EM, Neljas mängupäev - eks elus ole ka paremaid päevi olnud.

Täna käisid Pihel ja Aire linna avastamas (ja tulid retkelt tagasi lõhega, millest sai väga hea prae). Meie lõunasöögikohas oli mingi veider toit nimega Kapsalon, mida ma testida ei julgenud, aga kuuldes Irenelt, mis see on, siis ilmselt kunagi võtan – pidi olema kebab+friikad, üle valatud juustuga. Irene ütles, et see on tulnud sellest, et kapsalon on hollandi keeles „juuksur“ ja nime olevat saanud sellest, et mingi juuksur olevat käinud türgi kohtades ja sellist asja tellinud.

Sõime tänaval ühe veidra ehitise vastas. Mu esimene refleks oli, et õigeusu kirik, Maarja pakkus, et mošee, tegelikult on see midagi vahepealset - härjavõitlusareen. Härjavõitlustega on nagu on, aga 23. veebruari kuupäevaga oli "Tauromaquia" reklaamid väljas küll . Nüüd oli seal ees silt gurmeeturg, huvitav, kust nad liha said...

Mängupäev oli selline kurbnaljakas – nalja küll sai, aga võite paraku mitte. Ehk siis laekus neli kaotust: Norralt, Prantsusmaalt, Austrialt ja Inglismaalt. Neljast kolm on tunnustatud bridžimaad ja kuigi Austriat alati kommentaatorid mainivad mingite variantidega riigina, siis minu versiooni kohaselt on see seotud mingi ajaloolise mäluga, kuna 1930-ndatel oli Austria tiim Euroopa parim, tulid vist veel korra 1980-ndatel Euroopa meistriks ja 1990-ndatel võitsid tüübid kaks juuniorpaaride MMi… Aga noh, nende vastu oleme tavaliselt tappa saanud, kõige hullemini sel suvel Ostendes.

 Alustuseks tuli napp kaotus Norrale, aga Maarja tõestas, et blondiiniefekt töötab kõrgel tasemel. Ehk siis viskas väljamängijale suvalises kõrvalmastis meelega kolmesest pikkust valesti, väljamängija vaatas talle otsa ja otsustas, et ta ei tee seda ja mängis lepingu taha. Lepinguks oli suur slämm. Kahjuks tuli küll kaheimpine kaotus vastu võtta, kui vastane pakkus ilma ässata suure slämmi, aga kui avakäigul ässa ära ei võta, siis seda ei saa. Ise keerasin ka vähemalt ühe jaotuse tuksi natuke laisa pakkumisega, mis viis kehvemasse geimi jne...

Nagu tavaliselt, kui kehvasti mängida, siis pöörab ka õnn selja – Prantsusmaalt tuli hale kest, tüübid pakkusid näiteks kaks slämmi, mis sõltusid lõikest, mis mõlemad olid. Õnneks see oli nii must matš, et kõik mis sinna sisse sai toppida (süsteemiunustamised jms), sinna läks, teha polnud nkn väga midagi. Järgmises matšis Austria vastu proovisid Irene-Hendrik lõikeslämmi, see teadagi ei istunud ning viimases matšis olime me 33 pildipunktiga suurepärases, aga paraku istumiste tõttu lootusetus slämmis, millest ei pruukinuks midagi halba olla, aga kahjuks Hendrik ei valinud parimat aega viiese mastiga 2♠ avapakkumise tegemiseks ja vastu tuli -1400…

Üldiselt mängida on endiselt tore, enamus vastaseid on suht rahulikud ja sõbralikud (Irene küll leidis, et üks tema oma oli nagu BBO robot ja süsteem oli ka defineeritud nagu roboti oma…) – no ja eks homme läheb jälle paremini.

Tablool oleme nüüd kukkunud 20. kohale, skooriga -20. Lätlastele pöidla hoidmine on endiselt teretulnud, nad on 3. kohal. Homme on võimalik neile teene teha, kuna kaks esimest matši on nende lähikonkurentidega (2. ja 4. koht).

Menüüs homme: Rumeenia, Rootsi (meie puhkame), Tšehhi (Hendrik-Irene puhkavad), Kreeka (Pihel-Indrek puhkavad)

Lauajalgpall töös. Hendrikut pole seni kellelgi võita õnnestunud, kehval päeval sain talt ka 0:10 tappa...