Kolmas mängupäev:
Nagu sisimas karta oligi: lõppesid slaavlased, lõppesid ka
meie võidud… Hommikul siiski tuli Belgia vastu napp võit kotti, aga seejärel
tulid võrdse skooriga 13:19 kaotused nii Soomelt (üldiselt hea matš, aga
sedapuhku siis nii…) ja Saksamaalt (üldiselt väga hea matš, aga üks tehniline
väljamänguputerdus tõi kaotuse) ning õhtu lõpetuseks natuke kopsakam kaotus
Ungarilt (kehv matš mitmete vigadega). Kokkuvõttes siis 30 võistkonna seas
täpselt keskmise tulemusega täpselt keskel – ehk siis 130,63 punkti ja 15.-16.
koha jagamine Austriaga.
Lätlased on teisel kohal, punkt maas esimesest (tipp on üldse väga tihe), nii et neile saab ikka pöialt hoida.
Lätlased on teisel kohal, punkt maas esimesest (tipp on üldse väga tihe), nii et neile saab ikka pöialt hoida.
Muidu tundub, et pühapäeval hoitakse siin tões ja vaimus
söögikohti kinni, aga leidsime kõrvaltänavalt mõnusa koha kus quiche’i
(loomulikult kalaga, tuunikalaga) sai kopsaka tüki, koos mõnusa koduse
sibula-tomati-kurgisalatiga ja supiga kõrval. Viieka eest ühesõnaga süüa
niipalju, et mulgi tekkis kahtlus, kas ma suudan selle ära süüa.
Tellisime Soome koondisest Pia fotograafiks, ilmselt sellega võib seletada, et me neil võita lasime. Fotograafitasuks või nii.... |
Muide, kas ma olen juba maininud, et siin on soe? Täna oli
+23; tegime siis tiimiga sellise suvise vabariigi aastapäevapildi; lisaks läks
Hendrik ookeani otsima (ja leidis selle ning käis seeski) ja Irene läks
turistitama Belemi.
Eks nüüd siis lakume haavu (ja varsti ka kotlette), homme on
menüüs Norra (puhkavad Irene-Hendrik), Prantsusmaa (puhkame meie Maarjaga),
Austria ja Inglismaa (puhkavad Pihel-Indrek).
No comments:
Post a Comment