Ex
♦KEx
♣ÄKxxx

ülemine käsi avas 1♣ ja pärast hakkas alumine käsi kapteniks, küsis järgi ässad ja kuningad ning hoolimata ühe puudumisest pani 7NT. Leping suurem asi ei olnud ja meie õnneks ei istunud asjad piisavalt hästi, nii et läks üheta. Teisest küljest olid asjad piisavalt head selleks, et 6NT välja tuleks, mis ka teises toas juhtunud

Teises jaos pakkusime lihtsalt:
♠ESx
♥Kxxxxx
♦Ex
♣Kx


♠Ä
♥ESx
♦ÄKSTxxx
♣ÄS

ülemisest käest avades:
1♥___4NT
5♣___6♥

kahjuks selgus, et kuigi ärtu on 2-2, on ruutu 3-1; avakäigu teeb ruutusingliga käsi ja ♥Ä on ta partneri käes ning ruutu löök tuleb sisse. Nagu jagu oli, tuli mängida hoopis kuut ruutut (mis läheks taha, kui ärtu oleks 3-1 ja ärtu äss oleks kolmeses käes). Õnneks teises toas juhtus sama.

Teises matshis ronisid kõigepealt slämmi vastased:

♠ÄSxxxxx___♠KEx
♥Kxxx______♥Exx
♦ÄK________♦Sxxx
♣-_________♣xxx

1♠___2♣___2♠___3♣
6♠

otsustasime Leoga tõkkesse mitte minna ja see osutus heaks valikuks, kuna ärtus tekkis meile kaks tihi. Teises toas kontreeriti juba 5♠ ära!


Ja meie selle matshi slämm oli selline:
♠xx
♥ÄS8x
♦ÄExx
♣KSx

♠ÄKES
♥K9xx
♦Sxx
♣Äx

jõudsime nende kaartidega 6♥-sse, selgus et meil on trumbikaduja (kuigi vastane käis neljanda emanda alt avakäigu, ei olnud kuskilt võtta inspiratsiooni, et see õigesti kinni püüda pärast seda) ja ♦K ei lõikunud. Oleks saanud küll võita, mängides sellele, et neljase trumbi käes on täpselt selline kaart:

♠xxxx
♥Exxx
♦Kx
♣xxx

siis saaks peale kaht trumbiringi mängida nii, et elimineerida risti, tõmmata ära neli pada ja visata vastane trumpemandaga sisse, aga noh, ruutu lõikus tundus lihtsama variandina.

Teises lauas aga juhtus hämmastav-kummastav asi - nimelt kui meie võistkonnakaaslane oli trumpemandaga tihi saanud, pani ta ise ♦K lauale! Nii see välja tuligi....

Kolmandas matshis me targu slämmi ei roninud, küll aga tegi seda vastane. Ma andsin küll Luksile shansi meie füüsiline trumbitihi magama panna, aga ta ei kasutanud seda (ja kui ta oleks seda teinud, poleks ka midagi hullu juhtunud, sest üheta läheks leping niikuinii).

Mul oli käes selline leht:
♠Sx
♥xx
♦xx
♣ÄS987xx

ja pakkumine käis (mina teiselt käelt teadagi)
1♣__3♣__DBL__p
3♠______4♠
4NT_____5♦
5♥______5NT
6♠

leidsin, et iga äss on arvel, ja panin siis oma ainsa avakäigul lauale, lauda ilmus mu taga selline kaart (kontra on selle lehega suht nadi pakkumine, ise pakuksin 3NT aga aktsepteerin ka varitsuspassi (tsoonsus on võrdne)):

________♠xxx
________♥xx
________♦ÄSxx
________♣KTxx

ja minu kergenduseks oli nii partneril kui väljamängijal masti. Uurisin siis natuke pakkumist ja selgus, et vastane küsin nelja ässa ja laud arvas, et 5♥ küsib kuningaid (väljamängija kinnitas mu kahtlusi, et tegelikult ta küsis oma arust trumpemandat). Kuna käik märgid näitasid, et ♠E on Luksi käes (ja kui tal seda ei olegi, pole niikuinii kiiret), siis käisin uue risti, sest kui väljamängijal on kuues ÄK padas, edutab löök emandaga mu ♠S-le tihi. Luks lõigi emandaga ja pärast sai veel ♦E-ga tihi kätte, leping kaheta. Nali oli aga selles, et Luksi ♠E oli kolmas ja kui ta lööks väiksega (mida mõni vähem mängumees teha võiks) kaoks meie trumbitihi. Slämmis pole madalalt löömisel muidugi vähimatki pointi - kui emand tihi saab, on leping niikuinii taga, sestap pole mõtet lüües koonerdada.

Kui kõik ausalt ära rääkida, mis ma Madeirast arvan, siis tuleb tunnistada, et seal oli ka sel aastal äärmiselt tore ja kindlasti tahan sinna veel tagasi minna. Kuigi osa toredusest võib kanda kontrasti arvele – seal oli õhutemperatuur kuskil 25 alla ja ookean 20 peale, ning hommikusöögilauas hotelli terrassi peal jääkülma šampust limpsides jõudsid minuni uudised, et Eestis on paar miinust ja taevast tuiskab alla mingi ebamäärase konsistentsiga ainet – arvan ma, et 90% selle saare võlust tuleb ta enda arvele panna. Aga jah, niipea kui tagasiteel Riia ilma nägin, tekkis küll mõte, et nahhui mul oli vaja tagasi tulla – kontrast oli ikka päris jube.

Ainuke tüütu asi on sinna kohapeale navigeerimine. Kuidagi ei õnnestunud saada paremat logistikat kui see, et minnes tuli meil kuskil 7-8 tundi öösel Stanstedi lennujaamas kügeleda ja tulles oleks see aeg olnud mingi 15 tundi (siis võtsime lähikonnast hotelli De Salis – kahjuks neil seal mingeid hotelli kirjadega meeneid ei olnud, mida oleks saanud kodumaale Indrek Salisele kaasa võtta). Hotellis sai lõpuks ära kasutatud ka Katani Asustajate mäng, nii et ei saanudki see ilmaasjata siit kaasa veetud…

Lendamine on üldse inimestele maksimaalselt ebamugavuks tehtud – see perssekukkunud Ryanair lubab pagasisse toppida ainult 15 kilo träni, mis tähendab et hoolimata kahest käsipagasist olid meil tõsised kaaluprobleemid ja nii mõnigi pudel madeirat jäi kodumaale kaubanduskeskuste riiuleid kaunistama. No ebaõnn… Lisaks sellele, et nad kaaluga pedereerivad, õnnestus mul sattuda mingi ülbe teenindaja otsa. Nimelt kui tahtsin enne lennuki peale minemist kontrollida, palju mu käsipagas kaalub ja selleks kasutada üht check-in kassat (kus ei olnud mitte kedagi lähikonnas), siis tädi leti taga mitte ainult ei hakanud selle peale pröökama, et „Here is a check-in area!“ ja osutama saali pandud kaalude suunas, vaid kattis näidiku kinni, et ma kohe mitte mingil juhul ei näeks, palju see näitab. Kui ma talle seletasin, et ega mul ei ole kahju sellest 50 pennist, mida nad kaalumise eest võtavad, vaid mul lihtsalt ei ole puhtfüüsiliselt ühtegi inglise raha taskus, siis oli vastuseks tige pilk ja kuri urin… Huvitav, kas peaks ta peale kaebuse kirjutama Stanstedi lennujaamale (või on need inimesed leti taga lennufirmade palgal? siis peaks kiusama Easyjetti) – mitte et see midagi muudaks või nii, mul endal on suht savi, aga äkki saab talle mõne ebamugavuse põhjustada.

Kaks veidrat lugu reisi peal juhtus ka. Esimene oli, et kui me Madeirale lähenesime, siis olid ilmaolud sellised, et piloot väitis, et üritame maanduda hoopis Porto Santol (naabersaar) – õnneks siiski poole tunni jooksul läks asi nii palju paremaks, et saime ikkagi õige saare peal maha. Ja teine oli see, et Riia vahel liiklemiseks hoidsime me Lempsi sappa. Sinna minnes oli see igatahes hädavajalik (me ei teadnud, kus see lennujaam täpselt on), tagasi tulles oli kah abiks (ma olen küll Riias üsna palju käinud, aga mitte kunagi nii, et ise oleks autoga orienteeruma pidanud). Aga juhtunud nii, et kui me üle Daugava saime, siis pressiti meile piisavalt palju vahele ja Lemps kadus silmist. Mis seals’ ikka, keerasime otsa Brivibase peale ja hakkasime Eesti poole törtsutama, samal ajal kui Lemps ise oli kuskil kogemata kombel vale teeotsa võtnud ja jõudis Riiast välja alles hiljem.

Madeiral sai sel aastal suhteliselt palju turistitatud – kohe esimesel õhtul oli päevakorral welcome-drink mingis vanas ja väärikas veinikeldris. Tuvastasin, et roosa vein on seal saarel väga hea ja pekipirukatel ka midagi viga ei ole (kuigi Maarja selles teises asjas väga ühel meelel ei olnud). Kuna reisist oli kogunenud juba paras jetlag, otsustasin enne sissejuhatava paarika algust korraks pikali visata. Kui oli aeg kaarte mängima, pidas mu autopiloot Maarjaga maha väidetavalt umbes järgmise kahekõne:

M – Tõuse üles, aeg on turniirile minna!
AP – Ei tõuse!
M – Kohe hakkab!
AP – mis siis?
M – Ütlen siis Leole, et sa ei tule?
AP – Mida kuradit, ei ütle midagi, muidugi tulen kaarte mängima!

Ise ma sellest kahekõnest küll midagi ei mäleta. Turniir läks küll paremini kui eelmine sissejuhatav üritus, saime koguni ca 43%. Ainuke hea asi oli see, et ühe 7NT panime ära (5-3 pada ja 6-4 ruutuklapiga), aga jaotustest ja bridgest üldse kirjutan võib-olla kunagi hiljem. Kui viitsin.

