Euroopa meistrivõistlused segatiimidele Lissabonis: "kolm päeva mänguni"

Rahva tungival  nõudmisel alustan siis kirjetega sellest võislusest. Isegi hoolimata sellest, et midagi nagu öelda ei olegi...
Ehk siis.... Esmakordselt on toimumas üritus nimega Euroopa meistrikad segatiimidele: ehk siis laua taga ainult segapaarid (ma ei ole viitsinud kontrollida, kas sugude jaotuvus tiimi sees võib olla ka 2-4). Eesti tiim selgus novembrikuiste valikvõistluste järel: Maarja partneriga, Irene-Hendrik ja Pihel-Indrek, NPC-na liitus meiega Aire. Kuna võistlus toimub Lissabonis, siis vähemalt mina olin väga motiveeritud turniirile tulema: esiteks pole ma Portugali (mandriosas) käinud, teiseks veebruarilõpune Eesti ilm pole päris minu maitse, siin on selline tüüpiline "natuke-alla-keskmise-Võsu-bridžifestivali" ilm; muidu ilus ja roheline, lilled õitsevad ja palmid õilmitsevad, isegi päike paistab, aga temperatuur on kuskil x-kohas 15-20 vahel ja õhtul ilmselt jahedam.
Selle eest uudistest selgub, et kohalikud noored kütavad ilma ise soojemaks: mingi jalgpallimängu tagajärjel olevat noortejõukude märatsemine ja vägivald Lissaboni tänaval käiku läinud, mitte ülilähedal, aga mitte ka väga kaugel. See siis seletabki, miks meie host soovitas ühe staadioni juurde mitte minna (me algul eeldasime, et tegemist on lihtsalt Sporting vs Benfica vastuseisuga ja ta näitab oma kuuluvust...).

Kuna Riiast oli võimalik otselennuga kohale jõuda, siis tulime paar päeva varem, et aklimatiseeruda (õnneks ei ole meie seas selliseid, kes lendamist niiväga kardaks nagu üks Läti koondise liige, kes end juba Riia lennujaamas oli korralikult ära sättinud), reis ise kulges viperusteta, kui välja jätta see, et taksoarve oli kahtlaselt kopsakas (järgmine kord vist jälle targemad, et kui lennujaamast takso ette antakse, ei pruugi see tähendada, et tegemist on mingi väga ametlikult korraldatud asjaga).

Hankisime AirBnB kaudu viie magamistoaga apartemendi, see anti ilusti kätte (kuigi asjaajamine tundus mõõdukalt boheemlik), korter on ilus (aga jahe) - kuigi ette võib heita seda, et väga mugavat elutuba ei ole.

Pilte ka paar tükki (kuna ma targu jätsin fotoka maha, siis Maarja klõpsib)

Meie köök. Näeb natuke rustikaalne välja, aga kõik vajalik on vist olemas. Pesumasina juures üleval on mingi väga peen kohviautomaat, isegi meie host jändas sellega jupp aega, enne kui sealt kohvi kätte sai.... Akna taga on maja üldkasutatav rõdu. Väidetavalt polevat seal kunagi ühtegi inimest nähtud, välja arvatud meie apartmendi varasemad külalised.

Meie "elutuba". Esiplaanil lauajalgpall, kust mul õnnestus juba Hendrikult tappa saada. 

Elutoa seinal on lahe nööridest tõmmatud maailma kaart. Tume ja ähvardav vari Austraalia kohal olen tõenäoliselt mina.