Kõigepealt tellitud kulinaarne teadaanne – Pihel-Indrek
tegid kalasuppi, see oli väga hea!
Seejärel olustikuline teadaanne: tänase mängupäeva lõpu
puhul käisin poest läbi ja varustasin end pudeli portoga. Mul oli peaaegu
piinlik seda teha, kuna kassas oli üks reibas, aga paraku väga lühike
neegritüdruk, kes kuidagi ülemise riiulini ei küündinud. Õnneks oli ta aga
piisavalt nutikas ja kutsus koristaja appi, see ulatas küll. Portod on siin
odavad ja head.
 |
| Eesti koondis avatseremoonial veini ja snäkkide juures.... |
Muidu jäi vist varem mainimata selline asi, et lõpuks on
rahvusvahelised organisatsioonid jõudnud Tartu Bridžiklubile lõpuks järgi – ehk
siis siin võistlusel ei ole kindlaks määratud, millises liinis istuvad naised
ja millises mehed. Teed oma line-up’i
ära ja lähed mängid, nagu sattus.
Huvitav on see, et esmakordselt tuli tegeleda sellise
logistikaga, et kuidas jagada mängujärjekord viievooruses päevas: täna oli
selline päev. Jõudsime tõdemusele, et paar, kes mängib neli matši puhkab
keskmise – aga ülejäänud paaride puhul rotatsiooni tegemine tundus natuke nüri
ja lõime kombinatsiooni, et üks mängib esimesed kolm voor ja teine mängib
viimased kolm vooru – see annab pool päeva vabaks ka kõige muuga tegelemiseks
ja 3x12 jagu ei ole väga probleemne vastu pidada, kui matši vahel veel ka pool
tundi varuaega on. Siis leidsime, et tegelikult võime ka nelja vooruga päevi
mängida nii, et see, kes mängib kaks vooru, mängib kaks esimest ja siis on pool
päeva vaba, et linnaga tutvuda.
Mis mängu puutub, siis hommikul alustasime kahe mõõduka
kaotusega Itaaliale ja Taanile, seejärel kobistasime võidu Horvaatia vastu ja
siis tuli kaks tõeliselt magusat pala: kõigepealt Poola vastu 14:1 võit ja seejärel
sõitsime Serbiale 63:13 pasuna... Poola vastane tulemus muidugi oli eriti
magus, kuna esiteks nad on kõvad ja teiseks oli tegemist ikka väga hea matšiga
mõlemalt poolt. Millegipärast on nad olnud meie jaoks tavaliselt suht head
vastased, mitte küll alati, aga kaotanud olen ma neile erinevates
võistlusklassides kindlasti vähem kui võitnud…
Huvitaval kombel tuvastasin, et meie Maarjaga oleme mänginud
järjest viie slaavi tiimi vastu: Bulgaaria (+22), Venemaa (+9), Horvaatia (+4),
Poola (+13) ja Serbia (+50). Kahjuks rohkem slaavlasi turniiril ei ole (no
tegelikult tšehhid veel on, aga nad on nii tsiviliseeritud, et see ei lähe enam
väga arvesse vist…), ei teagi, kust veel punkte saama peaks.
Kokkuvõttes siis oleme 9 vooru järel 13. kohal (lätlased on
neljandad). Kõik tulemused on siin: http://db.eurobridge.org/repository/competitions/19Lisbon/microsite/Results.htm
Homme menüüs:
Belgia (puhkame meie)
Soome (puhkavad Pihel-Indrek)
Ungari, Saksa (puhkavad Hendrik-Irene)
4 comments:
Ahjaa, Hendrik ja Irene on bülletääni jõudnud, kahjuks mitte küll päris õigetel põhjustel :)
http://championships.eurobridge.org/EMTC2019/Bulletins/Bul_03.pdf
Indrek ka bülletäänis, kohe kaanepildil.
Mis Hendriku kommentaar on, kas vehkis alerdiga, nagu suutis?
Vähemalt vastase 1!S peale kujutaksin ma ette, et tekib tahtmine kontrollida üle, kas ta sai aru su pakkumise tähendusest...
Mnjah, eks ma alertisin nii, nagu ma harjunud olen -- koputasin pakkumise peale. Aga silmsidet vastasega ei loonud, nii et ma ei veendunud, kas ta alerti nägi. Kui kohtunik kutsuti, siis arvasin, et vastased on ikkagi ise oma trammis süüdi. 1S ei ole süsteemselt ju väljavõtt, kui teine käsi 3S pakub. Paraku see kohtunikku ei huvitanud. Ta väitis, et õige seletuse korral ei tuleks 1S pakkumist (sõltumata selle tähendusest).
Tegelikult on positiivne see, et paljud vastased seletavad oma pakkumisi proaktiivselt. Peaks ise ka rohkem seda praktiseerima.
Post a Comment