Järgnevad päevad kulgesid üldiselt programmi – „hommikul bassein, päeval turistitamine – õhtul mäng“ järgi. Selle õhtuse osa oleks võinud muidugi vahele jätta ja jätkata turistitamist. Testisime järgi paar kohalikku söömakohta, eriti nende kalaosakondasid. Üldiselt olid turistirajoonis praadide hinnad kuskil natuke peale 10 euro, aga igasugu veidraid asju oleks võinud ka märksa kallima hinna eest tellida (me väga ei tahtnud). Muuhulgas proovisime järgi kohaliku rahvuskala espada (inglise keeli vist black scabbard fish), mis nägi välja nagu mõrvarlik süvamereangerjas (umbes meeter pikk, madujas, pungis silmadega ja tõsised tapjakihvad suus). Taldriku peal nägi ta välja nagu kala ikka, midagi väga epohhiloovat ta ei olnud, aga täitsa aus söömapala, kõlbas süüa nii koos grillitud banaanidega, mis pidi Madeira rahvusköögi leiutis olema – kuigi söömakohas figureeris ta nime all Espada Capri, kui ka ilma. Maarja proovis järele ka mingi tursaprae sibulatega – see oli vintske, mina testisin tuunikalasteiki – see oli superhea. Igasugu mereollust oli kaubamajades nii et ulus, juba ainuüksi tuunikalakonserve oli paarteist erinevat tükki + pasteedid.
Mis veinidesse puutub, siis avastasime sellise asja nagu Vinho Verde. Alguses ma kahtlustasin, et tegu on mingi noore valge veiniga (Verde tähendab minu tagasihoidlike portugali keele teadmiste kohaselt rohelist), aga asja guugeldades selgus, et see on ainult pool tõde. Tegemist pidigi olema noorte veinidega, mida tehakse mingis Portugali põhjaosa piirkonnas, aga nad ei pea ilmtingimata valged olema, vaid võivad olla ka punased või roosad. Igatahes oli tegu vägagi hästi joodava asjandusega.

Linna peal tegime ühe väikse tiiru turistibussi katusel (õigemini teisel korrusel) ja korra tulime kesklinnast jala hotelli (ca 3-4 km). Mulje oli selline, et olulisel kohal on kolm asja – nikerdused (majadel), maadeavastajate kujud (tänavanurkadel ja platsidel) ja vohav troopikataimestik (igal pool). Väidetavalt olevat Funchalis (Madeira pealinn) olemas ka botaanikaaed, kuid mulle tundus see asi kahtlane – mu meelest oli kogu see linn üks suur botaanikaaed, parkideski olid puudel sildid küljes, et kust kohast nad pärit on. Natuke kooserdasime läbi ka turistipoode, need olid suht sisult sotsialistlikud, vormilt rahvuslikud (st. umbes sama ideega kui igal pool mujal maailmas). Ma leidsin vähemalt hea asja, millega müüjad kaugemale peletada – nimelt tahtsin osta endale särki, millel oleks suurelt peal Madeira lipp. Kuskil seda ei olnud, kuigi üks müüjatest soovitas mul osta neilt tavaline särk ja Madeira lipp ning need kokku õmmelda, siis selle õnge ma ka ei läinud.

Neljapäeval korraldati bridgemängijaile õhtusöök mingis vanas kindluses (renoveeritud muidugi) koos kohaliku rahvatantsuansambli esinemisega. Kuigi see oli kirjas nime all „typical dinner“, tuleb tunnistada, et ta oli ikkagi ebatüüpiliselt kehv – vähemalt nii leidsime me Sulev Ulbiga mälestusi kõrvutades (temal eelmisest, mul üle-eelmisest aastast). Aga noh, süüa ja juua ikkagi midagi sai ja oli hea, soe ja lõbus.
Reedel otsustas pool meie seltskonnast minna mägedesse matkarajale (neid on kogu saar täis, kohalikud kutsuvad neid levadadeks), meie Maarjaga ning Sven-Kairi aga võtsime ette väikese paaditripi Kolumbuse laeva koopial. Mõlemad pooled jäid oma valikuga rahule (kuigi mul tundus, et matkajate irve oli nats läbi hammaste pressitud, kuna see oli suht väsitav retk olnud). Laev iseenesest oli lahe, aga ma vean kihla, et Kolumbusel küll nii vinget mootorit ei olnud. Tee peal õnnestus isegi delfiinid ära näha – või vähemalt natuke neist. Mingeid hüppeid veest välja ja saltosid nad ei teinud, lihtsalt mingi hetk ilmusid laeva kõrval välja ja näitasid uimi natuke.
Laupäeval võtsime Lempsiga kolme peale takso koos juhiga ja lasime end hommikupoolikul mööda saart ringi sõidutada. Kui võrrelda kahe aasta taguse retkega, kus me auto üürisime ja Tihase rooli tõstsime, oli see ilmselt märksa parem (kuigi kallim) variant. Tüüp vedas meid igasugustesse lahedatesse kohtadesse saare idaosas, mida ise ei oleks pruukinud kuidagi üles leida. Tõsine lemmik oli mingi koobas, kuhu laine sisse pressis ja kui koobas täis sai, siis pressis lõksujäänud õhk end sealt välja, tekitades päris korraliku duši. Loomulikult suurim veesammas kerkis ikka siis, kui meie sealt kõrvalt läbi jalutasime. Aga ka muud vaated olid täiesti suurepärased, näiteks nii ilusaid vikerkaari, kui olid mägede vahel, pole mina veel kohanud (ilma lünkadeta ja kõik seitse värvi erksalt näha). Taksojuht kiitis sõidu peal mingit kohalikku likööri nimega Poncha (kuigi ta ise ei pidada jooma), seda vedasime ühe pisikese pudeli kodumaale kaasa, eks mõnel külmal talvepäeval saab järgi testitud, kas see ikka tõesti külma vastu aitab. Kuigi ma pean tunnistama, et tema kangus (25 kraadi) tekitab mus teatavat skeptitsismi.

Kuigi bridž (mis oli formaalselt peamine põhjus Madeirale minekuks) oli suhteliselt ebaõnnestunud, jäin ma reisiga igatahes väga rahule ja nagu ma Maarjale mainisin, kui arutasime, mis jäi saarel veel tegemata – „pole hullu, ega me siin viimast korda ei ole!“. Kindlasti lähen sinna veel tagasi!

Nii, Madeiramaalt tagasi (ja juba kahetsen, arvestades mis kõnts siin vastu vaatab). Reis oli super, kuigi bridžimäng suhteliselt ebaõnnestus ja lendamine on ikka üks p...sselastud transpordiviis. Mingi hetk teen ka pikema postituse, aga praeguseks üks jaotus, kus me tegelikult pakkusime päris hästi – kuid kumbki ei julgenud enda peale lõplikku vastutust võtta ja jätsime seepärast hea seitsme pakkumata.

Lauri - Leo
♠ÄKxx____♠Exxx
♥STx_____♥-
♦ÄExx____♦KSxx
♣Kx______♣ÄESTx

pakkumine käis nii:

1♣_(1♥)_2♣_(2♥)
p_______2♠
3♠______4♣
4♦______4♥
4♠______5♣
5♦______5♥
6♣______6♠
p…
tõlge siis selline:
1♣ = tugev (kuna olime odavas tsoonis, siis 17 silma ühtlasega läheb 1♣ avangusse)
.........2♣ = NAT, FG
p = pole midagi pakkuda (mängime siin trahvikontrat)
.........2♠ = 4 pada
3♠ = NAT (mul on küll absoluutne minimum, kuid päris head kaardid kui partner ärtu singli leiab – ja tõenäoliselt on mul kõnts võimalik ka järgmisel ringil ära näidata)
.........4♣/4♦/4♥ = cuebidid
4♠ =OK, meil on kontrollid, kuid vaata ise edasi, ega ma eriti slämist huvitatud ei ole
.........5♣ = esimese ringi cue ristis, ei tahtnud mult ässa küsida, kuna ta ei saa hästi teada, kas mul on kasutu ärtuäss, samuti võib ♣K olemasolu segaseks jääda
5♦ = esimese ringi kontroll ruutus
.........5♥ = esimese ringi kontroll ärtus, lootuses, et ma pakun 5NT Josephine’i ja ta saab oma padaemanda ära näidata
6♣ = ♣K, tundus, et partneril on vaja seda kaarti teada saada (ma ei olnud kindel, kas me oleme kindlasti slämmi teel või võime veel viies peatuda, kui mul ristis midagi ei ole ja pada on niru), Josephine tegemine ühest küljest ei tulnud pähe ja teisest küljest see ei pruugi lahendada küsimust, mis saab ruutukadujaist (meil on täpselt 4-4 padaklapp ja kui partneril on viiene risti ei pruugi ärtulööke jaguda) või kas ta ootab mult paja ÄKE-t. Vähemalt hoiab 6♣ esialgu pakkumise lahti
.........6♠ = resigneerunult, kuna tundus, et mu padakvaliteeti pole võimalik teada saada

Tegelikult oleks olnud siin kaks head variant suur slämm ära pakkuda. Esimene on juba nimetatud Josephine’i variant ja teine see, et Leo peaks mulle tegema veel 6♦ cue – näidates tõsist suure slämmi huvi. Selle peale ma ilmselt oma kaardiga pakuksin 6♥ = minu leht sobib seitsmeks ja ärtus jõudu raisku ei lähe, lootuses et Leo taipab, et pada ÄKE-ga ma paneksin kohe 7 täis (kui tal neid vaja on) ja kui mul pole ÄK-t, siis teen 6♠ signoffi.

Ei ole hea see vastutuse veeretamine…

Käisin taas pokkerit mängimas - seekord natuke teistsuguse eelhäälestusega - pigem nautida mängu ja gämblida, mitte oma nuppudest ihu ja hingega kinni hoida. Tulemus oli ka vastav, midagi head ei juhtunud, ilmselt olin agressiivne valede kohtade peal. Esimene mäng lõppes, kui ma ei viitsinud enam käesoleva jaotuse kaotamise puhul jätkata (nuppe oli nats vähe järgi jäänud) ja läksin all-in'i ÄE-ga kui lauas oli KET9. Nagu karta oligi, olin sõdimas rea vastu ja soldatit ei tulnud. Mis teha, õigustatud tulemus. Teises kahes kukkusin välja reatõmmetega, järgmine kord olen tagasihoidlikum.

