Viimane päev Lissabonis

Täna oli siis meie viimane päev Lissabonis. Hendrik läks avastama Mandri-Euroopa läänepoolseimat tippu, meie Maarjaga leidsime, et kuigi ilm on imeilus (päikseline ja soe), siis kuna eilne matk on veel jalgades, siis jätame loomaaia seekord vahele ja läheme hoopis okeanaariumi, kus kõik teised võistkonnaliikmed olid juba ära käinud ja lahkunud väga meeldivate muljetega. Käisime ära ja tõesti soovitan omaltki poolt, tõeliselt lahe koht oli.

Ämblikkrabid või mis iganes nende tegelik nimi on, olid sellised paraja koera mõõtu jõhkardid. Lisaks ebasurnulikule väljanägemisele pidada nad ka mürgised olema.

Saarmad on meie pikaaegsed lemmikud, nüüd õnnestus neid esmakordselt näha ka vee all sukeldumas. Äkki on naabrite lapsed juba piisavalt suured, et bassein tagasi aeda panna ja mõni saarmas sisse elama sokutada? Pihel oma käigu ajal võttis nad ka videosse...

Merilohe. Tema on küll lohelik, aga pisike ja armas...

 Pärast okeanaariumi võtsime bussi ja sõitsime kesklinna. Ühistranspordisüsteem on siin mõnevõrra imetlusväärne ja mõnevõrra naljakas. Olemas on selline piletikaart, kuhu saab peale laadida raha ja pileteid - aga millegipärast erinevate süsteemide (metroo, rong, buss, väidetavalt saab kasutada ka paati, aga enam ei viitsinud seda avastada) piletid ei ole ikkagi päris hästi ühilduvad, nii et pidime bussis eraldi piletid varuma. Aga noh, elame üle...

Kuna Okeanaariumi söökla nägi välja ikkagi väga sööklaslik, leidsime, et küllap me kesklinnas midagi leiame. Seega siis istusime maha fado-muuseumi ette, tellisime mõnusa mereannipaella, kuulasime elavat tänavamuusikat (mis isegi minu kõrvale, kes ma ei armasta väga elus muusikat, oli väga mõnus) nautisime päikest ja lõpuks varustasime end jäätisega, et edasi kulgeda.

Vaade vanalinnast Tajo jõele. Täna oligi tõesti selline ilm.

Teel Sao Jorge kindluse poole leidsime ka ühe pühaku kuju, kirjade järgi pidi Püha Vincent olema...

Vanalinn oli täis inimesi (peamiselt lapsi), kes olid kuidagi kostümeeritud. Vaatasime ja imestasime ning kindluse juures saime siis kuulda, et täna olevat karneval - õigemine täna olevat esimene karnevalipäev, mis kestvat kuni teisipäevani. Selle peale tärkas Maarjal kohe meelde, et "ahjaa, vastlad!"Lõpuks piirdusime kesklinnas ainult pisike ringkäiguga, lossi enam sisse ei viitsinud minna; isegi sellise laisa turistitamise peale suutsime ligi 9 kilomeetrit läbi jalutada. 

Homme tuleme Eestisse tagasi, siis enam selliseid muresid ei ole, et ilm on nii ilus, et kutsub jalutama...