EM - Kuues mängupäev. Milleks karta vastaseid, kui me suudame endale ise väga hästi liiga teha?

Kulinaarsed ja turismialased teated:

Lõunapausil käisime mingis kohas, kus täpselt enne meid sai päevakala otsa, seega tuli süüa liha (minul) ja kana (Maarjal). Aire see-eest võttis mingi Roheneeme saarte rahvusroa, mis põhimõtteliselt oli ühepajatoit mitme erineva liha, vorstijupi ja ubadega – ehk siis selline aus talupojatoit, et hommikul vehid kõhu triiki täis ja siis kogu päev teed rasket tööd (portsjon oli SUUR). Ma proovisin seda ka natuke, täitsa tummine segu oli, ja siis läks mõte seda rada, et huvitav, kui Luksile selline asi enne pikka matši sisse sööta ja laua taha lasta, siis oleks tulemuseks paras gaasikamber.

Irene-Hendrik käisid okeanaariumis (olevat olnud väga lahe), Aire käis loomaaias, seal olevat ka tore olnud, isegi punane panda oli olemas. Meie jälle uurisime, et mis vein see on, mis Portugalis on 13,5 euro pealt alla hinnatud 3,5 euro peale – ja selgus, et täitsa hea vein on (taustsüsteem on teadagi see, et vein on Portugalis reeglina väga odav, nii et kui hinnaks on pandud 13,5, siis see on suht kallis lõbu…)

See ei ole Orangutang, Ahvide suguseltsist, vaid õnnetu Eesti bridžikäsi kõrgustesse püüdlemas.

Tuukrid näevad siin ka natuke kahtlased välja, ma kahtlustan topist.

EMil on ees viimased neli vooru ja üldtabel näeb üsna huvitav välja: medališansid on vähemalt seitsmel võistkonnal ja 8 sekka saamise šansid (mis tagaks koha MMil) vähemalt 11-l võistkonnal. Tipp näeb välja selline -> -> -> -> -> ->

Vastaste poolest on kõige mõnusam päev – vähemalt turniiritabeli järgi ja teoorias – Taanil. Kui panuse peaks tegema, teeksin Prantsusmaale.

Kogu tabel on SIIN

Enne tänast tuvastas Hendrik, et me olime mänginud kuue võistkonnaga, kes olid meist tagapool (üks võit ja viis kaotust) ning 15-ga, kes meist ees (7 võitu, 8 kaotust) – ehk siis turniirilõpp meid millegi heaga ei oota… Tänane päev andiski kinnitust selles suhtes, et sõltumata sellest, kas vastane on tugev või nõrk, me võime vabalt iseendale jalga tulistada. Ehk siis esimeses matšis mõõdukas kaotus Hollandilt (ei mänginud, ei tea), teises suht suur kaotus Lätilt (üks suur miinus slämmijaost ja mõned väikesed), kolmandast suht samasugune kaotus Iirimaalt (süsteemi unustamise tõttu mängisime 6♣ kontraga kallis tsoonis, trumbimastiga ♣Ä9 vastu ♣87xxx, kusjuures kõik puuduvad ristid olid ühe vastase käes), viimane matš Šveitsi vastu hakkas ka kurjakuulutavalt, kui läksime kuue kalli vastu 7♦-ga tõkkesse ja see hooletu väljamängu tõttu viieta käis, aga õnneks kaotasime vaid kolm IMPi. Edasi suutsime siiski end kokku võtta ja mõnda nõrka ikkagi võita ka.

Homme on siis viimane mängupäev, meil vastas Türgi (meie puhkame), Portugal (Irene-Hendrik puhkavad), Iisrael ja Šotimaa (Pihel-Indrek puhkavad)