Põhiline lahing aga leidis aset peale pokkeriõhtut minu pool kodus, kui otsustasime jätkata roberi mängimisega. Seltskonnas siis lisaks minule Jaanus Mae, Toomas Kukemilk, Toomas Vaher ja Meelis Kuldkepp ning piisavas koguses alkoholi. Tegime viis roberit kõik kõigiga korra paaris ja korra väljas ja heitlus lõppes alles hommikul seitsme paiku. Rober+alkohol on suhteliselt ohtlik kombinatsioon ja paneb inimese hulle asju tegema - kuigi minu "inspiratsioonivälgatused" osutusid kokkuvõttes päris tulusaks. Ma leidsin roberis ka ühe hea omaduse - kui seis on sitt, oled sa odavas kalli vastu! Kõige suurem skoor tuli jaotusest, kus ma kogemata avasin 1♦ lehega:

♠KTx
♥KS9xx
♦ÄKESx
♣-

partnerilt teadagi 2♣ ja vastaselt 2♥. Avaldasin oma arvamust, et see leping välja ei tule, kuid partner pakkus 3♥. Ei osanud ma selle peale suurt midagi targemat kosta kui 3NT, mida peale kahte passi frustreerunud vastane kontreeris ja ma rekontreerisin. Lauda pandi selline elajas:

♠Ä
♥-
♦xxxx
♣ÄKETxxxx (jälle siis kaheksased odavmastid ruulivad)

Kuna vastane võttis ässa ära, siis tuli kolm ületihi (kallis tsoonis) Äärepealt oleksin ma võinud ka sarnase miinuse alla sattuda, kui avasin kolmandalt käelt 3♣ umbes sellise kõntsaga:

♠xx
♥xx
♦Exxx
♣KExxx

tagant järgnes kontra (pärast selgus, et vastased mängivad trahvikontrat!), aga minu õnneks pani eeskäsi ajama. Hiljem selgunud, et mu taga oli varitsemas selline loom:

♠ÄKx
♥ÄKx
♦Kx
♣ÄSTxx

auu.......

Kaks korda töötas elegantselt kolmese masti pakkumine (nagu ikka, odavas kalli vastu). Üks neist oli klassikaline - partner avab 1♥, vastane passib (pärast selgus, et kavaldas 17 pp-ga) ja mul on käes

♠xxxx
♥xxx
♦Kxx
♣xxx

pakkusin siis 2♣ ja lõpuks võitsime pakkumise 3♦-s. Lepingut nii lihtne võita ei olnud, pakkusin küll enne avakäiku vastastele, et kaheta ja võtame järgmise, aga mu partner ütles, et ta tahaks enne lauda näha (tal vist oli hea kaart) ja käis kolmeta.

Teine kolmese masti pakkumine oli küll rubriigist „The stunts are performed by trained professionals, please do not attempt this at home!“ Partner passis, vastane avas 1♥ ja mul oli käes:

♠xxx
♥ÄES87
♦xxx
♣xx

Leidsin, et midagi ma ikkagi pean tegema ja pakkusin 1♠ oma kolmesega. Vastane pani 2♦ ja partner (Mell) ei olnud ka kade mees – toetas duubelässaga 2♠! Vastane pani 3♥ ja mul tundus, et see jagu võib siiski hästi lõppeda, ning kontreerisin ära. Ei mäleta, mitmeta see täpselt keris, aga abiks oli igatahes…

Sel nädalavahetusel osalesime Pärnus Eesti paaride karikavõistlusel. Mängiti kokku 102 jagu ja nagu arvata võib, siis üht-teist nendes ikka juhtus kah. Ise mängisime rutiinselt (eriti mina), kuid sellest hoolimata suhteliselt hästi. Siin siis väike kokkuvõtte (osad jaod on pööratud, et fookus Südi peale satuks).
Veidral kombel keeldus meie slämmimasin töötamast – vist jälle kuskil kuuri all seismisest roostesse läinud. Mõnikord ei osanud lihtsalt võitvat otsust valida ja mõnikord sai talitatud kehvasti ja süsteemiga pudrutatud, kuid õnneks ei läinud asi nii hullusti kui Paus.

Kui Selles jaos ei seisnud meie ebaõnn mitte selles, et me halvasti oleks pakkunud, vaid selles, et meil olid liiga head lehed, siis järgmine juhtum oli juba kriminaalne.

Eelmises näites toimunu veel värskelt meeles, tegin siin südame kõvaks ja küsisin ikkagi, mis mastis Leol kuningas on. Veel enam – küsisin ka emanda täpse asukoha järgi. Kahjuks selgus, et süsteem oli liiga hea ja vältisime ca 50%st suurt slämmi (pisikeste ekstrašanssidega sunni näol), mille enamus mu käest kinnisilmi täis lajatas.

Selles jaos aga juhtus siis minu jaoks selline omapärane lugu, et Leo tegi geimistopperi ja kui ma selle vastu olin võtnud, siis keevitas joonelt slämmi täis. Temal muidugi oli pakkumise ajal mõte muudel radadel.


Korra jätsime pakkumata väga hea slämmi, kuid tänu halvale istumisele teenisime kaheksa plussi. Tõeliselt geniaalse väljamänguga sai siin aga hakkama Olavi Oja.


Ja mõnikord tundub, et kui partner avab 1♣, siis oleks vaja hädasti mingit punast nuppu, mis laseks sul endal kapteniks hakata, seekord jäi pakkumata seitse (mis küll ei ole päris laydown, kuid tuleb välja).


Leo rääkis, et eelmise nädalavahetuse guljašiturniir sundis teda kaitsele mõtlema – nüüd oli paar korda näha, et see tuli päris abiks. Siintegi Ines küll kõik, mis tema võimuses, aga Leo ei läinud õnge.


Samuti oskas Leo kasutada ära teadmist, et kui vastane mängib nelja kallist, on selle taha võtmiseks vaja nelja tihi.

Selles jaos panin Leo keerulisse seisu, mille ta õigesti lahendas. Muidugi, et selline seis peale tekiks, pidi kõigepealt väljamängija eksima.


Minul kaitses väga kriitilisi otsuseid vastu võtta ei tulnud, aga ühe inetu soperdusega sain ikkagi hakkama

See oli ilmselt mu suurim patserdus sel turniiril – muud piirdusid reeglina kas üle- või alttihide laialijaotamise või ebaõnnestunud avakäikudega. Ühe korra võtsin võistlevas pakkumises vastu vale otsuse.


Muidugi, võrreldes järgmise pakkumisimega oli mu äpardus harukordselt leebe. Ma tean küll, et mõnede paaride kohta on öeldud, et kui need slämmi pakuvad, siis tõmba oma äss ära ja partner signaliseerib, kus temal äss on, aga siin oli tegemist juba ilmselt meditsiinilist sekkumist nõudva avantüüriga.


Kuigi Leo oli kaitses tubli, siis väljamängus käis ta ühe geimi lohakuse tõttu taha.

Endal ka midagi eriti head väljamängus toimuma ei õnnestunud panna, ainult ühel korral õnnestus kaitse habemega naljade abil õnge võtta.

Selgus ka konventsionaalsete kaitsepakkumiste ohtlikkus: vastased saavad mitu korda oma lehte kirjeldada.


Kaks jagu tekitasid mus tunde, et mul ei ole häid pakkumisalternatiive. Leidsin, et odava tsooni lõbud, pakkugem tagasihoidlikult (kui Leo edasi ei paku, siis suure tõenäosusega geimi ei ole). Leol oligi 11 punkti ja duubelruutu, kuid leping tuli siiski ületihiga välja, geimidest pole haisugi.

Siin oli mul ees kolm passi ja käes selline mitteapetiitne kollektsioon.

Leidsin, et ma ei taha nii hõreda ristiga avada 2♣, samuti ei paelunud mind ka mõte 1♦-st – kallid on nadid. Sestap passisin. Mul oli küll õigus, et punktid olid pooleks ja vastasel 15 kaarti kallistes, kuid paraku istus kogu jagu meile hästi (vastaste S, E ja K olid lõikes ja lõigata sai nuppe vaid õigesti) ja laekus 4 miinust. Need miinused mind eriti ei morjenda (juhuslik ebaõnn), aga ma hakkasin mõtlema, et äkki peaks neljandalt käelt mängima mingit sarnast asja nagu: 1♣ tugev (ca 15+), 1♦ 4+ ärtu, 1♥ 4+♠, 1♠ 4-4 kallid, 1NT ca 11-14 ilma neljase kallismastita. See aitaks vähemalt natukenegi avapakkumisega tõkestada.

Niimoodi kabetades siis olime enne viimast vooru kuuendal kohal. Viimane voor aga on väärt omaette peatükki, toimunu oli tõeliselt jõhker. Kõigepealt pressisime me esimeses jaotuses ära slämmi (loomulikult jälle süsteemi sassi ajades)

Selle jao peale kulus suhteliselt palju aega, aga järgmine jagu oli veel hullem.

Kolmandas jõudis slämmi juba vastane ja neljandas sattusid nad konksu otsa ja hakkasid visklema - ei läinud paremaks.

Nagu arvata oli, läks sellegi jaotuse peale hiiglama pikalt aega, ning kui võtsime uue jaotuse kätte, karjus parasjagu kohtunik, et aega on veel 6 minutit. Selle peale küsis Leo, et kas vastased nõustuvad, et nemad on pigem mõtlemisega tegelenud ja selle peale teatas tüüp, et tal on pohhui, aga on ta jee sellega nõus, Luks mõtles esimese jao kah (vastikud ja tüütud inimesed need lätlased, ma ütlen!), aga ajatrahvid olid ees ootamas, sest Leo avas 1♣ ja mul oli käes 12 silma 7-4 jaotusega.

Selle jao peale läks tegelikult aega ca 2 minutit, aga ega viimaseski jaos midagi lihtsat ei oodanud (kõigepealt ei õnnestunud kuskilt jaotustki saada, kuna poisid olid selle ära koristanud)

Ühesõnaga oli meile viimasest voorust 25 näkku kirjutatud, aga me olime ajalimiidi ületanud, saatsin siis Leo kohtuniku jutule asjaolusid selgitama (sest kuuest jaotusest neljas ei olnud meie roll muu kui kaartide panemine, viiendas toimus kiirtuli ja ainult ühes kulutasime me veidi rohkem aega kui idée poolest oli ette nähtud). Känd suhtus meie probleemi mõistlikult ja VP-sid lahutama ei hakanud, ning kuna esimesest neljast lauast oli kahel lõppenud mäng meie jaoks soodsa tulemusega, tõusime kuuendalt kohalt kolmandaks – võrdsete punktide juures Olafi-Puugiga sai määravaks see, et meil oli IMPe rohkem teenitud!

