Kuna turniir sai läbi, veetsime tänase päeva turistitades. Sihtkohaks sai Lissaboni lähedal Atlandi Ookeani kallast ääristavates mägedes asuv Sintra, mis on ajalooliselt olnud (ja senini on) Portugali eliidi pesaks. Linn kubiseb erinevatest lossidest, aedadest ja muudest vaatamisväärsustest, turistitamist jaguks seal umbes nädalaks kindlasti. Tegemist on suure turismisihtmärgiga, mille populaarsust iseloomustab ilmselt seegi, et Lissaboni rongijaama piletiautomaadis on omaette nupp, millele on peale kirjutatud "edasi-tagasi pilet Sintrasse". Tegelikult on see ka üsna rahvarohke kant, "municipality" elanike arvuks annab Wikipedia 377 tuhat.
Esimeseks sihtpunktiks oli kuninglik palee, mida erinevad Portugali kuningad läbi ajaloo kasutasid oma suveresidentsina ja paljud üritasid sinna midagi juurde panna.
 |
| See on Sintra raekoda - minu meelest üks ilusamaid ehitisi üldse... |
 |
| Leidsin oma indiaaninime. Selleks on Pahur Lõvi |
 |
| Palee peasissekäik. Taamal paistvad kaks valget torni on tegelikult võimsad mantelkorstnad, mis ulatuvad alla kööki |
Loss oli täis igasuguseid erinevate teemadega tube ja kunsti, ilmselgelt Portugali kuningas ei olnud vaene mees. Olles tunnike hiljem lossist välja pääsenud, tegime lõuna, kus seekord otsustasin, et lisaks kaladele on meres veel huvitavaid asju ja võtsin õnneks kaheksajala koos krevettidega - see oli täiesti hea mõte.
Järgmiseks sihiks võtsime ülal mägedes oleva mauride ajastust pärineva kindluse, mida ajaloo vältel kasutati Lissaboni sõjalise eelpostina. Mul küll tekkis küsimus, et miks peaks keegi tahtma sellisesse kohta linnust püstitada, kui see on nii kõrgel ja kaugel, aga ei saa eitada, et selle kaitseomadused ilmselgelt olid head.
 |
| Vaade alt Sintrast mäeharjale ja kindlusele |
 |
| Tornitipud olid varustatud erinevate lippudega, eks me siis ronisime Hendrikuga kõrgemad tipud ikka kõik läbi ja vahtisime ringi |
 |
| Vaade ülalt kindlusest alla Sintrale. Nagu näha, valge lossikorsten jääb hästi silma |
Veider oli see, et me olime linnuses põhimõtteliselt pilvedes (või udus?). Kui allpool oli ilm enamvähem selge, siis üleval hakkas nähtavus juba suhteliselt kahtlaseks kiskuma ja me kartsime, et saame vihma kraesse (lisaks oli suht jahe, nii et pidin kampsuni tagasi selga tõmbama). Oma kolmandaks sihtmärgiks võtsime Pena palee, mis põhimõtteliselt oli alguse saanud sellest, et üks Portugali kuningas võttis üle Hieronymuse ordu kloostri, kohandas selle residentsiks ja siis hakkasid juhtuma samasugused asjad nagu Sintra paleega, kus pidevalt midagi lisati ja muudeti. Kõik loomulikult väga udupeen.
 |
| Vaade kindluse müürilt Pena palee poole - nagu näha, udu oli juba maad võtmas |
 |
| Palee ise. "Pena" peaks vene keeles tähendama "vaht" - eks see asi nägi välja küll natuke nagu muinasjutuloss... |
 |
| Palee "raudvärav" Pildil pole hästi näha, aga seal olid väravaornamentideks naeratava näoga maod |
 |
| Portugali kuningas Fernando II, kes oli suuresti Pena palee ülesvuntsimise taga, samuti ka mauride kindluse restaureerimise algataja. Tundus päris huvitavate hobide ning huvidega kuningas olevat. |
Nagu eespool juba mainitud, siis turistitada saaks seal vabalt veel palju pikemalt kui meie seda tegime, aga kuna sammuloendur näitas 18 000 sammu ning väljas hakkas juba hämarduma, siis pidasime targemaks (sellel korral) pidurit tõmmata ja koju tulla. Homme saab veel turistitada, aga siis tuleb juba kahjuks tagasi koju tulla.
No comments:
Post a Comment