EM Lissabonis: kokkuvõte - numbrid ja tähelepanekud.

Lissaboni EMi kokkuvõtteks vaatasin üle mängitud jaotud ja eriti meie paari  tehtud vead. „Vigastest“ jaotustest leiab matšide kaupa konkreetse ülevaate mu teises plogis (www.paevajaotus.blogspot.com), aga siin võtan siis kokku üldpildi, isegi kui see on natuke ideaalmaastikku meenutav...

A) Meie oleksime vigade vältimise ja võib-olla mõne parema otsuse tagajärjel suutnud kokku hoida 312 IMPi ja 71,89 VP-d. Turniiritabelis oleks see Eesti koondise tõstnud 9. kohale, kümmekond VP-d kaheksandast maas; nii et MMile pääsemiseks oleks pidanud ka teised paarid paremini mängima.

B) Veidral kombel meie paari parimad matši olid need, mis lõppesid kõige kiiremini: Serbia vastu jäi lõpuks aega 35 minutit; Kreeka vastu 39 minutit ja Portugali vastu alustasime eelviimast jagu, kui mänguaega oli jäänud 55 minutit (see võttis küll mõnevõrra aega, sest Maarja kaalus pikalt, millist slämmi mängida ja ma ei salvestanud ära, millal täpselt lõpetasime) ja ka Šveitsi vastu saime ruttu õhtule.

C) Süsteemi unustasime ära ainult paaril korral turniiri jooksul (võib küll spekuleerida teemal, et „ka üks on liiga palju“, aga no pekki, me oleme siiski amatöörid). Ilmselt aitas kaasa, et me ühest küljest mingitest veidratest kokkulepetest siiski loobusime ja teiseks iganädalased treeningud BBOs harjutasid asjad sisse.

D) Pakkumissüsteemi taha üldiselt midagi ei jäänud. Ilmselgelt mõnes kohas oleks mõni muu kokkulepe paremini töötanud, aga pakkumises välja läinud asjad olid peamiselt kaardihinnangu, mitte süsteemi puudujääkide (näiteks, et „ranna ruutu tõttu jäi midagi pakkumata…“) tõttu. Pigem tugeva risti süsteem ikkagi tegi mingite jagude pakkumise mugavamaks.

E) Kus olid süsteemsed puudujäägid, olid slämmikutsuvad järgnevused NT-s: näiteks vastase tõkke peale pakutud 3NT järel. Nagu ma ühes postituses mainisin – Leoga on mul need kokkulepped olemas, aga ma ei mäleta neist mitte midagi… Ehk siis alus süsteemitööks.

F) Ma avastasin, et mulle ei meeldi väga teha kutsuvat hüpet kolmandale kõrgusele uues mastis.

G) Maailma standard oli suht igav, lõpus enam ei viitsinud väga vastaste süsteemikaartegi lugeda. Me küll tegime seda, et reeglina veenduda, et tüüpiline vastane mängib 2455 NAT või 3355 NAT; 1NT vastu Multi-Landy-Muideberg (kontra kas „jõud“ või „4K5O“), 1♣ peale kontra kallid, 1NT odavad. Erandeid oli, aga suht vähe.

H) Arenguruumi on, aga küsimus pole oskustes, vaid stabiilsuses. Isegi kui mu vigade loetelu ei ole ammendav, siis tegemist on selliste asjadega, mida tuleks õigesti lahendada parema keskendumise või rutiiniga.

Lõppu siis tabel IMPidega matši kaupa saali keskmisega võrreldes.