Võib-olla tundub kohtuniku otsus meid trahvimata jätta Puugi-Olafi suhtes ülekohtusena, kuid täna hommikul (õigemini öösel, sest uni läks mul juba enne viit ära) jaotusi üle vaadates leidsin, et tegelikult oli see hämmastavalt õiglane. Nimelt oli 14. voorus meil ühes jaos kirjas vale tulemus (st. üks tulemus oli kirjutatud kahe jaotuse juurde) ja selle tagajärjel oli meil +90 asemel kirja läinud -200, mida me turniirisaalis tähele ei pannud. Selle vahe oli 3VP-d (14 asemel 17), nii et tegelikult oli meie 3. koht täiesti ausalt välja teenitud. Kurioosseks muudab aga selle vea sissejäämise asi, et see juhtus vastase vastu, kes oma tulemused kõik kirja paneb ja kelle seisund ETBLis eeldab, et kui ta sellise asja avastab, siis peaks ta kindlasti reageerima ja selle parandamise ette võtma. No OK, tegelikult mul otseseid pretensioone ei ole, sest kuigi selline asi ei kandideeri küll Fair Play auhinnale, võiks ju ka ise tulemusi üle kontrollida. Lõppkokkuvõttes esikolmiku kohad sellest ei muutunud ja omakasu on suur jõud (eeldusel, ET inimene seda üldse tähele pani, sest ka näiteks Luks kirjutab tulemused üles, aga tema neid kontrollima ei jõudnud)…


Ja tagasiteel selgus, et inimloomuse väiklus on piiritu. Nimelt on meil Tartu klubis üks mängija, kelle nime ma konfidentsiaalsuse huvides ei nimeta, kes tõenäoliselt põeb sügavakujulist paranoiat ja kahtlustab kõiki ja kõike valemängus või vähemalt illegaalse informatsiooni kasutamises. Eelmises klubis oli üks jagu, kus seisab 70%-line suur slämm (kas trump on 2-2 või siis kõrvalmastis kuningas lõikes), mille pakkusid ära kaks paari. Ülalnimetatud tegelane oli väljendanud kahtlust, et äkki vähemalt üks neist paaridest kuulis ära, et seitse seisab ja sellepärast pakkus, peaks asja lähemalt uurima. Nii et siit moraal – Tartu klubis pakkuge ainult selliseid suuri slämme, mille tõenäosus on vähemalt 75%, muidu langete ka teie kahtluse alla!

Lehed selles jaos olid järgnevad:

ÄKES____xxx
ÄSxx_____Ex
ÄKxx____ESTxx
Ä_______STx

ja noh, minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on väga keeruline seitset MITTE pakkuda – üks võimalus oleks näiteks:

1♣ - 1♦
1♥ (F) – 2♦ (5-7, 5+♦)
7♦

Kui partneril on viiene ruutu ja kolmene risti, siis kõige hullemal juhul on see trump 2-2st + tal võib olla ka ärtu pilt (ruutus on tal maks. 3 punkti), mis annab päris palju juurde, kui partneril on kuuene ruutu, siis on leping praktiliselt ladvast – kui ka tal ei ole singelristit. Niikuinii kõiki nuppe ju teada ei saa.

Nagu ma eelmise klubi järel prognoosisin - välk lõigi sisse. Kuigi detailid olid eeldatavast pisut erinevad - mitte Mikelsaar ei pannud sundi mind, vaid Lauri Ruus pani sundi Leo - oli lõpptulemus ikka -14 IMPi. Nujah, eks ta ole. Saimegi klubis neli suurt miinusskoori - üks oli see meie vastu väljasunnitud 6NT, teises olime ise slämmis, mis sõltub laias laastus üheksases mastis trumpemanda leidmisest (ei leidnud). Kolmas oli töine õnnetus: avasin lehega:

♠ ÄKTxx
♥ -
♦ KSTxxx
♣ KE

Tugeva ristiga. Selle peale panid vastased jalgu 2♣ - 4♣ ja mis ma ikka teha oskan - panin sinna 4♠, mis sai kontra ja läks kaheta. Partneri leht oli:

♠ xx
♥ ESTxxx
♦ xxx
♣ xx

5♦ läheb küll üheta, aga see selleks, ei osanud pakkuda.

Neljas miinusekoht oli aga huvitavam - ma esialgu põdesin, et mina olin süüdi selles, et leping välja tuli, aga täna hommikul tööl selgus, et viimase naela lõi meie kirstu ikkagi Leo. Ja GIB väidab, et leping on alati väljas.

Jagu pööratud, kliberid kohati suvalised

Reedel otsustasin ühe vana asja jälle ette võtta. Nimelt kuskil juuni alguses juhtus meie suurema läpakaga selline õnnetu asi, et ta sai väikse teeduši osaliseks (või valati talle peale midagi muud, ma nii täpselt ka ei mäleta). Tulemuseks oli punktiklahvi mittefunktsioneerimine ja peale seda käisime Kernelis asja uurimas, mille peale nood arvasid, et ilmselt on lahenduseks uue klaviatuuri tellimine, millega pidi ca kuu aega aega minema. Vahepeal siis sisestasime punkte kopipeistiga (ega see meeldiv olnud) ja ootasime, millal siis meile teatatakse uue klaveri saabumisest. Lõpuks tundus, et neli kuud peaks küll paras ajavaru olema ja läksin asja lähemalt uurima. Kõigepealt kulus mul veerand tundi selgitamiseks, kes ma selline olen ja mida ma tahan (huvitav, kas neil sellised "rippuvad" asjad kuskil üles kirjutatud ei ole inimeste nimede järgi) ja lõpuks siis tuvastati, et tõepoolest ma olen neil seal kirjas, veel paremgi - klaviatuur on mind juba juuni lõpust seal ees ootamas! No tere tali, mulle oleks võinud ju siis ka mingi infojupikese edastada (seda enam, et netti pakub meile sama firma, ei oleks ju keeruline mind üles leida) - kohapeal arvati, et "Ilmselt me siis helistasime ja kui te vastu ei saanud võtta, siis vajus kuidagi tahaplaanile!" Urrr.... Vähemalt sai nüüd asi ringi vahetatud.

Eestlastel (Leo-Olaf, Sven-Vasja)õnnestus nädalavahetusel Moskvas ära võita guljašiturniir. Äärepealt oleksin lasknud end ära rääkida, et ka sinna minna, aga esiteks ei meeldinud mulle turniiri kestus (kahe-kolmepäevased turniirid on vastikult tüütud) ja teiseks ei meeldi mulle Venemaa. Kui ma pärast kuulsin, et asi oli guljašš, siis olin väga rahul, et oskasin õigel ajal ära öelda ja asja põgusalt BBO-s kiibitsedes selgus, et tegu oli veel pättoniga! Nii et igati hea, et ma ei läinud - poisid tõid võidu kotti, mille mina oleks võib-olla tuksi keeranud ja ise ma ei pidanud mängima ebardlikus riigis ebardliku punktiarvestussüsteemiga ebardlikku kaardiängu. Sest uskuge mind, bridžiga on seal ühist ainult kaks asja - mängijad ja reeglid. Väike stiilinäide finaalist:

♠ -
♥ -
♦ ÄKE9854
♣ S96543


♠ ÄST8642
♥ ÄEST64
♦ -
♣ -


Selline tagasihoidlik ebaklapijagu siis. Kui see panna mängu reaalses elus, siis ma ei kujuta hästi ettegi, kuhu pakkumine omadega välja jõuaks. Guljašiturniiril aga ei ole sellised "nirud" kahemastilehed just hea märk ja Leo ja Olavi pakkusid seda jagu järgnevalt (ma nende täpseid meetodeid ei tea, nii et ei oska öelda, mida avapakkumine tähendas, oma arvamus on et mingid Polish-2-suiteri sarnased asjad):

2♥ - pass

Kuna kallismastides midagi väga head ei olnud (üks istub 6-1, teine 6-0 vastas), siis läkski see leping üheta. Jagu jäi viiki, kuna ka teises lauas teati, missugused on jaotused ja seal jäädi mängima renoo käest 2♠ lepingut peale pakkumist

2♦ - 2♠

Huvitav, kas 2♦ ei olnud võimalik läbi passida - see vist tuleb väljagi (ruutu istub vastu ainult 4-2 ja risti 4-3)

Esmaspäeval õnnestus meil Leoga Tartu klubi ära võita, saades 74 IMPi. Hoolimata sellest, et tulemus oli suurepärane, jäi tegelikult veel ca 30 IMPi varugi. Jaotused olid tegelikult päris huvitavad ja teen siin neist väikese kokkuvõtte.
Kõigepealt

jaotuses 1 alustasime kuue miinusega, kuna ma ei kasutanud ära vastase kehakeele lugemist (diagramm on pööratud ja kliberid kohati suvalised)

Veidral kombel kohe järgmises jaotuses tekkis uus võimalus vastast lugeda – ja seekord kukkus see paremini välja

3. jaotus oli jälle reklaam väljavõtukontra intelligentsele kasutamisele: avad kallis odava vastu lehega
♠ ÄKxxx
♥ KExx
♦ xx
♣ Kx

1♠, vastane paneb 2♦ ja järgneb kaks passi. Nüüd siis tuleb mängu see koht, kus ma alati armastan öelda, et 5-4ga anna kontra ja paku 5-5ga… Meie vastane pakkus 2♥, jäi seda mängima, sai lauda

♠ xx
♥ xxx
♦ E9xxx
♣ Exx

ja käis üheta (saaks võita)

5. jaotusel oli tore märkeleht – kõik tulemused olid vaheldumisi 150 ja 100 NS-le (teises liinis midagi kas kaheta või kolmeta)

6. jaotuses töötasid kokkulepped meie kasuks.

10. jaotuses tekkis taktikaliselt huvitav seis: oletagem, et partner avab (kallis kalli vastu) 2♥, vastane passib ja sul on käes:

♠S9xx
♥ÄET
♦Sxxx
♣Ex

Mida teha?

Üks variant on optimistlikult passida ja loota, et vastane ei saa pakkumist üles võtta (sul on neljane pada ja üksjagu jõudu, nii et neljandal käel ei pruugi olla avangujõudu JA neljast pada), teine variant on tõsta kohe 3♥ tõkestavalt jalgu ja vaadata, mis siis edasi saab. Ma ise ilmselt tõstaksin kohe, meie vastane valis passi. VPV võttis asja kontraga üles ja PPV pani 3♣. Nüüd pakkus selle lehega 3♥, aga selgus tempokaotuse hind: VPV-l oli tugeva NT leht ilma ärtupidurita ja tal oli võimalik see pakkumine jõu pealt ära kontreerida (PPV 3♣ lubas väärtusi). Kaitse võttis ära 7 esimest tihi (partneril on kuues kuningas ärtus ja muidu malts) ja oligi laekunud -800 osamängu vastu. Mitte et antud turniiril väga oluline vahe oleks olnud, me Leoga oleksime pakkumise ilmselt lõpetanud kolmes padas või neljas ristis mis mõlemad välja tulevad ja saanud sealt oma 7-8 plussi, aga natuke ikkagi.

14. jaotuses ilmnes, et kui inimesele on üks mõte pähe tulnud, siis see keerleb seal ringi ja muid mõtteid sisse ei lase.

16. Kuigi üldiselt pole Luksi põhjust kahtlustada üleliigses lolluses, siis siin jaos andis ta saalile 15 IMPi tagasi, käies taha kontreeritud 4♣ (magas maha ühe äraviske ja/või ei mõelnud seisu korralikult läbi). Juhtub.

18. Jaotuses tekkis jälle pakkumisprobleem: Oleme odavas kalli vastu, Leo avab 1♦ (kui ühtlane, siis 14-16) ja vastane paneb vahele 4♠. Mul on

♠xxx
♥ÄK9x
♦ÄETxx
♣x

ja panen kontra (ei ole väljavõtuks, aga selge et mul antud pakkumises väga palju pada olema ei pea), Leolt 4NT, mis lubab, et on vähemalt kaks mängitavat kohta, kõige tõenäolisemalt mõlemad odavad, võib-olla ka ♦+♥ või kolmjalg. Võtsin siis kopsud õhku täis ja keevitasin 6♦ lauale. Selgus, et Leo oli oma pakkumise teinud 9 pp-ga:

♠-
♥xxx
♦Kxxxx
♣ÄExxx

ja see töötas ses suhtes hästi, et kui ta 2NT-ga alustab, siis me ei pruugi kuhugi jõuda. Kuigi ruutu istus 3-0 vastas, oli ♣K lõikes ja mänguprobleeme siin jaos ei tekkinud. Küll aga järgmises

21. jaotuses üritasin kah saalile tagasi anda:

Ja turniiri eelviimases jaotuses (nr 27) juhtus selline lugu, et vastane mängis vahelduse mõttes tõeliselt hästi – Martin Viil viskas mu 3NT-s sisse nagu nalja ja võitis lepingu ära… Välk lööb ikka sisse ootamatutes kohtades, järgmine kord ilmselt paneb Mikelsaar mu sundi!

Eile käisin siis teist korda elus pokkerit mängimas. Esialgu küll tundus, et väga ei viitsi (selline töönädala lõpu väsimus, väike haigusevimm ja kodus oli vaja nats asjatada), aga venitasin end suure surmaga kohale. Ja tundub, et kogemustest - nii vähe, kui neid ka on - on abi. Esimese väikse turniiri lõpetasin kolmanda kohaga ja teise võitsin. Mis siin salata, teise turniiri lõpuks olin ma täiesti kapsastunud olekus (18 tundi järjest ülal oldud) ja lõpuks kui taipasin, et kaardijumal mind hoiab, hakkasin lihtsalt tuima näoga kaasa pressima, et asi rutem läbi saaks. Kaardijumal hoidiski (kuigi vahepeal andis vihje, et ei tasu ka liiga ülbeks minna, kui ässapaariga seitsmepaarilt kesta sain tänu riveris lauda ilmunud seitsmele) ja nii see kotti tuligi. Äkki peakski seda mängu mängima hakkama (tegelikult oli teisel korral juba natuke huvitavam kui esimesel)?

Tundub, et Tartu BK kodukaga on asi sedapsi, et peab hakkama Kotka klubi tulemusi siia üles riputama.

30. september tulemused:

1. Oliver Loper - Meelis Kuldkepp +119
2. Anu Tensing - Andre Kaldamäe +117
3. Lauri Kann - Toomas Vaher +40
4. Kati Koido - Lauri Naber -25
5. Mario Truu - Janar Leeduks -57
6. Taavi Emajõe - Tamor Bakhoff -194

ja sügissarja esikümme on praegusel hetkel selline:

1.-2. Oliver Loper ja Meelis Kuldkepp 5,61 (2)
3. Andre Kaldamäe 3,46 (5)
4. Janar Leeduks 3,34 (5)
5. Anu Tensing 2,4 (3)
6. Toomas Vaher 2,05 (3)
7. Heigo Reima 1,73 (2)
8.-9. Irene Tamm ja Tanel Teinemaa 1,7 (4)
10. Lauri Naber 1,34 (3)

Mulle vist tõesti sobib esinemine. Eilane päev olin päev otsa selline pooltõbine ja õhtul läksin bridžikursusi läbi viima, peale seda oli enesetunne viimase peal ja nohu ka kuhugi ära kadunud. Pole paha.

Saadud eufoorias otsustasin et lähen ahneks ja ülbeks kätte. Nimelt mõtlesin, et Jaanus Mae kindlasti tahab mind veel õlledega varustada ja tegin talle ettepaneku panna vahele nelipakk Premier League'i futiennustuses. Asja idee oli selline, et praeguseks on seal seitse vooru olnud ja ma väitsin, et kui ma panen praegu nullist alates uue pundi kokku, siis hooaja lõpuks saan ma tast mööda (tal on ca 170 punkti edumaad). Mae tegi ettepaneku peale väga üllatunult rõõmsat häält ja ilmselt siis ego ei lubanud tal seda pakkumist niisama vastu võtta, vaid ta pakkus mulle natuke paremat kurssi - tema poolt 5, minu poolt 4 õlle. Noh mulle sobib, nüüd on igatahes stiimulit küll ja veel, et seda asja paremini mängida. Panin siis pundi kokku ja võtsin plussid-miinused kokku. Tema poolt on siis 170 punkti ja see, et vormis olevate mängijate hinnad on tõusnud, minu poolel võimalus alustada ballastivabalt ja see, et mul on kõik 30 transferit kasutada (kui mu arvepidamine klapib, siis tal on 7 kasutatud). Loomulikult ma pean kordama, et mu ettepanek oli rumal ja ahne, aga millegagi peab ju elu lõbusamaks tegema!

Mida kuradit - septembrikuus juba autoaken jääs... see küll hea märk ei ole!

Eilne Meistrite Liiga voor läks mul fantasy footballis suhtkoht naljakalt, põhiliseks punktimootoriks oli keegi kodanik Hannu Tihinen, kes mängib Zürichis kaitsjat ja lõi AC Milani vastu ainsa värava. Lahe lugu küll. Ilueedipoiss tundub heas vormis olevat, peaks ta ka oma mansasse värbama, aga rahast (kuigi virtuaalsest) on kahju ja ega ta mulle eriti ei meeldi. No näikse, äkki kolme nädala pärast, kui uus voor on tulemas, mõtlen ringi. Kasudesse tuleb märkida järjekordne õlle Jaanus Maelt, kellega vedasin kihla (suhtega õlu kasti õllede vastu), et Chelsea lööb mängust Nikosia Apoeli vastu vähemalt ühe värava (st. et penaltid ei loe). Anelka võttis üsna ruttu pinged maha ja mängu ainsaks väravaks see jäigi, mulle sobib.

Midagi kasulikku on postkastidesse topitavatest Keskerakonna reklaamidest kah. Hommikul leidsin ühe järjekordse jura Savisaare lõustaga ja kohe tuligi meelde, et tööl sai peldikupaber otsa, ning haarasin kodust ühe rulli kaasa.

Varsti läheb vist sõda lahti - poodidest on jahvatatud kaneel otsas! Ei leidnud ma seda eile Konsumist ega täna Selverist - kuigi viimases oli siltide pealt tuvastatavad koguni kolm kohta, kus jahvatatud kaneel oleks pidanud olema. Krt ma ei kujuta ette, kas siis kõik üritavad teha metsikus koguses õunamagustoite ja seenemarinaade?

Nüüd on siis ametlikult seda maapinda 30 aastat rõhutud ja eile sai selle tähistamiseks väike istung-jooming-mulaajang korraldatud. Suured tänud kõigile, kes mind meeles pidasid ja eriti neile, kes meie tagasihoidlikku majapidamist külastada viitsisid. Järgmine aasta jälle!

Seoses ühe uperkuudi postitusega, hakkasin ma mõtlema ühe konventsiooni peale, mis mulle vaistlikult mitte kunagi meeldinud ei ole. Nimelt see, et nelja odava pakkumisega küsitakse ässa samas odavmastis. Ma küll ei ole seda ise kunagi mänginud ja ei tea päris täpselt, millistes olukordades see kehtib, aga mulle on jäänud mulje, et sisuliselt igal pool, kui partner on masti juba pakkunud. Hakkasin siis asja üle järgi mõtlema ja ei suutnud endiselt välja mõelda ühtegi head põhjust, milleks seda oleks vaja mängida.

Tony Forrester kirjutab ühes oma raamatus (ma ei mäleta, kas see oli „Bedside Bridge“ või „More Bedside Bridge“) natuke konventsioonidest ja ta toob välja neli põhimõtet, millele konventsioon peaks vastama (ja ma suht-koht jagan neid)

A) Ta peab olema efektiivne ja täitma oma eesmärke.
B) Ta peab ette tulema sageli.
C) Ta peab olema lihtne meelde jätta.
D) Ta peab olema kasulikum, kui sama pakkumise kasutamine naturaalsena.

Kui nüüd võtta see konkreetne koht vaatluse alla, siis kindlasti ta vastab punktile A – ta võimaldab ära küsida võtmekaardid korruse jagu madalamalt ja siis ilmselt ka kuningad sinna otsa ja vahel aitab see ilmselt pidurdada korruse jagu madalamal kui standardmeetodeid kasutades.

Punktiga B ei ole kah erilisi probleeme – ässaküsimine on ässaküsimine, vahel on vaja, vahel mitte.

C-ga on asi aga minu arust natuke segasem. Ühest küljest ei tunduks nagu probleeme olevat – lihtsalt vaja meelde jätta, et ässasid küsitakse nelja odavaga, kuid teisest küljest see pakkumine „ei näe välja“ nagu ta oleks midagi tavapärasest erinevat ja partnerile ei pruugi see õigel hetkel meelde tulla. Samuti on endiselt minu jaoks segane, millistele seisudele see ässaküsimine konkreetselt laieneb – kas äkki on olemas seise, kus üks mõtleb seda pakkumist naturaalsena ja teine võtab kohe küsimisena. Aga kuna ma ise seda ei ole mänginud (ega ilmselt ei hakka ka mängima), siis selle koha pealt ma üleliia sõna ka võtta ei julge, sest tegelikult ma arvan, et selle konventsiooni peamiseks probleemiks on vastuolu punktiga D.

Selle konventsiooniga väga sarnane on Gerberi ässaküsimine, mis omab võrreldes Blackwoodiga täpselt samu eeliseid – ta on madalamal, ja teda on suhteliselt lihtne meelde jätta (ja tuleb sama sageli ette). Aga sellest hoolimata naljalt keegi Gerberit enam ei mängi (va. trumbita pakkumiste peale). Ma ei räägi siin Tartu klubist, kus see on endiselt väga paljude paaride arsenalis ja tõepoolest – kui slämmitehnika piirdubki ainult ässade-kuningate küsimises, siis on Gerber absoluutselt suurepärane relv, kuna võimaldab vahel pidurdada ka kallismastilepingus neljandal kõrgusel, kui viis võib mingite halbade istumiste tõttu taha minna. Aga põhjus, miks „valged inimesed“ Gerberit eriti ei mängi, on see, et 4♣ on liiga väärtuslik pakkumine, et teda ässaküsimisele ära raisata. Sageli vajad sa seda kas splinteri tegemiseks (vot see on suurepärane konventsioon, ainult tekitab vahel värinaid, kui partner 1♠ - 4♥ järel mõttesse vajub) või siis cue-bidide käivitamiseks. Loomulikult on võimalik kokku leppida, millistes järgnevustes 4♣ on splinter ja millistes Gerber, kuid see hakkab omakorda vaikselt mälu kurnama.

Kui ma Mõtsu jutust õigesti aru sain, siis kasutades nelja odavat ässaküsimisena kaotad sa võimaluse teha selles mastis naturaalse kooskõlastuse neljandal korrusel, kuna see küsiks ässa.

Samuti kaotad sa võimaluse teha nelja odava pakkumise ootepakkumisena. See on selles suhtes suur kadu, et ta lõikab ära ühe väga olulise tempo – kui sul juhtub FG seisus olema mingi huvitav ja piiripealne leht, oled sa ilmselt sunnitud kiirustades otsuse vastu võtma – kas minna slämmi poole või siis geim täis pakkuda ja kärpida niimoodi ka partneri tiivad, selle asemel et tõsta lihtsalt nelja odavasse ja lasta partneril enda kaarte hinnata.

Ja ilmselt mõnes seisus, kus GF seis ei ole nii ilmne kui tugeva risti (või Poola risti tugeva grupi) järgnevustes, kaotad sa võimaluse teha kutsuv pakkumine.
Iseenesest sa küll võidad ässaküsimiseks korruse – kuid seda korrust sa tegelikult enamasti ei vaja! Kui Gerberil on kallismastijärgnevustes see pluss, et sa saad pidurduda veel neljandal kõrgusel, siis odavmastijärgnevustes sul seda luksust ei ole – kui ässad on puudu, mängid sa tahes-tahtmata viiendal kõrgusel. Ja sellest tulenevalt on ainuke reaalne hädaoht siis (võttes eelduseks, et sa tahad kahe ässa puhul niikuinii slämmi minna, kui sa seda ei taha, siis olen nõus taas tunnistama, et 4 odavat on küsimiseks nõks mugavam), kui sul on ristiklapp ja sa saad vastuseks 0 ässa (eeldades, et ässasid vastata 1430, mis on teoreetiliselt eelistatud). Kuid kui sul on olemas võimalus ristit veel neljandal korrusel pakkuda, siis järelikult peaks sul olemas olema ka võimalus teha mingi tugevam kooskõlastus (läbi uue masti sundide vms.), mille peale partner võib ässavaba lehega alati signoffi teha. Ja kui partner koopereerub, siis jõuad sa ässasid rahus ka 4NT-ga küsida.

Ise ma kasutan mingites seisudes risti kooskõlastuse korral ässaküsimisena 4♦ pakkumist, aga see laieneb nendele seisudele, kus ta on pakutud hüppega.

Ühesõnaga – mulle tundub, et nelja odavaga ässaküsimise miinused kaaluvad siiski selle konventsiooni plussid üle (eitamata, et ON olemas kohti, kus see on kasulik), võib-olla keegi kes seda asja reaalselt mängib kommenteerib plusse, mis mul võisid kahe silma vahele jääda (ja seda, kuidas miinustest üle saada)

Kes tahab positiivseid elamusi, korraldagu bridžikursus! Sel sügisel hakkasin neid EÜS Põhjala ruumides pidama. Reklaami tegime vähe ja etteteatamisaja jätsime ka napiks ja esimesel korral oli kohal kaheksa inimest. Teiseks korraks aga oli kohale ilmunud juba 18 inimest ja ma natuke pelgan, et mis hakkab saama kolmandal korral. Aga üritus oli lõbus ja kordaläinud - rahvas oli igati innukalt asja kallal. Õnneks ma taipasin, et väljamänguharjutuste tegemiseks võib inimesed ka kolmekesi laua taha panna (dubleerisin 5x3 jagu, koha peal tuli veel üks komplekt juurde tekitada) ja viisin kursuse uuele tehnilisele tasemele, kasutades kahurit, millega bridgevieweri klipid seinale lasta. Ja siis tekkis mul veel üks geniaalne mõte väljamänguharjutuste jaoks (pakkumiseni pole ma veel jõudnud) - lasin kolmel inimesel oma pildipunktid üle lugeda, siis võis see, kel oli kõige rohkem pildipunkte piiluda neljandat kätt (millest pidi saama tema laud) ja otsustada, mis lepingut ta mängida tahab. Tundus, et kõik kulges ilusti ja asjade käik tekitas mulle õhtuks igati hea tuju. Ja rahvale ka meeldis, igatsugu positiivset vastukaja on tulnud. Lahe, kunagi hakkan kindlasti hoopis täiskohaga bridži õpetama!

see esmaspäev pakkus päris huvitavaid jagusid:

esialgu üks kaitsepatserdus


järgmised kaks jaotust tulid järjest ette ja mõlemas pidin ma väga sarnase otsuse vastu võtma:
jagu 9

jagu 10


siin pakkusin sitasti - ja kohe tuli õigustatud -10 IMPi


aga need teenisin kohe inspireeritud väljamänguga tagasi

Jaos 20 selgus, et kurikavala inimese maine on hea. Nimelt käis vastane NT-s masti, kus mul oli u. Ä9 vastu 852. lasin läbi ja mängisin käest viie, teisel ringil panin kaheksa ja kui vastane hiljem tihi sai ja pildi tõmbasin, mängisin kahe. Selle peale tehti järeldus, et mul on ilmselt S852 ja ma kavaldan, ning lüliti umber…


Jaos 26 olin kolmas käsi peale kahte passi (kõik kallis) ja leht oli
♠Äxx
♥Exxxx
♦Kxx
♣Sxx

kuna ärtu oli tõeliselt hale, otsustasin avada 1♦ (huvitaval kombel ei olnud mu pakkumiskarbis ei 1♣ ega 1♦ pakkumiskaarti ja kui ma poleks otsustanud selles jaos nii avada, ei olekski neid vaja läinud). Edasine mulle enam nii ei meeldinud – vastane pani 1NT ja Leo kontreeris. Otsustasin ära kannatada (geimi see ei anna ja Leo teab, et ma olen kolmas käsi, nii et mingi 10 punktiga ma temalt siiski arvestan, pealegi on mul suvalise tema avakäigu vastas pilt). Vastasel on tegelikult küll 6 tihi saada, kuid ebaõnnestunud mänguplaani valik tähendas viiega lõpetamist ja 500 tühja koha pealt.

Reede õhtul tegin avalöögi pokkeris. Netti ma esialgu ronima ei hakanud, vaid Mell korraldas enda pool tuttavatele pokkeriõhtu kahe kiir- ja ühe suurema turniiriga. Selgus, et "algaja õnn" kehtib ka selles mängus - nimelt esimese kiirturniiri ma kobistasin ära. Teistel turniiridel olin ka pildil, aga paraku päris etteotsa ei jõudnud, kõige rohkem kahju oli viimasest turniirist, kus (viie mängijaga lõppseisus) läksin kahe mängija vastu all-in'i kui mul käes oli 10-8 ja lauas vist eri mastidest 10-9-7-4 või midagi väga sarnast, igatahes oli mul lahtine reatõmme (ma olin suur pime, nii et floppi nägin ma odavalt). Hindasin olukorda nii, et ilmselt on mu outi'deks neli soldatit ja neli kuute ning kolm kaheksat ning lisaks pagan seda teab, mis saab, kui lauda peaks ilmuma 10. Seega olid mu variandid 11/46st (ehk siis minimaalselt kehvemad kui üks kolme vastu) ja lendasin peale.
Võib-olla see ei olnud matemaatiliselt 100% õigustatud, kuid üldine chipp'ide seis oli selline, et turna võitmiseks oleks ma reaalselt pidanud üht kaasamängijatest kõvasti koorima (tal oli neid palju) ja samas teine kaasamängija oli samuti all-in'is (st. ma oleks ta õnnestumise korral elimineerinud). Nojah, lauda tuli äss ja minu mäng lõppes sellega.

Mis mängu puutub, siis leidsen, et mul oli selles suhtes õigus, et bridž on oluliselt huvitavam, aga pluss on muidugi see, et kõik üritavad võita ja jobutamine toimub oma raha eest (ja kui palju jobutad, siis kukud välja, mitte teised ei pea sind ära kannatama, kuna neljandat kätt pole kuskilt võtta).

Inglise liiga hakkas jälle peale kahenädalast pausi palli jalaga veeretama ja lõpuks tuli üks voor, milles ma (vähemalt enne pühapäevaseid mänge) oma fantasy footballi tehingutega enam-vähem rahule jäin.
Sisse hangitud Bent lõi kaks väravat, tema asemel välja saadetud Owen ei teinud midagi huvitavat. Sisse hangitud Figueroa hoidis taga nulli (kuigi sai kollase), välja saadetud Nosworthy platsile ei saanud. Välja vahetatud C. Davies on vist kuuks ajaks vigane ja teise väljasaadetu - Lescotti - kaitseliini taha löödi ikkagi kaks palli sisse ja kuigi sisse hangitud Vermaeleni vastu löödi neli väravat, olin ma ta targu selleks mänguks pingile asetanud ning kui teine sisseost - Baines - täna
platsile saab, siis on mul šansse, et see -2 mulle arvesse ei lähe.

Lisaks tegi Jaanus Mae ennustusliiga Champions League'i jaoks - panin sinna ka võistkonna kirja. Kuna CL mind eriti ei huvita, siis klikkisin suhteliselt suvalised tüübid platsile ja loodan parimat, eriti ei viitsi seda võistkonda kultiveerima hakata. Jaanus palus mul välja kuulutada, et huvilised on oodatud liituma, liiga nimi on Totaalne Kivipall. Eks password küsige Jaanuse enda käest, tema tel. nr'i saab vajadusel minult. Ja sellega vist on suht kiire, esimesed mängud peaksid hakkama juba teisipäeval

Siin siis väike assortii koondise valikturniiri jagudest:

Jagu 28:
sain esimeses käes odavas kalli vastu kätte lehe:

♠S5
♥7652
♦ÄET98
♣82

äärepealt oleksin passinud, aga siis tuli mulle pähe mõte, et ega sageli nii head masti kätte ei jagata. Kuna keskmised nupud on suurepärased, siis ei ole erilist ohtu trammi jääda ja kuna ma võin 3♦ avada ka umbes ETxxxx-ga, siis mastipikkus ei ole ka mingi eriline probleem. Ja neljane ärtu kõrvalmastina ei sega kah – mast on kehv ja kui panengi geimi magama, siis on see ju kõigest odavas tsoonis -6. Ühesõnaga, avasin 3♦ ja Leo tõstis geimi lehega

♠K98
♥-
♦K754
♣ÄEST65

Avakäiguks ärtu, mille lõin lauda, tulin trumbiga kätte ja lõikasin kohe ristit (lõikus), seejärel tõmbasin ristiässa (juhuks kui pahalane otsustas peetada) ja lõin risti kinni. Trump oli 2-2 ja sain isegi ületihi, mille vastu aitab ainult pada avakäik (ÄE on taga). Plusse andis see paraja hunniku, sest viis odavat olid võitnud vaid 4 paari 11-st, samas kui teises liinis oli võidetud ärtu osamänge ja korra isegi geim.

Suure miinuse saime jaost nr. 39, kus ma avasin teisest käest kallis kalli vastu Wilkosziga:

♠T9754
♥75
♦ET5432
♣-

see ei ole nii distsiplineerimatu kui esmapilgul tundub, mul võib ka 5-4 jagu olla, nii et 6-5 kvalifitseerub vabalt, aga olen nõus möönma, et kui ma oleks kallis odava vastu, siis ma võib-olla hetkeks mõtleksin enne avamist. Leol oli käes selline „tagasihoidlik“ leht nagu:

♠ÄE86
♥ÄK93
♦Ä
♣ÄKS2

ja ta maandas pakkumise kuude patta. Avakäiguks tuli ärtuemand, mille Leo võttis kätte, tõmbas ruutu ässa ja lõi ristit, seejärel lõi ta ruutu kätte ja lõi ristisoldati lauda. Seejärel uus ruutu, millele visati eest ärtu ja Leo lõi sellegi kätte. Nüüd ristiäss-kuningas, mida löödi padakuningaga ette ja jätkati uue ärtuga ning kuna kogu jagu oli järgnev, siis ei olnud lepingut võita enam võimalik. Ma sain esialgu küll päris kurjaks, kuna mulle tundus, et kui alustada padaässaga, siis on lepingu kaotamine üsna raske – aga selgus, et ma olin väljamängija tihisid valesti kokku lugenud. Aga kui Leo väitis, et ärtukäiguga seda lepingut võita ei anna, ei suutnud ma seda kuidagi uskuma jääda. Hiljem selgus, et välja seda mängida oli siiski võimalik, üks võimalikke plaane oli selline, et tõmmata ära padaäss ja võtta ära oma tegijad (lüües vahepeal ühe ruutu kätte ja ühe risti lauda) ja nüüd selles seisus risti soldatit käies jääb West väga veidrasse sundi – ta võib kas lüüa padakuningaga õhku või siis jääb punastes mastides sundi – mõni targem inimene võiks mulle öelda, mis sellise sunni nimi on. Kui kunagi viitsin, siis üritan välja mõelda parima mänguplaani, aga see ilmselt saab keeruline olema.

Jaos 46 suutis Leo mind üllatada. Käisin ärtulepingu vastu avakäiguks ♣8 (ülalt kolmas) ja lauda ilmus K542. Leol oli kolmandal käel käes ♣963 ja ta suutis sellele mängida kuue! Veel hullem, teisel ringil kui ma tihi sisse sain, mängis ta kolme ja ma tegin loogilise järelduse, et tal on 6-3 duublis. Selgus siis, et miks ta avakäigul kolme ei mänginud oli see, et

A) ta arvas, et ma võtan seda julgustavana (nagu see võimalik oleks, kui mu kaheksa mingi rohelise nupuga ära võetakse, näen ma isegi, et see ei saa kuidagi julgustav olla) ja

B) ta arvas, et annab mulle ruutusignaali. No mulle küll kuidagi kohale ei jõudnud.
Selle eest üritasin ma ise kohe järgmises jaos 3NT-d taha patserdada:

♠ÄKT43
♥Ä95
♦Ä87
♣K2

♠S85
♥T864
♦92
♣ÄE53

sain avakäiguks ruutu väikese, kolmas käsi pani kuninga ja peetasin selle. Nüüd käidi tagasi ruutu viis ja peetasin selle samuti! Õnneks vastane ärtulülitust ei leidnud ja leping tuli ikkagi välja (padaemand oligi vales käes, nagu karta võis). Tegelikult ma peaksin tagasikäigu ära võtma, kuna ilmselt on vastase ruutu 4-4 (või tuli avakäik kolmesest, aga siis pole suurt midagi parata kui vaenlane tõesti nii kõva on), sest avakäijal ilmselt ei saanud olla ESTxx, kuna ta oleks sellest emanda käinud ja väikese kaardi tagasikäik viitab, et selle masti kaarte jäi sinna veel.
Järgmises jaotuses selle-eest mängisin välja hästi:

♠EST93
♥65
♦ÄST985
♣-

♠ÄK872
♥E
♦K43
♣ÄST3

vastane kallis, meie odavas, ühtegi alerti vastaste poolt ei tulnud (ja jagu on tegelikult pööratud)

E____S____W____N
2♥___2♠___3♣___4♣
5♣__dbl___5♥___5♠
p___6♠____p...

partneri 4♣ peale olin ma juba üsna kindel, et slämmis me lõpetama peaksime, aga kuna vastane tahtis 5♣ mängida, siis arvestades tsoonsust leidsin ma, et igasuguste halbade asjade vältimiseks võin ma selle ju ka ära kontreerida (tegelikult on see ainult 500, mine tea, mida Leo selle peale pihta oleks hakanud, arvestades et ta 5♥ pealt ära läks, ilmselt oleks ka siit kadunud. 5♥ muide on juba 800). Alustuseks käidi mulle kaks ringi ärtut ja selle peale ma tuvastasin, et kui võtta eelduseks ärtu 6-4 jagumine (pakkumist arvestades on see praktiliselt kindel), siis saan ma selle lepingu võita ära palju parema tõenäosusega kui lihtsalt ruutu arvamine. Seega peale teise tihi löömist hakkasin jaotust välja selgitama ja lõin kohe risti lauda, seejärel tulin trumbiga kätte ja lõin veel ühe risti lauda, tulin taas trumbiga kätte (Ostil duubel, Westil singel) ja tõmbasin risti ässa (mõlemad vastased panid masti) ning lõin neljanda risti lauda (taas panid mõlemad vastased masti). Seega oli Ostil neljane risti ja nüüd ei olnud eriline kunst ruutu kuningaga kätte tulla ja Westilt kolmas emand maha lõigata.

50. jaotuses suutsin ma maha varjata kaheksase padamasti. Leo nimelt avas esimeselt käelt odavas kalli vastu 2♥, vastaselt kontra ja mul oli käes:

♠KT987543
♥K9
♦8
♣73

Tõstsin rahulikult 3♥, millele järgnes 4♦ ja kaks passi (jälle lätlaste naljad, ma ei tea, kas nad sealpool piiri mängivad uut masti neljandal kõrgusel mittesundivana?). Leidsin, et pole minu asi ja passisin läbi, tuli teadagi ületihi, aga kui vastane ruutu õigesti paneb, seisab neil isegi kuus emmas-kummas odavas.

59. jaotuses oli mul Leo 1NT avangu vastas (10-13) käes leht:

♠ÄS9
♥985
♦ÄKE2
♣ÄS7

ehk siis tagasihoidlikud 19 punkti. Peale paari releed selgus, et Leol on 4-4 kallid mittemaksimumiga ja seega ei hakanud talle isegi kutset tegema. Leo leht oli

♠K873
♥ÄKT3
♦T74
♣42

ja selgus, et see oli hea mõte, sest 3NT tuligi täpselt (midagi siin jaos hästi küll ei istunud). Kahjuks oli tal täpselt need 10 punkti, mis tähendas, et eriti keegi ei ava ja minu lehega slämmi ei minda.

61. jaotuses pääsesime kerge ehmatusega:
kõik kallis tsoonis ning vastane näeb enda ees pakkumist:

1NT – 2♣
2♦ - 2♥
2♠ - pass

ja otsustab balansseerida lehega:

♠E
♥K6
♦E9642
♣KE842

õnneks valis selle jaoks pakkumise 2NT, mille partner lehega

♠ÄT654
♥ET82
♦Ä
♣975

läbi passis. Selle peale järgnes tujutu väljamäng ja leping läks kolmeta, -300. Oleks ta otsustanud balansseerida kontraga, oleks asi meitele väga hapralt lõppenud. Natuke peab ennast ka kiitma – selle pakkumise järel tegin pada avakäigu kombinatsioonist KS9 – ja valisin kaardiks kuninga!

Õhtu viimases voorus õnnestus mul jaotuses 67 ära võita slämm, kus trumbimastis istus neljas ESxx vastas. Ma ei jõudnud ära imestada vastase passiivsust, kes odavas kalli vastu lehega

♠653
♥S53
♦KET973
♣8

kõigepealt avanguks esimesest käest passis, seejärel pakkusime Leoga 1♣-1NT (12+ kallismastiga), selle ta passis kah ja alles siis kui me tegime järgmise relee 2♣-2♦, afišeeris oma masti kontraga. Selgus, et sellestki meile piisas, eeldasin, et kui kuskil on neljane trump, siis on see pigem ta partneril (muudes mastides mul peale paari käiku probleeme ei olnud) ja võtsin ette kindlustusmängu 4-1 vastu – ja õigustatult.

78. jaos tabas mind taas probleem, et Leo avas nõrga 1NT-ga ja mul oli käes elajas. Seekord siis selline:

♠ÄKT7
♥Ä83
♦ÄES
♣E32

tegin paar releed, sain teada 3-4-2-4 jao ja tegin 4NT-ga kutse. Leol passimisega probleeme ei olnud, tal oli jälle 10 punkti (mis paraku tähendas taas seda, et saalis sellega ei avatud ja slämmi ei pingutatud):

♠E63
♥ST52
♦96
♣ÄK54

aga mängus pidi ta parasjagu vaeva nägema. Avakäiguks ruutu ja laua pilt võeti kuningaga ning käidi tagasi uus ruutu. Seejärel tõmbas ta kolm ristit (avakäijal oli neljane ja teine viskas ära ühe ruutu) ja käis ärtukümne - väike-väike –kuningas. Järgnes uus ruutu, millele Leo viskas ärtu ja avakäija samuti (seega odavad olid Westil 2-4 ja Ostil 6-2). Nüüd mängis Leo kolm ringi pada, lõpetades emandaga käes, et Westi jagu kokku lugeda (kui tal on 2-5-2-4, siis on võimalik ta ristiga sisse visata ja sundida ärtu emanda alt käima) ja kui selgus, et Westil oli neljane pada (seega 4-3-2-4 jagu) ei jäänud enam muud üle, kui ärtuemand maha tõmmata. Täpne mäng.

94 jaotuses tegi Leo väga kalliks osutunud näpuka. Kõik odavas:

E____S____W____N
1N___p____2♦____DBL
2♥___3♦___DBL__p
3♥___p____4♥____5♦
DBL__p___

♠T974
♥T72
♦ÄE8642
♣-

♠KS8
♥4
♦KT5
♣976543

avakäiguks tuli trump, kolmandalt käelt soldat ja Leo võttis kuningaga kätte ning lõi risti lauda. Seejärel järgnes padalõikus, mis võeti tagant ässaga ja käidi uus trump. Ning nüüd selle asemel et lasta see rahus oma kümneni läbi, võttis Leo selle lauda ja lõikas uue pada – ning selgus, et tal jäi puudu üks sisek, et oma ristimast tegema lüüa. Kuna vastane ei olnud oma ärtut ära võtnud, siis oleks praegu olnud saada isegi 12 tihi, kuid nüüd tuli leppida üheta mänguga. Arvestades, et see oli Olafi ja Puugi vastu, kes turniiri ära võitsid, oli see eriti valus matakas.

Ülejärgmises jaos aga sain mängida pseudosunnile. Mu eest avati 1NT ja jäin peale DONTi mängima 2♦ sellise lehega:

♠Ä9
♥ÄE85
♦ST
♣K8753

♠T7542
♥K
♦E9875
♣ST

avakäiguks tehti padaemand, mille ma peetasin, ning see võeti üle ja käidi trumpäss-trump kuninga alla ja uus pada. Nüüd olin lauas kinni ja seis tundus väga ebameeldiv (mäng viitas, et pada istub 4-2 vastas ja kui ma ka ühe ristikaduja ärtule ära viskan, siis tuleb mul ikkagi veel kaks pada loovutada). Sestap tulin ärtukuningaga kätte, lootuses mingi sisseviske-pseudosund tugeva käe vastu platsile manada (või et ♣E on lõikes, kuigi juba 5 punkti oli nõrgast käest välja tulnud, nii et need šansid teab mis head ei olnud). Tõmbasin siis kaks trumpi ja jäigi tugev käsi väga ebamugavasse seisu oma käega:

♠KS86
♥S742
♦Ä2
♦ÄE2

esimesele trumbile võis ta küll südamerahuga visata väikese risti, kuid teise peale on ta pealtnäha sunnis – seega viskas ta risti emanda, lootuses et soldat on partneril ja ma eksin. Ilmselt partner ei vaevunud ♥K peale pikkust viskama, et paljastuks mu ärtusingel.

Järgmises komplektis juhtus selline naljakas lugu, et kahes meie poolt järjestikku mängitud jaos oli lepinguks 1NT, kus tuli sooritada sissevise, et pääseda üheta (üks meil, teine vastastel)…

Jaotuses 109 sai Leo hakkama ekspertiisiga, mis mul jälle karvad turri ajas. Kuna tundus, et vastasel võib olla huvi hakata ärtusid lauda lööma (tal on mh. ka vähemalt 4-4 trump), otsustas ta teha suurmeisterliku avakäigu trumbi S3-st, mitte oma ♠ÄKS85-st. Ja oleks ta sealt siis soldatigi käinud, käis hoopis väikese. Loomulikult oli mul E82 ja vastasel pildid lahus ja nii see leping välja tuligi.

123. jaotuses tabas meid väike ebaõnn – nimelt realiseeris vastane kontraga 3NT lepingu lehtedega:
♠ÄKS953
♥E6
♦KT7
♣53
♠7
♥KS
♦S864
♣ÄET942
avakäigust lõime küll ärtu lahti ja padas midagi head ei olnud, küll aga jagus meeldivalt risti – duubel KS lõikes. Pagan küll…

selline siis see turna oligi...

mis siis vahepeal on juhtunud:

A) Sven ja Maarja sundisid mind mängima mingit netipõhist Mafia Wars mängu - jälle üks variant aja surnukstagumiseks leitud...

B) Viskasin Lescotti fantasy footballi võistkonnast välja - ja sellepeale hakkasid rattad vastikult kiiresti liikuma ning juba järgmises mängus roniski ta Manchester City eest platsile, ja mis veel hullem City suutis taga nulli hoida... Õnneks Lescotti asemel platsile suratud Baines lõi pendla sisse, sestap on see diil mu jaoks esialgu veel kasulik.

C) Andsin ülikooli akadeemilise avalduse sisse. Siis mõtlesin end ainetele regada ja selgus, et seda tulnuks teha juba augustikuu jooksul. Seapead! Nüüd siis tuleb vastu võtta otsus, kas minna inimesi kiusama, et nad mu ikkagi ära regaksid mõnele asjale...

D) Nädalavahetusel oli koondise katsekate finaaletapp. Saime Luksiga teise koha ja tõusime seks aastaks koondise esinumbriks. Kui kunagi viitsin, võtan kätte ja kirjutan mõnest huvitavamast jaost. Katsekatel võistlesid kaasa ka lätlased, kelle kaheksast paarist suutis plussi mängida üldse vaid kaks! Mandumine, ma ütleks selle kohta. Lätlaste kohta tekkis mul veel paar tähelepanekut:

esiteks nad on uskumatud hallitajad - tüüpiline seis saalis oli selline, kus kõik on ammu lõpetanud, aga mängib veel kolm lauda - kahes lauas üritavad lätlased vähiravimit välja mõelda (ja kuna see on keeruline, siis läheb sellega teadagi aega) ja kolmandas on Lehesalu....

teiseks on neil nimekriis: 14 meesterahva hulgas oli viis Janis't ja 3 Andrejs'i. Nüüd ongi Läti koonduses (või vähemalt koondise valiku kolme kõvema paari seas) 4 Janist ja 2 Andrejsi - kusjuures paaris mängivad sama eesnime kandjad...

E) Hakkas pihta Kotka klubi hooaeg. Ja kohe esimese korraga tuli kohale rohkem rahvast, kui esmaspäevasesse kluppi (tõsi küll, ennekõike oli see tingitud sellest, et esmaspäeval oli vähe paare) - mõlemas klubis mängis 11 paari, aga Kotkas olin ma veel ülejääv varukäsi, ning palju puudu ei jäänud, et oleks ka 12. paari kokku saanud (ilmselt kui ma oleks VÄGA pongestanud, küll ma selle 24. käe ikka välja oleks ajanud). Klubi võit läks nagu tavaliselt kokkumängimata paarile (Janar ja Heigo) - mu meelest on see ikka hämmastav fenomen, et kokkumängimata paarid kipuvad hästi esinema (ka koondise valiku võitsid Olaf ja Puuk, kes pole varem eriti paaris mänginud). Ilmselt kipub terve mõistus kokkulepete taha ära kaduma kui viimaseid liiga palju saab...

Kaks uut kätt tekkis Pärnust ja tundub, et Olaf on neid päris hästi harinud (ja siinkohal ei käi jutt mitte bridžist). Nimelt tulin baarileti tagant liitrise õllega ja lasin poistel arvata, et mis õlut ma joon. Ühel meelel nad olid, et Premium see olla ei saa, ning üks arvas et ma joon Bucklerit (alkoholivaba) ja teine kaldus teise äärmusse ja pakkus Bocki. Tõde oli nagu ikka täpselt vahepeal - kuna baarist oli normaalne õlu otsa saanud, siis lasin endale teha kokteili Bockist ja Bucklerist....